Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3598 0 pikir 5 Sәuir, 2012 saghat 12:29

Qazaq qayyrymsyz elge ainalyp bara ma?

Juyrda halyqaralyq Gallup kompaniyasy saualnama jýrgizip, әlem elderining qayyrymdylyq kórsetudegi belsendiligining 2011 jylghy reytingisin qúrap shyqqan bolatyn. Saualnama júmysyna 153 elden 150 myngha juyq respondent jauap bergen. Búl júmys atalghan taqyryptaghy osy kýnge deyingi enbekterding ishindegi eng auqymdysy bolyp otyr. Nysanagha alynghan 153 elding ishinde Qazaqstangha 110-oryn beriledi.

Qazaqstandyqtardyng 12 payyzy ghana ózining tabysynan túraqty týrde qayyrymdylyq jasap túrugha, 25 payyzy erikti týrde kómek kórsetu sharalaryna atsalysugha, 39 payyzy kezdeysoq jaghdaylarda ózgelerge qol úshyn beruge dayyn ekendigin kórsetken.

Tarihshylarymyz ben jazushylarymyz, etnograftarymyz «Qazaq halqy - tabighatynan jomart halyq» degendi jii aitady. Rasynda, qazaqtyng jomarttyghyn dәleldeytin derekter jetip-artylady. Alayda múny ótken shaqtyng qúndylyghyna jatqyzghanymyz dúrys bolar. Qazaqtyng boyyndaghy sol darqandyqtyng býgingi kýni júrnaqtary ghana qalghanyn jogharydaghy reytingiden bayqaugha bolady. Álemdik reytingini bylay qoyghanda, Ortalyq Aziyadaghy eng sarang halyqqa ainalyppyz. Ózimizshe, «saudager, saran» dep jýrgen tәjik, ózbek syndy halyqtar atalghan tizimde 41-inshi, 46-orynda túr. Al týrik-mender әlemdik reytingide 14-orynda kórsetilipti. Kedey el atanyp jýrgen Qyrghyzstan azamattary da qayyrymdylyq kórsetude bizden anaghúrlym ilgeri jatyr: 74-oryn.

Juyrda halyqaralyq Gallup kompaniyasy saualnama jýrgizip, әlem elderining qayyrymdylyq kórsetudegi belsendiligining 2011 jylghy reytingisin qúrap shyqqan bolatyn. Saualnama júmysyna 153 elden 150 myngha juyq respondent jauap bergen. Búl júmys atalghan taqyryptaghy osy kýnge deyingi enbekterding ishindegi eng auqymdysy bolyp otyr. Nysanagha alynghan 153 elding ishinde Qazaqstangha 110-oryn beriledi.

Qazaqstandyqtardyng 12 payyzy ghana ózining tabysynan túraqty týrde qayyrymdylyq jasap túrugha, 25 payyzy erikti týrde kómek kórsetu sharalaryna atsalysugha, 39 payyzy kezdeysoq jaghdaylarda ózgelerge qol úshyn beruge dayyn ekendigin kórsetken.

Tarihshylarymyz ben jazushylarymyz, etnograftarymyz «Qazaq halqy - tabighatynan jomart halyq» degendi jii aitady. Rasynda, qazaqtyng jomarttyghyn dәleldeytin derekter jetip-artylady. Alayda múny ótken shaqtyng qúndylyghyna jatqyzghanymyz dúrys bolar. Qazaqtyng boyyndaghy sol darqandyqtyng býgingi kýni júrnaqtary ghana qalghanyn jogharydaghy reytingiden bayqaugha bolady. Álemdik reytingini bylay qoyghanda, Ortalyq Aziyadaghy eng sarang halyqqa ainalyppyz. Ózimizshe, «saudager, saran» dep jýrgen tәjik, ózbek syndy halyqtar atalghan tizimde 41-inshi, 46-orynda túr. Al týrik-mender әlemdik reytingide 14-orynda kórsetilipti. Kedey el atanyp jýrgen Qyrghyzstan azamattary da qayyrymdylyq kórsetude bizden anaghúrlym ilgeri jatyr: 74-oryn.

Endeshe, qazaqtyng osynday kýige týsuining sebebi nede degen súraq tuyndaydy. Bizdinshe, oghan birneshe negiz bar. Alghashqysy - KSRO qalyptastyrghan mentaliytetten ajyray almay otyrmyz. Kenes Odaghy kezinde qayyrymdylyq sharalardy memleket óz qolyna aldy. Mysaly, Lenin atyndaghy balalar qory, Ádebiyet qory, Kórkemóner qory, KSRO-nyng mәdeniyet qory sekildi mekemeler belgili bir saladaghy kemshilikti memlekettik dengeyde sheshuge baghyttaldy. Qayyrymdylyq kórsetudi memleket óz qolyna alghany bylay túrsyn, jekelegen adamdardyng ózgelerge qamqorlyq jasauyna tyiym salyndy. Tipti meshitter men shirkeulerdegi sadaqanyng ózine shekteu qoyyldy. Asharshylyq jyl-dary 2 millionday qazaq qyrylyp jatqanda, ony syrttaghy elder de estiydi. Tarihy derekterge sýiensek, qazaqtargha Europa túrghyndary janashyrlyq tanytyp, azyq-týlik jibergen eken. Alayda qayyrymdylyq kórsetuding astarynan «burjuaziyalyq qúbylys» kóretin qyzyl biylik ony KSRO-nyng qaqpasynan keri qaytaryp jiberedi. Yaghny sol zamanda bastalghan osy ýrdis 70 jyldyng ishinde qazaqtyng boyyna da sinip ýlgerdi. Otarlyqtyng ezgisin eng kóp sezingen halyq qazaqtar ekeni jii aitylady. Demek, kórshi-qolan, tuystas elderding arasyndaghy eng sarang elge ainalyp otyrghanymyzdyng da sebebi osy shyghar. Qit etse - memleketten kómek kýtip otyratyn әdetimiz, al kәsipkerler men dәuletti adamdardyng «sen tiymesen, men tiymen» degendey, syrttan ghana baqylap otyra be-retini sol kommunistik prinsipterding qaldyghy bolar.

Qazaqstandyqtardyng qayyrymdylyq sharalaryna degen selqostyghynyng ekinshi sebebi senimsizdikten tuyndaydy. Qayyrymdylyq qorlargha salynghan aqshanyng qanshalyq tiyimdi paydalanylatyny, tiyimdilikti bylay qoyghanda, jemqordyng qaltasyna ketip qalmaytynyna kepildik joq. Qorlardyng júmysy kóp jaghdayda ashyq emes.

Damyghan elderde kәsipkerlerding ózderi qayyrymdylyq is-sharalaryn úiymdastyrugha mýddeli bolyp túrady. Óitkeni olarda qayyrymdylyqpen ainalysqan kәsipkerlerge memleket tarapynan birqatar jenildik qarastyrylghan. Jalpy, múnday ýrdis bizde de bar. Mәselen, Qazaqstanda iygilikti sharalargha atsalysqan kompaniyalardyng memleketke tóleytin salyghynyng 3 payyzy shegeriledi. Meninshe, salyqtyq mólsherlemeni búdan da tómendetuge bolady. Aytalyq, Amerikada qayyrymdylyq isterin qarjylandyrghan kom-paniya jalpy tóleytin salyghynyng 10 payyzynan bosatylady. 3 payyz ghana salyqtan bosatylu iri kompaniyalar ýshin qomaqty qarjy bolyp sanalady. Al shaghyn jәne orta biznes ýshin búl sonshalyqty qomaqty soma emes. Sondyqtan shaghyn jәne orta biznes ókilderi múnday jenildikke qyzygha bermeydi. Al 10 payyzdyq jenildik bolsa, olardyng qayyrymdylyq isterimen ainalysatynyna senimdimin.

Asqar TALGhATÚLY, Qayyrymdylyq qorlar qauymdastyghynyng tóraghasy:

- Shynyn aituymyz kerek, qazirgi tanda kópshilik qayyrymdylyq qorlarynyng júmysyna sene bermeydi. Óitkeni kezinde kóptegen qayyrymdylyq qorlary ózderining mindetin dúrys atqarmay, halyqtyng senimine selkeu týsirdi. Biraq qazir jaghday ózgerip jatyr. Elimizdegi qorlar kóptegen júmys atqaryp, kómekke múqtaj jandargha barynsha qol úshyn sozyp kele jatqany belgili. Qazirgi tanda qayyrymdylyq qorlary men ýkimettik emes úiymdardyng júmysyn retteytin zandy jetildiruding mәni zor dep esepteymin. Bizding elimizde de qayyrymdylyq jasau qazaq qoghamynyng tútasqan bir bólshegine ainaluy kerek. Qazirgi zamanda qayyrymdylyq is-sharalaryn úiymdastyrugha ýlken kýsh-jiger qajet. Kәsipkerlerge qayyrymdylyq is-әreketterining qogham ýshin manyzy zor ekenin týsindiru óte qiyn. Degenmen ilgerileu bar. Qazir elimizdegi iri kompaniyalar qayyrymdylyq sharasyn ótkizuge jyl sayyn qarjy bólip otyrady. Bir qyzyghy, kompaniyalar ózderining qomaqty qarjysyn qay baghytqa júmsaudy jetik bile bermeydi. Qoghamdyq ómirge bayyppen qarasanyz, kompaniyalar birinshi kezekte jetim balalar ýiine qarjy bólip jatady. Jetim-jesirge kómektesu óte oryndy is ekeni dausyz. Biraq qoghamda halyqtyng mýddesin kózdeytin búdan da shetin mәseleler bar ghoy.

Aydos SARYM, sayasattanushy:

- Qazaqtardyng qayyrymdylyghy, qamqorlyghy, ózge bireulerge qol úshyn beru qasiyeti - tarihta qalyp qoyghan minez. Biz bәrinen ótken qayyrymdy, bәrinen ótken janashyrmyz dep ózimizdi-ózimiz júbatqandy jaqsy kóremiz.

Mysaly, eger bizding sheneunikterimiz biznes kompaniyalardy qayyrymdylyq jasaugha mәjbýrlemegen bolsa, biz Almaty oblysy, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy su tasqynynan zardap shekken túrghyndargha kómek kórsete almas edik. Ókinishke qaray, biz osy elding azamattary retinde, qogham retinde belsendi emespiz, iygi ister ýshin basqosugha kelgende  samarqaumyz. Al Gaity men Afrikagha qayyrymdylyq jasaudy mýlde aitpay-aq qoyayyq.

Sәken KÓKENOV

«Alash ainasy» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006