Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Internet konferensiya 3021 36 pikir 22 Aqpan, 2021 saghat 19:24

Kóshi-qonnyng altyn dәuiri alda ma?..

Qúrmetti oqyrman! «Abai.kz» aqparattyq portaly túraqty týrde jýrgizip kele jatqan internet-konferensiyanyng ótken jolghy taqyryby - Qytaydaghy qazaqtar mәselesi men qoghamdaghy oryn alyp jatqan ózekti oqighalargha arnalghan edi.

Internet-konferensiyasynyng qonaghy «Jebeu» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Omarәli Ábildekúly boldy. Portalymyzgha úzyn-sany 80-nen asa súraq kelip týsti. Spiykerimiz kelip týsken saualdargha tikeley efirde jauap berdi. Súhbattyng tolyq núsqasyn portalymyzdyn «You Tube» jelisindegi arnasynan kóre alasyzdar.

Uaqyttyng tapshylyghyna baylanysty súhbat bir jarym saghat mólsherinde shektelgen. Efirde jauap berip ýlgermegen keybir súraqtargha býgin Omarәli Ádilbekúly portal betinde jazbasha jauap berdi. Oqyp shyghynyzdar, marhabat!


;feature=youtu.be


Ýmit Japay 2021-02-18

Qytaydyng ekspansiyasy qazaqqa payda әkeledi dep oilaysyz ba? Joq әlde, Tәjikstannyng ayaghyn qúshyp qalmaymyz ba?

Jauap: Ekspansiya eshqanday elge payda da, jaqsylyq ta alyp kelmeydi. Tәjikistan jóninde aitylghan әngimelerde naqty fakt joq, óitkeni, TMD-nyng tútas shekara qyzmeti bir ortalyqqa baghynady. Onyng artynda Resey túr!

Aydos Tanghytbek 2021-02-18 00:01

Mening bir týsinbeytinim Serikjan Bilashting artynda túrghan kýsh osynday olaq oiyndardy shalaghay jobany nege iske qosyp otyr? Álde qazaqtardyng oilau-saralau dengeyin sonshalyqty tómen mejelegen be? Álde Serikjan maqtanshaq, úrdajyq minezimen qyzyl syzyqtan shyghyp ketip oiynnyng shaq-shәlekeyin shygharyp jiberdi me? Álde oiyn shynymen de osylay órbui kerek pe? Serikjan jaqsy somdap jýr me róldi?

Jauap: Negizenen óz súraghynyzgha óziniz jauap beripsiz. Advokat Abzal Qúspannyng aituynsha S.Biyashy arnayy tәrbiyeden ótken adam әri qarapayym halyqtyng talmau jerin tauyp, óz iydeyasyn sinire biledi. «Suayttyghy», ataq qúmarlyghy jengende ne aityp ne qoyghanyn úmytyp qalady. Sondyqtan arandatushylar ýshin osynday adamdar kerek, әriyne. S.Biyashta óz rólin jaqsy somdap jýr.

Zharhin Bolebai 2021-02-18

Qytaydyng qazaq eline jasap otyrghan ekspansiyasyn moyyndaysyz ba?

Jauap: Qazaqstan TMD-gha mýshe әri BÚÚ-nyng zandy mýshesi. Barlyq Halyqaralyq kelisimderge qol qoyghan sondyqtan óziniz aitqan ekspansiyany dәleldey alasyz ba?

Ýmit Japay 2021-02-18

Qyzyq, sypayy, meyrimdi, adamgershiligi mol, әdepti bop kórinu Qytaydyng tarihtan bergi dýniyeni jaulaudaghy qangha singen tәktikasy ekenin әbjen biletin shygharsyz?

Jauap: Qytaydyng atalmysh 5000 jyldyq tarihy, tipti, 2000 jyldyq jazba tarihyn saraptasynyz gumanitarlyq ghylymdardyng erekshe damyghanyn bayqaysyz. Qytayda biylik institutynyng tamyry terenge jayylghan. AQSh-tyng eks memleket hatshysy Kesengir myrza «Qytay» degen kitabynda osy taqyryp terendetip jazady. «Tarihta Qytay ghúndar jәne týriktermen soghysyp jeniliske úshyrasa da kelissóz kezinde altyn, jibekterin iske qosa otyryp jenilsin jeniske ainaldyryp, ózine paydaly kelisimge qol qoyady» dep jazady. Mýmkindiginiz bolsa osy kitapty oqyp shyghynyz.

Zharhin Bolebai 2021-02-18

Shyghys Týrkistannyng tәuelsizdik alghanyn qoldaysyz ba?

Jauap: Qazaqstan men Qytay diplomatiyalyq kelisimge qol qoyghan el әri eki elding territoriyalyq tútastyghyn qorghau mindettemesin alghan. AQSh-tyng ózi de osy kelisimge qol qoyghan. Búl kýnde AQSh qoldauyna ie bolghan Dalay lama, Rabiya Qadir siyaqty oppozisiya kósemderi de Qytaydyng territoriyalyq tútastyghyn saqtay otyryp shynayy, joghary avtonomiyagha qol jetkizudi maqsat etip otyr. Sondyqtan siz de, biz de BÚÚ-nyng jarghysyn qúrmetteuimiz kerek.

Aydos Tanghytbek 2021-02-18

Omarәli Ádilbekúly myrza Serikjan Bilash dittegenine jetti dep oilaysyz ba? Ol jәne onyng artynda túrghan kýshting týp maqsaty ne dep oilaysyz?

Jauap: 2017 jyly Respublikalyq «Jas Alash» gazetine súqbat bergen kezimde «Búlardyng birinshi maqsaty qazaq kóshin toqtatu, ekinshi maqsaty qandastar arasynda ot jaghu, ýshinshi maqsaty qandastar men jergilikti halyqtyng arasynda ot jaghu» dep ashyq aitqan edim. Býginning kózimen qarasaq eki maqsatyna jarym-jartylay jetti. Al qalghan maqsattary oryndalmay qaldy. Onyng artynda túrghan kýshting týp maqsaty Qytaydaghy qandastar mәselesin Halyqaralyq daugha ainaldyru, sol arqyly qazaq biyligine qysym jasau boldy.

Daulet Asqarbek 2021-02-18

Serikjan Bilash Qytaydaghy Qazaqtardy týrmeletu tapsyrmasyn sәtti oryndady, búl jóninde 2019 jyly elge oralghan qandastarymyz aityp jýr. Al Qazaqstandaghy missiyasyn orynday aldy ma? Orynday alsa, nege qol jetkizdi? Týrkiyagha ne ýshin bardy? Ol jaqta bayyz tappay, Amerikagha ne ýshin ketti? Serikjan Bilashtin, qojayyndary tarapynan moynyna artylghan mindet ne dep oilaysyz?

Jauap: Búl súraqqa joghary da jauap berildi. Al missiyasy bar desek ol oryndalghan joq. Týrkiyagha barudaghy maqsaty sol jaqtaghy qazaq-úighyr arasyna ot jaghu siyaqty edi, ol erterek әshkere bolghandyqtan ol maqsatyna jete almady. Al Amerikagha baruyna kelsek, jogharydaghy súraqqa tolyq jauap berdik dep oilaymyn.

Álimjan Áshimúly 2021-02-18

Omarәli dúrys aityp otyrsyn, biraq Qytay biyligi diplomatiyalyq jolmen sheshuge qúlyq tanytpay otyr...

Jauap: Men olay oilamaymyn. Áriyne Qytay ýkimeti Shynjanda jýrgizgen qatang sayasatty joqqa shygharyp otyrghan joq, kezekti terrorizmgha, ekstremizmge qarsy qoldanghan shara dep esepteydi. Biraq, osy barysta ketken asyra silteuler men qatelikterdi sezip, bilip otyr. Sondyqtan, elimizding syrtqy ister ministrligining sol kezdegi orynbasary Ýrýmjige saparmen bardy, sonyng nәtiyjesinde sayasy ýirenuge kirgen, tirkeui óshpegen segiz Qazaqstan azamaty shartsyz bosap shyqty. Ózim bastaghan 18 adamdyq delegasiya Pekiyn, Uhani, Ýrimji, Qúljada kóp salaly kezdesuler ótkizip, mәseleni tótesinen qoydyq. Osydan keyin, QHR SUAR sayasy kenesining tóraghasy Núrlan Ábilmajin myrza Núr-Súltan, Almaty qalalarynda biylik ókilderimen jәne qandastarmen kezdesip, atalmysh mәsele jóninde pikir almasty, aryzdar qabyldady. Birge kelgen eki qyzmet gruppasy Almaty, Núr-Súltan qalalarynda elshilik, konsuldyq qyzmetkerlermen birlese otyryp eki jylday aryz-shaghym qabyldady. Osy júmystardyng nәtiyjesin óziniz de kórip-bilip otyrsyz.

Ayta keter bir jayt, 2019 jyly qantar aiynda Ýrimjige jiyngha baryp, basqa qonaqtarmen birge N.Ábilmajinnyng qabyldauynda boldym. Sonda, qonaghasyda sayasy kenesting tóraghasynyng orynbasary Maghauiya myrza maghan bylay dedi: «Búrynghy qazaq basshylar el ishindegi (Qytay) halqymyz ýshin qyzmet istese, Qazaqstandaghy qandastar ýshin iygilikti is» degen N.Ábilmajin boldy.  Sizderding elge baryp kelgennen keyin tiyisti mamandardy shaqyryp, jinalghan aryzdardy eki apta múqiyat qarap shyghyp, bas sekretari Cheng QuanGuo myrzagha mәlimet berdi. Osydan keyin qordalanghan mәseleler sheshildi. Mysaly: kóshi-qon paraghynan shyghu ýshin azamattar ózi túrghan elde ótinish bere alatyn boldy».

Ýmit Japay 2021-02-18

Ospan batyrdyn: «Qytay aghashqa týsken jegi qúrt», degenin qate týsinik dep oilaysyz ba?

Jauap: Ospan batyrdy syilaymyn, qúrmetteymin. Áriyne batyrdyng búl sózdi qashan aitqanyn bilmeymin. Nashar adam, nashar top, nashar qogham, nashar partiya bolatyn shyghar, biraq, bir últty qarlaugha bolmaydy.

Qazaq Úlan 2021-02-18

Qytay elshisinen jalaqy alasyz ba?

Jauap: Ne ýshin aluym kerek? Jyly ýide otyryp kompiuterding aldynda ghajayyp qiyaldargha beriledi ekensiz. Ósek tergenshe, júmys istep otbasynyzgha kóbirek kónil bóliniz.

Qazaq Úlan 2021-02-18

Ýsh aimaq qazaqtyng jery ekeni ras pa? Siz qalay oilaysyz?

Jauap: Saqtar, ghúndar, kók týrikter zamanynan eseptesek, ata-babamyzdyng atynyng túyaghynyng tiymegen jeri az. Myna zamanda bargha qanaghat, joqqa salauat dúrys dep oilaymyn.

Shynkuat Bayjanov 2021-02-18

Qytay elshisine kózqarasynyz?

Jauap: Elshi degenimiz eng әueli óz elining mýddesine júmys isteydi, odan keyin, ózi túrghan elmen jaqsy qarym-qatynas ornatugha әreket etedi. Sondyqtan da halqymyz «eldestimek elshiden» degen. Osy kisilerding aldyndaghy bas elshi Zhang HangHui myrzamen bas konsul Zhang Wei myrzagha óte rizamyn, qiyn-qystau kezende óz diplomatiyalyq missiyasyn abyroymen atqaryp, eki elding qarym-qatynasynyng yrghaqty damuyna, shetin mәselelerding sheshiluine ýles qosty. 2018 jyly ózim bastap barghan delegasiyanyng oidaghyday is atqaruyna barlyq kedergilerdi joyyp qoldady.

Mamay 2021-02-15 09:59:19

Europarlamentting Qazaqstan jónindegi qararyn 693 deputattyng 598-i qoldaghan. 43 deputat qarsy dauys bergen. Qarar adam qúqyghyn búzyluyna jauapty Qazaqstan azamattaryna, mekemelerine sanksiya saludy qarastyrugha shaqyrady, depti Azattyq radiosy saytynda. Jauapty sheneunikter men olardyng jaqyndaryna sanksiya saludy ózim qoldaymyn, al siz qoldaysyz ba?

Jauap: Osy habardyng rastyghyna men kýmәndimin, óitkeni, Qazaqstan Tәuelsizdikten beri tәuelsiz, derbes, kópvektorly sayasat jýrgizip keledi. Kezinde euroodaqqa tóraghalyq ettik. Sayasi, ekonomikalyq reformalar kýn tәrtibinen týsken joq. Biylik beybit jolmen auysty. Sondyqtan europarlament onday synarjaqtylyqqa barmaydy.

jaqan 2021-02-13 16:39:17

Eger soltýstik aimaq әdeyi «sabotaj» jasauda bolsa, qandastarymyzdy suyq ýige jiberip, júmys bermey qorlasa, qayta oralugha mәjbýrlese, sol sheneunikterge әlde olardyng kólenkesindegi jýrgenderge qoldanatyn shara joq pa? Sonda biylikting biyligi әlsiz be?

Jauap: Tәuelsizdikten keyin elimizge millionnan astam qandastar kelip ornyqty búl biz ýshin ýlken tabys 2010-nan keyin bizde sanaq jýrgen joq. Eger sanaq jýrse, elimizge kelgen qandastar bala-shaghasymen million jarymnan asyp, eki milliongha tayauy mýmkin. Áriyne, qandastargha arnayy salynghan ýilerden kóp dau shyghyp jatyr. Otandastar janynan qúrylghan qoghamdyq komissiyanyng basshysy senator M.Baqtiyarúly osy mәselemen arnayy ainalysyp otyr, birneshe mәrte oblys orynbasarlaryn shaqyryp mәseleni tótesinen qoydy. Sondyqtan, kóshi-qon el sayasatynyng basym baghyttarynyng biri. Kemshilikter der kezinde týzetiledi dep oilaymyn.

Tanym 2021-02-13 10:36:46

Qarajylghagha qonaq ýy salu dúrys pa? Salsa turizmge qan jýgire me?

Jauap: Súraq Bozjyra túraly bolu kerek. Turizm Týrkiya ishki budjetting 36%-yn beredi. Búdan syrt Qytay, Emirat, Saud Arabiya, Gruziya siyaqty elder turizmge óte kóp mәn beredi. Aqtaudaghy Týrkiyamen birlesip atqarylyp jatqan jobalar iske assa, elimizge shash-etekten payda alyp keledi. Áriyne, túrghylyqty halyqtyng mýddesi eskerilu kerek. Búl jóninde aqyn Svetqaly Núrjan feysbuk paraqshasynda  «Boz Jyra» jyry degen maqalasynda jetkizip jazdy. Tughan jerge tu tikken arqaly aqynnan asyryp eshtene aita almaymyn.

Ózim ghoy 2021-02-12 22:51:55

Sender ózderindi qazaq elindegi Qytay diasporasy dep ataydy ekensinder. Sonda pasportynda «qytay» dep jazylghan ba? Onday mәrtebeni kim berip jýr senderge? Sen Qytaydyng jaghyndaghy últ satqynysyn... Seni jaqtaytyn basylymdarda satqyn...

Jauap: Biz atyna zaty say, Qazaqstan azamatymyz! «Jebeu» respublikalyq qoghamdyq birlestigi de elimizding әdilet ministrliginde tirkelgen, sondyqtan, jasyrynghan arandatqyshtardyng búralqy sózderine mәn bermeymiz...

Maksút 2021-02-12 20:52:42

Omarәli! Siz sayasatta jýrgen jansyz ba, әlde, saytannyng sybaylasysyz ba? Búl súraqqa týrtki bolghan - qazaq halqy ejelden qúrmet tútyp kelgen qoja әuletin «oynastan tughandar», dediniz. Qanday dәleliniz bar? Ekinshi - Qazaq últyna jasap jatqan Qytay zúlymdyghyn býkil әlem әshkerelep boldy. Al siz osy aqiqatpen jәne arghy bettegi bauyrlarymyzdy qyzghyshtay qorghaghan kisilermen jaulasyp arpalysyp kelesiz. Sebebi nede? Siz qúrghan «jebe» kimge qarsy kezengen oq? M-r, ótinish, óshirme.

Jauap: Sayasatta jýrgenime az jyl bolsa da kýnshil, daukes, niyeti ózge, arandatushylardyng pasyq jalasyna tap bolghan adammyn. «Jebeu» saytynda «qojalar dauy qaydan shyqty» degen maqalada búl mәsele naqty dәlelder men jetkizilgen, sondyqtan sol maqalany oqyp kóriniz. «Jebeu» qandastarymyzdyng qúqyghyn qorghap, mәselesin sheshude óz missiyasyn adal atqaryp shyqty әli de atqara beredi.

Dosimjan 2021-02-12 07:41:50

Naqty úsynystar, sóilesuler boldy ma? QHR-ding Almatydaghy elshiligimen, pasport qii, «grajdanstvo» alghan song tirkeu qaghazynan shyghu turaly... 10-15 jyl búryn Qazaqstan azamattyghyn alghandar pasport qii, tirkeuden shyghu turaly ne istey alady? 2) súraq. Búiyrsa pandemiya ayaqtalyp, qalypty ómir salty ornap jatsa, eki el arasy viza maselesi ong sheshimin tabar, degenmen de bayyrghy Qazaqstan azamaty men Qazaqstan azamattyghyn alghan otandastardyng viza rәsimdeui nege әrtýrli? Qosymsha Qytay qújatynyng «kopiyasy» súralady.

Jauap: Áriyne boldy. Azamattyq alu ýshin Qytay jәne Irannan kelgen qandastargha kóshi-qon paraghynan shyghu jәne sottalmady degen eki anyqtama talap etilgen kezde ýsh jylday qandastarymyz azamattyq ala almay qaldy. Osy kezde eki ret baspasóz maslihatyn ótkizip ýndeu jariyaladyq. R.Ayypúly, A.Múqiybekúly jәne men parlamentting segiz otyrysyna qatysyp, óz úsynystarymyzdy jazbalay jetkizdik. Qytaydaghy jaghday ushyghyp túrghan kezde pasport merzimi ótip ketken jýzden artyq adamnyng pasportyn Qytay konsuly arqyly janalap aluyna kómektestik. Kóshi-qon biyletining uaqyty ótip, azamattyqqa óte almay jýrgen qandastarymyz jóninde «Abai.kz» portalymen birlese otyryp Ýkimetke hat jazyp, ýndeu jariyaladyq. Búl eske týskenderi ghana. Shekara ashylghan song qandastarymyz kóptep kele bastaydy, osy kezde Qytay jaghynan elektrondy viza, toptyq turistik viza alu mәselesi tuyndauy mýmkin. Búl mәselemen búrynda ainalasqanbyz, әzirde ainalasa beremiz.

Auytbek 2021-02-11 18:38:50

Nege sizdi oralman qandastarynyz «qytaydyng júmsaq kýshi» dep ataydy? Qytaydaghy milliondaghan jazyqsyz az últtardyng jappay genosidke úshyrauyna kómektesip jatqan, Qytaydyng fashizm rejiymine adal qyzmet etushi qazaq pen úighyrdyng kommunist sholaq belsendilerin últ satqyndary, últ opasyzdary dep sanaysyz ba? Qytaydan qashyp kelgen qandastarynyzdy úryp, pyshaqtap ketkender qytaydyng jaldamylary ma әlde ýsh әrip boluy mýmkin be? Álde jәy ghana búzaqylar ma? Olar nege ústalmaydy?

Jauap: Jana jyldyng aldynda «Jebeudin» ýsh mýshesi dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng basshysy jaghynan alghys hat aldy. Men jәne R.Ayypúly «Otandastar» qory jaghynan alghys hat aldyq. Almaty qalasy әkimining orynbasarynan da alghys hat aldym. Osydan-aq, biz kimning «júmsaq kýshi» ekeniimizdi baghymday beriniz. Qytaydan shekara búzyp ótip kelip azamattyghy joq túlgha atanghan eki qandasymyzdyng jaghdayyna kelsek, mәsele qúqyq qorghau organdarynyng qatang baqylauynda tekserilip jatyr, jaqyn arada nәtiyjesi shyghyp qalar.

Bektas 2021-02-11 17:01:17

Qytaydaghy qazaqtardy qorghau degen Nobeli syilyghyn alu nauqany emes pe?

Jauap: Búlay aitugha kelmes, Nobeli syilyghy degenimiz әlde bir ataqqúmarlardyng itarshylaryn aidap salyp úiymdastyrghan sәtsiz, orasholaq qoyylym emes, әlem moyyndaghan, túlghalar sanasatyn syilyq. «Aqsaq itting kónili arghy jaqta» degendey, topas tobyr men arsyz, suayt  osylay qoyylym qoyyp elding kýlkisine qaldy.

Beysen Túrarbek 2021-02-19 13:23:16

Omarәli Ádilbekúly myrza, býginge deyin beyresmy sanaq boyynsha 300 mynnyng ainalasynda qandastar elge at basyn tirepti, búdan keyin elge keluge Qytaydaghy qandastar qanshalyq qúlyqty? Keleshekte elge qansha qazaq oralady dep oilaysyz? Kósh kólikti boluy ýshin Qazaq ýkimeti taghy nelerdi isteui kerek dep oilasyz?

Jauap: 2018 jyly sol kezdegi QR Qoghamdyq damu ministri D.Qaletaev myrza qabyldaghanda, «endigi Qytayda qalghan qazaqtar kóship keledi me» dep súraghanda: «Eki anyqtamany Elbasygha aityp sheshseniz, alghashqy lekte 500 myng adam keledi» dep aitqan edim. Qazir eki anyqtama sheshildi, Qytaydaghy qysym azaydy, biraq pandemiya bar. Sonymen kósh qantarylyp túr, biraq alda kóshting altyn dәuiri bolady, biz soghan el bolyp dayyn boluymyz kerek.

Abai.kz

36 pikir