Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2192 0 pikir 10 Sәuir, 2012 saghat 05:36

Qajyghúmar Shabdanúly. Aqyl (jalghasy)

 

EKINShI BÓLIM

 

AQYL

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ekinshi jyldyq oqu sentyabri kirisimen bastalsa da ýii shalghay oqushylar oktyabri jarymdaghanda әreng jiyldy. Ár aimaqqa, әr audangha baryp qaytqan sabaqtastardyng aitularyna qaraghanda, ýkimetting alman-salyghynan halyq túrmysy tómendep qalghan eken. Bazar baghasy kýn sayyn órlep, qymbatshylyq qysyp barady deydi. «Sary ayaqtardyn»1 timtinui, zorlyq-zombylyghy kóbeyip, laugha alghan kóligi de qaytpaytyn bolypty. Jaqsy attar týkpirden týkpirge tyghylyp, baujan-jyajandardyng kózine týsudi qoyypty. Shaqyldap jetip kelgen «sary ayaqtyn» yzgharyna shydamaghan olar «әkesinikin de júlyp bere salady» deydi. Últtar arasyndaghy yntymaqsyzdyq ta órship qalypty. Jangýdeyler ózdi-óz manayynyng sheksiz biyine ainalypty da, olardy bu kórgen shaghyn toptar әteshshe qoqilanyp, shaq ete týsetindi shygharypty.

 

EKINShI BÓLIM

 

AQYL

 

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ekinshi jyldyq oqu sentyabri kirisimen bastalsa da ýii shalghay oqushylar oktyabri jarymdaghanda әreng jiyldy. Ár aimaqqa, әr audangha baryp qaytqan sabaqtastardyng aitularyna qaraghanda, ýkimetting alman-salyghynan halyq túrmysy tómendep qalghan eken. Bazar baghasy kýn sayyn órlep, qymbatshylyq qysyp barady deydi. «Sary ayaqtardyn»1 timtinui, zorlyq-zombylyghy kóbeyip, laugha alghan kóligi de qaytpaytyn bolypty. Jaqsy attar týkpirden týkpirge tyghylyp, baujan-jyajandardyng kózine týsudi qoyypty. Shaqyldap jetip kelgen «sary ayaqtyn» yzgharyna shydamaghan olar «әkesinikin de júlyp bere salady» deydi. Últtar arasyndaghy yntymaqsyzdyq ta órship qalypty. Jangýdeyler ózdi-óz manayynyng sheksiz biyine ainalypty da, olardy bu kórgen shaghyn toptar әteshshe qoqilanyp, shaq ete týsetindi shygharypty.

Altaydyng jay-japsaryn Qaben sybyrlap qana jetkizdi maghan: Osy Ýrimji týrmesinen qashyp shyqqan Sýgirbaev Dәlelqan sol beti syrtqy Mongholiyagha ótip ketken eken. Syrtqy Mongholiyadan qaru-jaraq satyp alugha kelisim jasasyp qaytypty da, Ospanmen birlesipti, ony yqpalyna kóndiripti. «Dәlelqan - sanaly, oqyghan kisi, -dep týsindirdi Qaben maghan, - osy jaqynda Gomindangha qarsy, kólemdi partizandyq soghys jýrgizetindigin jasyryn jariyalapty. Qazir sonyng ýndeuine Altaydyng bar audany qosylyp, astyrtyn dayyndalyp jatqan kórinedi».

Taghy bir tyng habar oiyna orala ketkendey, Qabenning ýlken kózi jarq ete týsti: «aytpaqtayyn, Álmendi kórdim,- dedi kýbirin bәseng sybyrgha ainaldyryp, - Sarsýmbede jasyryn jýr. Atyn «Qúdaybergen» dep ózgertip alypty. Osy mekteptegi jay-kýidi jik-japsaryna deyin anyqtap súrady menen. Mezeti kelgende Ýrimjige de baryp qalarmyn deydi. Sening jayyndy da súrap, ýsh qaytara sәlem aitty. «Aqyldy bolyndar» dep dastarqan ýstinde eki-ýsh ret qaytalady, bir týrli, ótingendey maghynamen qaraydy. Búl sózining «yntymaqty bolyndar» degen maghynada aitylghanyn, «birlik bolmay, tirlik bolmas» dep toqtauynan týsindim...»

Qabenning búl habarlarynan nedәuir kónildene kiristim oqugha.

«Halyq qozghalysy Gomindangha eng bolmaghanda bir az kishpeyil boludy ýireter, zúlymdyqqa shek qoyylar da túrmys az da bolsa jaqsarar!» degendey, ezgini kóp kórgendikting qanaghatshyl ýmiti jylt ete qalyp edi. Biraq, túrmysymyz kýn sayyn nasharlap, jazda kirpish qúiyp tapqan aqshama auzym ashyla berdi.

Sabaqtastar arasynda túrmys jaqsy qamdalatyn saqshy mektebine auysyp oqu talaby kýsheye týsti. Hanzu til-jazuy synauynan óte alatyn Asylqan siyaqtylar eng aldymen auysyp, su jana «saqshy saryny» kiyip shygha kelgende, ol talap tipti kýsheydi. Bizding klastan da eki-ýsh sabaqtas sol mektepke ketip, partamyz siysatyn bolyp qaldyq.

Bizdi búrynghy on-onnan ghana jatatyn jataqhanadan kóshirip, mektepting eng týkpirindegi bir zalgha bir-aq qamady. Múnday tútas qamalu basqa klastarda da bolyp jatty. Búrynghy jataqhanamyzdy Huanhy jaghasynda su apatyna úshyraghandardan baghugha әkelgen balalargha bergendigin estidik. Olardy qamdau rashody da bizge bólingen tamaq qarajatynan tartylypty. Túrmysymyzdyng tómendep ketu sebebin endi týsindik, týsindik te týksie týstik. Bәrinen auyr týksiyetin jәit úrlap-jyrlap kitap oqudyng qiyndauy boldy: «jau» da, «jaqyn» da bir jataqhanada, kýndiz bir qaghaz tereze týbinde, týnde bir sham qasynda otyryssa, birinen biri qalay jasyryp oqy almaq! «Jasyra almay qalsaq, jarghylasamyz ghoy!...» Jalpy jaghdayymyz auyrlay berdi.

Gomindannyng bizge arnaghan «kishpeyildigi» men «qamqorlyghy» bir ghana nauqannan kórindi. Ol mektep oqushylaryn jappay Gomindangha mýshelikke tartu nauqany edi. Oktyabri aiynyng songhy bir kýni týsten keyin bizding klastyng esiginen mengerushi yrjiya qarap:

- Bәring shyghyp tәrtip bólimining aldyna tizilinder! - dedi. Biz bir birimizge hauipti kózben jaltaq-jaltaq qarasa berdik. «Jappay tergeletin qanday mәsele shyqty eken, qay qu auyz shaqty eken?!» degen kýdik keulep, Serәli men Yntyqbaygha kóbirek qaradym. Ol ekeui birin-biri ata qarasyp túrdy. Mengerushi sol kýiimizdi sezgendey taghy yrjidy.

- Búl klass - ýlgili klass!- dep kire sóiledi. - Men aitqanmyn ghoy, sender jaqsy, partiya jaqsy kórdi!... Partiyagha mýshe bolghylaryng kele me?

- «Keledi», «bolamyz!» desip, birneshe sabaqtas әr partadan qatar ýn qosty.

- Olay bolsa, tez shyghyp tizilinder!

Mengerushi shygha bere Qaben, Quat, Beksapa, Ómirbek bastatqan sabaqtastar kýrenite qaldy. Birnesheu jayrang qaghyp shygha jónelgende, olar kýbirlesip túryp qaldy da, eng sonynan jyljydy. Oralqan ýnsiz daghdaryp túryp qalghan mening qolymnan tarta berdi:

- Jaqtyrmaghanyndy bildirip qoyma, búl - ýlken syn, jalbaraqtay ber!...

Ýshinshi, ekinshi jyldyqtaghy oqushylar tәrtip bólimining aldyna baryp ýshten tizile qalypty. Bizding «ýlgili klass» eng sonynan tizilip jatty. Men ghylymy bólimning esigi jaqqa qaray berdim. Izdep túrghanym Aqylbay edi. Ol bir buda qaghaz kóterip shygha kelgende, aldynan baryp tosa qaldym.

- Sizden bir jaydy súrap úghayyn dep edim.

- Ne jay?- dep Aqylbay jolynan búrylyp, onashalau baryp toqtady.

- Partiyagha kirmey qalugha jol bar ma?

Aqylbay jymiya kýldi de, oilanyp alyp ýn qatty:

- Kirmeymin deseng zorlamaydy ghoy. Biraq, qarsy dep eseptep, artynnan andu kóp bolar,- dep maghan baghdarlay qarap kidirdi. - Qabyldaushylardyng súraytyn birneshe súrauy bar. Eger kirging kelmese, әkeng iә tuysqan aghannyng bireui «týrmede» bolsyn, ondaylardy qabyldamaydy!

- Qabyldanbaghandardy nysanagha almay ma?

- Jergiliktilerde nysanagha alynbaytyn adam dәl qazir joq,- dep Aqylbay taghy jymidy, - qalay da ashyq qarsy bolyp kórinbey, kire túrghanyng jón shyghar...

Men sol sózben ornyma baryp túrdym. «Qalay eken?» dep súraghan syrlastaryma sybyrlap, qysqasha aita túrdym. Tәrtip bólimine shaqyrylyp kirgender alghashynda biraz kidirip, súraularyna jauap berip shyghyp jatqan siyaqty edi. Kýn enkeye kele júmysty kidirissiz tezdetti de ymyrt ýiirile qyzyl kinishkәsin bir-aq kóterip shyghyp, dalada ýlestirdi. Aqtaryp kórsek, súraytynyn mektep basqarmasyndaghy anketterimizden әldeqashan jazyp, qabyldaytynyn qabyldap bolghan eken. Bizding «ýlgili klastikin» ózimizding Oralqan bólip alyp bir-aq qúshaqtady. Bәrimiz-aq qabyldanghan siyaqtymyz, partbiyletti sonyng qolynan aldyq. Qúdaydyng naq iyigendegi rahymy osynday-aq bolar, «aspannan bylghary jaughan» degen osy shyghar. Bizding eng juasymyz Momynbaygha ghana tiymepti, әkesi túrmede ghoy. Shyng Shysay qamaghan týrmeden әkesin azat etip jarylqamaq bolyp túrghan «jana ýkimet» úlyn da «oqshantaysyz» qaldyrdy.

«Gomindannyng pәlendey bir ishki jiynyna qatynasa almasaq ta әiteuir partbiyletimiz bar, sonyng mýshesimiz ghoy, bizge endi shúqshiya bermey kenirek qarar» degen oy kóp sabaqtasymyzda bolghanday, erkinirek oqugha tyrysty. Bizding izdeytin erkin oquymyz - әriyne, Qazaqstan kitabyn oqu erkindigi. Slavyan jazuyndaghy kitaptardy kóbi bir-birinen jasyrmay, pikir auystyra oqityn boldy. Tek kóbirek sýzisken eki jaqtyng atamandary ghana ishtey andysyp, oqityn kitabyn tym jasyryn saqtap, kóp shimayly saban qaghazgha oray syghalay oqyp jýrdi. Kәmen kirgende ol kitaptardy qaysymyz bolsaq ta zym-ziya joghaltamyz.

Kәmen mektepting ózinde qalyp, bizge hanzu tili sabaghyn ótetin oqytushy jәne pedagogika sabaghynyng audarushysy bolghan. Jazdaghy sayystan song maghan betpe-bet kelip, ashyq óktemdik jýrgize qoymaghanymen, astyrtyn baqylauy arta týskenin sezemin. Ol bizding «keruen saray» atalghan toptyq jataqhanamyzgha kóbirek keledi. Ózining ústazdyghyna layyqsyz qimylmen mysyqsha basa kelip, bir sabaqtasymyzdyng tósegine jatyp jýrgenin bilmey de qaldyq. Inirlerde dәretke shygha qalghan sabaqtastarymyzdyng «sen kim?» dep qalghanyn estiymiz, qaghaz terezemizding syrtynan tyng tyndap túrghan taghy sol «ústazymyz» bolyp shyghady. Búl timiskileuine qaray Kәmendi sabaqtastar týgel jek kóre bastady.

Jazda auyldaryna baryp qaytqan Yntyqbaylar toby da odan irgesin ishtey bólgen siyaqty, qaytyp kelgennen beri oghan jaqyndap, ózgelerdi kórsetip jýrgenin estimedik. Sóitse de arazdyghymyz sol kýiinde saqtauly edi. Bir-birimizden qatty saqtanatyndyghymyzdan, sonshalyq timtingen Kәmen de eshqanday jemtik týsire almay, ash bórishe jalaqtay berdi.

Qay jaqtan qaraghanymyzda da bizding partbiyletimizding eshqaysymyzgha pana bolyp, payda keltirmeytini bayqalady. Pana bolghany sol, pәleli dertke qoyyndastyryp, ajal qamshysyn ýiirgenin kórdik bir kýni.

Hanzu tili klasynyng ýshinshi jyldyghyndaghy Aqay atty asa jaqsy bir sabaqtasymyzdyng auyryp qalghanyn estip edik. Sonyng keshinde bir dәriger kelip teksere sala «meningiyt» dep tәrtip bólimine jýgire jónelgenin kórgen bir sabaqtas sony qayghymen aityp otyrghanda «keruen sarayymyzgha» mengerushi kelip kirdi. Tәrtip boyynsha ornymyzdan túrdyq.

- Sender jaqsy klass, partiya mýshesi kóp, bәring jaqsy... a... jaqsy bolyndar!- dep aralay ótip, Qaben ekeumizdi tanyghanday kezek qarady. - Sen ekeuing menimen birge jýrinder!

Qaben antaryla qarady:

- Qayda baramyz?

- Osynda auyrghan bir sabaqtastaryng kelip jatady, jaqsy qarandar, a ... sender jaqsy klass!

Meningit bolghan sabaqtasty bizge qospaq ekenin sezsek te, shaqyrylghan ekeumiz ne derimizdi bilmey, jan-jaghymyzgha qaray berip edik:

- Laj joq, baryndar endi,- dep Oralqan kýbirledi. - Qúday saqtar, aitqanyn oryndatpay qoymaydy búl.

- Qolghap kiy,- dedim Qabenge, ózim bas jaghymnan sharfymdy alyp, moynyma saldym. Júqpaly aurudan saqtanu ýshin auzymdy túmshalauym kerek qoy, Qaben de solay dayyndala bastady.

Mengerushi bizding ne ýshin osylay kiyinip jatqanymyzdy bilip, sabaqtastardyng týgel týksiygen qabaghyna kóz qyryn jýgirte sóiledi:

- Kýn jyly, qazir qolghap ne kerek? -dep arsiya kýldi aldymen. - Ýlgili klass bolghandyqtaryng ýshin, auyrghan ózderinning qazaq sabaqtastaryng bolghany ýshin, senderding ghana kýte alatyndyqtaryna sendik. Jaqsy qarandar oghan! Ortalarynnan, jyly jerden oryn ashyndar... a... myna jerden!- dep qatar jatqan sabaqtastardyng dәl ortasyn núsqap shygha berdi.

Qazaq atymyzgha jyghyp, qateri zor asa júqpaly dertti dәl ortamyzgha ajaldy granattay tastamaq bolghanyna tisterding shyqyrlap ketkeni bayqaldy. Men Qabenning sonynan erip bara jatyp, Oralqangha tór jaq shettegi balshyq peshting týbin ymdadym, ol eng shetki oryn edi.

Hanzu sabaqtastary bosaghagha jatqyzyp qoyghan Aqaydy Qaben ekeumiz túmshalana kelip qoltyqtap kótere berdik, artymyzdan Oralqan men Quat ta túmshalanyp jetken eken. Olar tósenish-jamylyshtaryn kiyizimen oray budy da, qaumalay kóterip shyqty.

- IYerin,- dep qaldy bir hanzu sabaqtas. - Ózderinen ózderi jiyirkenedi, adam emes.

Oralqan qayyryla qarap, sanq ete týskende, aldyndaghy biz de qalt búryldyq. Eki sabaqtas әlgi myqtygha oqty kózderimen ata qarap túr eken.

- Sen jabayy, sen jauyr!... Adam bolsang auyrghan sabaqtasyndy nege suyq bosaghagha shygharyp tastaysyn?... Nege an kórgen esekshe ýrpiyesin?! -dedi Oralqan.

Hanzu sabaqtastar qaudyrlasyp ala jónelgende, aralarynan shala-sharpy qazaqsha sóilegen bireuining sózin ghana úqtym.

- Boldy, boldy,- dedi ol Oralqangha qarap, - búlar iyt, qabady, qalady!... - Eki-ýsh bala Aqaygha múnaya qarap qosh aitqanday bizben ere shyghyp edi.

Syrtta túrghan mengerushi shyghyp kele jatqan bizden sheginip, ere shyqqandargha «keyin túryndar» degendey qolyn erbeng etkizip alystan súrady:

- Ne boldy, ne sóz?

Tisin tisine basa ynqyldap shyqqan Aqaydan ýrikkendey edireyip, taghy da shegine týsken mengerushige jauap qayyrmay óte berdik. Oralqandar tósek-oryndy bizden búryn aparyp, tórdegi peshting týbine jaylap salyp qoyghan eken. Auru әreng jetip jyghyldy. Basqa sabaqtastardy manyna keltirmey, túmshalanghan sol tórteuimiz ghana sheshindirip jaylap jatqyzdyq. Jarym saghattay uaqyt ótkende mengerushi kelip, esikti ashyp qoydy da, taghy da alystan aqyrdy:

- Nege ortagha jatqyzbaysyndar, jyly jerge jatqyzyndar degenim qayda?!

- Eng jyly oryn peshting týbi bolmay qay jer bolushy edi?- dep Oralqan hanzu tilinde yzalana jauap qayyrdy. - Óziniz kirip kórinizshi!... Keshe ghana sizderding sózderinizdi audaryp jýrgen eng jaqsy tilmashynyz emes pe edi, nege qasyna kelip, halin súramaysyz?... Auruhanagha jatqyzbaysyz ba?!

Mengerushi qarqylday kýlip jýre berdi:

- Ha-ha-ha... auruhana qayda senderge!...

Sabaqtastar narazy ýnmen dabyrlay jóneldi, hanzusha, qazaqsha aralas bet-betimen sóilep ketti:

- Túrmysy nashar oqushylargha arnalghan emdeu rashody qayda?!

- Birimizding auruymyzdy bәrimizge taratyp, qyrmaqpysyn?

- «Partiya jaqsy kórdi» dep edin, jaqsy kórgening osy bolypty ghoy!

- Aurugha tym bolmasa jyly ýy bermeysiz be?!...

Artyndaghy shuyldyng rayyn baghyp túra qalghan mengerushi qayta oraldy. Esikti shalqasynan serpe ashyp tastap, kózinen kózildirigin aldy da, tikireye qaldy, mandayyn jaba súlaghan qoy qara shashyn artyna silke, keksheng ete týsti. Qiyqsha kózderi qisaya jyrtiyp, zәrlene qaraghanynda, atylghaly túrghan súr jylan beyneli kórindi. Jylannan aiyrmashylyghy tilin jalaqtatpay, soydighan aq tisterin arsita qadauy ghana edi. «Joq, búl jylannyng emes, odan zor jyrtqyshtyng beynesi!» dep túrmyn ishimnen.

- Nege shulaysyndar?!- dep aqyryp jibergende, biz jym-jyrt bola qaldyq. Oralqan eki-ýsh pikirimizdi juas qana audaryp jetkizdi.

- Se..nnde..r....kim?- dep dauysyn soza súrady mengerushi. - Kóship jýrgen taulyqsyndar! Onda bolinisagha jatushy ma edinder?... Myna aurularyna bolinisa ne kerek, bir qúlaghyna ghana suyq tiygen. Qazaq suyqtan qorqa ma, ózderinning emderindi istey berinder!... Úqtyndar ma?!... Partiya mýsheleri óstip esekshe shulay ma?

Aqyrghy sóilemin aqyra aitqan mengerushi esikti qatty serpip tastap jónelgende, bir-birimizge qarastyq, shyrayymyz búzylyp, súrlana qarastyq. «Úqtyng ba?», «Aqyl kirdi me?» deskendeymiz birimizge birimiz. Moynyn ishine tartyp, mengerushi japqan esikke sýze qadalyp qalghan Yntyqbaygha kóbirek qaradym. Ol túqyrghan boyy kózin jaghalata qydyrtyp maghan sәl kidirtti de, úyalghanday tómen qarap ketti.

- «Bizdi esekter partiyasynyng mýshesi» dep ketti me?!- dep Qaben ýlken kózin tónkere qarady oghan. Tanauy isip ketkendey talaurap otyrghan Salyq til qatty:

- Mýshe bolyp múratymyzgha jetippiz!

- Jaqsy kórmese neshe qatar keng jataqhanalardan tandap kelip bizge ghana dert taratqysy kele me? -dedi Ómirbek.

- Mýshe bolmasaq, osynday «ýlken bolinisagha» qoyyp auru tarata ma?- dep qostaghan Beksapagha esikti núsqap ym qaqtym, syrttan bir tyqyr estilgendey bolyp edi. Seze qoyghan Ámirqan esikten yrshyp shyqty da shaq ete týsti:

- Sen kim?

- Men ghoy,- degen Kәmenning ýni estildi, - Ámirqanbysyn?

- E, múghalim ekensing ghoy, esikti taba almay, terezeden týskeli túrsyz ba?

- Terezeng ne, jana kele jatpaymyn ba, ózing qarauylda túrmysyn?

- Men shygha kelsem tereze aldynda túrypsyz, jana kele jatsanyz myna jolmen jýrmey, daualdan asyp týstiniz be?

-       Ei, beri jýrshi ei, beri!- dep Kәmen Ámirqandy búiyra sýirep bara jatqanday sezildi. Birnesheuimiz esikti sanlaulay ashyp tyndap túrdyq.

-       Kim ýiretti saghan búlay tergeudi?- dep kýbirley sóiledi Kәmen.

- Sizdi әmise terezeden tyng tyndaugha kim jiberedi?

- Jýr beri,- dep zekigen Kәmen Ámirqandy qolynan sýirey jóneldi endi. Tәrtip bólimine qaray әketti.

Auru sabaqtas qúsyp, yshqyna týsken song esikten qaytyp kelip soghan ýnildik. Sol qúlaghyn basyp ap loqidy. Mengerushi «qúlaghyna ghana suyq tiygen» degen son-aq shәugimin ala jýgirgen Momynbay bir shәugim ystyq su tauyp әkelip, qúlaghyn bulaugha kiristi, «meningiyt» degennen qaymyghar emes, jastyghyn biyiktetip, artyn qymtap, asty-ýstine týsedi.

Sýiding audanynan kelgen Aqay hanzu tili klasynda oqyp jýrgenderding eng alghyry da, eng aryndysy da edi. Qanday qiyn delinetin leksiyalardy da tútyqpay-mýdirmey túp-túnyq qazaq tilimen jattyq audaratyn. Ol bar jerde tilmashtardyng kóbi jaltang edi. Orta boyly, juan bas búl sary jigit bauyrmaldyghymen de bar sabaqtasyn baurap jýretin. Býgin múnday bolyp jatqanda Momynbaydan basqa eshqay qimasy túmshalanbay jaqyndamaydy. Amal ne, saqtanbasa ózi de ólmek iә kemtar - jarymes bolyp qalmaq!

- Momynbay ózindi qorghay kómektes,- dep men art jaghynan sybyrladym, - júqpaly auru, túmshalanyp al!

Ol maghan qayyryla kýbirledi:

- Qúday saqtar!... Ystyq su tausyldy. Endi qaydan tabamyz?

- Men izdeyin!... Ei, júqtyryp alsang ózine ghana emes, osyndaghy bar sabaqtasqa apat keltiresin!

Qaben Momynbaydy aurudan auasharaq shygharyp sóilep jatqanda men shәugim alyp su izdey jóneldim. Kýzding sýrkey búltty, tas qaranghy týnegin jýgire keship, mektep alanynyng shyghys jaq shetindegi ashanagha jetip edim. Esigin bekitip alghan aspaz hanzu «joq» dedi jalghyz-aq. Tyshqan soghysynan keyin onyng bizge ong qaramaytyn jóni de bar ghoy. Auru týgil qyryldyq desek te qynq eter emes.

Endi alandy batysqa qaray kese jýgirip auyz auladaghy tәrtip bólimine jete tynday qalyp edim - Ámirqannyng jylaghan dauysy estildi. Kәmen saqyldap túr, qinap jatqan siyaqty:

- Aytamysyn, joq pa, til bitirgen kim saghan?... Seni qarauylgha qoyghan kim?... Ne ýshin esikterindi kezekpen kýzetesinder?... Bireuing kýzette túrghanda, basqalaryng ne isteysinder, shynyndy ait!

Ámirqan solqylday túryp, qarsy súrau qoydy:

- Sizden basqa eshqanday múghalim... hy-hy-hy... tyng tyndamaydy... hy-hy-hy... tura kelip, tura qaytady... hy-hy-hy... al, siz ne ýshin bizding terezeden ketpeysiz hy-hy-hy, aldymen óziniz aitynyz?

- Ei, sening meni tergeytin ne qúqyghyng bar?- dep barqyldap ketken Kәmen sart-súrt shapalaqtap úra jóneldi.

Janym týrshigip ketti. Múnda kelgende «baugau1» dep kiretin saltymyz da esimnen shygha jónelipti. Esikti saqyldatyp úryp-úryp jiberdim.

- Sen kim?

- Men, Bighabil, múghalim esik ashynyz!

- E, ne júmys?

- Ólim men ómir talasyndaghy júmys, asyghyp keldim, tez ashynyz múghalim eke!

- Qayt! Keyinirek kel, ashylmaydy!

- Mengerushining tapsyruymen keldim, ashynyz!

Esikting ilgegi saq etip ashyldy. Aldymen ózim emes, shәugim kirse de, sekem alghanday shegine berdi Kәmen. Qolynda myqty zakýn tayaghy bar.

- Ashanagha baryp edim, esik ashpay qoydy,- dep tik túra qaldym men, - Aqay qysylyp jatyr, qúlaghyn bulaugha qaynaghan su kerek. Mengerushi «jaqsy kýtesinder!» dep búiyryp edi. Siz baryp aitpasanyz, aspaz su berer emes!

- Onyng suy mening qolymda emes, shyq!... Asyghys júmys bar.

- Aqay - sizding ejelgi sabaqtasynyz ghoy, ólgeli jatqanda da bir qayyrym etpeysiz be, aspazdyng esigin ashqyzyp beriniz!

- Bara almaymyn, qaytyp ket degen song qaytyp ket!

Men keskininen kóz almay qarap túryp qaldym. Aqay ólmey aman oqyp bitirse, búl súmpayygha osy mektepte tynshylyqtan basqa mindet qalmas edi. Onyng sauyghuyna múnyng ong qaramaytyn da sebebi bar ghoy!

- Olay bolsa, myna termostaghy sudy alayyn! -dey úmtylyp baryp, termostaghy sudy shәugimge qúiyp aldym. Syltau aita almay qalghan Kәmen:

- Tez shyq! - dedi de, tómen qarap týnere týsti.

- Ói, Ámishpisin, ne boldy saghan?! - dep jalt qarap túra qalyp edim. Ámirqan jylay qayyrdy jauabyn. Kәmenning iytermeleuine miyzemey, tandanghansy tyndadym:

- Baghana jataqtan shyqsam, terezeden bireu tyng tyndap túr, «sen kim?» dep qalsam, myna .... múghalim eken... hy-hy-hy... «Qarauylgha seni kim qoydy, qarauyl qoyyp jataqta ne isteysinder?» dep úryp jatyr. Hy-hy-hy...

Men Kәmenge jalt qayyryldym. Ishim alay-dýley bolghanymen kýlimsirey qaraghan boldym.

- Múghalim, búl súraghynyzgha men jauap bereyin, estiyarmyn ghoy, jataqtaghy isting jayyn men tolyq bilemin. Bizding keruen sarayda qyryq shaqty oqushy jatatynyn óziniz bilesiz. Kóp adam bolghan song biri kirip, biri shyghady. Esik tynshymaydy. Terezede sizding túrghanynyzdy bilmey shygha beretinimiz ras. Siz dybys berip qoysanyz, biz shyqpas edik te, kimsing dep súray almas edik qoy! Aqymaqtyghynan bilmey shygha qalatyndar kóp. Múnan keyin óziniz «men tyndaymyn» dep habarlap, tym bolmaghanda qaqyrynyp qoysanyz bolghany, Qúday tóbemizden úrsyn shyqsaq!- dedim.

Kәmen ne derin bilmegendey, shytyna qarap aldy maghan:

- Shyghyp ket, shyghyp ket!

Men qatty kýlip jibere jazdap zorgha tiyldym da, sózimdi jalghastyra jóneldim.

- Biz qarauyl qoyyp, jasyryn is qylatyn bolsaq, aramyzda da andysyp jatqandar bar emes pe, olargha da senbeysiz be?...

- Kirispe, sen, búl iske, shyq!- dep zekidi Kәmen.

- Bir-aq sózim qaldy, - dep ózelendim men de, - әdilin aiyruynyz ýshin kerek bolar, aityp shyghayyn: mynau - kóniline kelgenin irikpey aityp salatyn tura minezdi bala, ózine bir súrau qoyylsa qarsy súrau qoyatyn әdeti bar, sizge ghana emes, bәr múghalimge, tipti shyaujangha da solay. Al olar múnyng sol minezin biletindikten keshiredi. Siz de keshiriniz!... «Jas ósedi, jarly bayydy». Sizdi bir aidyng aldynda ghana «sen» dep, «sabaqtas» dep ataushy edik qoy. Soghan eki ay tolmay jatyp, bizdi mynaday tergeu arqyly qinaghanynyzdy estigen jan etegin ashyp kýler. Múghalim bolghan kisining úyalatyn beti de bolady. Ásirese osy súraqtarynyzben terezege kelu jónindegi mening әlgi kýlkili ótinishimdi eshkim estimey-aq qalsyn, keshiriniz!... Al, kettim, Ámirqan, sen de juas jauap ber, bilmegen adam, noghan bolady!... Qarsy súrau qoymay, jauap qana ber!

Ámirqan menen jarty saghattay keshigip qaytty. Men ketken song ony biraz «qorqyta» otyryp «tәrbiyelepti». «Múghalimmen endi qarsylaspaugha», oghan «til tiygizbeuge» til hat alyp, «әdep», «adamgershilik, ahylaq» jóninde nedәuir úzaq nәsihat sóilep qaytarypty.

Aqaydyng auruy sol týni-aq órship, ystyghy órley jóneldi, qúsady, qúsqan sayyn qinalyp yshqyna beredi. Ertenine mengerushige Kәzen múghalimdi salyp edik. «Bolinisa almaydy, oryn joq, moy bәnfa1» dep teris ainalypty.

Aqaydy klass boyynsha kezektesip ýsh-aq tәulik baqtyq, ekinshi kýni keshte dәrmennen mýlde airyldy, qúsarda basyn kóteruden qaldy da, esinen tandy. Ýshinshi týni tang biline ýzildi. Jas ómiri, jarqyn ýmiti bir-aq kesilip, kýndiz-týni bas almay oqityn kitabynan mәngige qol ýzdi. Aryz-armany da, ata-anasyna arnalghan ayanyshty sәlemi de aitylmay, qara jerge ózimen birge kómildi. Bizding qolymyzdan bar kelgeni jylap-syqtap tabyt kóterisu, basyna aty-jónin jazyp, sayghaq qadau ghana boldy.

Aqay óler kezinde týtin men túmannan kóre almay ketken Ýrimji aspanyn biz kórip, sol bir ayanyshty ólimdi kýrsine eske alyp tórt-bes kýn ótkizip edik. Besinshi týnning tany bilinip, «sary aighyr kisinegende» Momynbay basyn tanyp әreng túrdy da, qayta jatpaqshy boldy. Kiyinip alghanyna jaray «tu shygharugha» qatynasyp, joqtama ótkizgen song kelip jatudyng jónin aitqan Oralqan banjannyng sózine kóndi de, bizben birge shyqty. Qyzghylt qonyr sopaqsha jýzi súrlanyp, jaghy tym sualynqy kórinip edi.

Baghana týbinde sapqa túryp, «Sanminjuiy» ólenin ozandata bergenimizde Momynbay otyra ketip, qúsa bastady. Aqaydyng qúsuy esterine týse qalghan sabaqtastar kýbir-kýbir sóilesip, yghysa jóneldi sol qúsyqtan. Jalt qarap sabymyzdyng búzylyp ketkenin kórgen mengerushi, shaq ete týskenimen, onysy ónim bermedi, ortada túrghan Momynbay sol otyrghan ornynda jalghyz qaldy. Loqsyp qúsyp otyr. Ózining kimge u tastaghanyn biletin mengerushi bizge qarap qolyn bir-aq sermedi. «Alyp ketinder» degeni edi. Hanzu sabaqtastar «Sanminjuiydi» mýlt jibermey aita berdi. Júnhua Mingo tuy baghana basyna órley jóneldi. Qazaq klastarynyng onymen isi de bolghan joq, qasqyr kórgen qoyday iyirilip, elendey qalypty.

Miningit qoltyqtap ýirengen Qaben ekeumiz Momynbaydy da qoltyqtay jóneldik. Jataqhanagha aparyp, ornyna jatqyzdyq ta, eki jaghyndaghy sabaqtastardyng ornyn syryp auashalattyq. Aqaydyng qúsyghynan tazarghan elegen endi Momynbaydyng aldyna qoyyldy.

Qaben ekeumiz birimizge birimiz jautaqtay qarap, kýrsine shyghyp edik. Joqtamadan taraghan bizding sabaqtastar tәrtip bólimining aldynda jinalghan eken. Oralqan bas bolyp, aurugha aiyrym ýy talap etip túrypty. Mengerushi qasqa tisin yrsita sóilep túrghanda jettik.

- ...Osylaryng adamgershilik pe?- dep súraghanyn estidik biz, - sau uaqytynda partalas-sabaqtas bolyp, auyra qalghanda qaraylaspay, aiyrym jatqyz degendering qalay?!... Qaytyndar, sabaq bastalyp qaldy!

Kómeydegimizdi aita almay bógeldik. «Múny Aqaydyng sabaqtastaryna ne ýshin aitpadynyz? Osy adamgershiliginizben bizden bir jyl búryn tәrbiyelegen oqushylarynyz edi ghoy, auyrghan song Aqaygha olar qalay qarady, siz qalay basqardynyz, búl adamdyq pa?» degen sózder bir-birine kýbirmen ghana úghylyp túrdy.

- Búl júqpaly meningiyt, - dedi Oralqan, - kópe kórneu Aqaydan júqty. Ayyrym jatqyzbasanyz bәrimizge júghady!

Ámirqan ghana asaulyghyna bir basyp qaldy:

- Aqay auyrghanda óz klasynan shygharyp, bizge qosqanynyz ne?!

Mengerushi búl sózdi elemey, kózildirigine týsken shashyn silkip qoyyp Oralqangha jauap qayyra kele short búiyrdy:

- Qazir aua ózgerip, suyq týsti, suyq tiyip jatyr. Qaydaghy júqpaly auru!... Ózdering suyqtan saqtanbaytyn mal siyaqtysyndar! Suyqtan bolatyn bar aurudy ózdering tabasyndar, jyly jýrinder! Qaytyndar klastaryna, auru qaraytyn eki sabaqtastaryng ghana jataqhanagha barsyn!

Mengerushi sóiley búrylyp, bólimine kirip ketti. Biz sólmireyip-sólmireyip klasymyzgha tarttyq. Ólim qorqynyshy men ashynyshtan arandatushy sózder tuylyp, asau tolqynday jarysa, birin biri quattay kirdi klasqa. Búrynghyday bir-birine shәp ete týsetin qighash pikir joq. Birin-biri kórsete qoyatyn da shyray joq. Óitkeni, «jau» men «dos» pikiri qosyla, qosarlana shyrmaldy bir-birine. Mengerushi dúrys aqyldy endi ýiretip jatqan siyaqty.

Momynbaydyng auruy da aldynghy aurudyng jolymen ketip bara jatty. Ayyrmashylyghy - Momynbay kózin keng ashyp, sóilep qoyyp jatty: «dәrigerge aparyndar meni» dep alyp bir qústy da, «qansha rashoty bolsa da ózimnen» dep bir qústy. Ózin emes, artyn qimay qinalatyn siyaqty shirkin jas; «әkem týrmede auru edi, ony qaytermin?» dep loqsidy da, «apatayym!... Jәmikenim!... Zamashym!» dep ýzip-ýzip aityp, talyqsyp ketedi.

Kәzen men Aqylbaygha taghy jýgirdik. Aqyrghy bir kirgenimizde: «búl jóninde bastyqtarmen qatty aitysyp qaldym, endi kirmeymin!... Basqalaryng saqtanyndar, júqtyryp almandar» dep Kәzen qyzardy da, syrttan emshi izdep Aqylbay jóneldi, lajsyzdyqtyng shegine jetken siyaqty.

Ýshinshi kýnning keshinde bizding «keruen saraygha» әskery kiyimdi, tolyq deneli tatar jigit keldi. Áskery at dәrigeri eken. Jataqhanagha dәri shashyp-diyzenfeksiyalap shyqty. Aqylbaydyng qolynan kelgeni osy ghana edi.

Momynbaydyng alaqtap sóiley jatyp qúsuy alty kýnge sozyldy. Esinen jetinshi kýni týsten keyin airyldy da sonyng týnine ýzildi.

Adam balasyna tiyndyq-qiyanat oilaghysy kelmeytin osy bir momyn jigit maghan tótenshe ystyq kórinetin bolyp edi. Onyng ózim kórmegen әkesi men sheshesin, jana týsken kelinshegi men túnghysh úlynyng ayanyshty halin ol auyrghaly oilap, úiqym qashyp jýrdi de, jan ýzgen shaqta ýn salyp, qatty egildim. Auyrghannan aityp jatqan sol qimas jandaryn songhy ret bir kóre almay, óksip ótti ghoy jiyrma birge jana kelgen qayran jas!..

Momynbaydy Aqaydyng qasyna әkelip jerledik. Ol auyryp bizding jataqhanagha kóshirilgende ózin jan sala qorghap qalghysy kelgen qúrbysy mәngi qoyyndasa baryp jatty.

Sabaqtastary qúran oqyp bolyp qaytqanda, ýiilgen jas topyraq týbinde otyryp qalghan Qabendi qúshaqtay alyp óksidim. Birimizding kókiregimizge birimiz doly nóserding alghashqy týiirlerindey iri tamshylardy tógip-tógip jiberdik te ýiindi tómpeshikke qarap otyryp solqyldadyq.

- Jan bitkenge jayly mamyq balausa edin, ornyna tiken ósirmek ýshin seni de júldy-au! - dedim men. Qaben bólip-bólip jauap qatty:

- Aldymen ekeumizge... tóngen ghoy búl amal... bizdi de... bizdi de júlmay qoymas!...

 

Ádiletti tergeushim, tәrtip mengerushining sol kezdegi bizge qaray aidaghan meningit amaly meni ala almay ketip edi. Sizding sol qarmaghynyzgha ilinbey túmshalanyp qalyp qoyghanyma qatty ókinemin. Múnday sheksiz qinalyp óluden sol kezde tórt-bes kýn ghana auyryp óle salsam  kem degende myng ese jenil eken, әttegen!...

«Qúday basqa salghan song myjymay kórisu kerek» shyghar, endi ókingennen ne payda, ezip-qyrtpay qylmysyma oralayyn:

«Gomindanmen baylanysyng qanday edi?» degen súrau - Qytay ziyalylaryna bir ghana mәsele bolghanymen bizge qaratylghanda eki jýzdi qylyshtay, eki basty túzaqtay qútqarmas qúral ghoy: Gomindangha mýshe bolghandyghym әriyne tarihy keri tónkerisshildik. Al, mýshe bolmaghan bolsam, «úly hanzu halqyna qarsy tarihy tar últshyldyq» bolyp shygha keledi. Olay bolatyny, Gomindan - úly qytay zor últshyldyghynyng әshkere partiyasy emes pe. Oghan mýshe bolmay, ymyragha kelmey qalu degen mәsele - «úly Qytay halqyna qarsylyqtyng ashyq belgisi», «bólinip shyghu iydeyasynyng negizgi jelisi» bolyp shyqpay ma! Sizding teoriyanyz rezinkaday sozylyp, búdan qashan búltartqan.

Búl tarauda men sol eki búghalyghynyzgha da tola týsetin, eki basty qylmys ótkizgenimdi әshkerelep otyrmyn; biri Gomindangha mýshe bolghan - tarihy keri tónkerisshildik qylmysym. Ekinshi, mýshe bolghym kelmey qibyjyqtap, Aqylbaydan aqyl súrauym - úly qytay halqyna qarsy tarihy tar últshyldyghym. Demek bir basymda eki qylmys qatarynan jatyr. Qos qoldap ústay kóriniz!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»



1 «Sary ayaq» - Gomindan әskerine jergilikti atau bolyp ketken sóz. Sary búldan jasalghan baltyr orauyshy men sary shaqayyna qaratylghan atau bolsa da, jiyrenish maghynasymen jalpylasqan.

1 Baugau (hanzusha) - rúqsat pa, dәt... degen maghynalarda.

1 Moiy bәnfa (hanzusha) - amal joq, laj joq.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440