Qazaq tilining latyn grafikasy negizindegi janartylghan әlipby núsqasy qalyng júrtshylyqqa úsynyldy. Úsynylghan boyda birden qyzu talqylau bastalyp ta ketti. Kópshilik júrt qyzu qoldap, aldynghy núsqalarynan әldeqayda jaqsartylghan eken dep jatsa, keybir azamattar jeke әrip tanbalaryna toqtalyp, óz úsynystaryn tús-tústan aityp ta jatyr. Sonyng ishinde ógeysigen Ŋŋ tanbasy jóninde sәtsiz tandau, ýstinde tilidasy bar Ňň  qarpin alu kerek edi dep jatyr. Alayda búl únanqyramay otyrghan  «úsqynsyz ýirekten» bas tartpaghanymyz jón bolar. Onyng basty sebepterin ataghymyz keledi.

Árbir әlipbiyding ózindik últtyq bet-beynesi bolady. Onyng tanymaldylyghyn, biregeyligin aiqyndap túratyn erekshe tanbalardyng kórinis tabuynda. Mәselen, әzerbayjan tilining әlipbiyin birden jazbay  tanytyp túrghan qay tanba deytin bolsaq, ol Áә әrpi. Búl әrip әzerbayjan tilining últtyq brendtik tanbasyna ainaldy deuge bolady. 

Al qazaq tilining úsynylghan jana әlipbiyinde әripterding birazy tanymal,  latyn, týrki syndy ortaq qorlardan alyndy. Sóitip biraz grafikalyq tanbalarymyz týrki tili әlipbiyine úqsap ta túr. Al oqshaulanyp, erekshe kózge týsip túrghan qay tanba? Áriyne bizge tanys eshbir týrkitektes әlipbiyding birinde kezdespeytin Ŋŋ әrpi. Búl tanba Halyqaralyq fonetikalyq qorda (MFA) jәne Yunikod jýiesinde de bar, yaghny pernetaqtadan  onay tabylady degen sóz. Álipbiyimizding últtyq jeke-dara bet-beynesin aiqyndaymyz desek, osy әripti qaldyru kerek. 

Qq әrpimen qatar Ŋŋ әrpi birqatar týrki tilderinde joq búl  әripter jýieqúraushy әripter bolyp tanyluy kerek. Al tóbesinde tilidasy bar Ňň әripýsti tanbalary bar kóp әripting biri bolyp qala bermek. Mәselen, ózbek tili latyn grafikasyna negizdelgen әlipbiyining qaytalanbas, ózindik bet-beynesin aiqynday almay otyr, ony kóptegen tilder jýiesindegi әr tektes әripter konglomeraty, jiyntyghy deuge bolady. 

Sondyqtan, Ŋŋ әrpin ózgertuge asyqpayyq, oghan dúrystap, dúrys kózben qarap, jazyp, oqyp kóreyik. Uaqyt oza ýirenisip, әlipbiyimizding tanymaldylyghyn birden anghartatyn, arttyratyn brendtik tanbagha ainalar.

Qyzdarhan Qúrmashqyzy Rysbergen,

filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty

Abai.kz