13 nauryz kýni Almaty qalasynyng Qyzyltu eldi mekeninde Qazaqstan Últtyq qauipsizdik komiytetining qyzmetkerleri otyrghan An-26 úshaghy apatqa úshyrady. Apat saldarynan 4 adam qaza tauyp, eki adam auyr jaraqat aldy. Búl tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy alghashqy úshaq apaty emes. Eski úshaqpen әuege kóterilip, jerge tabytpen oralghan oqighalar jeterlik. Solardyng hronikasyna kóz jýgirtip kórelik.

Últtyq qauipsizdik komiytetine tiyesili bolghan apatqa úshyraghan An-26 úshaghy KSRO-da qúrastyrylghan. Úshaqtyng búl týri 1969-1986 jyldary shygharylghan. Jalpy jiyntyghy 1403 dana úshaq qúrastyrylypty. Yaghny 1986 jyly shyqqan úshaqtyng ózine 35 jyl uaqyt bolghan.

Apatqa úshyraghan An-26 úshaghy An-24 úshaghynyng modifikasiyalanghan týri retinde KSRO-da keninen qoldanyldy. Alayda búl úshaqtyng apatqa úshyrau statistikasy adam shoshytarlyq deygeyde. Qazirgi uaqytqa deyin әlemde 170 An-26 úshaghy apatqa úshyrap, 1500-den astam adam qaza tapqan. Eng songhy tirkelgen apat 13 nauryzdaghy Qyzyltu manynda boldy. Ashyq derekkózder Qazaqstanda 10 An-26 úshaghy bar degen derekterdi keltiredi. Zauyttan shyqqan 1403 úshaqtyng 170 apatqa úshyraghanyn eskersek, búl 12% degendi bildiredi. Ýlken kórsetkish.

2012 jyly 25 jeltoqsanda Shymkent manynda Qazaqstan Últtyq komiytetine tiyesili taghy bir úshaq apatqa úshyrady. Ol An-72 bolatyn. Apat saldarynan úshaq bortynda bolghan 27 adamnyng barlyghy qaza tapty. An-72 úshaghy da kenestik kezenning qansyghy sanalady. 1982-1993 jyldar aralyghynda shygharylghan. Jalpy jiyntyghy 193 úshaq qúrastyrylghan. Osy uaqytqa deyin 10 úshaq apatqa úshyrap, 40 adam kóz júmghan. Qazaqstanda 2 An-72 úshaghy bar.

2015 jyly Jambyl oblysynyng «Shatyrkól» kenishi manynda «Qazaqmys» qyzmetkerleri otyrghan An-2 úshaghy qúlap, alty adam kóz júmdy.

2016 jyly «Tamshybúlaq» JShS-gha tiyesili An-2 úshaghy Almaty oblysynyng Bereke auyly manynda apatqa úshyrap, bir adam qaza tapty.

KSRO An-2 úshaqtaryn 1947-1992 jyldary shygharghan, al Qytay eli 1957 jyldan bastap «Fong Shu-2» atty ataumen әli kýnge deyin shygharyp keledi. Qazaqstanda kenestik An-2 úshaqtary bar. Osy uaqytqa deyin әlemde 18 myng An-2 úshaghy qúrastyrylypty. Álemde 750 An-2 úshaghy apatqa úshyrap, 805 adam kóz júmghan. Úshaq kóbine auyl sharuashylyghynda qoldanylyp keledi.

2017 jyly East Wing kompaniyasyna tiyesili An-28 úshaghy apatqa úshyrady.  Almaty – Shymkent baghytynda úshqan úshaqtyng ishinde bes adam bolatyn, olardyng barlyghy da qaza tapty. An-28 úshaghy 1983-1997 jyldar aralyghynda shygharylghan. Jalpy jiyntyghy 198 úshaq qúrastyrylypty. Onyng 13 apatqa úshyraghan.

2008 jyly Jalaghash manynda kóktemgi su kóterilu dengeyin tekseru maqsatynda kókke kóterilgen Miy-8 tikúshaghy qúlady. Tikúshaq bortyndaghy bolghan 18 adamnyng 5-eui qaza tapty.

2009 jyly 8 qyrkýiekte Qazaqstan Últtyq qauipsizdik komiytetine tiyesili Miy-8 tikúshaghy qazaq-ózbek shekarasynyng manynda apatqa úshyrap, 10 adam kóz júmdy.

2019 jyly 27 nauryzda Jalaghash manynda Miy-8 tikúshaghy kezekti mәrte apatqa úshyrap, 13 adam qaza tapty.

Miy-8 tikúshaqtary 1965 jyldan bastap shygharylyp keledi, osy uaqytqa deyin 12 mynnan astam danasy qúrastyrylghan. Miy-8 úshaqtary әskeriylerdi tasugha qoldanylatyndyqtan, úrys dalasynda kóp atyp týsirilgen. Mysaly 1979-1989 jyldary bolghan Aughanstandaghy soghysta kenes әskerining 40-bólimshesi 174 Miy-8 tikúshaghyn joghaltqan. Al jalpy soghys barysynda qansha tikúshaqtyq qúlatylghany belgisiz.

Qazaqstannyng azamattyq aviasiyasy men qauipsizdik sala mamandary kóbine kenestik kezenning úshaqtary men tikúshaqtaryn paydalanyp keledi. Onyng sebebi de týsinikti. Basym bóligi KSRO-dan qalghan, al keybirin Reseyden odaqtas el retinde satyp alady. Alayda shyqqanyna qyryq jyl bolghan kenestik qansyqpen qalaysha qauipsizdikti qamtamasyz etuge bolady? Azamattardyng ómirin, qauipsizdigin jarty ghasyrlyq «úshatyn tabytqa» senip tapsyru qanshalyqty dúrys?!

Qazaqstan jylyna qorghanys salasyna 2 mlrd dollardan artyq júmsaytyn el. Memlekettik qauipsizdik salasyndaghy úshaqtar men tikúshaqtardy janartatyn sәt keldi emes pe? Kenestik kezenning úshaqtaryn qansha jóndeuden ótkizse de, eskining aty eski ekenin Ermekbaev basqaratyn ministrlik qashan týsinedi?

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz