Múnaydar Balmolda. Mahabbattan da biyik sezim
( derekti әngime)
Sayasy ashyghu - «Ólemin» dep túryp ómirdi,
«Ólmeymin» dep túryp ólimdi shaqyru!
avtor
Aq Jayyq atyrabyn dýrliktirgen qyrkýiekten song yzgharly qazan aiy bastaldy. Jer laysan. Qayda qarama, jayraghan japyraqqa kózing týsedi. Qala súrqaylanyp tomagha túiyq tartqan. Biraq keshegi «ýsh kýngi dýrbelenning әlegi» basylmaghan. Álipting artyn baqqan biylik pen «Jayyq ýshin jandasqandar» til tabysa almay, arada «myltyqsyz maydan» qyzghan.
( derekti әngime)
Sayasy ashyghu - «Ólemin» dep túryp ómirdi,
«Ólmeymin» dep túryp ólimdi shaqyru!
avtor
Aq Jayyq atyrabyn dýrliktirgen qyrkýiekten song yzgharly qazan aiy bastaldy. Jer laysan. Qayda qarama, jayraghan japyraqqa kózing týsedi. Qala súrqaylanyp tomagha túiyq tartqan. Biraq keshegi «ýsh kýngi dýrbelenning әlegi» basylmaghan. Álipting artyn baqqan biylik pen «Jayyq ýshin jandasqandar» til tabysa almay, arada «myltyqsyz maydan» qyzghan.
Áliyding ishi órt. Songhy eki aidan beri institutqa tiyip-qashyp qatynauly. Ústazdardyng kóz qyryna ilikkeni kәmil. Jylap-kórisken nauryzda studentterdi jeliktirip, alangha bastaghanda fakulitet dekany Tólebay Abilovqa jaqpaghan. Qabaghy qatu dekan: «Sessiya oilarynda joq, shygharyp jiberemin» degende talay asaudyng jýni jyghylatyn. Al oqudan shygharady-au, dalada qalam-au degen oy Áliyding basyna kirip-shyqpaytyn. Búdan basqa 1990 jyly egemendik deklarasiyasyn qoldaugha qol jinap, namys qayraghan shaghy bir jyr. Túrsyn, Dәribek, Tólebay aghalaryna qosylyp alyp, sayasy kýshke ainalghan.1991 jyly taghy «atqa qondy». Qyrkýiekte orys-kazaktarmen teketiresti, qazanda ishi qaynap jýr. Esine týsti, býgin «Forum» ghimaratynda «Qazaq tili» jәne «Azat» qozghalysynyng mýsheleri manyzdy mәseleni eksheydi. Onda Oral Sәulebaev siyaqty almatylyq azamattar da bolady degen.
- Jigitter, men mýsindeme sabaghyna barmaymyn. Bir jerge «mýsinimdi» aparuym kerek,-dep Ály aqshyl-súr kýrtesining jaghasyn kóterip, taraq batpas búira shashy búrqyrap tysqa bettedi. Kórkem suret jәne grafika fakuliteti jataqhanasynyng on jetinshi bólme túrghyndary Rýstem, Qayrat, Núrlan әsheyinde sabaq jibermeytin Áliyding songhy kezgi tirligin týsinbeuli. Biraq onyng bosqa shappaytynyn biletindikten әdette bәri ýnsiz. Qyrkýiekte olar da «Ýlken Shaghandaghy» kartop jinau júmysyn tastap, «Oraldy bermeymiz!» dep alghy shepte jýrdi emes pe?!. Birtogha kóringenmen ólen-sózimen namys qayrap, ýnemi «maza bermeytin» Áliyding «auruy» dostaryna da júqqan. «Birdene bolsa ait, biz barmyz!» dep ereuildep shygha keledi. Qasynda ónkey tepse temir ýzetin, namysqoy jigitter jýrgende Aq Jayyqtyng kazak avtonomiyasy bolmasyna Ály imanday senedi. Al syltaulary shash etekten keletinderge:«Kәuirding tabanynda qalsan, biliminnen ne daua, senderde jýrek joq !» dep tik ketetin.
Bas qosuda Almatyda aqyn Aysúlu Qadyrbaeva jәne Meyramgýl Nýsipova, Qadisha Kәribaevanyn Jogharghy Kenes ýii aldyna Oral oqighasyna bagha berudi talap etip, sayasy ashtyqqa shyqqanyn, solardy quattau qajettigi kóterildi. Mәsele kim ashtyqqa shyghadygha tirelgende óli tynyshtyq ornady. Ýsh jýzding balasynan tәuekel eter eshkim tabylmady. Saulyghy jaramaytyndyghyn aityp, alqa ózara kýbirlesip ketti. Eng jasy jiyrma birdegi Qayrat pen Ály eken. Ekeui jarysa qol kóterdi. Týiin tarqady, sheshim berkidi. Aghalar jigitterge sýisinip, «myqtylyq tileymin» dep qoldaryn qysty. Jasy ýlkeni Orynbay: «Balalarym-ay, esh dayyndyqsyz óstuge bolady ma eken? Búl qúrghaq ashtyq qoy. Asa qauipti. Saulyqty oilasandarshy, múnyng arty...» dep alandap, ray qaytarmaq bolghan, «Agha, peyilinizge rahmet. Bizge týkte bolmaydy» dep ekeui de búljymady. Ály Qayratpen osynda tanysty. Suretshilikti qalap, qalagha kelgen, alayda joly bolmay uaqytsha júmysqa túrghan kezi eken. Jalghan at qughan shiykiókpe emes, sayasy sauaty eshkimnen kem soqpas janyp túrghan bir óren. Qaztalovka audany, Bostandyq auylynyng týlegi.
Qalanyng ortasyndaghy altynjalaq kresti shirkeu men aiparaday mәslihat ýii aldyna әp-sәtte shatyr qúryldy. Shyrshalar tasasynda tas «kýn kósem» túnjyraydy. Arqa tústa «júmysy toqtaghan» su búrqaghy.
Eki jigit auyzdaryn aqpen tanyp, moyyndaryna: «Aqyn A.Qadyrbaevanyng talabyn qoldaymyn. Sol ýshin ashtyq jariyalaymyn!» dep jazghan «qaghaz qamyt» ildi. Manay qaraqúrym: ashtyq aksiyasyna niyettester men kóldeneng kózder alandy japty. Milisiya jasaqtary da toruyldap, iz andydy. «Azat» jetekshileri jergilikti biylikke ashtyq jariyalaushylardyng talabyn jetkizip, jogharghy ýkimetke jedelhattar joldap jatty. Oblys gazeti «Búl dýrbeleng kimge kerek?» dep ahualdy synarjaq aiyptap, habar taratty. Aqiqatty tek «Egemen Qazaqstan» gazetining tilshisi Boranghaly Yrzabay, Moldaghaly Rysqaliyev basqarghan oblystyq telearna býkpedi.
Ýshinshi kýni jigitter әlsiredi. Biraq shydau kerek. Qazannyng qara suyghy Áliyding ólenderi men úran ilingen shýberek shatyrdyng etegin kóterip, óshige úrghylap, júlyp әketerdey jalp-jalp yrghaydy. «Otarlaushylyq sayasat toqtasyn! Qyrkýiekke әdil bagha berilsin! Jer - qazaqtiki!» degen jalyndy sózder ótken-ketkenderdi eriksiz túsaydy. Kýndizgi aiqay-shu tynyp, jigitter shatyrgha engen. Kereuet syqyrlaydy. Kenet búrqaq iske qosyldy. Shatyrgha suyq býrkip, múzgha ainaldyrmaqtay shuyldap túryp aldy.
- My shayqaghan shirkeu qonyrauy azday taghy fontandy qosty. Bilgenderin istesin,-dep jaq jýnderi ýrpiyip, at jaqty Qayrat kereuetke kerile jatty.
- Tang bozanda it abalatyp, shatyrdy týiip ótetin kәzzaptargha qaraghanda osynysy tәuir. Su -tirshilik kózi. Anqamyzgha dymy barmasa da dybysy tamyrymyzdy sharlasyn. Qajyma, Qayrat,-dep Ály tisin shaqyrlata qayrap, qoyyn dәpterine ýnile týsedi. Siyasy týgesilgen qalammen paraq betin tyrnap jyr jazady. May sham diril qaghady.
- Áli, Aysúlu apa hat jiberdi dep edi. Men kýndizgi shuda qapy qalyppyn.
- «Aynalayyndar, ashtyqtan shygha túryndar. Senderdi aidap saldy dep, el ishine bóten әngime salyp, nazardy basqa jaqqa búryp jiberer»,-dep analyq ótinishin bildiripti. Ekeui qatar kýrsindi. Ály Qayratqa kýlimdey qarap:
- Aytpaqshy, býgin әkeng kelmedi me? Bala, ýige qayt dedi me?
- Qúday saqtap, erte kelip-ketti. Qinalady, biraq bәrin týsindi. Ákem ketken song tekseruge kelgen dәrigerler sausaqtarymnan bir tamshy qan tappay qoydy ghoy, qan oryna bolmashy su aqty... Ashyghu degen jaman eken... Túla-boydan kýsh qashady...
- Solay, biraq týbi qayyr bolar. Halyq qoldap jatyr. Sening jasyng da atyng da jeltoqsan bozdaghy Qayrat batyrmen shendes eken. «Sýiegimiz tútam qalghansha» kóresimizdi kók asfalittyng ýstinde kórip aldyq endeshe! Shyda, bauyrym, shyda!-dep dәpterin japty.
- Áli, sening әke-shesheng she? Olar sening búl isindi biledi me?
- Ákem «Darigha», «Alpamys», «Qobylandy batyr» jyrlaryn jatqa biledi, ylghy jatarda aityp, bizdi úiqtatatyn. Mening jayymdy bilmeydi. Bilse týsiner... Auyryp jatqany batady. Meni bilmegeni jón... Áytpese, auruyna auru jamar... Soghan sebepshi bolghym joq.
Dina Núrpeyisova atyndaghy orta mektepke taqap toqtaghan qara «Volgadan» qarasúr kiyimdi ekeu týsip, diyrektorgha tura tartty. Azdan song kabiynetke osynda isteytin erli-zayypty múghalimder Erkin men Makkany aldyrdy. Qaymaq erin, shiykil sarysy kýl sauytqa temekisin myjghylay sóndirip, súr kózderin syghyraytyp tistene sóiledi:
- Qalada inilering bar ghoy. Ály degen. Hudgrftyng studenti. Áskerde bolghan. Ekinshi kursta komsomoldan shygham dep aryz da jazypty. Sol bala qazir óluding az-aq aldynda.
- Ne? Álijan auyryp qaldy ma? Siz instituttan keldiniz be?
- Eto ne vajno. Bizdi partiya jiberdi. Ol auru emes. Biraq skoro auyrady. Sebebi, ol ýlken ýiding aldynda ashtyq jariyalap jatyr. 86-da ne bolghanyn bilesinder me? Balany tez rayynan qaytaryndar, әitpese arty qiyn soghady. Oqudan shyghu, qudalau... Onyng әkesi de kommunist qoy?
- Kommunist bolghan...
- Bolghan. Bolghany qalay? Auryp jatyr dep estigenbiz...
- Partbiyletin bayaghyda tastady. Qazir syrqat. Ol bizdi tyndamas, kelip qalghan ekensiz óziniz týsindirmeysiz be?-dep Erkinning de qityghy ústap, týsi suyq sarygha synay kóz saldy.
- Shal shataq desenshi. Da, býlikting kókesi qayda jatyr? Tak-tak, Muhambetjan Alimovich. Ákesi Álim 1931 jyly Janaqaladaghy sharua kóterilisine qatysyp, qamalghan. Ayybyn qanmen óteuge soghysqa súranghan. Belgisiz soldat. Jәne bir atasy Mahmut ta sol újymdastyru kezinde ýkimetke qarsy bolyp, tútqyndalghan. Biz bәrin bilemiz. Úyada ne kórse, sony iledi. Bәse-bәse, baldaryng ókimetke qarsy sóz aitady... Biraq qolyndaghy úl-kelini emessinder me, qartty kóndirinder. Deni sau bala kerek bolsa, úlyn qaytarsyn! Jauap kýtemiz joldas!.. -dep sary ysylday sóiledi.
Erkin әkesining qyzuy qaytqanda bolghan isti bayandady. Óli tynyshtyqtan song basyn tiktegen әke: «Ayt, Áliyding azuy shyqqan, ne istese de ózi biledi, oghan bayaghyda batamdy bergem. Birde ol: «1985-te oqugha týskende, 86-da Almatyda men de bolar edim, qap!» dep ókingeni bar. Alaulap túrghan otty auru shal qaytip sóndirmek? Laulasyn!» dep әrige audarylyp týsti. Er arysa aruaq degen, qushighan iyghy selkildep jatyr...
Ákening sózin estigen oblys ókilderi esikti serpe jauyp, sýlik qaralaryna minip, tayyp otyrdy. Osydan song auyl shetindegi Múqas qariyanyng shanyraghy «halyq jauynyn» otbasynday kýy keshti. Adamdar ýrke qarap, «Balasy ashtyq jariyalapty, ýkimetke qarsy sóz aitypty» dep әr jerde pysh-pysh taratty. Nauqastyng halin bilmekke kirer kisi ayaghy da sap tiylghan. Múqas shaldyng kempiri Jamigha ana «37-shi» jyldary auyl moldasy bolghan Agharbay әkesin «ýsh әriptin» adamdary әketkende ýiimiz auyr kýy keshti degendi estip-óskendi, birtýrli búl sypat sonyng elesindey jýregin shymyrlatty.
Kýn salmaghy artty. Kýndiz «azattyqtarmen» birge Ály Pushkin atyndaghy pedinstitutta bolyp, studenttermen kezdesti. Bolyp jatqan jaytty týsindirdi. Jastar qoldap, qol soqty. Institut rektory ózge de ústazdar sharagha kedergi bolmady, ishten tyna jýrip tileulestik tanytty. Studentter aldyna shyqqanda kenet Áliyding kózi qarauytyp, basy shynyldady... Birese ot, birese múz bolghan boyy yryqqa kónbedi. Áskerde qaru-jaraq asynyp, pәlen shaqyrymdy kerzi etikpen keship, tapsyrmany búljytpay oryndaytyn serjanttyng búlay tityqtauy birinshi ret. Ókpesin qabynta jótel qysty. Buyny bosady. Álsizdigin jangha sezdirmeui kerek. Ol «Ashtyq» atty ólenin oqyp, tik qalpy shyghargha bettedi. Ashy jas omyrauyna qúiylghan...
Týn. Studentterding ketkileri joq. Shatyrgha syimaghany syrtta, ishte: Ótemis, Azat, Aqerke, Aqkýmis siyaqty úl-qyzdar gitaramen әn shyrqap, jigitterding kónilin aulady. Týn tabandaghanda shatyr qanyrap qaldy. Qayrat tystan sóiley endi: «Qolyn shoshaytyp, «kýn kósemi» de bizge ketinder dep túr. Búrqaqty kýsheytken. Osynymyzdan birdene shyghar ma eken?» Ály ýndemedi. Ekeui qisaya-qisaya ketti. Say-sýiekteri syrqyrap, tangha kirpik aiqastyrmady. Osymen ýshinshi týn Áliydi bir týs qinaydy. Kózi ilinse ónkey qaugha saqal, qyzyl-jolaqty orys-kazak qorshauynda qan-josa bolghan ózining súlbasyn kóredi. Janynda qol-ayaqtary shynjyrlauly birneshe qazaq sarbazdary bar. Týrlerin ózi biletin eshkimge úqsata almaghan. Dúshpan qabaghan ittey jan-jaqtan abalap, ysqyryp, istik súqqylap, myltyq dýmimen úrghylap, mazaq qylady. Patshasy Nikolay da osynda. Ezuinde mysqyl. «Dekabristerding týbine jetkenmin, senderdey búratanalardyng kózin qúrtu - tfu!» deytindey. Kenet azan-qazan kýsheydi. Álgiler túra-túra qalyp, shoqynyp әure. Oyanyp ketti. Shirkeuding shoyyn qonyraularyna «til bitipti». Ály múzday sumen beti-qolyn juyp, kezekti «maydangha» әzirlendi. Kórgeni kóz aldynan keter emes...
Tórtinshi kýn. Sanany sansyratqan, jýrekti qansyratqan zilmauyr uaqyt jastardy moyyta almady. Aqyry Almatydan habar jetti. Oral oqighasyn zertteytin preziydenttik komissiya men Qazaq SSR Jogharghy Kenes janynan arnayy deputattyq top qúrylatyn bolypty. «Azat» jetekshileri ashtyqty toqtatyp, eki jigitti auruhanagha jetkizuge tyrysty. Biraq jigitter kónbedi. Onyng ýstine qyrkýiek oqighasynda qarasyn kórsetpegen, ashtyq aksiyasyn aiyptap, el-júrtyna menmensy qaraghan oblystyng kenes tóraghasy Esqaliyevtyng kelip-ketui «ashyghushylardyn» zyghyrdanyn qaynatty. Kele plakatty júlyp, jyrtyp, dóng minez kórsetti. Shalqaq keudesin enkeytip, shatyrgha enip, Áliyge: «Ne jatys? Neni talap etesin?» dedi. Kýni keshe orys-kazaktarynyng patshagha berilgendigining tórt jýz jyldyghyn toylap, dýiim Oral ónirin otqa oray jazdaghan basshy sayasy mesheuligin sezinbegen, әli әkiren, óktem. Ály ony jaqynnan birinshi kórui. Jaryqty bitey otyryp alghan song ba, әiteuir Áliyge onyng әlpeti qarasúrlanyp, sýieldene kórindi. Qansha jerden dókey bolsa da qúday aidap Áliyding aldyna óz ayaghymen kelip otyr. Búl ópirem biylikting qara halyqpen sanaspaugha bolmasyn tar sanagha syighyzghany, jyghylghany. Ály kózimen ata qarady. Álgindegi naqúrys súraghyna jauaby osy bolghan. Tilinde: «Hanym, hanym» degenge kótere berme bútyndy, kóptire berme úrtyndy. Bozbalagha jel berip, atqa minip shyqqanda, zúlym tóre, sening de, kórer edim kótindi!» dep Mahambet babasynsha qaydan shyqsan, onan shyq, soyyp salmaq bolghan, aldyndaghyny birtýrli ayady. «Estuimshe búl biz alanda túrghanda saraydan da shygha almapty, KGB-nyng qos generaly bosatpapty. Bayghús-ay... Qara halyqtyng mún-zaryn estimes tasqúlaqtyng әuselesi osy bopty». Tóragha qalay dónaybat keldi, solay ketpektúghyn, tysta bir top ana jaghasynan alyp: «Neghylghan adamsyn, balalar ólip ketse, sen jauaptysyn!» dep silkilemesi bar ma! «Joghary jaq bәrin sheshedi, biz de qarap jatqan joqpyz» degendey jyldyrmalatyp, tayyp túrdy. Álim: «E, bәse...» dep ezu tartty. Osy aralyqta әldebir sumang qol әiel shatyrgha bas súghyp, shiyrshyqty Áliyding aldyna laqtyra sap bezdi. Onda: «Shatyr mola bolsyn. Órem qabyndar!» depti. Áliyding qany basyna shapty. Sheke tamyry solqyldap, ornynan eki-ýsh úmtylyp baryp әzer túrdy. Tysqa shyqqan, bireuler sausaq shoshaytyp, las sóz tókti. Jýikeni júqartar sәt sekund sayyn almasty. Áldebireuler mýsirkey qarap, «jastay óletin boldy» desip sózben «janaza shyghardy». Áliyden eshnәrse tosang qalmady. Ashtyqqa kirgeli kózi kórgish, múrny iyis sezgish, qúlaghy saq. Osyny dәriger Núrlybaygha aitqan, ol: «ashyqqanda adam aghzasy tazarady, әri qorekti et-sýiekten sorady, shyraq qúsap óz-ózin jeydi, úzaq ashyghu qauipti» degeni esinde. Biraq búlar sayasy ashyghudy dúrys ótkizip jatyr ma dep tekseruge kelushi dәrigerler múnyng qay sausaghyn pispesin, qan búrq-búrq shyghady. Áli: «Búl qan emes, Mahambet atamnyng jyry ghoy» dep kýlimsireydi.
Tórt kýngi «tas tósek» auruhananyng aq kórpesine almasqan. Kelip-ketushi kóp: Túrsyn, Tólebay, Dәribek, Saida, Altay, Aqkýmis qaysybirin atarsyng Áliyding sýiiktisi Sholpan da bar. Týs aua Almatydan kelgen preziydenttik komissiya ókilderi de bolyp, «ashyghushylardy» óz kózderimen kórip-bildi, tildesti. Saqal-múrty seltiygen sarjambas emdelushige eki jigitke múnshama kisining aghyluy únamady bilem, kók kózderi shýnireyip: « Bayqaymyn, senderdi batyr kóredi, er desedi. Sonday-aq ne istepsinder, boqmúryndar» dep shala býlindi. Qayrat auzyn asha bergen, Ály jeninen tartyp: «Boqmúryn bolsaq ta en Jayyqqa antalaghan ataman-esauyldaryn quyp shyghyp, el abyroyyn halyq bop qorghap qalmadyq pa, it ýrer, keruen kósher, kýshimizdi úly kýresterge saqtayyq!» dedi.
Qal súray kelgen tarihshy Saylau aghasyna Ály shatyrda jatqanda qayta-qayta engen týsin aitqan, ol kisi ernin tistelep túrdy da: «Isatay men Mahambetke ergen: Qabylanbay, Qali, Ýse, Baluan Tәni, Mahambetting aghasy Qojahmet syndy batyrlardy patshanyng jazalaushy әskeri tap sender ashyqqan jerde dýre soghyp, Sibirge aidapty. Jazghan bala, sen solardy kórgensing ghoy...» dep oily kýii úzady. Áliyding kóz aldyna qapsaghay deneli batyr babalary kele qaldy...
Auruhanadan shyqqan kýni Aqkýmis Áliyge qaghaz jyrtyndysyn úsyndy.
- Múny sening qolynnan alu sonday auyr bolghan, qaytaryp berer-bermesimdi bilmey kóp oilandym. Aqkýmis úzaghan song Ály býktemeni ashty, esine týsti. Songhy sәtte Áliyding qali qiyndaghan. Auruhanagha salar qysyl shaqta qaghaz-qalam súratyp: «Ókinben! Seni sýidim, biraq ómirde Mahabbattan da biyik Mahabbat bar. Sol ýshin qúrbanmyn!... Qosh, keshir sýiiktim!..» dep jazugha kýsh tapqan. «Búl hat maghan arnalghan ba?» degen ayanyshty, ýreyli, súrauly jýzben qyz Áliyge tyghyla týsti.
- Ómirde bizding sezimimizden asqaq, ata-ana, dos-bauyrdy úmytqyzar úly mahabbat bar! Otan degen! Álemdi ústap túrghan ústyn sol - Mahabbattan da biyik Mahabbat! Tughan elimiz, jerimiz, mening Kópjasarym, sening Aqkólin, júpar anqyghan sheksiz dala, dariya Aq Jayyq, erke samal, zengir aspanymyz, bәri-bәri qanday súlu! Múny jatqa qiyarmysyn? Keler úrpaqtyng yrys-nesibesi emes pe?!.
Ály sýiiktisin qúshaqtap aldy. Qazandy tónkerip, qarasha kelgen. Alda tayghaq jol jәne jeltoqsan, 1991 jyldyng Jeltoqsany...
Múnaydar BALMOLDA
Oral qalasy
«Abay-aqparat»