AQSh elshiligining baspasóz qyzmeti atalmysh derjavany shyr ainaldyrghan qarjy daghdarysynyng qazirgi jay-kýiimen qazaqstandyq BAQ-ty aqparattandyru maqsatynda beynekonferensiya ótkizdi. Búl jolghy qonaghymyz - ekonomika jәne sayasat taqyrybyna mamandanghan jurnalist, The New Republic jurnalynyng agha redaktory Noam Shayber edi. «Panorama», «Megapoliys», «Ekspress K», «Jas Alash», «Jas qazaq» siyaqty jalpyúlttyq basylymdardyng jurnalisteri týgendeldi-au degende, keng ekrannan Noamnyng kórinisi shygha keldi. Qylqyntyp galstuk taghyp, qalshiyp kostium kiygen qonaghymyzdyng artqy fonynda - alabajaq AQSh jalauy. Bir jaghynan, búl - qansha jerden qiyn-qystau kez bolsyn, «yankiylik kónil týspeydi, Amerikan tuy jyghylmaydy» degen kýidi bildirse kerek. Endeshe, osy beynekonferensiya barysynda Noam myrza bayan etken jayttardyng qysqasha teziysi mynau.

* * *

AQSh elshiligining baspasóz qyzmeti atalmysh derjavany shyr ainaldyrghan qarjy daghdarysynyng qazirgi jay-kýiimen qazaqstandyq BAQ-ty aqparattandyru maqsatynda beynekonferensiya ótkizdi. Búl jolghy qonaghymyz - ekonomika jәne sayasat taqyrybyna mamandanghan jurnalist, The New Republic jurnalynyng agha redaktory Noam Shayber edi. «Panorama», «Megapoliys», «Ekspress K», «Jas Alash», «Jas qazaq» siyaqty jalpyúlttyq basylymdardyng jurnalisteri týgendeldi-au degende, keng ekrannan Noamnyng kórinisi shygha keldi. Qylqyntyp galstuk taghyp, qalshiyp kostium kiygen qonaghymyzdyng artqy fonynda - alabajaq AQSh jalauy. Bir jaghynan, búl - qansha jerden qiyn-qystau kez bolsyn, «yankiylik kónil týspeydi, Amerikan tuy jyghylmaydy» degen kýidi bildirse kerek. Endeshe, osy beynekonferensiya barysynda Noam myrza bayan etken jayttardyng qysqasha teziysi mynau.

* * *

-       Biylghy jyldyng aqpan-nauryz ailarynda AQSh-taghy qarjy daghdarysy sharyqtau shegine jetti. Osy kezde (3-4 apta) daghdarystyng ekonomikalyq sipatynan góri sayasy syqpyty basymdau boldy-au. Nege deseniz, el ýkimeti daghdarysty enseru jolyndaghy sharalardyng qaysysyn jýzege asyratynyn tandau kerek edi. Qarjy ministri Timoty Geytner memlekettik-jekemenshik әriptestik arqyly (investorlar) problemalyq aktivterdi satyp alu kerek degen úsynysta qalsa, Aq ýy «memleket múnday aktivterdi eshkimdi aralastyrmay ózi ghana satyp alady» degen ústanymda boldy. Qos úsynys ta jan-jaqty talqy tezinen ótip, aqyr ayaghynda Geytnerding úsynysy qabyl boldy. Búl joba 23 nauryzda jariya bolysymen, investorlardyng kónilindegi kýdik ketip, bәri de onalady degen senim qayta orala bastady. Osy úsynystyng negizinde eldegi ýlkendi-kishili bankter stress-testten ótkizildi. Yaghni,  kapital jaghdayy, kiris-shyghysy múqiyat saraptaldy. Stress-test óz kezeginde naryqtaghy senimning nyghangyna qosymsha stimul boldy әri bankterding osal tústaryn kórsetip berdi. Quanyshymyzgha qaray, bankterding basyndaghy mәseleler (dyra) biz kýtkendey asa qorqynyshty emes eken. Áyteuir, osynday sharalardyng arqasynda bankterge degen senim artyp, jeke investorlardan 90 mlrd dollarday qarjy tartyldy. Qazir AQSh ekonomikasyn, onyng ishinde qarjylyq salany sauyqtyru ýshin jogharyda aitylghan eki baghyt boyynsha da sharualar qolgha alynghan. Ayta keterligi, Obama ýkimeti tek qarjylyq salanyng qamyn kýitteuge bar kýshti salyp qoydy da, ekonomikanyng naqty sektoryna az kónil bóldi. Naqty sektorgha bólingen qarjy әli tolyghymen jetpey jatyr. Meninshe, eki salanyng mәselesine tendey qarap, birin-birinen bólip-jarmay qarau kerek edi.

* * *

- AQSh budjetine týsetin týsimning 40 payyzdayy qarjy salasynan keledi eken. Búl degening - súmdyq disbalans. Osydan-aq, qoghamdaghy týrli toptardyng arasyndaghy tabys aiyrmashylyghy alshaqtay týsip, tensizdik kýsheygenin bayqaugha bolady. Elitalyq, ekskluzivti, tek bay-baghlannyng qaltasy ghana jetetin dýniyelerdi shygharu sәnge ainalyp, túrmysqa qajetti tauarlar sharuashylyghy kenjelep qaldy. Qazir nesie alu prosesi qiyndaghannan keyin, búrynghyday adamdardyng qarjylyq spekulyasiyalargha aralasyp, tútynu mólsherinen tys tauarlardy satyp aluy toqtady. Odan keyin - júmyssyzdyq dengeyi artyp keledi. Búl da halyqtyng әl-auqatyna әser etpey qoymady. Júrt júmys ornynan airylyp qalmau ýshin búrynghygha qaraghanda kóp ýnemdep, artyq aqshasyn ondy-soldy shashpaytyn boldy. Bylaysha aitqanda, amerikandyqtar aqsha sanaudy qayta ýirendi.

«Abai.kz» saytynan jalqy saual

- Jaqynda jahantorda qazirgi daghdarystyng tuyndauyna «kinәlilerdin» tizimi jaryq kórdi. Búl tizimnen PR-agenttikting jetekshilerinen bastap qarjy piramidalaryn qúrushylardy da tabugha bolady. Jalpy, qazir Amerikada «kinәlilerdi» izdeu ýrdisi qalay jýrip jatyr?

- IYә, qazir búl taqyryp naghyz bumdy basynan ótkerip jatyr. Mysalgha, «Niu-Iork Tayms» gazeti «Jauapkershilik» aidarymen osynday taqyrypta tútas materialdar seriyasyn jariyalap jatyr. Tek osy basylym ghana emes, beldi degen gazet-jurnaldar búl taqyryptan tys qalyp jatqan joq. Onyng ýstine Jana jylgha qaray «daghdarys kinәlileri» taqyrybynda alty birdey kitap baspadan shyqpaqshy.

- Amerika óz avtoónerkәsibin ayaq-qolyn baylap, daghdarystyng oshaghyna salyp jiberdi dese de bolady. General Motors bankrotqa úshyrady, Hummer qytaylyqtargha satylyp ketti, Pontiac, Oldsmobile kólikteri tarih qoynauyna ketti. Ne bop ketti ózi?

-  Aq ýy avtoónerkәsipti daghdarys qylbúrauynan qútqaru ýshin qolynan kelgenin jasady. Olardyng aldynda 2 núsqa túrdy: biri - kompaniyanyng tolyqtay bankrot boluyna jol beru, bolmasa baqylauly bankrottyq, yaghny memleket qarjy bóle otyryp, onyng tiyimsiz bólikterinen qútylyp, kompaniyany saqtap qalady. Ýkimet baqylauly bankrottyqty tandady. Mysalgha, GM kompaniyasynyng búrynghy atqarushy diyrektory Oldsmobile bólimshesin japqysy kelgen, biraq osy iydeyasyn da iske asyra almady. Al ýkimet búl mәseleni qolgha alysymen, bәsekege qabiletsiz bolyp qalghan kólik markalaryn shygharudy toqtatyp, kóptegen diylerlik ortalyqtardy japty. Nәtiyjesinde, GM aman qaldy.

Órken KENJEBEKOV,

«Abay-inform»