Múrat ÁUEZOV, mәdeniyettanushy:

- Múrat agha, siz ótken aptada latyn әlipbiyine qatysty kózqarasynyzdy kezekti ret bildirdiniz. «Latyngha kóshudi qoldan qiyndata berudi qoi kerek, aghylshyn, fransuz, nemis tilin mengergen internet zamanynda latyn әlipbiyine kóshu týk te qiyndyq tudyrmaydy», - dediniz. Osy taqyrypty oqtyn-oqtyn qozghaghanda qanday artyqshylyghyn kóresiz?

- HH ghasyrdyng bas kezinde bizding әkelerimiz ben sheshelerimiz latyn qarpin erkin paydalanghan. Kishkentay kýnimde-aq Iliyas Jansýgirovting «Kýi», «Kýishi» poemalaryn osy qarippen qinalmay-aq oqyghanym esimde. Ákem Múrat Áuezov te, sheshem Fatima Ghabitova da jәne olardyng qatarlastarynyng barlyghy da latyndy tól әlipbii retinde tanyp, shygharmalaryn osy qarip negizinde ómirge әkeldi. Búghan deyin tóte jazumen sauat ashyp, arab әlipbiyin qoldanyp jýrgen búrynghy ziyalylarymyz latyn jazuyna kóshkende, esh qiynsynbay mengerip ketkenin nege úmyta qalamyz? Demek ruhaniy-mәdeny múralarymyzdyng orasan bir bóligining latyn qarpimen jazylghanyn esten shygharmauymyz kerek. Eng ókinishtisi, últ arystarynyng barshasymen qayta tabysyp jatqanda, olardyng jazghan biraz dýniyesi jәne sol kezendegi manyzdy qújattardyng birsypyrasy kirillisagha transkripsiyalanbaghan kýii qaldy. Sondyqtan sauatty bolamyn degen adam ýshin latyngha kóshuding týk te qiyndyghy joq. Qorqynyshtyng bәri qoldan jasalyp otyr.

Múrat ÁUEZOV, mәdeniyettanushy:

- Múrat agha, siz ótken aptada latyn әlipbiyine qatysty kózqarasynyzdy kezekti ret bildirdiniz. «Latyngha kóshudi qoldan qiyndata berudi qoi kerek, aghylshyn, fransuz, nemis tilin mengergen internet zamanynda latyn әlipbiyine kóshu týk te qiyndyq tudyrmaydy», - dediniz. Osy taqyrypty oqtyn-oqtyn qozghaghanda qanday artyqshylyghyn kóresiz?

- HH ghasyrdyng bas kezinde bizding әkelerimiz ben sheshelerimiz latyn qarpin erkin paydalanghan. Kishkentay kýnimde-aq Iliyas Jansýgirovting «Kýi», «Kýishi» poemalaryn osy qarippen qinalmay-aq oqyghanym esimde. Ákem Múrat Áuezov te, sheshem Fatima Ghabitova da jәne olardyng qatarlastarynyng barlyghy da latyndy tól әlipbii retinde tanyp, shygharmalaryn osy qarip negizinde ómirge әkeldi. Búghan deyin tóte jazumen sauat ashyp, arab әlipbiyin qoldanyp jýrgen búrynghy ziyalylarymyz latyn jazuyna kóshkende, esh qiynsynbay mengerip ketkenin nege úmyta qalamyz? Demek ruhaniy-mәdeny múralarymyzdyng orasan bir bóligining latyn qarpimen jazylghanyn esten shygharmauymyz kerek. Eng ókinishtisi, últ arystarynyng barshasymen qayta tabysyp jatqanda, olardyng jazghan biraz dýniyesi jәne sol kezendegi manyzdy qújattardyng birsypyrasy kirillisagha transkripsiyalanbaghan kýii qaldy. Sondyqtan sauatty bolamyn degen adam ýshin latyngha kóshuding týk te qiyndyghy joq. Qorqynyshtyng bәri qoldan jasalyp otyr.

- Siz kirillisany nege mansúqtaysyz? Latynnyng eng  útymdy jerin atap-atap beresiz be?

- Kirillisa - otarshyl sayasattyng qúraly bolghan. Biz әdette auyzeki tilde sóileskende kórshi qaraqalpaq aghayyndardy, noghaylardy, tatarlardy óte jaqsy týsinemiz. Kezinde osy tuysqan halyqtyng bәrin kirillisagha kóshirgende otarshyl imperiyanyng aragha jik salu pighylymen qasaqana qoldanghan sayasy qúraly bolghanyn qinalmay týsinuge bolady. Kirillisagha auysqanda týrkilerge onsyz da týsinikti ortaq dybys basqasha ónge týsken. Týrkitektes halyqtar latyngha qayta kelu arqyly bir-birine jaqyndyghyn qaytadan tauyp, bir júdyryqtay júmylyp, tarihiy-sayasy sahnada bizben sanasatyn ýlken kýshke ainala alamyz. Qytay elinde jatqan tóte jazudy paydalanatyn  qazaq pen úighyrdy da Qytay ýkimeti latyn әlipbiyimen tanystyrghan. Sondyqtan olargha da qiyndyq tumaydy dep oilaymyn. «Týrki tildes halyqtargha ortaq latyn grafikasy» degen mәsele tónireginde Ábduәly Qaydar bastaghan tilshi ghalymdar kóp júmys istedi. Sayasy sheshim tabylsa, esh qiyndyqsyz týiini tarqatylghaly túr. Týbi bir dybystardy bir әrippen belgileu arqyly týrki halyqtaryn týsinistikke bastaytyn jol ashylghaly túrghanyn nege týsinbeytinderin men týsinbeymin. Sodan keyingi artyqshylyghy, býgingi zamannyng tili kompiuter, internet bolsa, osynyng bәri latyn әlipbiyine negizdelgen. Latyn әrpining әmbebaptyq qasiyeti bar. Sondyqtan biz múnymen sanasuymyz kerek. Al latyn әlipbiyine kóshuden kirillisany, orys halqyn, jalpy Reseydi joqqa shygharu degen jansaq týsinik tumauy tiyis. Bar bolghany tarihy әdilettilikke qol jetkizemiz.

- Latyn әlipbiyine kóshken kýni onsyz da sorlap otyrghan qazaq tili til retinde joyylady degen de pikir bar ghoy. Dәl osy mәseleden bireuler óz mýddesin kózdemey me?

- Búl mýlde jalghan, soraqy payym. Dәl osy pikirdi aitqandar jalpy qazaq halqynyng bolashaghy turaly tereng oilamaytyn azamattar dep bilemin. Búl - týbirinen qate pikir. Óitkeni biz qaytken kýnde de týrkitektes halyqtarmen yntymaqqa úmtyluymyz kerek. Ortaq әrip arqyly bir-birimizdi jaqsy týsinetinimizdi bilip otyrghandardyng keri pighylynan tughan pikir búl. Shet elde ómir sýretin qazaqtardyng kópshiligi kirillisany bilmeydi, al latyngha kóshsek, búl da olargha ýlken demeu bolar edi. Al latynmen birge kirillisany da qatar alyp jýrsek, aqparat aludyng keng mýmkindigi tuady, búdan útpasaq, útylmaymyz. Latyndy mengeru - bir aptanyng júmysy. Bir aptanyng ishinde týrik halqy qoldanyp otyrghan nemese Ábduәly Qaydarov aghamyzdyng jasap, jýielep bergen әdisimen mengerip alugha әbden bolady. Orta mektepte oqityn jәne orta mektepti bitirgender arasynda latyn әrpin tanymaytyny joq.

- Irgede otyrghan ózbekter latyn әlipbiyine kóshkennen keyin ókinip qaldy ghoy...

- Kez kelgen jana bastamanyng ainalasynda mindetti týrde «ókindim» degen pikirler aityla beredi. Kezdeysoq adamdar әr týrli pikir aituy mýmkin. Ókinishke qaray, ózbek halqymen biz qazir kóp aralasa almay jatyrmyz. Biraq búl mәsele jóninde biz eng aldymen olardyng ziyaly qauymynyng pikirin biluimiz kerek. Al әzirbayjan halqynda eshqanday ókinish joq. Kerisinshe, latyngha kóshu arqyly olar tabysqa, oljagha keneldi. Men, mysaly, kirillisadan ketudi bayaghydan beri ansap kelemin. Áriyne, men Pushkiyn, Lermontov, Tolstoy, Chehovtardy jaqsy kóremin, asa qatty qúrmetteymin, biraq men ýshin kirillisa otarshyl imperiyanyng qaruy ghana. Al odan sanaly týrde bas tartqanymyz últtyq tәuelsizdigimiz turaly kenirek oilanatymyzdy bildirmek. Orys әlipbiyinen airylghysy kelmeytinderding kópshiligi kenestik otarlaugha qúl bolghandar. Olardy qúldyq sana jibermey jýr. Qalay bolghanda da, kirillisa bizdi Reseyge baylap, bosatpay otyr.

- Latyn әlipbiyine kóshuding jayy, úmytpasam, 90-jyldardyng bel ortasynan beri qozghalyp keledi. On bes jyldan beri sheshimin taptyrmay otyrghan eng ýlken kedergi ne?

- Búl mәselening basy jaqsy bastalyp edi. Biraq jalghasyn taba almay qaldy. Bizde jaqsy bastamalar kóteriledi. Ádemi úrandar aitylady. Biraq ony iske asyrugha kelgende shaban bolyp shyghamyz. Búl mәselede de jýielik kemshilikter bar. Ol qoghamdyq jýiege tikeley qatysty. Sondyqtan da alda josparlanyp otyrghan ziyalylar forumynda osy mәseleni qozghaghaly otyrmyz.

- Rahmet.

Ángimelesken - Aygýl AHANBAYQYZY

"Halyq sózi" gazeti