Jeksenbi, 20 Mausym 2021
46 - sóz 3605 6 pikir 26 Nauryz, 2021 saghat 16:09

Din jәne filosofiya

(Ál Faraby at. Últtyq uniyversiytetting studentterine oqyghan leksiyadan ýzindi)

....Qazaq halqynyng ómir sýru saltyn jәne soghan say qalyptasatyn dәstýrin eki baghytta qarastyrugha bolady:

  1. Diny túrghyda
  2. Filosofiyalyq túrghyda

Birinshi baghytty alsaq, qazaq halqy ýshin Din әdet − ghúryp, salt − dәstýr qalybynda bolyp, últtyq dýniyetanymnyng jalghasy retinde kórinis tauyp otyrdy. Halyq sanasynda din talaptary situasiyagha say sipatta boldy: kóshpeli ómir salty men ózgermeli tabighatqa sәikes keletin «ómir sýru erejeleri» basty oryngha shyghyp, din halyqtyng ómirinde tek qosalqy qyzmet atqardy. Halyqtyng ruhany ómirinde manyzdy roli atqaratyn Anyzdar men Ertegiler, Tolghaular, Batyrlar jyry, Danalyq sózderi «diny әngimelermen» qatar aityldy. Sondyqtan, sanada Diny jәne Últtyq foliklor keyipkerleri arasynda eleuli aiyrmashylyqtar bolmady. Olar bir−birimen úshtasyp jatty...

Ýnemi tabighat ayasynda ómir keshken halyq, aldymen «ózine senudi» ýirendi. Sondyqtan, onyng Jaratushygha, Qúdaygha degen qatynasy da erkindeu bolyp qalyptasty. Yaghni, qazaq Qúdayyn birde «Alla» dese, birde «Tәnir», birde tótesinen «Qúday» dep atap jýre beretin, әri, ol ony sókettik sanaghan emes. Qúdaydan bólek, qazaq Aruaghyn qatty qúrmettedi. Onyng týsiniginde − adam ólgennen son, aruaqtar mekeninde ózining barlyq jaqyndarymen qauyshady. Óitkeni, islamgha deyingi qazaqta «júmaq−tozaq» týsinigi bolmaghan. Onyng ornyna «Aruaqtar әlemi» degen týsinik bolghan. Ondaghy ómirding tirshiliktegi ómirden bәlendey aiyrmasy joq sanaldy. Biraq, «aruaqtar» tiri adamdar men Qúday arasyn jalghastyrushy tylsym kýsh iyesi sanalyp, «olar óz úrpaghyn demep otyrady» degen senim kýshti boldy. Osyghan sýiengen qazaq sheshushi sәtterde qúdaylarynyng (Alla, Tәnir) atyn atamay, kóbine «Aruaq» dep әreketke bardy (jauyna shapty), aruaghyn kómekke shaqyrdy...

...Osy túrghydan alar bolsaq, qazaq dýniyetanymy qatang erejelerge baghynatyn diny sanadan góri, «óz erkimen әreket etushi» filosofiyalyq (danalyq deymiz) sanagha jaqyn dese bolady.

Endi, filosofiyalyq sanagha keleyik.

Jalpy, «filosofiyany» qazaq tilinde «danalyq» dep aituda bәlendey qatelik joq. Tariyhqa kóz jýgirtsek, filosofiyanyng (danalyqtyn) payda boluy barlyq dinderden búryn oryn alghan. Mysaly, mifologiyalyq, odan keyingi diny sananyng ózi de belgili bir dengeyde danalyqqa jýginedi. (Onsyz olarda eshbir maghyna bolmas edi). Sondyqtan «filosofiyalyq oi» әuel bastan adamzat oiynyng «balalyq shaghy» deuge keletin mifologiyanyng da, dinning de ishinde túrady. Biraq, onyng olardan ereksheligi − filosofiyanyng qiyal emes, «jasampaz sana» ekendiginde. Basqasha aitsaq, ony «qúdaytektes sana» deuge bolady. Nege desenizder, býkil dýniyeni jaratushy Qúday sanasy − Jasampazdyq, ne Jasampaz sana (jaratushy) kórinisi. Al, aqylmen әreket etushi, sonyng arqasynda «jana dýnie tuyndatushy» adam sanasy da sonday «Jasampazdyq» sipatqa iye. Mine, sol sebepti, kez kelgen halyqtyng danalyghy, filosofiyalyq oilau dәstýri, mәdeniyeti − Jasampaz sana kórinisi. Yaghni, ol «qúdaytektes» sana. Osy sana shenberinde adamzat ózining ótken tarihyn da, jýrip ótken joldaryn da, ruhany damu satylaryn da týsinuge, ony sanada qorytugha mýmkindik alady. Sonymen birge, filosofiya adam sanasynyng jemisi − ghylymdy negizge ala otyryp, ózining bolashaghyn boljaugha qol jetkizip, ózi de soghan say «әreketshil sana» (jaratushy sana) dengeyine ýzdiksiz úmtylumen bolady... Adamzattyng ýzdiksiz Ýdemeli damu tarihy osyny dәleldeydi.

Qazirgi zamanda − ghylym men bilim qogham men memleket damuynyng sheshushi faktoryna ainalghanda − halqy filosofiyalyq oilau mәdeniyetine qol jetkizgen qoghamdar men memleketter qaryshtap algha basyp barady. Óitkeni, ol halyqtar endi jasampazdyq sipatqa iye, әreketshil halyq retinde ómir sýruge kóshude. Soghan say óz qoghamdaryn qalyptastyruda.

Filosofiyanyng bir ereksheligi mynada: danalyq oilau mәdeniyeti neghúrlym joghary bolghan sayyn, qoghamgha mifti de, anyzdy da, dindi de tolyq týsinuge jol ashylady. Bylaysha aitsaq, búny shyn mәnisindegi «Jaratushy Qúday sýier qylyq» deuge bolady. Óitkeni, Qúdaydan tek tilek tileu, súrau, «bolmaghandy boldyr» dep talap etu − paternalistik (dayyndy tútynushy), yaghni, әreketsiz (damymaghan degen maghynada) sana kórinisi bolyp tabylady.

.... Qazirgi bizding elimiz, ruhaniy−mәdeny túrghydan joghary damushy memleketke ainalugha potensialdyq mýmkindigi mol el.

Bizde:

− Sanasy erkin azamatty tәrbiyeleuge negizdelgen Últtyq tәrbie jýiesi bar.

− Ghylymdy mengeruge qabiletti, dialektikalyq (uniyversaldy baylanys) túrghydan oilaytyn sana bar.

− IYgerudi talap etip túrghan tabighy baylyq bar.

− Óndiristi damytugha degen memlekettik−qoghamdyq qajettilik bar.

− Últtyq bolmys pen últtyq qalyptaghy adamgershilik qaghidattary bar.

Eger, biz osyghan ruhany túrghyda dayar bolsaq, onda qazirgi kedergilerdi (sayasi, bilimi, ghylymi, adamy t.t., t.b.) iygerip ketetin bolamyz.

Ol ýshin bizge dogmadan arylyp, tarihty bolashaq ýshin qyzmet etetindey etuimiz kerek!

Ol ýshin bizge Últtyq filosofiyany (danalyqty) janghyrtu qajet.

Biz әreketshil halyqqa ainalugha tiyistimiz!...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

6 pikir