Dәmi joq teatrlar kóbeydi
- Siz halyqqa satira artiysi retinde tanyldynyz. Biraq mamandyghynyz diriyjer kórinedi. Búl ras pa?
- Bala kezimnen kórkemónerpazdar ýiirmesine qatysyp, әrtýrli mәdeny sharalardyng basy-qasynda jýretinmin. Sodan arman quyp, Almatygha keldim. 1991 jyldyng kýzinde Qaskeleng mәdeny aghartu uchiliyshesine týstim. «Áu demeytin qazaq joq» demekshi, dombyra tartudyng irgetasy auylda qalanghandyqtan, múnda bas dombyra aspaby boyynsha kórkemónerpazdar orkestrin diriyjerleu mamandyghyn oqydym. Uchiliyshe qabyrghasynda oqyp jýrip, Qapan Satybaldiynning «Nayzaghay» atty komediyalyq qoyylymyna qatysyp, basty rólderding birin somdadym. Sәtti shyqqan qoyylym boldy. Oqudy oidaghyday ayaqtaghan son, kiyeli sahna ónerine degen qyzyghushylyghym artyp, qasiyetti shanyraq - T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq akademiyasyna barugha bel budym. 1993 jyly akademiyanyng teatr jәne kino fakulitetine - Asqar Toqpanovtyng synybyna týstim. Akademiyada oqyp jýrip, «Kýlki kerueni» teatr újymyna júmysqa kirdim. Ol kezde әzil-syqaq shanyraghyn Gýljan Qalybaeva apayymyz basqaratyn. Keyin «Tamashagha» auysyp, birneshe jyl qyzmet etken son, qaytadan «Kýlki keruenine» bardym. Biraq onda da úzaq túraqtamay, teatrdan bólinip shyqtym. Qazir júrt ózdigimizden kettik degennen góri «kelispey qalypty», «bólise almay qalypty» degen әngimege qatty senedi. Biraq Qúday saqtasyn, Gýljan apayymyzben arada esh renish bolghan joq. Kerisinshe, ol kisining rúqsatyn alyp, «Kýlkistan» әzil-syqaq otauyn qúrdyq. - Búl qay jyl edi? «Kýlkistan» otauynyng qúramynda qansha artist bar? - Biz 2008 jyly ashyldyq. Syqaq otauy Darhan Pirnazarov, Dinmúhammed Ábjapparov, Jәlel Ramanqúlov, Kenjebay Jýsip syndy óner iyelerinen túrady. Kóbine Kenjebay Jýsip, sonday-aq qyrghyz elining azamaty Kýmәndýr Abylov intermediyalaryn paydalanamyz. - Kóptegen satirikter «jenil-jelpi әzilder kóbeyip ketti» deydi. Sizding aitar uәjiniz qanday? - Ras, aghalarymyz jaqsy dýniyeler jazyp jatyr. Biraq olar úzaq әngime etip jazghandyqtan, sahna talaptaryna syya bermeydi. Sahna mәtinine qoyylatyn talap bir bólek, әdeby syqaqqa qoyylatyn talap mýlde basqa әngime. Shyn aitu kerek, bizde tili ótkir, myqty satirikterimiz kóp. Kóbine olar әzil-syqaq teatrlaryna bergen dýniyelerin múrty búzylmaghan qalpynda kórgisi keledi. Alayda intermediya 7 minuttan aspaytyndyqtan, búl talap oryndalmay jatady. Artister halyqty jalyqtyryp almaudyng amalyn jasaydy. Sondyqtan avtorlardyng jazghanyn qysqartyp, sәl ózgertip te jiberetin tústar az emes. Mine, sol sebepti de әzil-syqaq artiysteri men satirikter arasynda týsinispeushilik ornaydy. Sahna zandylyqtaryn bilgendikten ózimiz de jazamyz. Jazghanda da, jay joqtan bar dýnie shygharu maqsatynda emes, qoghamdaghy kemshilikterdi kýlkining soyylymen soghugha, syn tezine salugha barymyzdy salamyz. - Teatrlar kóp bolghanymen, bәseke artqanyn bayqamaymyz. Nege? - Qazir әzil-syqaq teatrlary kóp. Sonymen qatar dәmi joq teatrlar da kóbeygen. Olar ýsh adamnyng basyn qúrap, «pәlen teatr», «týgen teatr» dep shetinen ashylyp jatyr. Teatrdyng ýlken újymy, óz ghimaraty boluy kerek. Al ýsh adamnyng basy qúralghan jerde qanday teatr boluy mýmkin. Bizdi de júrt «Kýlkistan» әzil-syqaq teatry» dep shatastyrady. Biraq biz teatr emespiz, әzil-syqaq otauymyz. Al teatrlardaghy bir saryndylyqtyng sebebi - bәsekening joqtyghynda. Bәseke joq jerde izdenis te bolmaydy. Mәsele, dramaturgiyanyng joqtyghynda emes, izdenisting joqtyghynda. - Tym-tyrys jatqanynyzgha baylanysty, júrt sizderdi «jabylyp qaldy» dep jýr... - Ras, songhy jyldary qarajat jaghynan biraz qysyldyq. Soghan baylanysty el aldyna shygha almay kettik. Biraq búl jabyldyq degen әngime emes. Alla búiyrtsa, jaqynda kórermen aldyna jana jobamen shyqpaqshymyz. Sonymen birge komediya janrynda filim týsirsek degen josparymyz bar. - Ángimenizge raqmet. Súhbattasqan Sabina ZÁKIRJANQYZY
|