Senbi, 23 Qarasha 2024
Súhbat 6474 13 pikir 1 Nauryz, 2021 saghat 18:00

«Qazaq tarihy turaly tyng derekter taptym»

Jaqyp Myrzahan, jazushy, tarihshy-ghalym: 

– Jaqyp agha, qazaq tarihyn zertteumen qay kezden bastap ainalystynyz?  

-Mening negizgi mamandyghym tariyh. 1959 jyly Shynjang institutynyn tariyh-gegerofiya fakulitetin bitirgenen keyin Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasynyng tarih zertteu bólimine keldim. Sol kezding ózinde tarihty zerttep jazu mýmkindigim bar edi. Biraq solaqay sayasat dәurendep qúshaghyn keng jaya bastaghan kez bolatyn. Atap aitar bolsaq, «stil dúrystau» degen qozghalys boldy, «últshyldyqqa» jәne  «onshyldyqqa» qarsy kýres degender boldy. Múnday aumaly-tókpeli zamanda qazaq tarihyn zertteu túrmaq, jalpy Qytaydaghy az últtardyng tarihy men mәdeniyeti turaly sóz qozghau mýmkin emes-túghyn. Alayda, bizge múnyng da bir jaqsy jaghy boldy. Ol ne deseniz, el ulap-shulap jýrgende biz qoghamdyq tekserurge jii shyghyp túrdyq. Osy qoghamdyq tekseruden bastap, qazaq tarihy men mәdeniyetine qatysty derekterdi jinay bastadym 

1962-1963 jyldary Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Múnghylkýre ónirindegi Ýisin qabyrlaryna jýrgizgen arhelogiyalyq qazba júmystaryna qatystym. Odan keyin mәdeniyet tónkerisining lany bastalyp ketti. Sonda da qoghamdyq tekseru tolastaghan joq, ózining jalghasyn tauyp otyrdy. 1972 jyly Altay ónirine qoghamdyq tekserude boldym. Keyin oilasam on neshe jyldyq qoghamdyq tekseru mening qazaqtyng әdebiyetine, mәdeniyetine, tarihyna qatysty material jinauymnyn, qalam terbeuimning negizgi kezeni bolghan eken. Al mening әdebiyetke qalay kelgenim turaly eki jyl búryn ózine bergen «Ádebiyet pen tarih – mening qos qanatym» atty súhbatymda keng kólemde toqtaqghandyqtan búl joly ol turaly qaytalap jatpayyn.

Mening tariyhqa bet búruym 1979 jyly «Arman asuynda» romanym basylyp shyghuymen qatar boldy. Óitkeni, 1978 jyly Qytay kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining 11-kezekti 3-jalpy jinalysy solaqay sayasatty teristedi. Osydan keyin Qytaygha әdebiyet kóktemi, ghylym kóktemi qayta oraldy. Az últtardyng tarihyn zertteuge keng mýmkindik berildi. 1979 jyldyng qarasha aiynda Shynjang uniyversiyteti, Shynjang halyq baspasy, «Shynjang gazeti» jәne Shynjang radio-televiziya mekemeleri birlesip qazaqtyng mәdeniyeti, әdebiyeti jәne tarihyna qatysty úlaspaly ghylymy bayandama jasau qomiyteti qúrylady. Osy komiytetting mýshesi Mórqan Kemelqanúly (qazir Shynjang uniyversiytetining professorlary) degen jigit meni izdep kelip:  «Siz qazaq tarihyna qatysty bayandama jasap berseniz. Biz aldymen «qazaq» degen qanday halyq? Ol qalay últ bolyp qalyptasqan? Bizding arghy tegimiz kim? Ol qayda? Últymyzdyng mәdeniyeti, sal-sanasy, ghúryp-әdeti qanday? degen keleli mәselelerge jauap beruimiz tiyis. Odan keyin baryp, qazaq tili men әdebiyeti jóninde әngime aitpasaq, múnyng bas-ayaghy joq bir nәrse bolyp qalatyn kórinedi. Qysqasy, ghylymy bayandamany úiymdastyru alqasy sizge «bayandama jasap bersin» dep otyr», – dedi.

Sonda men oghan: «Sizding meni izdep kelgeniniz oryndy, óitkeni mening negizgi mamandyghym tariyh. Onyng ýstine qazaq tarihyna qatysty dayyndyghym da joq emes, qúdaygha shýkir bar. Biraq mening aldymda Nyghymet Mynjanúly degen agha buyn tarihshymyz bar. Búl kisi respbulikamyz qúryludan búryn, sonau 1947-1948 jyldary qazaq tarihyna qatysty zerteuler jasap, ghylymy leksiyalar oqyghan adam. Ol kisini men ústaz tútamyn. Biraq shynymdy aitsam, Nyghymet  degen adammen bet kórisken jan emespin, enbekterimen ishki materialdan tanysqam. Búl kisi audaryspaq zamanda kóp qaqty-soqty kórgen eken, qazir Kýitýnde istep jýr dep estidim. Eng jaqsysy osy kisige úsynys jasasandar dúrys bolar edi», – dep edim, Mórqan: «Shyny kerek, dәl qazir Kýitýnge Nyqandy izdep barugha bizding jaghdayymyz kelmeydi. Oghan uaqyt ta jar beretin emes. Siz búlay kishipeyildik tanytpay-aq, odan da dayyndyghynyzdy jasap, ghylymy bayandamanyng bet asharyn siz ashynyz!» – dedi. Sodan baryp men búl úsynysty qabyldadym. Onyng ýstine sol jyly «Qazaqtyng tegi jәne últ bolyp qalyptasuy» atty maqalam jazylyp bolyp, tek baspasózde jariyalanudy kýtip túrghan edi. Sonymen ne kerek, osy ghylymy enbegimdi kóterip baryp, Shynjang uniyversiytetinde jasalatyn jeliles bayandamanyng bet ashary retinde oqydym. 

Búl ghylymy maqalamda ata tegimizding óte aryda jatqandyghy jóninde batyldyqpen izdenis jasadym. Qazaqtyng tarihy turaly ózimiz túrmaq ózge últ oqymystylary da auyz asha almay, qalam siltey almay otyrghan ónirge at izin saldym. Búl jәne bir jaghynan halqymyzdyng tarihyn, mәdeniyetin, etnografiyasyn zertteuding bastamasy syndy ról atqarghanday boldy. Qytay Halyq Respublikasy qúrylghannan 30 jyldan beri qazaq tarihy, mәdeniyeti, әdebiyeti jóninde múnday ghylymy leksiyany tyndamay, shólirkep túrghan zal toly oqymystylar men studentter erekshe qyzu qarsy aldy. Keyin búl maqala «Shynjang uniyversiyteti ghylymy jurnalynyn» túnghysh sanynda jariyalandy. Sonymen birge 1985 jyly Shynjannyng túnghysh retki filosofiya, qoghamdyq ghylym salasyndaghy shygharmalardy baghalauynda 2-dәrejeli «Tandauly maqala» jýldesin jenip aldy.   

– Demek, sizding qazaq tarihyn zertteuge bel sheshe kirisken keziniz osy maqalanyzdan bastau alghan boldy ghoy?  

– Sizding búl súraghynyzgha jauap beruden búryn men myna bir nәrseni aita 

ketkim kelip otyr. Sol kezde mening tarih zertteushiligimnen góri jazushylyghymnyng abroyy artyp ketti de, 1981 jyly Beyjindegi Lu Shún әdebiyet inistitutyna bir jyldyq oqugha baratyn boldym. Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasynyng túnghysh preziydenti tarihshy-etnogrof ghalym Gu Bau mening Lu Shún әdebiyet institutyna bilim asyryp keluime qosyldy. Biraq ol: «Eger sen Lu Shún әdebiyet institutyna bilim asyryp kelgennen keyin Akademiyadan ketem desen, shyny kerek onda búl institutqa seni jibermeymin. Óitkeni, sening mamandyghyng – tariyh. Biz senen ýlken ýmit kýtip jýrmiz», – dedi. Atap aitqanda ol – «sen ata kәsibindi tabuyng kerek, búl jerden ketuine bolmaydy» degen qortyndy shyghardy. Men әdebiyet jasampazdyghynda tabysqa jetsem de, Qytay qazaq romandarynyng túnghysh avtory bolsam da, әdebiyet teoriyasyn oqu mening armanym edi. Sol sebepten ol kisining búl shartyna maqúl bolyp Beyjinge attanyp kettim. 1982 jyldyng kókteminde qaytyp kelsem, ol kisi maghan qazaq tarihynyng etnografiyasyna qatysty zertteu taqyrybyn dayyndap qoyypty. Búl júmysqa bir jylgha juyq dayyndyq jasap, endi jazugha kirise bastaghanymda partiya úiymy meni Beyjindegi Ortalyq partiya mektebine oqyp keluimdi búiyrdy. Endi qayttym dep  preziydentim Gu Baugha baryp: «Mynany ne isteymin», – desem, ol: «Partiya búiyrdy, endi barasyn. Bizding mindetti bir-eki jyl keshiktirip jazsang da bolady», – dep kýldi. Osylaysha Ortalyq partiya mektebin eki jyl oqyp 1985 jyly Akademiyagha qaytyp oraldym. 

Osydan keyin qazaqtyng tarihyna, salt-dәstýri, mәdeniyetine ýlken sholu jasadym. Keyin búlardyng bәrin «Qazaq últy» degen etnografiyalyq kitabyna toptastyrdym. Búl kitapty sol kezdegi bizding jas tarihshymyz Nәbijan Múqamethanúly men  qazaq tarihyn zerttep jýrgen Hy Shinling degen hanzu jigiti birlesip hanzu tiline audardy. 1989 jyly búl kitap Últtar baspasynan jaryq kórip, 1990 jyly Shynjang boyynsha «Ýzdik shygharma» syilyghyn aldy. Jәne sol jyly Ile halyq baspasy jaghynan «Tarihy ennografiyalyq zertteuler» atty jinaghym shyghyp, oqyrmandardyng sýiip oqityn kitabyna ainaldy.  Sodan jalghasty qazaq tarihynda ótken úly tarihy túlghalar turaly izdenister jasadym. «Qabanbay batyr turaly», «Sabalaq» dastanynyng tarihy astary turaly» degen maqalam 1980-jyldardyng basynda, tarihymyzdaghy úly tarihy túlghalar jóninde, basqa zertteushiler әli de qalam terbep ýlgirmegen kezde jazylghan maqalalar edi. Men últ ruhyna ókildik etetin búl úly túlghalardyng óz kezindegi tarihy orny jәne róline, sol kezge deyin qolyma týsken jazba jәne anyz derekterge sýiene otyryp ghylymy baghalar berdim.  

Endi qazaq shejiresi turaly jýieli izdenis jasap, osy qúndy derekterge sýiene otyryp «Qazaq shejiresining jinaluy jәne qazaq tarihynyng zerttelui jóninde», «Elimiz qazaqtarynyng shejirelik anyzdar jәne shejirelik taraluy», «Qazaq shejiresining jazba tarihy derekterimen baylanysy jóninde» degen ýsh maqala jazyp «Múra» jurnalyna jariyaladym. Búl jeliles maqalalarymda da búryn ózge zertteushiler den qoyyp ýlgirmegen mәseleler jóninde izdenis jasap, qazaq shejiresining jazba tarihy derektermen baylanysy, әsirese, Qytay qazaqtarynyng shejirelik anyzdarynyng ghylymy qúny turaly óz kózqarasymdy ortagha saldym. Jogharyda jazylghan enbekterimning zandy jalghasy «Qazaq halqy jәne onyng salt-sanasy» atty kesek ghylymy enbegimdi jazyp bolyp 1991 jyldyng basynda Shynjang halyq baspasyna úsyndym. 1992 jyly jaryq kórgenen keyin, búl kitap barsha oqyrman qauym arasyna tez tarap, qoldan-qolgha ótip qyzu alqaugha ie bolady. Kitap turaly elimizde birsypyra baspasózder men radio-televizorda jaqsy baghalar, jyly lebizder tolassyz jariyalandy. Búl kitaptyng jauapty redaktory Orazbek Qanapiyin: «Búl kitap baspamyzdan búryn shyqqan Nyghymet Mynjanúlynyng «Qazaqtyng qysqasha tarihy» atty kitappen tynystas, oy qorytyu, tarihy taldau, erte kezderdegi tarihy faktilerge jýginu jaghynan birin-biri tolyqtaydy, birinde kemi ekinshisinen tabylady. Sonymen birge әrqaysysynyng ózindik aiqyn ózgeshelikteri de bar» dep jazsa, al ghúlama ghalym N. Mynjanúly: «Jaqyp Myrzaqanovtyng búl kitapty jazudaghy ózine tәn sloby jәne ereksheligi, onyng tarihty surettep jazuy barysynda anyq kórnektilengen. Avtor bir sydyrghy izben jýrmegen. Qayta ol aluan jolmen, әr qyrynan zertteu tәsilin qoldanyp, qolyna týsken san-aluan materialdan jinaqtap, logikalyq tújyrymdar jasap, tarihy әngime shertu jolymen jazdy. Búl kitaptyng taghy bir ereksheligi, avtor jazba tarihy derektermen shejirelik anyzdardy úshtastyra zertteu tәsilin qoldanghan. Múnday zertteu tәsili qazaq siyqty kóshpendi últ tarihyn zertteude qabyldaugha tatityn әdis. Búdan búryn qazaq halqynyng auyzdan-auyzgha taralyp kelgen anyzdar men shejirelerine ansha kónil bólmegen edik. Al myna kitaptyng avtory bolsa, búghan erekshe kónil bólip, shejirelik anyzdar men tarihy jazba derekterdi úshtastyra zertteu tәsilin qoldanyp, shejirelik anyzdar jóninde ózining kóptegen kózqarastaryn jazady», – dep joghary bagha berdi. 

Demek, әrqanday bir tyng ghylymy shygharma ózinen búrynghy agha buyndardyng enbeginen ózgesheligi bolumen óz qúnyn saqtamaq. Mening qazaq tarihy jәne etnografiyasy turaly jazylghan búl kólemdi enbegim 1992 jyly Shynjang halyq baspasynan jaryq kórgen son, elimizding ishi-syrtynda jaqsy baghalar alghany osydan bolsa kerek. Ile-shala jer jýzinine taraytyn «Azattyq» radiosy sýiinshilep «Qomaqty da, qúndy enbek» degen maqala oqyp, asa joghary bagha berdi. Sonymen birge kitapty týgel radioda oqydy. Sonday-aq búl enbekti Qazaqstan, Týrkiya, Germaniya jәne Mongholiya qatarly elderding de joghary baghasyna ie boldy. Qazaq elinde shyghatyn «Aziya» atty aptalyq gazette Duken Mәsimqanúlynyng «Ata tarihymyzdy tiriltken» atty maqalasynyng joghary bagha berilgen redaksiya andatpasy berilip jariyalanuy, sodan keyin jazylghan Saghyntay Súnghatayúlynyng maqalasy elimizdegi «Últtar yntymaghy» jurnalynda jariyalanyp qana qalmastan, Qazaqstandaghy elarlyq «Qazaq eli» gazetinde «Últ tanushynyng úlaghatty enbegi» degen atpen basylyp, Qazaq radiosynda oqyluy múnyng aiqyn dәleli. 

– Al endi búl kitabynyzdy ózge últ zertteushileri qalay baghalady? 

– Búl kitap 1994 jyly Shynjandaghy filosofiyalyq qoghamdyq ghylymdar salasyndaghy tandauly ghylymy enbekterdi baghalap-syilauda 1-dәrejeli jýldeni alsa, 1996 jyly Shynjang boyynsha tandauly kitaptardy baghalauda jәne de 1-dәrejeli kitap syilyghyn enshiledi. 1999 jyly Akademiyanyng jas zertteushisi Shәripqan Ábdaliyúly hanzu tiline audarady. Búl kitaptyng hanzushasy 2000 jyly Shynjang halyq baspasynan jaryq kóredi. Hanzu jәne basqa últ zertteushileri art-artynan sýbeli maqalalar jazyp, óreli kózqarastaryn bildiristi. Zertteushi Júng Gau «Qazaq tanudaghy tyng talpynys» degen maqalasynda: «Jaqang óz últynyng auyzdan-auyzgha taraghan mol shejirelik materialdaryn iri arhelogiyalyq bayqaularmen, hanzusha tarihy materialdarmen óz ara salystyryp dәleldeu arqyly, tarihy aqtandaqtardyng ornyn toltyruda ózindik daryn tanytyp, qyry men syry mol kóptegen eleuli mәselelerdi talmay zerttedi, sonday-aq, osy mәseleler jóninde ózindik dara kózqarastaryn ortagha qoyady» dep jazady. 

–  «Azattyq» radiosy sýiinshilegen, hanzu tarihshylaryn eleng etkizgen enbeginiz qansha taraudan túrady? Ár taraudyng negizgi týiinin tarqata ketseniz... 

– Qazaq últynyng tarihy jәne etnografiyasy turaly kóp jyldyq izdenisterim negizinde jazylghan kólemdi enbegim – «Qazaq halqy jәne onyng salt-sanasy» 18 taraugha bólinedi. Múnda qazaq tarihyndaghy, jýieden Qytay qazaqtary tarihyndaghy basty taqyryptar men kýrdeli taqyryptardy kórnektilendirip jazu әdisin qoldandym. Aytalyq, birinshi tarauda – qazaq halqynyng kórikti atamekenderimen qonystanu mәn jayy, jan sany, jaratylystyq ortasy, tabighy baylyqtary jәne qazaq tarihyna qatysty tarihy múralar men eskertkishter turaly hanzudyng kóne jazbalaryna, sonday-aq, basqa da tanymal tarihshylardyng kózqarastaryna negizdele otyryp tanystyular jasadym.

Ekinshi tarauda – «qazaq» atauy jónindegi anyzdar men tarihy derekter jәne manyzdy zertteulerge jan-jaqtyly ayaldap kelip, «qazaq» sózi HV ghasyrda Qazaq handyghy qúrylghan kezde bir tútas qazaq halqynyng aty bolyp tanylsa da, onyng shyghu tegi tym aryda jatqanyn, ol HV ghasyrdan búryn-aq, keybir rular qamtyghan taypalardyn, úlystardyng aty bolghanyn, úzaq tarihy barysty bastan keshire kelip, sonynda «qazaq» halqynyng esimine ainalghanyn qúndy materialdarmen dәleldeuge tyrystym.

Al ýshinshi tarauda – qazaqtyng tegine qatysty erte zamanghy elderden saqtar, húndar, ýisinder, iýziler, qanlylardyng tarihyna jәne olar qúrghan memleketter (handyqtar) turaly kenirek toqtalyp, olardyng salt-sanasy, túrmys-tirshiligi, ruhany kónil kýii, jartylystyq ortasy bәri-bәri keyingi qazaq saltymen úqsas ekenin, olardyng kezindegi tili, qaziri qazaq tilinde kóp saqtalghanyn, ýisinderding ózi saqtardan taraghanyn, kezindegi «Ýisin» elining qazaqtyng irgeli úlysy bolghandyghy da esh kýman joq ekenin búltartpas aqiqatpen aishyqtadym.

Tórtinshi tarauda – bizding zamanymyzdan bergi (jana eradan) qazaqtyng tegine bolghan úlystyq elderden týrik, týrkeshter turaly anyzdar men jazba derekterge jýginip әri qazaqtyng arghy saqtarmen de, húndarmen de qong baylanysty degen kózqarasty qúptaugha bolatynyn aiqynday kelip, «Bizding zamanymzdan bergi týrkeshtermen jәne qarlyqtarmen qazaqtardyng tikeley qatysty ekendigine dau bolmasa kerek, óitkeni, olardyng ósip-órbigen, ense kótergen, qúdyretti úlystyq el qúrghan jerleri dәl qazir qazaq halqy qonystanyp otyrghan Altay, Tarbaghatay óniri, Tianishannyng soltýstigi» dep kelip, «Oghyz qaghan Rimge joryq jasaghanda ony bastaghan «Kók týkti, kók jaldy, ýlken bir arlan bóri» boluy ejelgi «Ýisin eli» Kýnbii Eljau biydi asyrauy oiymyzdy qabytyrady. Demek, oghyzdar tótemdik senim jaghynan da ýisindermen, húndarmen baylanysty bolyp shyghady. Ekinshi jaghynan qaraghanda, anyz ben jazba derekterde oghyzdar men qazaq taypalaryn osylaysha tyghyz baylanystyrady» degen tújyrym jasadym. «Mayqy bi» turaly keybir kóqarastarymdy el ishi-syrtyndaghy kóptegen ghalymdardyng zertteulerine silteme jasay otyryp, salystyra zerttey kelip, qazirgi qazaq últy jogharyda atalghan bir tekti týrki tildes bayyrghy kóshpeli úlystardyng tike úrpaghy jәne olar jaratqan kóshpendiler mәdeniyetinin  zandy múrageri degen ghylymy tújyrymym jasadym.

Besinshi tarauda – Qytay qazaqtarynyng basty taypalary kereyler men naymandardyng HII ghasyrdyng sony HIII ghasyrdyng basyndaghy handyqtary jәne olardyng mongholdarmen (Shynghyshanmen) jýrgizgen  soghystaryna qatysty «Kerey, nayman úlystary jәne olardyng mongholdarmen soghysy» degen arnauly tarau jazdym.

Al altynshy tarauda – tyng derekterge negizdelip, HIII- HVIII ghasyrdyng ortalaryna deyingi aralyqta qazaq tarihynda ótken iri oqighalargha ansardy audaryp jiberip, jetinshi taraugha kelgende hanzudyng jazba derekterinen oy qorytyp, HVIII ghasyrdyng ortalarynan HH ghasyrdyng ortalaryna deyingi aralyqtaghy qazaq tarihynda ótken iri oqighalar men tarihy túlghalar ómirinen qúndy mәlimetter úsyndym.

Segizinshi taraugha kelgende «Qazaqtyng bayyrghy qoghamdyq qúrylymy jәne sayasy týzimi» jóninde izdenis jasap, ýisin eli zamanynan Qazaq handyghyna deyingi ýkimet qúrylymy jәne sayasy týzimi turaly, sonymen birge qazaq shejiresi jónindegi kózqarasymdy ortagha saldym.

Toghyzynshy, onynshy taraularda qazaqtyng san-sanaly sharuashylyghy, zattyq mәdeniyeti salmaqty oryn ala otyryp bayandalsa, búdan bylayghy taraulary qazaq halqynyng neke, otbasy, toy-tomalaq, ólim jóneltu, diny nanym, halyqtyq bilim (aspan әlemi turaly bilimder, kýntizbe, dәrigerligi), oqu-aghartuy, til-jazuy, baspasóz-mәdeniyeti, әdebiyet-kórkemóneri, oiyn-sauyq qimyldary, sporty, mereke-miramy turaly jәne olardyng tegi jóninde kóp-kóp kómeski jatqan bilimderdi ashyp aldygha jaydym. 

– Sizding búl kitabynyz Almatydaghy «Jalyn» baspasynan shyqqan joq pa? 

– Dúrys aityp otyrsyn, búl kitapty Almatydaghy «Jalyn» baspasynyn diyrektory Beksúltan Núrjekeúly óz josparyna kirgizip, qarjy tapshylyghynan shyghara almay otyr eken. 2001 jyly mausym aiynda «Qytay tarihnamalaryndaghy derekterdi» audaru ghylymy tapsyrmalyq toptyng mýshelerin Qazaqstangha bastap barghan saparymda  ministrlikte júmys jasaytyn Álibek Asqararov myrzagha búl jaghdaydy aityp edim. Ol kisi: «Jaraydy, kitabynyzdy shygharugha qol úshyn bereyin», – dedi. Qysqasy, Á.Asqarov búl kitapty memleket josparyna kirgizip berdi. Men búl jaghymdy janalyqty B.Núrjekeúlyna aityp, elime qaytyp kettim. Keyin «Tarih qoynauynan» degen atpen «Jalyn» baspasynan kitabym shyghatyn boldy degendi estip barsam, búl kitap shójip qalghan. Mýmkin kirilltsiyagha audarylghannan keyin júqaryp ketken shyghar dep oiladym. Beksúltangha alghysymdy aityp, onyng maghan tartu etken kitaptaryn alyp kettim. Keyin jatqan ýiime baryp kitapty ashyp qarasam, taygha tanba basqanday eki ýlken qatelikti kórdim. 

Birinshi qatelik, kitaptyng ýshten bir bóligi bolghan «dәstýr» (etnografiya) bólimin týgel alyp tastaghan. Ol ýshin baspager avtordyng kelisimin alu kerek qoy. Eger baspager «myna kitaptyng «dәstýr» bólimin alyp tastaymyn» dep bir auyz súraghan bolsa, onda men «ne bolady, ne bolmaydy» dep jauap bergen bolar edim. Ne bolmasa, qalay yqshamdadynyz dep kitap basylmay jatyp bir kórip shyghar edim. Ókinishke oray, Núrekeng maghan  eshqanday súraq qoyghan joq. Búl kisi «dәstýr» bólimin әdettegi tanystyru dep oilasa kerek. Búl kitaptyng qalay zerttelgeni, onyng manyzy turaly jogharyda aityp óttim.  Endi búl jerde ony qaytalap aityp aqtalghym kelmeydi. Al, ekinshi ýlken qatelik, kitaptyng qalghan ýshten eki bóligi basyldy degen kýnning ózinde, әrbir taraudyng sonyna jazylghan paydalaghan әdebiyetter men eskertuler týgel alyp tastalghan. Sony kórgende ishim uday ashyp ketti. Paydalanghan әdebiyet pen eskertulerdi kórsetip jazu ghylymy enbekting negizgi sharty emes pe?! Ol sózsiz boluy kerek. Ol bolmasa sening ghylymy enbeginning kóktiyndyq qúny qalmaydy. Aqiqatyn aitqanda ghylymy enbek óz qúnyn joyady. Eger baspager B. Núrjekeúly Qytayda bolsa әlde qashan sotqa berer edim. Biraq amal qansha?! Men bir sheteldik avtormyn. Qazaqstangha bes kýndik qonaqpyn. Bet jyrtysudy ar sanamadym. Sodan tilimdi tistep elime qayttym. Búl ýshin Bekenning ózi qorlanuy kerek.  

Demek, búl aghattyq «memlekettik tapsyrys oryndalsa boldy» degen nemqúraylyqtan bolghan joq pa eken? 

– Gәp osynda bolyp túr ghoy. Eger siz aitqanday bolsa, búl avtorgha jasaghan 

ýlken qiyanat esepteledi. Beksúltan Núrjekeúly qarapayym baspager emes, belgili jazushy jәne zertteushi-tarihshy da. Eger ol kisining bir kitabyn Qytayda shygharyp, osylay istese qaytar edi? Búl kitap shyqqaly biyl on jylday boldy. Shyqqanyn qayteyin, búl mening dertime ainaldy. Bir qyzyghy «Tarih qoynauynan» degen búl kitabym osynday adam nanghysyz aghattyqpen jaryq kórip otyrsa da, Qazaqstannyng joghary oqu ornynyng oqulyghyna engizilipti dep estidim. Belgili tarihshylar da paydalanyp jýr eken.  Halyqaralyq «Alash» qory «Naymandar» degen ýsh kitap shygharypty. Búl kitabymnan ýzindi alypty. Sonda nedep jazdy deseniz, «Tarihshy Jaqyp Myrzaqanovtyng eskertpe berilmegen kitaby «Tarih qoynauynan» alyndy» dep jazyp qoyypty. Mening eskertpemning әdeyi alynyp tastalghanyn olar qaydan bilsin. On jyldan beri dertimdi ishime saqtap keldim. Mine, býgin senimen bolghan súhbatta aityp otyrmyn. Osy arqyly býkil qazaqstandyq oqyrmandargha, ghylym zertteu salasyndaghy adamdargha mәlim bolsyn. Búl kitap «Jalyn» baspasynan qayta basylyp shyghuy kerek. Meni úyatqa qaldyrghany ýshin, masqaralaghyny ýshin B. Núrjekeúly menen keshirim súrasyn! Aldynghy aghattyq on jyldan keyin bolsa da týzetilu tiyis. Men úmytyp barady ekenmin, kitap basyludyng sәl aldynda Almatygha barghan saparymda B. Núrjekeúly maghan: «Kitaptyng aty úzyn eken, qysqartyp berseniz!» – degen song «Attyng jalynda, týiening qomynda jýrip» asyghys «Tarih qoynauynan» degen at qoyyp berip ketken edim. Sondaghy menen ketken kemshilik, búl kitaptyng ýshten ekisi – tariyh, ýshten biri – dәstýr bolghandyqtan «Tarih jәne dәstýr» dep at qoyghan bolsam mýmkin, «dәstýr» bólimi alyp tastalmaytyn ba edi?  Búl kisi mening kitapqa qoyghan osy atyma oraylastyrdy ma, kitaptyng «dәstýr» bólimin týgel alyp tastaghan. Búl baspa zanyna, avtor qúqyghyna qayshy әreket qoy?!   

Sol sebepti, Beksúltan «Siz kitaptyng atyn «Tarih qoynauynan» dep qoyyp berdiniz, sondyqtan «dәstýr» bólimin alyp tastadym» dep aqtaluy mýmkin. Biraq tarih bólimindegi paydalanghan әdebiyet pen eskertulerdi alyp tastaghanyn qalay týsinuge bolady? Ony qalay keshiruge bolady?! Osy aghattyghy ýshin de B.Núrjekeúly menen keshirim súraugha tiyisti! Sonday-aq kitabymdy qayta bassyn. Ne bolmasa basqa baspadan shyghuyna baspa qúqyghyn bersin. Men ertengi úrpaq aldynda masqara bolghym kelmeydi?!

– Mýmkin tóte jazudan kirilltsiya audaryp jazghanda paydalanghan әdebiyetter men eskertuler audarylmay qalghan shyghar. Olay bouy da mýmkin ghoy?  

– Olay bolu mýmkin emes. Qalyp qalghan kýnning ózinde B.Núrjekeúly búl kemshilikti tolyqtaugha mindetti. Bolmasa bildey bir baspanyng diyrektory bolyp nege otyr. Álde eldi masqaralau ýshin otyr ma?! 

– Siz qazaq tarihyn zerteumen ainalysumen birge Shynjang qoghamdyq Ghylym akademiyasynda basshylyq qyzmet te atqarypsyz. Endi Akademiyadaghy basshylyq mindet atqarghannan beri tyndyrghan júmystarynyz jóninde qysqasha toqtala ketseniz? 

– Úzaq jylghy qajyrly enbegimning jemisi bolsa kerek, 1984 jyly Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasynyng tarih institutynyng orynbasar basshysy boldym. 1986 jylgha kelgende Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyanyng orynbasar diyrektorlyghyna kóterildim. Osydan keyin qyzmetting talaby boyynsha Akademiyada bir neshe kesek ghylymy zetteu enbekterine jetekshilik etuime tura keldi. Múnda eng aldymen mening jetekshilik istegenim memlekettik ghylymy tapsyrma «Qazaq әdebiyetining tarihy» degen 4 tomdyq kesek enbek boldy. Endi búdan basqa «Qazaq mәdeniyetining arnasy» (aydyny desek te bolady) degen jәne bir ýlken ghylymy zertteu taqyryby boldy. Búl da memlekettik tapsyryspen hanzu tilinde jәne qazaq tilinde jazylyp jaryq kórdi. «Qazaqtyng dәstýrli jol-josyndaghy ózgeristerdi zertteu», «Últymyzdyng damu mәselesi turaly tolghanystar» jәne «Shynjandaghy últtardyng ekonomikasy men mәdeniyetining damuy turaly zertteuler» qatarly kitaptardyng shyghuyna da jetekshilik etumen birge, alghy sóz jazyp, bas redaktorlyq mindet atqardym. Últtar baspasy Qazaq redaksiyasynyng diyrektory, belgili baspager Amantay Saghatúlynyng úiymdastyruymen 2000 jyldan bastap ýsh jyl ishinde «Qazaq tarihyndaghy әigili adamdar» degen ortaq atpen tarihy túlghalar turaly 40-qa juyq kitapty shygharudy jospargha alady. Men osy tarihy esselerge bas redaktorlyq mindetti ýstime aldym. Búl kitaptardyng alghashqy 1-kitabyna (12-kitapqa) ortaq «Alghy sóz» jazdym. «Alghy sóz» men ghana emes, tútas redaksiyalyq alqa mýshelerining jәne Últtar baspasynyng jýrek sózine ókildik etedi dep senemin. Múnyng 1-kitabyna mening jazghanym «Abylay han» boldy. Qazir búl kitaptyng qyryq neshesi jaryq kórip qoghamda jaqsy әser qozghap, úrpaq tәrbiyesinde manyzy zor tamasha oqulyqqa ainaldy. 

Mening jәne bir jetekshilik etkenim kóp tomdy ghylymy audarma – «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» degen enbek. Qazirge deyin múnyng ýsh tomyn jaryqqa shyghardyq. Endi jalghasty shygharudy josparlap otyrmyz. Múnyng qalghan bóligi taghy ýsh tomgha jýk bolayyn dep otyr. 

Men jazghan ghylymy maqalalar 120-dan asty. Onyng 20 payyzdayy ýsh jinaq bolyp baspadan shyqty. Qalghan 80 payyzdayy әli jinalghan joq. Qazirge deyin mening qazaq tarihyna qatysty zertteu enbegimning 8 kitabi el qolyna tiydi.  

Búl ýlken enbekting «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» dep ataluynyng sebebi ne? Ony Qytaydyng qanday tarihyy kitaptarynan aldynyzdar?    

– Qytay tarihyna qatysty «26 tariyh» degen kitap bar. Búl Qytay tarihynda ótken 26 әulettting tarihynyng asa qúndy, eng mol jazba derekterining jiyntyghy. Sonymen birge Qytay tarihynda ótken 26 әuletpen óz kezinde kórshiles bolghan, Qytaydyng qazirgi teritoryalyq aumaghynyng soltýstigi men batysynda jәne qazaq dalasy men Orta Aziyada dәurendegen kóptegen kóshpendi últtar men jartylay otyryqtanghan ertedegi elder turaly óte qúndy anyzdar, jazba derekter saqtalghan. Anyghyraq aitsaq, qazaq halqynyng shyghu tegine tyghyz qatysty bolghan ertedegi etnostardan saq, ghún, nýkis, ýisin, qanly, alan, týrik, týrkesh t.b. qúrghan ertedegi imperiyalar, últtar turaly derekter qazaq tarihyn, mәdeniyetin zertteushilerding nazaryn audarghaly úzaq bolghan. Ásirese, qazaq últyn qalyptastyrghan, qazaq ýsh jýzining iri taypalarynyng týgel derlik erte zaman jәne orta ghasyrlyq etnostar, úlystar retinde «26 tariyh» betterinde jazylghandyghyn dýniyejýzindegi jәne Qytaydaghy qazaq tarihyn zertteushiler ortaq moyyndaghan shyndyq...

– Siz «Qazaq últyn qalyptastyrghan, qazaq ýsh jýzining iri taypalarynyng týgel derlik erte zaman jәne orta ghasyrlyq etnostar, úlystar retinde «26 tariyh» betterinde jazylghandyghyn dýniyejýzindegi jәne Qytaydaghy qazaq tarihyn zertteushiler ortaq moyyndaghan shyndyq» dep qaldynyz. Kýni keshegedeyin Qazaqstan tarihshylary orys tarihshylary men batys tarihshylarynyng jazghan deregine imanday senip qazaq tarihyn jazyp kelgen joq pa?! Búl iri júmysty qolgha alularynzgha kim týrtki boldy?  

– Dúrys aityp otyrsyn, bizding eldegi qazaq tarihyn zertteushi hanzu, qazaq ghalymdarynan basqa, Qazaqstan, Resey jәne batys elderindegi zertteushiler «26 tarihtyn» tek orys missioneri Bichurin men fransuyz ghalymy Ediard Shauannyng jәne basqalardyng súryptap audarghan bólikterinen paydalanyp kelgen. Al Qytaydaghy qazaq tarihyn zertteushiler «26 tarihtyn» hanzu tilindegi bedeldi basylymdarynan tike paydalanghanymen, úshan-teniz jazbalardan kerektisin izdeu, beyne iynemen qúdyq qazghanday qiyn júmys bolatyn. Sondyqtan elimizdegi qazaq halqynan shyqqan tarihshylar (Nyghymet Mynjanúly, Jaqyp Jýnisúly, Jaqyp Myrzaqan) ghana emes, qazaq tarihymen mәdeniyetin zertteu júmysyna kónil bóletin el aghalary men bilikti ziyalylar tegis Qytay jylnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdi súryptap audarudy armandap kelgen. Shynjang qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng basshylyq júmysyna aralasuymnan búryn-aq, 1970 jyldyng sony 1980 jyldardyng basynda el aghalarynan Jәnәbil Symaghúlúly men Erghaly Ábilqayyrúly osy iri ghylymy júmys jóninde maghan arnauly aitqan. Ol kezde búl júmys oiymda bolsa da, shart-jaghdaydyng pisip-jetilmegenin jasyrmay aitqanmyn. 1992 jyly Qaharman Múqanúly akademiyamyzgha auysyp kelgennen keyin, onyng Últtar baspasyndaghy kezinde oynyng da osynday oiy barlyghyn bilgen men, osy júmysqa jetekshilik isteuime, akademiyamyzdan onyng maghan myqty kómekshi bolatynyn bayqap, onymen qatysty dayyndyq júmystaryn talay ret aqyldastym. Akademiyamyzdaghy tarih ghalymdarynan Go Pynliyn, Shiue Zúnjyn, IYin Chiyn, Chin Goguandar bizge paydaly úsynystar aitty. Akademiyamyzdyng kitaphanasy materialdyq dayyndyghymyzgha selbesti. Sonymen biz 1995 jyly alghashynda akademiyamyzdyng Din institutyndaghy Kýlshat Toykenqyzyna dayyndatqan jobany qayta tolyqtatyp, búrynny 2 tom jospardy, endi 4 tom bolatyn etip qayta túraqtandyrdyq. Qaharman Múqanúly ekeuimizding qaytalay aqyldasu negizinde «Qytay tarhnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» degen atpen mening jetekshiligimde akademiyalyq ghylymy tapsyrma bolyp audarylatyn búl kýrdeli audarmanyng 1-kitaby akademiyamyz jurnaldar baspasynyng qarauynda bolatyn boldy. Osy joba-josparymyzdy sol tústaghy ShÚAR partkomynyng orynbasar hatshysy Jәnәbil Súmaghúlúlyna aparghanymyzda, búl iygi júmysty quana qúptaghan ol kisi qolma-qol bekitti jәne qarjy qiynshylyghyn sheshti. 

– Búl ylymy tapsyrmalyq júmysty jýrgizu toby qalay qúryldy jәne alghashqy júmysty neden bastadynyzdar?  

– Búl «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» akademiyalyq ghylymy tapsyrma bolyp 1-kitabynyng audaryluy túraqtanghan tústaghy aty «26 tarihtaghy qazaqqa qatysty derekter» bolatyn. Akademiya basshylarynan men jauapty bolyp ghylymy tapsyrmalyq júmys úiymdastyrdym. Qaharman Múqanúly ekeuimiz aqyldasa kelip, Shynjang halyq baspasynan agha redaktor Ábdildabek Aqyshtayúlyn, Shynjang televiziyasynan agha audarmashy Kәkesh Qayyrjanúlyn, Shynjang pedagogikalyq uniyversiytetinen agha redaktor Samudin Álghazyúlyn tapsyrmalyq tobymyzdyng mýshesi bolugha úsynys ettik. Elimizdegi qazaq halqynan jetilip shyqqan jogharyda atalghan kórinekti til jәne audarma ghalymdary bizdi býkil ynta-peyilderimen qoldaytyndyqtaryn bildirdi. Osy bir keleli ghylymy júmystyng sәtti jýrgizilui ýshin, 1-kitapty qarjylandyrghan el aghasy Jәnәbil Symaghúlúlyn bas aqylshylyqqa, Shiue Zúnjin, Su Bihay, Súltan Janbolatov, Go Piynliyn, IYin Chin, Chin Goguandardy aqylshylyqqa úsynys ettik. Akademiyamyzdyng jurnaldar baspasy qazaq redaksiyasynan Shadyman Ahmetúly, Janar Jaqanqyzy, Qayrat Ápseytúly, Baqytnúr Qapasqyzy 1-kitaptyng korrektorlyghyna qatynasty. Ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng mýsheleri qanday júmystar tyndyrghany 1-kitapqa berilgen «Alghy sózde» jan-jaqtyly jazyldy. 1-kitaptyng baspadan shyghuy baylanysymen 1999 jyly 19-qazanda ashylghan әngime mәjilisinde ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng mýsheleri әr qyrynan aitylghan sózder de ««Shynjang qoghamdyq ghylymy» (№4, 1999 jyl) jurnalynda tapsyrmalyq tobymyzdyng 1-kitapty audaru barysyndaghy qyzmetteri jan-jaqtyly qortyndylaghan. Ásirese, Qaharman Múqanúly maghan jaqsy qolqanat boldy, audarma júmysyn úiymdastyru, ataulardy talqygha dayyndau, redaksiyasyn qarau siyaqty auyr júmystardy óte jaqsy tyndyrdy. Shadyman Ahmetúly 1-kitapta jylnamany audaru mindetin oryndap, tapsyrmalyq tobymyzgha jas kýsh bolyp jegildi. 

«Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» 1-kitaby 1998 jyldyng sonynda Beyjindegi Últtar baspasynan shyqqannan keyin el ishi-syrtynda jyly qabyldandy. Sol jyly Akademiyamyz ben Shynjang qoghamdyq ghylym jospar kensesi audaryluy josparlanghan 2-kitapty memlekettik ghylymy tapsyrma bolugha joldady. Tapsyrmalyq tobymyzdyng mýshelerine ishinara retteu jýrildi. Memlekettik qoghamdyq ghylym tapsyrmalaryn josparlau jónindegi mamandar alqasynyng mýshesi  bolshghan men, memlekettik ghylymy tapsyrma bolyp bekitilgen 2-kitapty audarugha qaytalay úiymdastyrylghan ghylymy tapsyrmalyq torpqa taghy da jetekshilik mindetin óteytin boldym. Á.Aqyshtayúly, K.Qayyrjanúly, Q.Múqanúly, Sh.Ahmetúly qatarlylar mýshe boldy. S.Álghazyúly densaulyq jaghdayyna baylanysty tapsyrmalyq tobymyzgha mýshe bola almady. 2-kitaptyng audaryluy tamamdaghan tústa, 2001 jyly mamyrda, ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng mýshesi Qaharman Múqanúly jýrek auruynan qaytys boldy. Onyng qazasy ghylymy tapsyrmalyq tobymyz ýshin ghana emes, jalpy Shynjandaghy qoghamdyq ghylym salasy, baspasóz salasy jóninen auyr qaza boldy. Akademiyamyzdan osy ghylymy tapsyrmany oryndau jolyndaghy naqty júmystargha maghan endigi kómekshi Shadyman Ahmetúly bolyp qalghan edi. Ábdildabek Aqyshtayúly men Kәkesh Qayyrjanúly tapsyrmalyq tobymyzdyng beldi mýsheleri bolyp auyr jýk arqalady. Hanzu ghalymdarynan Shiue Zúnjyng búrynghysynday kómek kórsetip tyghyz selbesti. 

«Qytay tarihnamialaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» 3-kitaby 2003 jyly qoghamdyq ghylym salasy boyynsha memlekettik ghylymy tapsyrma bolyp bekitildi. Búl jolghy ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng jetekshisi jәne mýsheleri negizinen túraqty boldy. 3-kitapqa engen mazmúndardy súryptaugha da 1-, 2-kitap sekildi tapsyrmalyq tobymyz ózi ie bolyp súryptap bekitti. Hanzu ghalymdarynan Akademiyamyzdyng tarih institutynyng diyrektory, tarih ghylymynyng doktory Tiyan Uijiyang rizasyz kómektesti. 15 jyldan bergi ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng jetekshisi bolu salauatymmen ilgerindi-keyin baspadan shyqqan 3-kitaptyng da jekekshi bas redaktorlyq mindetin ótedim. Al 1-kitaptyng bas redaktorlyq mindetin Qaharman Múqanúlyna jýktegen edim. 2-, 3-kitaptyng bas redaktorlyq mindetin Kәkesh Qayyrjanúlyna jýktedim. 

– Búl enbekti qazaqsha sóiletu ýshin jenil týspegeni belgi bolyp túr. Endi kýrdeli de, qúndy enbekti audaru barasyndaghy keleli júmystargha toqtala ketseniz? 

– «Qytay tarihnamialaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» 3-kitabynyng audarylu barysyndaghy keleli mәselening biri audarylatyn mazmúndardy súryptau bolatyn. Búl mәsele jóninde jogharyda aityldy jәne 3-kitapqa jazylghan «Alghy sózderde» birshama tolyq bayandalghan. Ár tomgha alghy sóz jazudy arqalaghan mindeti, kótergen jýgining auyrlyghyna oray bas redaktorlyq mindet ótegen әriptesterime tapsyrdym, sonynan tapsyrmalyq toptyng mýshelerining ortaq qarauynan ótkizip túraqtandyrdyq. 

Ekinshi keleli mәsele, audarylatyn mazmúndargha say qajetti materialdarmen qamdau boldy. Men tapsyrmalyq toptyng mýshelerin barlyq qajetti materialdarmen qamdaugha negizinen kepildik ettim. El ishi-syrtynan qajetti materialdar men sózdikter der kezinde satyp alyndy. 

Ýshinshi keleli mәsele, әrbir kitaptyng audaryluy barysynda, súryptalghan derekterdegi ataulardy aldyn ala talqylap túraqtandyru bolatyn. Búl osy kýrdeli de qúndy ghylymy audarma enbekting sapasyna kepildik etudi, atau-terminderdi birlikke keltrudi maqsat etti. Árbir kitapqa súryptalyp engen derekter, tapsyrmalyq tobymyzdagha kimder jaghynan súryptalghany sol tomnyng ózinde jazylghandyqtan búl arada qaytalamaymyn. Tek ashalap aitugha tiyisti mәsele әrbir kitaptaghy ataulardyng tapsyrmalyq tobymyzdyng qatang ghylymy ústanymymen  újymdyq talqylauynan ótip túraqtandyrylghany. Mine, osynday ortaq maqsatpen 1-, 2-kitaptaghy atau-terminder yaghny jylnamalardaghy erte jәne erte orta ghasyrlyq etnostar men memleketterge  qatysty onomastikalyq ataular aldymen Qaharman Múqanúly jaghynan talqylaugha әzirlengennen keyin ghylymy tapsyrmalyq tobymyz újymdyq talqyladyq. Mysaly, 1-kitaptyng ataulary men audarmadaghy keybir qiyn mәseleler turaly 7 ret, jiyny 18 kýn talqy ótkizdik. Ataular jónindegi alghashqy joba mine osynday qatang talqy men saraptaudan ótip túraqtanghan song ghana әrbir audarmashynyng paydalanuyna berildi. 2-, 3-kitaptarda osy ghylymy stili jalghasyn tapty. Sondyqtan biz búl kitaptardy shyn mәnindegi újymnyng aqyl-parasatynyng tuyndysy, ortaq enbek dep qaraymyz. 

Tórtinshi keleli mәsele, әrbir kitaptyng audarmasynyng qatang ghylymy ústanymmen redaksiyalanuy jәne qyruar týsinik jazyluy, jylnamalyq kórsetkish pen ataular sózdigining berilui. Osy túrghydan aitqanda, búl kitap kóp tomdyq kýrdeli, újymdyq enbek, asa qiyn audarma enbek bolumen birge, zertteu týsi basym ghylymy shygharma. Ár kitapqa berilgen «Alghy sózderde» búl júmystardy kimder tyndyrghany anyq jazyldy. 

Besinshi keleli mәsele, «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» qarjylandyryluyna qatysty júmystar. Eger qarjy mәselesi sheshilmese, Akademiyamyzdyng mening jetekshilindegi ghylymy tapsyrmalyq topty úiymdastyruy da mýmkin emes edi. Sondyqtan men eng aldymen «Qytay tarihnamialaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» 1-kitabynyng audaryluy men baspadan shyghuyn qarjylandyrghan el aghasy Jәnәbil Symaghúlúly men 3-kitaptyng baspadan shyghuyn qarjylandyrghan ShÚAR partkomnyng túraqty mýshesi Núrlan Ábilmәjinúlyna erekshe qúrmet bildiremin. Al 2-kitaptyng audarylu barysyndaghy qarjy qiynshylyqtarymyzdy sheshuge kómektesken Dәlelqan Mәmiqanúly, Qabyl Ospanúly, Qyzayjan Seyilqojaúly, Múqatbek Ádilbekúly, Kýlәsh Qydyrbayqyzy sekildi basshylargha erekshe raqmet aitamyn. 2-, 3-kitaptardyng memlekettik ghylymy tapsyrma bolyp bekitiluine jәne tabysty audaryluyna kónil bólgen qatysty oryndar men mamandargha boryshtylyq bildiremin. 

– Atalghan kitaptyng 1-kitaby jaryq kórgenen bastap el-ishi syrtyndaghy yqpaly jaqsy bolghanyn aityp qaldynyz. Búl enbekting bizding tәuelsiz Qazaq Eli ghalymdary qalay baghalaghany turaly aita ketseniz? 

«Qytay tarihnamialaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdin» 1-kitaby 1998 jyly baspadan shyghuyna oray ótkizilgen әngime mәjilisindegi basshylar men ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdaghy ghalymdardyng sózderi gazet-jurnaldar men radio-televiziyada taratyluynyng qoghamdyq yqpaly kýshti boldy. 2-kitaptyng memlekettik tapsyrma bolyp istetiluine jol ashty. Óitkeni ol Qytaydyng «26 tariyh» syndy әlemge әigili, tendessiz bilim beretin tarihynyng qazaqqa qatysty derekterining súryptaluy negizinde, túnghysh ret jýieli audaryluy jәne resimy baspadan shyghuy edi. Qytaydaghy qazaq halqynan shyqqan tariyh, til jәne audarma ghalymdarynan úiymdasqan ghylymy tapsyrmalyq toptyng kóp tomdy bolyp audaryluy jobalanghan búl újymdyq enbekting 1-kitabynyng baspadan shyghuynyng shetelge, әsirese, qazaqstan Respublikasynyng ghylym salasyna yqpaly aiyryqsha kýshti boldy. Sondyqtan QR-nyng Bilim jәne ghylym ministrining Ghylym akademiyasy tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, akademik Manash Qozybaev maghan telefon berip qúttyqtady jәne osy kýrdeli ghylymy audarma enbekting Qazaqstanda basyluyna qatysty isterdi kenesu ýshin bizdi Qazaqstanda ghylymy saparda bolugha úsynys etti. Men múny quana qúptadym jәne alda bolatyn eki el ghalymdarynyng kezdesuining dayyndyq júmystaryn aqyldasugha Qaharman Múqanúlyn jiberetinimdi aittym. Ol kisi qolma-qol qosyldy.  

Osylaysha Qazaqstan Respublikasyndaghy Manash Qozybaev bastaghan tariyh   ghylymdary «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdi» eski hanzu tilinen qazaq tiline tike audaru júmysyn bilek sybanyp aldymen bastaghan bizding enbekterimizdi óte joghary baghalady. Jogharydaghy aitylghan aldyn ala aqyldasu boyynsha, 2001 jyly mamyrda ghylymy tapsyrmalyq tobymyzdyng mýsheleri Qazaqstangha ghylymy sapargha attanugha dayyndalghan túsymyzda, Qaharman Múqanúly tútqiyl jýrek auruynan qaytys bolghandyqtan saparymyz keshigip, mausym aiynda bardyq. Eki eldegi qazaq ghalymdarynyng ortaq maqsat jolyndaghy osy retki kezdesuinde, akademik Manash Qozybaev bastaghan Qazaqstan  ghylymdary bizding Qytay tarihnamalarynan kóp tomdy audarmamyzdyng joba-josparymen tanysty. 1-, 2-kitaptyng audarmalaryndaghy ataulardy kóne zaman hanzu tili fonetikasyndaghy dybystyq erekshelikterge iykemdep oqu arqyly talqylap túraqtandyrghanda, bizding ertedegi ata-babalarymyzdyng tiline jaqyn bolatynyn dәleldegenimizde, múnyng ózin ghylymy audarmadaghy «bir tónkeris» dep qarasty. Ásirese, «Qytay tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekterdi» túnghysh ret jýieli, kóp tomdy etip hanzu tilinen tike qazaq tiline audarudyn, hanzu tiline jettik Qytaydaghy qazaq ghalymdarynyng qolynan shyghuyn «bir ýlken injeneriya retinde» baghalady.

Onyng Qazaqstanda kirilltsiya jazuymen shyghuyna Qazaqstan Últtyq ghylym akademiyasy ie bolyp, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy selbesetin boldy. Akademik Manash Qozybaev pen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev qaytys bolyp ketkenen keyin, olardyng ornyn basqan Mәmbet Qoygeldiyev jәne Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev myrzalar olardyng júmysyn jalghastyrdy. Eki el ghalymdarynyng tyghyz selbesuimen, Áshirbek Kóbishev bas diyrektorlyghyndaghy «Óner» baspasynan «Qytay jylnamalaryndaghy qazaq tarihynyng derekteri» degen atpen 2006 jyly shyqqan basylmnyng 1-tomyna berilgen «kirispesinde» Talghat Mamashev pen Mәmbet Qoygeldiyev: «Jalpy alghanda, kóp tomdyq týrinde jariyalanbaq qytaylyq derektik materialdardyng elimizding tarihyn keng әri terenirek mazmúnda týsinuge yqpaly zor bolmaq. Kóp tomdy basylymnyng qazaq tilinde jaryq kóruine sebepshi bolyp, kóp ýles qosqan Jaqyp Myrzaqanúly bastaghan ghalymdar tobyna rizashylyghymyzdy bildiremiz» dep jazdy. 2006 jyly Qazaqstanda tek jaryq kórgen búl eki tomnyng Beyjindegi Últtar baspasynan 1998 jyly jәne 2003 jyly shyqqandyghy, al Qazaqstan ghalymdarynyng «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha Qytay jylnamalaryndaghy derekterdi audartuy búdan keyin bastalghany kópke mәlim. Al qazir audarylyp bolghan 3-tomy memlekettik ghylymy tapsyrmalar saraptauynan «tandauly» baghalanyp baryp baspagha әzirlengendikten aita ketkenimiz jón. 

Myna 3-kitapqa Kәkesh Qayyrjanúly atynan jazylghan «Alghy sózde» aitylghanday, qazirge deyin audarylghan ýsh kitapta qazaq atauy etnos retinde kezikpeydi. Biraq búl qazaq atauynyng etnos aty retinde tarihta sonau erteden mәlim ekendigin teristemeydi. Aldynghy eki kitapta qazaq atauyna óte jaqyn saq eli, qazar, saq sekildi taypa jәne elderding attary boluy, sonday-aq ertedegi Ýisin elimen dәuirles, qazaqtyng shyghu tegine tyghyz qatysty Alan elining keybir tarihy kitaptarda «asa», «kisa», «hasa» degen attarmen ataluy da tegis qazaq atauynyng tegi aryda jatqandyghyn menzeydi. «Qazaq» atauy jóninde, shetel tarihshylaryn aitpaghanda, Qytaydaghy qazaq tarihshylarynan Nyghymet Mynjanúly, Jaqyp Jýnisúly, Jaqyp Myrzaqanovtar osydan 15-20 jyl búryn jariyalaghan shygharmalarynda jan-jaqty izdenip, ghylymy tújyrymdar jasaghan. Sondyqtan biz qazaq ýshin jýzin qalyptastyrghan keybir iri taypalardyng (mysaly, úisin, qanly, alan) jәne olarmen zamandas nemese olardyng arghy tegi bolatyn bizding jyl sanauymyzdan búrynghy saq, ghún elderining attary Qytay jylnamalaryna týsken dәuirding jazbalaryn súryptap audarudy ózimizding boryshymyz dep bildik. Demek, qazaqtyng tegine tyghyz qatysty jogharyda atalghan etnostardyng ata-babalarymyz ekendigi arhelogiyalyq derekter arqyly da dәleldendi. 

Ángimenizge rahmet! 

Súhbatty jýrgizgen: Álimjan Áshimúly

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377