Júma, 23 Sәuir 2021
Talqy 2279 1 pikir 1 Nauryz, 2021 saghat 17:11

Últtyq merekemiz Nauryz – jana formatta

Memleket basshysy Q-J.Toqaev: «Halqymyzdy biriktiretin ortaq qúndylyqtardy barynsha dәriptep, oi-sanagha berik ornyqtyruymyz kerek. Nauryz meyramyn atap ótu tújyrymdamasyn jasap, kóktem merekesining mazmúnyn bayyta týsken jón. Býkil qoghamdy úiystyratyn qúndylyqtar neghúrlym kóp bolsa, birligimiz de soghúrlym bekem bolady» dep, Nauryz merekesin jana formatta atap ótuding basymdyghyn kórsetip berdi.

Nauryz – ejelden kele jatqan Úly dalanyng Úly merekesi!

Búl jóninde ejelgi grek tarihshysy Strabon: «Ejelden jәne býgingi kýnge deyin Syrdariya men Ámudariya arasyndaghy halyq osy kýni jinalady. Eng qúrmetti búl merekede saudagerler dýkenderin jabady, qolónershiler júmysyn toqtatady, barlyghy kónil kóterip, birin-biri susyndarmen, taghamdarmen qonaq qylady» deydi.

Qazirding ózinde Manghystauda Nauryzdyng toylanuy (Amal merekesinen), tegin bolmasa kerek-ti.

2009 jylghy qarashada Nauryz YuNESKO-nyng adamzattyng ruhany mәdeny múralar tizimine ense, BÚÚ Bas Assembleyasynyng 2010 jylghy aqpandaghy 64-shi sessiyasynda  21-shi nauryz – Halyqaralyq Nauryz kýni dep jariyalandy.

Endeshe zaman talabyna say Nauryzdyng formatyn týbegeyli ózgertu qajet. Nauryzdyng airyqsha tәlim-tәrbiye, qadir-qasiyet beretin týrleri óte erekshe.

Sondyqtan, Nauryz meyramyna jana renk beru ýshin, adamnyng últyna, diny baghynystylyghyna qaramastan, adamgershilik qúndylyqtargha mәn bere otyryp, Qazaqstan halqy týgel qamtylatynday mazmúnyn jasau kerek.

El arasynda  «Nauryz merekesi búqaralyq sipattan ajyrap, sahnalyq keyipke enip, azdaghan júrtshylyqtyng qyzyqtauyna ghana ainalghan foliklorlyq qoyylym kórinisinen aspauda» degen pikir qalyptasty. Sondyqtan merekening ózine sәikes atributtaryn qalpyna keltirip, foliklorlyq-etnografiyalyq auqymnan jalpy qazaqstandyq mereke dәrejesine jetkizgen jón.

Merekede baqylaushylar bolmaydy, bәri de qatysushy.

Nauryz merekesining negizgi maghynasy:

Últtyq namys pen ruhany bolmysymyzdy janghyrtu

Sondyqtan da Nauryzgha irgeli izdenister men tarihi, әri zamanauy sharalar kerek. Múnyng birneshe joly bar. Atap aitqanda:

AGhAYYNMEN KÓRISU

NAURYZ MEREKESI 14 NAURYZDAN BASTAP ATAP ÓTILUI TIYIS!

Búl búrynnan bar dәstýr. Mәshhýr Jýsip Kópeyúly, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Shoqan Ualihanovtyng jәne t.b. enbekterinde kezdesedi. Yaghni, jyl basy eskishe 1-8 nauryz, qazirgi kýntizbede 14-21 nauryz aralyghy» ekeni belgili.

Osy rette, 1 nauryz – «Alghys aitu kýnin» 14 nauryzgha auystyryp, eki mereke biriktirilse búl kýnning mәn-mazmúny arta týser edi.

14 Nauryz kóneden kele jatqan dәstýr. Múnday mereke dýnie jýzinde siyrek kezdesedi. Býginde Batys ónirinde ghana atap ótiletin keremet kýndi Qazaqstan halqynyng tútas merekesine ainaldyruymyz kerek.

Al, «Alghys aitu kýni» Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qúryluymen baylanysty belgilengen jәne Tәuelsiz memleketti qúru jolynda enbek etken barsha halyqtyng bir-birine qúrmet bildiretin kýni bolyp tabylady.

Búl kýn – qayyrymdylyqty, әleumettik yntymaqty jәne ózara kómek kórsetudi qoldau sekildi ruhany dәstýrler kýni.

Osy túrghydan alghanda, «Alghys aitu kýninin» mәn-mazmúny el birligine, yntymaqqa bastaytyn Kórisu meyramymen mazmúndas ekenine nazar audarghan jón.

Sonymen qatar, elimizdegi týrli últ pen din ókilderining bir-birine degen syi-qúrmetin arttyryp, tatulyqty, birlikti, ortaq qúndylyqtardy nasihattaugha arnalghan – «1 mamyr – Qazaqstan halyqtarynyng birligi kýni» de toylanatynyn eskergenimiz  abzal.

BASTY QÚNDYLYQ – BÝLDIRShINDER

Nauryz – eng ýlken otbasylyq mereke. Búl kýni barlyq otbasy mýsheleri jinalyp, bar jaqsylyghymyzdy, sharapatymyzdy býldirshinderge arnauymyz kerek.

Qazirgi zamangha layyqtap, shokoladpen kómkerip, kórneki qaptamasyn jasap, kóz tartar qorapqa salyp, últtyq tagham ayasynda әzirlenetin jent, talqan, balqaymaq, kilegey,  qúrt, sýzbe, uyz, irimshik jәne taghy basqalaryn әdemi de shaghyn etip әzirleu prosesin jolgha qoyatyn mezgil jetti.

Jana jylda Ayaz Atanyn, Rojdestvoda Santa-Klaustyng sәbiylerge syilyq berui, otbasy mýshelerining bir-birine tartu-taralghy jasauy siyaqty dәstýrding berik ornyghuy búl merekelerdi halyqqa barynsha jaqyndatqany mәlim. Jana jyldan әrbir bala tosyn janalyqtar kýtedi. Nauryzda da balalardyng esinde qalatynday mereke syilaghanymyz jón.

Sonda ghana Nauryz úly merekege ainalmaq.

NAURYZ KANIKULY

Mysaly, kýntizbelik Jana jyl – 1 qantar ózining myqty iydeologiyasymen, san aluan belgilerimen otbasylyq merekege ainalghany mәlim. Búl orayda, studentter men oqushylardyng últtyq meyramdy otbasynda, jaqyndarynyng janynda qarsy alugha mýmkindik tughyzu maqsatynda 14-23 nauryz aralyghynda (10 KÝN) nauryz kanikuly belgilenui tiyis.

BASYMDYGhY:

  • mektep oqushylarynyng 24 nauryz ben 1 sәuir aralyghyndaghy III-toqsan kanikuly on kýnge jyljidy;
  • balalar Nauryz meyramyn otbasymen, aghayyn-tumalarymen qarsy alady;
  • toqsan aralyq kanikuldardyng arasynda jiyilik tepe-tendigining saqtaluyna mýmkindik tuady.

Kanikuldar arasyndaghy jiyilik

Qazirgi keste
III toqsan IV toqsan
10 qantar men 24 nauryz 1 sәuir men 24 mamyr
2 ay 14 kýn 1 ay 24 kýn
74 kýn 54 kýn
   
Jana núsqa
III toqsan IV toqsan
10 qantar men 14 nauryz 24 nauryz ben 24 mamyr
2 AY 4 KÝN 2 AY 1 KÝN
64 KÝN 61 KÝN

Qoryta aitqanda, býldirshinderimizding Kórisu merekesin kishkentayynan tughandarymen birge toylap, kórip ósuining tәrbiyelik mәni zor. Energiya almasu prosesi kezinde aghza jana kýsh-quatqa ie bolady.

NAURYZ NYShANY

Qyzghaldaq Nauryzdyng atributtyq belgisi, emblemasy retinde bekitudi qajet etedi.

Jylyna tek 15 kýn ghana gýldeytin qyzghaldaq qazaqtyng keng baytaq dalasyn qyzyl kilemge kómkerip, jaziraly alqapty asqan súlulyq pen әsemdikke bóleytin kóktem mausymynyng sәni. Tól merekemizding simvoly. Sýiispenshiliktin, asyl sezim men taza kónilding belgisi.

Mereke kýni analargha, qyz-kelinshekterge gýl syilau kónilderge qúshtarlyq, shynayy shattyq syilaydy. Búghan qosa mekemeler, kósheler, sayabaqtar qyzghaldaq gýlimen kómkerilip, abattandyrylsa núr ýstine núr. Sol arqyly biz Europagha erekshe qasterlenetin qyzghaldaqtyng týpki otany qazaq dalasy ekenin de úrpaq sanasyna sinire týser edik.

Qyzghaldaqtyng eng aldymen qazaqtyng darhan dalasynda ósip, keyinnen jer jýzine taralghandyghyn ghalymdar búl kýnde naqty dәleldep otyr.

Jetisu qorghandarynan tabylghan b.z.d. III-II ghgh. saq patshalary men kósemderining kiyimderinde kezdesetin qyzghaldaq tәrizdi oiymen әshekeylengen altyn tilikter osynyng aighaghy.

Niyderlandy patshayymy Beatriks hanym Qazaqstangha jasaghan sapary kezinde: «Úly Jibek joly ghasyrlar boyy Europany Aziyamen baylanystyrdy. Osy arqyly bizding elge qyzghaldaq gýli keldi... Qazaqstannyng dalasy men taularynda jayqalyp ósetin búl gýl býginde bizdegi saudada eng ótimdi ónimge ainaldy... Sol ýshin biz sizding elge qaryzdarmyz», – degen bolatyn.

Qyzghaldaq gýlin Nauryzdyng nyshanyna ainaldyrudyng taghy bir basym túsy – ekonomikalyq tartymdylyghynda.

Mәselen, gollandyqtardyng qyzghaldaqty erekshe qadirlep, kóbeytuining negizgi sebebi – olardyng qyzghaldaq biznesin órkendetuinde ekeni belgili. Memleket ekonomikadaghy ishki kiristing basym bóligin jylyna qyzghaldaq satudan týsken 500 million AQSh dollar paydadan alady.

OSY ORAYDA NAURYZ MEREKESI QARSANYNDA:

- Jana jylda shyrshany bezendirip qon dәstýrinen alshaqtap, onyng ornyna Úlystyng úly kýni qarsanynda Nauryz nyshany retinde qyzghaldaqtyng kóshirmesin elimizding oblys, audan ortalyqtarynda jәne qalalarynda ornatudy qolgha alu;

- qala, auyl kóshelerin qyzghaldaqqa nemese qyzghaldaq beynelengen banerlerge/suretterge toltyru;

- qyzghaldaq gýlinen bezendirilgen týrli kәdesyilar jasau, tipti qolymyzdaghy syilyq syilaytyn paketterge qyzghaldaqtyng suretin beyneleu;

- kópshilik mekeme-kәsiporyndardy bezendiruge keninen qoldanylyp jýrgen jasandy gýl, ósimdikter sanatyna qyzghaldaqty batyl qosu qajet.

NAURYZ SIMVOLIKASY

Kýn men týnning tenelui - astronomiyalyq kóktemning tuuy. Astronomdardyng tilimen aitar bolsaq, búl kezde Kýnning ortalyghy óz qozghalysy barysynda Jer ekvatoryn kesip ótedi.

Ghylymda kóktem tuatyn mezgildi týrlishe shamalau әdisi qalyptasqan. Kýn qozghalysyna negizdelgen esep boyynsha naghyz kóktem osy - KÝN men TÝNNING (21-nen 22-ne qaraghan týni) tenelu sәti. Týn ortasy aughanda jappay JANA KÝNDI qarsy alu dәstýrin týletkenimiz abzal.

Elbasy óz sózinde «Halqymyz qashanda jana jyldan jaqsylyq kýtip, keler kýnnen ýmitin ýzbegen. Býginin bolashaghymen baylanystyratyn bar izgilikting bastauyn iygi niyetten izdegen. Sondyqtan tirshilik janaratyn nauryzda әr adam jaqsylyqqa niyet etui tiyis» degen bolatyn.

Endeshe jaryqtyng úzaratyn, kýn núrynyng molyghatyn JANA KÝNNEN ýlken de, kishi de jaqsylyq tileydi.

BASQA HALYQTARGhA QARAGhANDA, QAZAQSTAN HALQYNYNG JANA JYL – NAURYZDY QARSY ALUY OSY QASIYETIMEN BASYM.

TAL EGU

Nauryz meyramy tek toy toylau ghana emes, sonymen qatar jappay tazalyq sharalaryn ótkizu kerek. «Bir tal kessen, on tal ek!» degendey, kóshet otyrghyzu nauqanshyldyq emes, dәstýrge ainalghany abzal jәne sol egilgen taldargha aiyryqsha kýtim bolsa.

ÁLEUMETTIK ShARALAR

Dәl osy «Nauryz meyramy» kýnderi ayasynda elimizding isker azamattary, mesenattar, qoghamdyq úiymdar men mekemeler  balalar ýilerine,   túrmysy tómen otbasylargha jәne qoghamnyng әleumettik qorghalmaghan toptaryna jәrdem jasap, qayyrymdylyq sharalaryna kónil bólgeni jón. Búl iygi iste Qazaqstannyng belsendi jastarynyng basyn biriktirip, volonterlar korpusyn Nauryzdyng jana túrpatta toylanuyna júmyldyru kerek.

Nauryzdyng ruhany mәrtebesi arta týsui ýshin, jyl sayyn qys ailarynda dәstýrli beriletin әdebiyet pen óner salasy qayratkerlerine arnalghan stiypendiyalardy, «Shapaghat» medalin, «Altyn alqa», «Kýmis alqa» nagradalaryn tabys etu merzimin Nauryz meyramyna auystyrghan abzal.

ÚLTTYQ KIYIM

Sonday-aq, Nauryzgha әbden jattandy bolghan shapan men kamzoldyng ornyna, osynday qasiyetti de erekshe kýnderi әrkim ózine jarasatynday, sәn-saltanatymen, maqtanyshpen kiyetindey qazirgi zamanghy últtyq kiyim ýlgilerin tiktirgeni abzal jәne Nauryz merekesin barsha qazaqstandyq sol últtyq kiyimmen qarsy alsa, núr ýstine núr bolar edi!

Sonymen, gýl syilau ýrdisi, últtyq taghamnyng yqshamdalghan ýlgisin әzirleu, kreativti kiyim ýlgilerine súranys tughyzu, nauryz belgilerin aishyqtaytyn kәdesyilar, suvenirler jasau – bәri ainalyp kelgende, ysyrapqa emes, kerisinshe ekonomikamyzdyng da qozghaushy kýshterining birine ainalady.

QYRYQTYNG BIRI – QYDYR

Qydyr baba (Qyzyr) bar jaqsylyqtyn, molshylyq pen berekening iyesi, ýmitting shyraghyn jaghatyn kiye. “Qyryqtyng biri - Qydyr” sózining astarynan osynday týsinikten tuyndaghan moralidyq faktordy kóremiz.

Ádette, biz Qydyr babany kóbinese kópshilikting aldyna shygharyp, aq tilek aitqyzyp, aq bata bergizemiz de, odan әri onyng qiyaldy úshtay týsetin mýmkindigin eskermeymiz.

Endeshe, Qydyr babany Nauryz meyramyn ótkizu barysynda útymdy paydalanghan abzal. Aytalyq, ol júrtqa bata berumen ghana shektelmey, syilyqtar da ýlestiretin bolsa. Ásirese, Qydyr atanyng meyirimi býldirshinder kónilimen úshtassa, merekening mәni men sәni arta týsedi.

Mәshhýr-Jýsip Kópeev Nauryz merekesi jayly: «Qazaqta Nauryz degen kisi aty bolghan. Kelinder onyng esimin atay almay «Úly kýn», «Úlystyng úly kýni» dep atap ketken deydi.

Osy rette, Qydyr babany býldirshinder Ayaz atany kýtkendey kýtip, ol kelgende «Úly kýn», Qydyr baba keldi dep quanatynday dәrejede boluy tiyis.

Óz kezeginde Qydyr baba batasy men syilyghyn berip, balalardy oilandyratyn ósiyet, anyz-әngimeler aitqany abzal.

Elimizding batys ónirlerinde Nauryz meyramyna aldyn ala ýlken dayyndyqtar jasalady. 14 nauryz kýni tanghy saghat 6-dan bastap júrttyng bәri ýi-ýidi jaghalap kórisedi.

«Kim erte túryp, 40 ýige kirip, kórisetin bolsa, soghan Qydyr baba nesibesin beredi»degen de sóz bar. Sol nesibeni alyp qalu ýshin kishkentay býldirshinder tang atpay erte túryp, ýi-ýige jýgirip, ata-әjelerge baryp kórisetin. Ýlken adamdar «Býgin kórisuge adamdar keledi» dep, ýiining ainalasyn, ishin tazalap, әdemi kiyimder kiyip, kýtip otyrady.

SPORTTYQ ShARALAR

Nauryz meyramy ayasynda memlekettik dengeydegi dәstýrli mәdeny jәne sporttyq is-sharalar úiymdastyrudy jandandyru kerek. Sonday-aq, búqaralyq sportty jәne halyqtyq dәstýrlerdi nasihattau maqsatynda, velosheru, marafon sekildi býkil halyqtyq sipaty bar sport sayystarymen qatar últtyq oiyndardan jyl sayynghy respublikalyq  «Nauryz» spartakiadasyn úiymdastyrudy úsynamyz.

NAURYZDY NASIHATTAU

BAQ pen әleumettik jeli mýmkindikterin paydalanugha airyqsha nazar audarghanymyz abzal. Barlyq búqaralyq aqparat qúraldary Nauryz meyramyn toylau barysynda ótkizilip jatqan sharalardyng tanymdyq jәne mazmúndyq jaghyna mәn berse.

Nauryz iydeyasyn nasihattau barysynda aimaqtar arasynda telekópirler ótkizu, telemarafondar men taqyryptyq baghdarlamalar, aqparattyng basqa da formalaryn úiymdastyrudyng manyzy zor.

Jogharyda aitylghandardy qorytyndylasaq, ejelgi Nauryz meyramy qazirgi zamangha beyimdelip, qoghamda sayasy túraqtylyqty, dostyq pen kelisimdi nyghaytudyn, jalpy qazaqstandyq, otbasylyq merekening tetigine ainalyp, elimizdi tútas qamtidy.

Arystanbek Múhamediyúly,

Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri,

Professor, ónertanu doktory

Abai.kz

1 pikir