Senbi, 8 Mamyr 2021
Janalyqtar 1523 0 pikir 2 Nauryz, 2021 saghat 11:34

Nyghmatuliyn: kvaziymemlekettik sektordy satyp aludy baqylaudyng pәrmendi tetigi qajet

Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatuliyn kvaziymemlekettik sektor satyp aluy turaly jana zang otandyq tauar óndirushilerge basymdyq bere otyryp, satyp alu jýiesining ashyqtyghyn jәne tiyimdiligin qalyptastyrugha yqpal etuge tiyis dep esepteydi.

Búl turaly Núrlan Nyghmatulin Mәjiliste «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory basshylarynyn, Ýkimet mýshelerinin, sonday-aq «Atameken» ÚKP-nyng qatysuymen ótken «Kvaziymemlekettik sektordyng jekelegen subektilerin satyp alu turaly» zang jobasyn talqylaghan otyrys barysynda aitty.

-   Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev aitqanday, kvaziymemlekettik satyp alu salasyndaghy ashyq jәne tiyimdi prosester kóptegen ekonomikalyq súraqtardy sheshuge mýmkindik beredi. Birinshiden, otandyq óndiristi jәne óz ónimderimizdi qoldaugha  jol ashady. Ekinshiden, búl shaghyn jәne orta bizneske kómek bolady. Osynyng barlyghy, júmys oryndaryn saqtap,  әleumettik jaghdaydy da odan әri damytugha yqpal etedi, - dedi Mәjilis Tóraghasy.

Jiynda «Samúryq-Qazyna» ÚÁQ» AQ Basqarma Tóraghasy Ahmetjan Esimov otandyq tauar óndirushilerdi qoldaugha baghyttalghan «Samúryq-Qazyna» AQ satyp alu jýiesi turaly deputattar aldynda bayandama jasady.

Qor Basqarmasy basshysynyng aituynsha, satyp alu qyzmetinde qabyldanghan sharalar erekshe ózektilikke ie bolyp, pandemiya men ekonomikalyq daghdarys kezeninde ózining tiyimdiligin dәleldedi.

Olardyng ishinde importty almastyru baghdarlamasy, satyp aludy sanattyq basqaru, tenderlerding merzimderin qysqartu, sonday-aq konkurstargha qatysu ýshin qajetti qújattar sany jәne t. b.

- Otandyq kәsipkerlerden satyp alu ýlesi 2019 jylghy 45% - gha qaraghanda 2020 jyly 83% - dy qúrady. Aghymdaghy jyldyng 2 aiynda ol 90% - gha deyin ósti. Importty almastyru baghdarlamasy jana óndiristerdi 76 mlrd. tengege tikeley qoldaugha yqpal etti. Tek 2020 jyly qazaqstandyq kәsipkerlermen 2,6 trln.tenge. 280 myng adam júmyspen qamtyldy, budjetke tólenetin salyq tólemderining kólemi 170 mlrd. tengeni qúrady, - dedi Ahmetjan Esimov.

Sonymen qatar, BasqarmaTóraghasynyng aituynsha, kvaziymemlekettik sektor subektilerining satyp alu turaly jana zany satyp alu jýiesin jetildiruge yqpal etpek.

Atalghan zang jobasy turaly Mәjilis Tóraghasy búl rette kvaziymemlekettik sektor subektileri qyzmetining erekshelikterin eskeretinin atap ótti.

- Bizding elimizde kvaziymemlekettik sektor subektileri әrtýrli vektorly, kóp salaly sipatqa iye. Satyp alu rәsimderin shamadan tys naqtylau kompaniyalardyng operasiyalyq qyzmetine teris әser etip, sonday-aq olardyng investisiyalyq tartymdylyq dengeyining tómendeuine әkelui mýmkin. Sondyqtan búl zang jobasy kvaziymemlekettik sektor subektilerining satyp aluyna qatysty bazalyq qaghidattar men tәsilderdi qamtidy,- dedi Núrlan Nyghmatuliyn.

Sonday-aq, Mәjilis Spiykeri zang jobasy, bir jaghynan, kvaziymemlekettik sektor subektilerining satyp aluynyng ashyqtyghy men baqylanuy kerektigin aitty.

- Satyp alulardyng tiyimdiligi, kvaziymemlekettik sektorda da, әsirese, qazirgi Qazaqstannyng ekonomikalyq belsendiligin qalpyna keltiru kezeninde óte ózekti. Sondyqtan bizding mindetimiz – otandyq tauar óndirushiler ýshin kvaziymemlekettik sektordyng satyp alularynyng qoljetimdiligi men ashyqtyghyn arttyratyn sapaly zang qabyldau. Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev Qazaqstan halqyna Joldauynda dәl osynday mindet qoydy. Býgin osynda, Mәjiliste ótken mazmúndy dialog bizge-deputattargha, Ýkimetke jәne otandyq biznes ókilderine zang jobasy boyynsha júmystyng birynghay strategiyasyn әzirleuge mýmkindik beredi, - dep qorytyndylady sózin Núrlan Nyghmatuliyn.

Zang jobasynda, atap aitqanda, satyp aludyng jana tәsili – elektrondyq tetikti engizu úsynylady. Eger múnday tauarlardyng qúndyq mәndegi jyldyq kólemi AEK on myng eselengen mólsherinen aspasa, elektrondyq katalogtaghy birtekti tauarlargha osynday tәsilmen satyp aludy jýrgizu josparlanuda.

Sonymen qatar konkurstan tys satyp alulargha qoyylatyn talaptardy arttyru úsynylady. Qoghamdyq baqylau instituty engizilude. Sonday-aq әleuetti ónim berushilerge shart jasasugha jol berilmeytin satyp alu qorytyndylaryna shaghymdanu ýshin merzim beru úsynylady. Kvaziymemlekettik sektordyng jekelegen subektilerining satyp aluyn tolyq avtomattandyrudy qamtamasyz etu josparlanuda, búl elektrondyq kameraldyq baqylaudy qúrugha mýmkindik beredi.

Abai.kz

0 pikir