Ótken jyldary elimizding birtuar azamaty, aqyny jәne kórnekti jazushysy Sәken Seyfullinning 125 jyldyghyn atap ótti. Halyqty bilim alugha ýndegen, kezinde el ýshin ayanbay qyzmet etken ataqty túlghanyng ómirining kóptegen qyry әli kýnge deyin belgisiz. Sonday zerttelip, qaghaz betine týspegen qyzmetining biri – onyng Ýrjar ónirinde bolyp, jylgha juyq úiymdastyru júmystaryn jýrgizgeni.

«Qughyn-sýrginnen, ashtyqtan qalyng qazaqtyng Qytaygha auyp jatqan kezi. Sol eldi toqtatpaq bolyp jәne kolhozdastyru isine úiytqy bolugha arnayy kelgen edi», deydi búl jaydy biletin qariyalar. Sonday qariyanyng biri – Baghy Qaspaqbaevamen әngimelesip, qolyndaghy osy ónir azamaty Ospanbay Oryntaevtyng jaghan kóne derekterine ýnilip, qaghazgha týsirgen mәlimetterin úsynyp otyrmyz.

Sonymen Ospanbaydyng esteligin oqyp kóreyik: 1931 jyldyng kókek aiy, auyl enbekshileri jan ayamay júmys atqaryp jýrgen shaq. Óitkeni arteliding jigitteri men qyzdary biyldyng ózinde mektepti, 17 ýidi, dýken men monshany, qoymany salyp bitirui tiyis. Qúrylys brigadiyri Saqan Shynghysbaev, Satybaldy Sababaevtarda tynym joq. Al prorab V.Davydov, onyng kómekshileri Núrsәlim Qayyrkóbenov, Qojahmet Batashov, Sadyq Stambekov isti basqaryp jýr. Sol jyly kýzding bir kýni bolatyn. Adamdar qyzu enbek etude. Kýn enkeygen kez. Audan jaqtan bir par atty suyt jýrispen kele jatty. – Búl kim boldy eken? – desti qúrylysshylar. – E, kýndegi kóp ókilding biri shyghar, – dedi Qydyrbay Ysmaghúlúly degen paluan jigit. Jekkenderi eki jiyren qasqa at. Rezenke dóngelekti jenil arba. Bojyshymen ýsh kisi. Ýy qalap jatqandardyng qasyna kep toqtady. Biri ózimizge tanymal tolyq deneli, iymek múryn, engezerdey qara tory kisi. Ol – Ýrjar audandyq atqaru komiytetining predsedateli Perzadaev. Qasyndaghy kisi súnghaq boyly, iyqty, tik deneli, keng jauyryn, qara torynyng kóriktisi. Qong iymek qasty, qyr múryn, kózi móp-móldir qaraqattay. Basynda púshpaq bórik bar. Arbadan týse bere plashyn qolynyng qyryna ilip aldy. Búryn kórmegen adamymyz.

Perzadaevty tanyghan song aldynan shyghyp ekeuining de qolyn alyp sәlemdestik. Bizben amandasqannan keyin ýy qalaushylardyng qasyna bardy da: – Iske sәt, joldastar! – dedi әlgi adam. Kolhozshylar «aytqanynyz kelsin» dep jamyrasyp qaldy. Perzadaevpen birge kelgen adam kirpish alyp, layyn salyp, qalap, yrymdap tilegin aitty. Ony qúrylysshylar jaqsylyqqa balady. Qalanyp jatqan ýilerdi jaghalay jýrip kórdi de, salynyp bitken mektepke bógeldi. Jalpy zalyn, synyptaryn aralady. Ara-túra qasyndaghy kolhoz tóraghasynyng orynbasary Jiynbay Jataqbaevtan sharuashylyq jayyn súray jýrdi. Mektep qasyndaghy balalar baqshasyna da búryldy. Balalar tamaqtanyp jatyr eken. Astaryna ýnile qarap, dәmin tatyp kórgen edi: – Ýlken jigit bolyndar, órkendering óssin! – dedi kórikti adam balalargha qarap. – Tamaqtaryng dәmdi eken, aspaz kim, qansha bala bar? – dedi baqsha bastyghy Mahy Jiyenbayqyzyna. – 45 bala, taghy keletinder bar, taghamdy kómekshimmen әzirleymin, – dedi ol.

Baghanadan ózdi-ózi sóilesip kele jatqan. Biz de jón súramap edik. Tanystyru osy arada esine týsti bilem, Perzadaev qúrylysshylargha búryldy da: – Búl kisi – jazushy әri aqyn, revolusioner Sәken Seyfullin joldas. Almatydan kelgeli bir-eki kýn boldy. Audandy týgel aralamaq, alghashqy saparyn osy kolhozdan bastap túr, – dedi. – Bәse, jaqsyda jattyq joq, kórmesek te shýiirkelese ketuinen-aq osy kisi tegin adam emes-au dep oilaghan edik, – dedi Qydyrbay. – Búl kolhozdy ne dep ataydy? – dedi Sәken. – «Yntaly kedey», – dedi Jiynbay. – Shynynda, yntaly ekensizder, – dep kýlimdedi ol. Jol-jónekey aralap sharuashylyqtarmen tanysty. Sol kezdegi kórshi otyrghan «Krasnye Gornye Orly» kolhozy turaly bir jaydy aitty da: – Ol kolhozdyng atyn qazaqshalap «Taudyng Qyzyl Qyrandary» deu kerek, – dedi Sәken Perzadaevqa. – Óte oryndy aittynyz, – dedi Perzadaev. Kýn úyasyna enip bara jatqanda: – Esepshi bala, sizding ýy osy tústa emes pe edi? – dedi Perzadaev. «Ýige jýrinizder» deu oiymda bolyp kele jatqan. Janaghy sóz demeu bolyp, «kýn keshkirip qaldy, ýige jýrinizder», – dedim. Qúrmetti adamgha qoshemet kórsetip, bar mәzirimizben qarsy aldyq. Búryshta gazetting on shaqty sany men tórt-bes kitap jinalyp túrghan. Sәken qolyna alyp, kóre bastady. Auyl adamdary, kelimdi-ketimdi kisiler oqyghandyqtan kitaptar tozynqy edi, soghan qysylyp otyrmyn.

Kitaptardyng biri arab әrpimen basylghan Sәkenning «Tar jol, tayghaq keshui» bolyp shyqty. – Á, bala, myna kitapty oqyghan ekensing ghoy, – dep miyghynan kýle qaraghany. Arqam keneyip, boyym sergip qaldy. – Birneshe ret oqydym, Sәken agha, – dedim. – Ol az. Oqu kerek, senderding oqityn kezin, – dedi ol. – Oqymaymyn demeydi, jalghyz bala bolghan son.., – dep qaldy shay jasap jatqan kәri sheshey. – Sheshey, jalghyzdy oqytsa kóbeyedi, – dep kýlimsirep qarady qariyagha Sәken. Sәken әn saludy sýiedi eken de, ony óte berile tyndaytyn kórinedi. Ýide túrghan dombyrany alyp, bir nәzik saryndy bayaulata tartyp otyrdy da: – Án salyp, óleng aitatyn eshkim joq pa? – dedi Sәken. – Myna kisi әn de salady, dombyrany da tartady, – dedim qasymdaghy Jiynbay Jataqbaevty núsqap. – Qane, әueli dombyra tartyp jibershi, shabyttana kele әn sap jiberersiz, – dep oghan dombyrany úsyndy. – Búl kisi Ásetting әnin jaqsy aitady, – dedim. – Endeshe, Ásetting bir-eki әnin aitynyzshy, – dedi Sәken. Jiynbay «Bilimdi biykem sýisem-au», «Alqarager», «Smet» әnderin aityp berdi. – Shynynda da, ýniniz keng eken, tamaghynyzda qonyrau bar, әndi naqyshyna keltire aitady ekensiz! – dedi Sәken.

– Ásetting óler aldynda aitqan ólenin aityp bereyin. Al Rysqan qyzben aitysyn myna bala biledi, – dep meni núsqady Jiyenbay. – Áueli Siz aitynyz. Oghan da kezek keler, – dedi Sәken. Jiyenbay Ásetting óler saghatynda jazghan otyz joldyq ólenin aityp berdi. Sәken otyz joldyq osy ólendi bloknotyna jazyp aldy. – Tóragha, myna jigitterding tәp-tәuir talanty bar kórinedi. Uaqytymyz kónildi ótip jatyr. Ásirese Áset jayynda birsypyra jaydy kókeylerine týiipti. Osy manda Qaramoyyl degen jer bar ma? – dep súrady Sәken. – Bar. Osy aradan 10-15 kilometrdey, – dedim. – Bayaghyda, – dedi Sәken, – Qaramoyyl degen ýlken jiyn bolghan. Oghan arghyn, nayman, ýisin, jalayyrdyng iygi jaqsylary týgel qatysypty. Abay da kelgen eken, – dep úshan-teniz jaylardy aghyta aitty. Sóitip, Perzadaev ekeui úzaq әngimelesti, ótken-ketkennen talay mәseleni qozghap, týn ortasy aughangha deyin otyrdy. Qadirmendi adammen bolghan osy bir kezdesu kýni býgingidey kórinip, onyng jarqyn beynesi kóz aldymda túrghanday.

Erteninde kolhoz kensesinde bolyp, sharuashylyqtyng әr salasyn súrap, tanysty da, jolgha shyqty. Mine, múny túlpardyng izi qalghan jer dep bilemiz dep qaghazgha týsiripti Ospanbay Oryntaev. Osy derekterge jәne basqa da qoljazba men estelikterge sýiene kele, Sәkenning sol qiyn-qystau jyldary bizding ónirde júmys istep, arghy betke kóship jatqan qazaqtardy toqtatyp, kolhozdastyru júmysyna belsene atsalysqanyn kóremiz. Osyghan oray audanymyzda sol kisining atyn este qaldyru ýshin әri jas úrpaqqa ýlgi-ónege kórsetu maqsatynda eskertkish ornatyp, múrajay úiymdastyrsa dúrys bolar edi dep oilaymyz.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz