Byltyr respublikalyq budjetten bólingen qarajattyng 13 mlrd. tengesi iygerilmepti. Ol az deseniz, 52 mlrd. tenge debitorlyq qaryz ben byltyr qarjylyq daghdarystyng aldyn alu ýshin bólingen 5 mlrd. tenge taghy bar. Demek, qarajatqa zәru әleumettik-ekonomikalyq sala 2008 jyly 70 mlrd. tengeden qaghyldy. Sonda bir jyldyq budjetting shekesin qyzdyra almay jýrgen Ýkimet ýsh jyldyq budjetti qaytip iygermek?

Byltyr respublikalyq budjetten bólingen qarajattyng 13 mlrd. tengesi iygerilmepti. Ol az deseniz, 52 mlrd. tenge debitorlyq qaryz ben byltyr qarjylyq daghdarystyng aldyn alu ýshin bólingen 5 mlrd. tenge taghy bar. Demek, qarajatqa zәru әleumettik-ekonomikalyq sala 2008 jyly 70 mlrd. tengeden qaghyldy. Sonda bir jyldyq budjetting shekesin qyzdyra almay jýrgen Ýkimet ýsh jyldyq budjetti qaytip iygermek?
Ótken aptada Ýkimet deputattar aldynda esep berdi. Resmy derekterge sýiensek, 2008 jyly respublikalyq budjet kirisi – Últtyq qordaghy qarajatty qosa eseptegende, 3,3 trln. tenge, al shyghyn kólemi – 3,6 trln. tenge. Álemdik ekonomikalyq jәne qarjylyq daghdarystyng kesirinen shaghyn jәne orta kәsipkerlikting qarqyny bәsendeui sebepti, salyqtyng basty týri – qosymsha qún salyghy men korporativtik tabys salyghy oryndalmaghan. Esep komiytetining tóraghasy Ómirhan Óksikbaevtyng mәlimdeuinshe, 2007 jyly eng iri kompaniyalardan týsetin payda edәuir qysqarghan. Mysaly, “Qazaqmys korporasiyasy” JShS – 28,4 mlrd. tenge, “Kazsink” AQ – 22,4 mlrd. tenge, “Qazatomprom” ÚAQ – 27,1 mlrd. tenge t.b. Jalpy kólemi – 573,8 mlrd. tenge. Qarjy tapshylyghynyng kesirinen qyruar qarjydan memlekettik qazyna qaghyldy degenmen, byltyr budjetke “Kazakhmys PLC” y “ENRC Pic” tarapynan 3 jarym mlrd. tenge kóleminde josparlanbaghan kiris kirgen. QR Qarjy ministri Bolat Jәmishev atalghan qarajat Úlybritaniya zanyna sәikes tólengenin aitady. Sonday-aq, “Samúryq-Qazyna” últtyq әl-auqat qorynan týsken qarjy 1,7 esege kóp kórinedi. Al “Qazatompromnan” kelgen kiris 1,4 mlrd. tengege joghary. Soghan qaramastan, 2008 jylghy budjet tónireginde órbigen kelensizdikter jeterlik. Mәselen, “bastapqyda bekitilgen jospar 4,8 payyzgha deyin qysqartylsa da budjetting kiris bóligi 1,5 payyzgha oryndalmaghan, al búl songhy 10 jylda bolmaghan jaghday. Eger kiris bóligin oryndaldy dep qarastyratyn bolsaq, ol Últtyq qordan týsken 1 trln. tengeden astam qarajattyng arqasynda jýzege asyrylghan. Demek, budjetke týsken kiristing qanshalyqty azayyp ketkenin angharamyz” (Ó.Óksikbaev). Byltyr zansyz jolmen tirkelip, payda tapqan jalghan kәsiporyndar da budjetke kesirin tiygizgen: salyq organdarynyng qyzmetkerleri tekseru jýrgizgende tólenbegen mindetti jәne basqa da salyqtyng 63,5 payyzy zansyz kәsipkerlerding ýlesine tiygen.
Ýkimet tarapynan sharalar qabyldanyp jatqanyna qaramastan, otandyq shaghyn jәne orta kәsipkerlikting óte bayau damuy da budjetke týsetin paydagha kedergi. Osydan eki jyl búryn 39,3 payyz bolghan budjettegi kәsipkerlikting ýlesi, byltyr ósuding ornyna, kerisinshe, 2,2 payyzgha (37,1%) kýrt qysqarypty. Keybir sarapshylar ýstimizdegi jyldyng basynda byltyrghy kórsetkishke qaraghanda, 4 payyzgha qysqarghan JIÓ dengeyi tómendeuin әli jalghastyruda degen pikirde. 2008 jyldyng sonyna qaray QR ýkimetining 2009 jylgha arnalghan budjetti shúghyl týrde qayta qarastyruy – osynyng aighaghy. Áp degende 2,7 payyzgha jogharylatudy kózdegen JIÓ kólemi biyl Ýkimetting boljamy boyynsha, 1 payyzben shektelmek. Al sauda balansynyng jaghymdy salidosy – 18,6 mlrd. dollardan 10,5 mlrd. dollargha deyin. QR ekonomika jәne budjettik josparlau ministrligindegiler ýstimizdegi jyly salyqtyq tólemder de josparlanghan mejeden 317 mlrd. tengege az týsetinin kóldeneng tartady. Búl byltyrghymen salystyrghanda, 25 payyzgha tómen. Al budjetting kiris pen shyghys bóligindegi bolymsyz aiyrmashylyq – 668,5 mlrd. tenge. Búghan sebep, Preziydentting tapsyrmasy boyynsha ekonomikalyq jәne qarjylyq daghdarysqa qarsy kýres sharalaryn jýzege asyru ýshin qosymsha 297 mlrd. tenge qajet kórinedi. Jәmishev 2008 jyly JIÓ kólemi 3,3-ke ósti deydi. Alayda, keybir tәuelsiz sarapshylardyng esebi boyynsha, byltyrghy JIÓ 3,3% emes, 2,48%. Búl 1999 jyldan bergi eng tómen kórsetkish.
Ýkimet budjet tapshylyghyn Últtyq qordan bólinui tiyis kepildik qarajatty 347,9 mlrd. tengeden 320 mlrd. tengege deyin qysqartu arqyly sheshudi qarastyruda. Jәmishev byltyrghy jәne biylghy budjet tapshylyghynyng 3,4 payyzgha (JIÓ) artuy ýkimettik qaryzdyng kóbengine yqpal etkenin aitady. Qazirgi kezde memlekettik qaryz ben memlekettik kepildik bergen qaryz – 1 398 trln. tenge. Búl soma Ýkimetting budjet tapshylyghyn qarjylandyrugha qatysty әreketinen qordalanghan. Tәuelsiz sarapshylar qauymy qarajattan qysylghan qazaq biyligi Birikken Arab Ámirlikterinen nemese Halyqaralyq qarjy qorynan nesie alugha mәjbýr bolady degen pikirde. Qoghamdy tolghantqan saualdardyng biri әri biregeyi: bir jyldyq budjetting shekesin qyzdyra almay, qyruar qarajatty ysyrap etken biylik ýsh jyldyq budjetti qaytip iygermek?

Nәziya JOYaMERGENQYZY
«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl