Latyn әlipbiyine kóshu –  biz ýshin tiyimdi.  Ol bizding últtylyghymyzdy saqtap, últ retinde damuymyzgha jol ashady.

Jetildirilgen әlipby halqymyzdyng jazu dәstýrinde ornyqqan «bir dybys – bir әrip» prinsiypine tolyq sәikes keledi, digraftar, yaghny bir dybysty eki nemese odan kóp tanbamen belgileu prinsiypi qoldanylmaydy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru turaly 9 qarashadaghy ótkizgen  kenesinde  latyn әlipbiyin engizu júmysy  birtindep jýzege asuy kerek. Mәsele – kirillisadan latyn әlipbiyine audaruda emes, búl qazaq tilining auqymdy reformasy. Negizinde, búl grafika jas úrpaqqa arnalghan dep aitugha bolady. Onyng iygiligin, eng aldymen, solar kórui kerek. Sondyqtan, búl ýrdis josparly týrde, birtindep iske asyryluy qajet, – dep toqtaldy.

Osyghan oray, Últtyq komissiyasy janyndaghy Orfografiyalyq júmys toby otyrysynyng sheshimine sәikes qazaq tilining grafikasyna negizdelgen әlipbii boyynsha keybir diakritikalyq tanbalardy qoldanudyng tiyimdi/tiyimsizdigin anyqtau ýshin til oqytu ortalyqtary da synama sabaqtar jýrgizudi qolgha aldy.

Jetildirilgen qazaq әlipbiyining qúramyndaghy әripter atauy men qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru jóninidegi tilding dybystyq ereksheligine oray, jinishke dauysty dybystargha umlaut, yzyn, qatang dauyssyz dybysqa sedili diakritikalyq tanbalar berilip otyr. 

Mysaly: Dauysty dybys tanbalaryndaghy (ә, ó, ý, ú) әripýsti diakritikalar umlaut  makronmen Ūū) tanbalanghan.

Mysaly, Sh dybysy bir tanbamen berilgen. Dauyssyz dybys әripasty (sh) diakritikasy sedili Şş tanbasymen berildi. Dauyssyz dybys tanbalaryndaghy (gh) әripýsti diakritikalar (breviys Ğğ) jәne (n) әripi (ŋ eng) tanbasymen berilgenin bayqaymyz. 

Tilimizdegi tól dybystyramyzdyng qúndylyghyn joghaltyp almasaq deymiz.

Jetildirilgen әlipbiydegi ózgeristerge úshyraghan әripterdi jekeley kórsete otyryp, ong ózgerister ekenin aitqymyz keledi. Qazaq tilining bolashaghy zor bolsyn desek, qolymyzdaghy bar mýmkindikti paydalana otyryp, tól dybystarymyzdy tanbalaytyn dybystardan qúralghan últtyq әlipby bolghanyn qalaymyz.

Lәilә Abilmajinova,

«ShQ lingvistikalyq ortalyghynyng oqytushysy, filologiya magistri 

Abai.kz