Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2018 0 pikir 12 Sәuir, 2012 saghat 05:57

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Tóbemizden tóngen pulemet pen myltyqtar osylaysha ýsh týn shaqyldap, jataqhanagha ýsh týn dәrettendirgen song ghayyp boldy. Altay partizandarynyng Ýrimjiden alystaghanyn sodan bildik. Biraq, mýdir jariyalaghan tәrtip saqtalyp, qaqpa aldyndaghy qarauyl sol boyy qaqshiyp túra berdi. Syrtqa beseu bolyp qosaqtalyp shyqqanymyzben, kezdesken adamymyzgha tildese almasaq, onan ne payda, qamalyp otyra berdik.

Búl tәrtipke qarsy shyghushylar úighyr sabaqtastardan kóbeye týsti. Olardyng mektep syrtyna shyqqysy kelgenderi qaqpagha jaqynyraq baryp qarap otyrady da, hanzu sabaqtastarynyng emin-erkin shyghyp bara jatqanyn kórgen song solay shygha bermekshi bolyp jetip barady, qaqpa kýzetushiler kókirekten tirey qalady:

- Anauyndy nege shygharasyn, men nege shyqpaymyn? - dep úighyr sabaqtas kiymeleydi.

- Sen shyqpaysyn, maulýizy1.

Áriyne, úighyr júdyryghy búrynyraq tiyedi múndayda. Júdyryq tiygen hanzu sabaqtastar: «da!» desedi, «sa!» desedi, bir-aq qaptaydy sonan son. «Úr, goylarny!» deytin aighaymen qosyla jauatyn úighyr júdyryq az bolyp qalady da, olar tayaqty jep-jep, tәrtip bólimine aidap aparylady. Mengerushining «әdil» tayaghyn taghy jep qaytady sóitip. «Kishi kýnә» men «ýlken kýnәnin» bireui jelkesine qona shyqqanyn keshtegi tu týsiru jiynynda bir-aq estisedi.

III

Tóbemizden tóngen pulemet pen myltyqtar osylaysha ýsh týn shaqyldap, jataqhanagha ýsh týn dәrettendirgen song ghayyp boldy. Altay partizandarynyng Ýrimjiden alystaghanyn sodan bildik. Biraq, mýdir jariyalaghan tәrtip saqtalyp, qaqpa aldyndaghy qarauyl sol boyy qaqshiyp túra berdi. Syrtqa beseu bolyp qosaqtalyp shyqqanymyzben, kezdesken adamymyzgha tildese almasaq, onan ne payda, qamalyp otyra berdik.

Búl tәrtipke qarsy shyghushylar úighyr sabaqtastardan kóbeye týsti. Olardyng mektep syrtyna shyqqysy kelgenderi qaqpagha jaqynyraq baryp qarap otyrady da, hanzu sabaqtastarynyng emin-erkin shyghyp bara jatqanyn kórgen song solay shygha bermekshi bolyp jetip barady, qaqpa kýzetushiler kókirekten tirey qalady:

- Anauyndy nege shygharasyn, men nege shyqpaymyn? - dep úighyr sabaqtas kiymeleydi.

- Sen shyqpaysyn, maulýizy1.

Áriyne, úighyr júdyryghy búrynyraq tiyedi múndayda. Júdyryq tiygen hanzu sabaqtastar: «da!» desedi, «sa!» desedi, bir-aq qaptaydy sonan son. «Úr, goylarny!» deytin aighaymen qosyla jauatyn úighyr júdyryq az bolyp qalady da, olar tayaqty jep-jep, tәrtip bólimine aidap aparylady. Mengerushining «әdil» tayaghyn taghy jep qaytady sóitip. «Kishi kýnә» men «ýlken kýnәnin» bireui jelkesine qona shyqqanyn keshtegi tu týsiru jiynynda bir-aq estisedi.

- Jabal attanbasaq birdeme degeli bola ma bú goylarge!- dep Yusuf Qasym saqyldaydy.

Hanzu sabaqtastargha qaru berip, tóbemizge shygharghaly últtyq sabaqtastardyng kóbining zyghyrdany qaynay bastaghan edi. Qayraty bar Yusuf Qasym, Shaqan siyaqtylar jәne qaqpa aldynda tayaqqa toyghandar ashyq saqyldap jýrdi.

Jataqhanamyzgha dәrethana ornaghannan bastap Yntyqbaydyng rayy maghan tәp-tәuir jylyghanday kórinip edi. Ekinshi kýni týnde, búrynnan tatu-tәtti sabaqtassha, tura qarap syr aita sóiledi:

- Osy bizge kýni búryn oilasatyn bir mәsele qoyylyp jatyr. Estuimshe, Altaydyng joly bekipti. Endi Tarbaghatay joly bekise, ýilerimizge mýlde qayta almay qalatyn siyaqtymyz, qaytsek bolar eken?

- Ony kimnen estidin?- dep men bajaylay qaradym.

- Basqa klastardaghy sabaqtastardyng bәri aityp jýr. Kәmen de solay deydi.

- Kәmen qalay aityp jýr múny?!... Onyng da qaytyp ketkisi bar ma eken?

- Joq, ol qaytpaydy ghoy, bizge qiyn bolatyn siyaqty, partizandar Ýrimjining shetine ilinse, myna pighylyna qaraghanda, bizdi osylardyng ózderi-aq qyryp salady!

«Auzy kýigen ýrip úrttaydy, búl juan bas qaranyng maghan istegen qastyghy az boldy ma. Kәmenmen әli syrlasady eken ózi» degen oy buyp, búl jyltyrauyna jiby qoyghym kelmedi. Senbedim de kekete toytardym:

- Tek, olay deme, biz ýlgili klaspyz ghoy, bir-birimizdi ayamay shagha bersek, bizdi búlar ayamas deymisin. «Qyrady» degen sózdi maghan ekinshi aitpa!

- Maghan búdan qattyraq sóileytin de jóning bar-au Bighash, betime basatynyndy bilip-aq kelgemin qasyna. Sóileselik, týsiniselikshi!

Men kórpeme kirip, ýnsiz jatyp qalghan song da, lebiz kýtip, nedәuir otyryp qalghan Yntyqbay kýrsine týregelip, óz ornyna qaytty. Qamaludyng ýshinshi kýni Quattyng arjaghyna kelip otyryp, әr ne jayynda úzaq әngimelesip edi. Týninde jattyghudan qaytyp kelsem, ózi búryn jat, jau sanaytyn sabaqtastarynyng әrqaysysymen-aq ishtesip, shýiirkelesip otyrypty. Tipti «qanjygha qossa da qaqtyghysarmyn» dep sanaytyn «qas» Serәlimen de qaljyndasyp qoyady.

- Endi jetti,- dedi Quat maghan kýbirlep,  jaqyndasqysy kelipti, sen de syrt ainala berme! Ózing aitqanday, bereke-birlikten jaqsy tirshilik joq. Senbeseng de ishine saqta, syryna qanyp, synasyp kórmeymisin!

Tórtinshi kýnning keshinde tóbemizge qaru qúrylmay keny qaldyq. «Kenu» degenim, әriyne, dәretke barudyng ghana erkindigi ghoy. Qaqpadan shyqpay taghy ýsh kýn ótken son, qystyq demalysymyz ayaqtap, sabaq bastaldy. Mening dostarymnan qoshtasyp ketken ýsheuining kelmeytinin endi bilgen Yntyqbay bir ýziliste menen súrady.

- Ýi, әlgi Qaben, Beksapa, Ómirbek qaytyp kelmeytinin saghan aityp pa edi?

- Joq,- dep jýre berdim de, bir mysqyldyng orayy kelip, qayryla qaldym. - Olardy qaytesin, shaghuyna men-aq jetip jatpaymyn ba?

- Ei, Bighash, osyny qoyayyqshy endi, bizge ne jetpeydi osy?!

- Bizge әiteuir bir nәrsening jetpeytini anyq!

- Al, sony aitshy, úghysalyq!

- Ony bilsem býitip úryla berer me edim. Úrushy bolghan song úgharsyn, ózing ait!

Ózi qara qonyr, qalyng púshpaq jigitting qyzarghany biline me, әiteuir moyyghanday kýlimsirep túryp qaldy...

Keshterde Kәmenning aldyna týsip, jattyghugha qatynasa berdim. Klastaghy ómirimiz búrynghydan nedәuir ózgeris tapqan tәrizdi. Ózara arbasyp, yryldasyp jýrgen sabaqtastardyng anyq tatulasqany bayqaldy. Shaqan da, Salyq ta maghan ejelden tatu adamsha sóilep jýrdi. Tym ashyq ray bayqatpasam da, qalyng búltymdy da kórsetpey, jauabyna jay ghana jauap aita beretin boldym.

- Bighash, beri jýrshi,- dep bir demalysta Yntyqbay qolymnan tartyp, onashagha shyqty. - Sen aldynghy kýni maghan: «әiteuir bir nәrsening jetpeytini anyq, ózing ait!» dep eding ghoy. Kóp oilandym da taptym, sony aitayyn. Bizge, әsirese maghan aqyl-sana jetpey qalghan eken, dúrys tauyppyn ba?

- Tauypsyn. Al sol nening sanasy?

- Adamdyq-azamattyq sana!

- Ol kimde kem eken?

- Mende dedim ghoy, mende kem eken! Bәri de menen boldy!... Eski salttyng sanasymen ghana qalyppyn!...

- Boldy, boldy, jetkizip aittyn, qalghanyn sóz etpeseng de týsinikti!... Qúshaq ashsang qoynym dayyn, borysh artsang moynym dayyn!...  Aytqanyna nandym, qaytsan-onba!

Yntyqbay qúshyrlana úmtylyp kelip qúshaqtay aldy. Mening kózimnen jas ta yrshyp ketip edi. Ekeumizding qatty qúshaqtasyp túrghanymyzdy kórgen Salyq:

- Ei, anany qara, ana ekeuin qara!- dep sanghyrlaghanda, manyndaghy sabaqtastar týgel qarasyp, qarqylday kýlise jetti de, qorshay qaldy....

- Mine, dúrys aqyldy endi taptyndar,- dep juan qarnymen týgel solqyldady Oralqan. - «Altau ala bolsa aradaghy ketedi, tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi»...

Osydan son-aq bizge rasynda da «tóbedegi» kele bastady, tyghyndy kitaptarymyzdy bәrimiz de ashyq, erkin oqy alatyn, birimizde joqty birimizden auysyp paydalanatyn boldyq. Baqylau kýsheyip, mektep syrtyna shyghudan qalghaly qapasqa týskendey tarylghan jaghdayymyz óz aramyzda solay kenip, klasta da, jataqhanada da bәrimizben bazar jasaghanday, bilim aludyng andusyz, arbausyz kónildi shaghy bastaldy. Shyny ydystaghy sugha qamalghan bir top altyn balyq siyaqty, ayaday suymyzda aidyn múhitta jýrgendey jarqyldastyq.

Búl bazarymyz jataqhanagha Kәmen kirgende ghana jabylyp, qaznalarymyz qúlyptala qalady. Ony búrynghyday qarsy alatyn eshkim joq edi. Eshkimnen jylylyq tany almaghan ol alshanday basyp bir ainalyp qana shyghyp ketip jýrdi. Sóitip onyng kesel-qyrsyghy bizge darymaytyn jaghdaygha týsip qaldy. Alalyq bolmaghanda «aradaghymyzdy» ol әkete alar ma!

Berekeli tobymyzdyng aqylymen syrtqa da shyghyp, «tóbedegini» keltire alatyn boldyq: bireuimiz «auyrsaq» klasymyzdyng ózinen-aq tórteuimiz birdey «auyra» qoyamyz. Biri jótelip, týshkirip, biri arsy-kýrsi ynqyldap-kýrsildep, biri ishin, biri býiirin, biri qúiryghyn ústap shygha kelgen sany tolyq, sharty jetik bes oqushy bolghan son, tәrtip bólimining bireuimizdi bastyq saylap shygharudan basqa lajy qala ma?

Múnday sybaylastar toby «mektepke jaqyn» Sovet azamattary auruhanasynan basqa neni izdemek, ekeui auruhanagha, ýsheui onyng artyndaghy kitap dýkenine jetip bir-aq toqtaydy. Sóitip, kópten beri ala almay jýrgen kitaptarymyzdy da alyp qaytatyn boldyq.

Bizding ózara yntymaqtasyp alghanymyzdy sezgen Kәmen shiyrshyq atty. Hanzu tili sabaghyna kirgende de, pedagogika sabaghyna audarushylyq etken saghattarynda da ózining búrynghy sabaqtas tústastyghyn úmyta aqyrandap, shaqar sәuirik bastana berdi. Kishkene Ámirqan qarsylyq kórsetkeli siyregen tereze tynshylyghyn qayta jiyiletip, tipti kýndiz de klastyng qaghaz terezesinen tynday jýretindi shyghardy. Sýrkey, shaypau minezinen jasqanatyn bolyp qalghandyghymyzdan, onysyn kórsek te kórmegensip jýre berdik. Ol hanzu tilin oqytudyng ornyna sayasy leksiya ótudi jiyiletti. «Úly danyshpan kósemimiz, dýniyede tendesi joq úly filosof, qúdiretti qolbasshymyz Jyang Júnjyngha1 - danyshpan Zúnsaygha2 ýkimetting ýgit-nәsihat apparattary týgelimen kósemderin osylay kópirtip, kóbik shasha jónelgen.

Mening tilim tipti kýrmeuli. Klasymyzgha yntymaq ornaghanyn Kәmen, tek menen ghana taraghan «kesapat» dep qaraytynday, maghan tipti shúqshiya týsti. Keshte qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna barghanymyzda menen kóz jazudy qoydy. Kýrmeletin taghy bir jayym - Kәmenning osy teatr dayyndyghynan meni taydyrugha súqtanghandyghy, tek Sәdu men Aqylbay ghana saqtap kele jatqanyn bilemin. Kәmen amal tauyp, shyn ýshkirse, mengerushi meni shyjymday salmay ma? Sol teatr dayyndyghyna qatynaspay qalu maghan tynysym buylumen birdey seziledi. Óitetini, ózi kórinbese de Kýlәn arqyly Núriyanyng lebimen ghana tynystap jýrmeymin be? Sol úiymgha baryp túrmasam, sol lep jetpey qalar edi maghan. Sóitip, tynysym ýshin tilimdi Kәmennen tarta túruym, ony qazirshe ushyqtyrmauym kerek siyaqty...

Kәmennen qansha teperish kórsem de, sóz qaytarmay shydap, asygha kýtken kýnime әreng jettim. Ol Núriyamen kezdesetin kýnim edi. Kýlәnning aituynsha, Núriya resmy oiyn qoyylatyn keshte kelmek bolatyn. Sol qasiyetti kýnning qadyr týnin kýzetkendey týn boyy dónbekship, úiyqtay almay shyqtym. Tanertengi botqany ishe sala partama kelip qalghyp otyrghanymda Kәmen shoshytyp oyatty.

- Jýr, ei, tәrtip bólimine!

«Tәrtip bólimi» atalghanda ýdireye qalatyn daghdymyz boyynsha sabaqtastar týgel qarady maghan. Teatrdyng aqyrghy dayyndyghy býgin kýndiz jýrgiziletinin biletin mening de jýregim sol yzgharly ataudan zyrq ete týsti...

Yzgharly bólimde ayazdyng dәl ózi otyr eken. Oqushylardan qatynasatyn ýsheumizdi qatar túrghyzyp qoyyp, maghan qarap qytymyn tige sóiledi mengerushi:

- Býgin oiyn kóruge oqushylardyng da baruy mýmkin. Basqa eshqanday mektepting eshqanday oqushysymen sóilesulerine rúqsat joq!- dep, arsa tisterin aqsita tistendi. - Mýlde rúqsat joq!... Úqtyng ba, joq pa?

Tóte maghan ghana qaratqandyghy ýshin:

- Úqtym, - dedim Kәmenge qarap qoyyp, - búdan búryn da «syrt oqushy» kórmedik!... Myna Kalausy1 biledi.

- Sen sóilespeding be?!- dep tóne týsti mengerushi.

- Sóilesu týgil syrt oqushy kórmedim!.. Piesa dayyndyghynda oqushydan osy ýsheumizden basqa eshkim joq!

- Bir qyzben sóilespeding be?!

- Ol qyz sol úiymnyng hatshysy. Pesanyng bas rólinde. Alghash barghanda ol pesa turaly biraz sóilep týsindirgen. Odan keyin Kalausynyng búiryghymen myna sabaqtastardyng qatarynda otyrdym. Dәretke «baugau» dep rúqsat súrap shyghyp túramyn. Ras qoy, múghalim eke?!

Kәmen tyndamaghansyp, qojayynyna qaray berdi.

- Dúrys, rúqsat súrap shyghuyng dúrys,- dep qaldy mengerushi, - múnan song eshkimmen sóilespeysinder, dәretke de rúqsatsyz shyqpaysyndar!... Úqtyndar ma, joq pa?!... Eger búl tәrtip oryndalmasa, qatty jazalaymyn!

Osy oraymen jolymdy býginshe kenitip alghym keldi. «Tolyq dayyndalyp bolghan pesanyng sahnagha qoyylatyn kýninde meni jibermey qoya almaydy ghoy!»

- Baugau, mengerushi!- dep tik qarap, jebedey qata qaldym. Ózderi osynday әskery itaghatty jaqsy kórushi edi. - Sizden «qatty jaza» emes, júmsaq jaza da tartqym kelmeydi, osy pesagha barmay-aq qoyayyn!

- Ne ýshin, mektep tәrtibine narazylyghyng ýshin be?

- Olay emes, oqushylyq tәrtipti tolyq oryndau ýshin barmaymyn.

- Qalaysha?

- Syrtqy adamdar, mәselen, sol úiym qyzmetkerleri oqushyny tilsiz, qúlaqsyz dep týsinbeydi. Birge jýrgendikten isting jayyn súrasyp, sóilesip aqyldasa, týsinise jýredi, oghan jauap aitpay bolmaydy. Jauap qatsam jazalanady ekenmin, jauap qatpasam nazalanady ekenmin. Búdan da barmaghanym myng jaqsy.

Mengerushi týiilip qalyp qolyn bir-aq sermedi. «Barma» degeni me, «bar» degeni me, qaysysy ekenin týsinbesem de, әiteuir «bólimnen shyq!» degeni tolyq týsinikti ghoy, shyghyp jýre berdim. Kәmen men eki oqushy qaqpagha bettegende men klasqa bettep edim. Kәmen quyp kelip, bilegimnen ústay aldy.

- Qayda barasyn, jýr bylay, múnyng ne senin?

- Mengerushige aittym ghoy, barmaymyn! Shyqpaymyn syrtqa!... Sóilespey-aq qoydym eshkimmen!

- Ei, es bar ma ózinde, mengerushiden әreng súrap alyp jýrsek... Endi barmay, býgin qoyylatyn teatrdy búzbaqpysyn?

- Búzghan kim, býgin rólge shyqqaly túrghan әrtisti kórsetip, súraqqa tartqyzghan kim?!... Sottatu-jazalatu ýshin, mylqau bolyp, erkinen airylu ýshin esi dúrys adam oiyn qoigha qatynasa ma?..  Mektepten shyqpaymyn, oqimyn!

- Ei, sender jýre berinder,- dedi Kәmen túryp qalghan eki oqushygha. Bizge qarap túrghan qaqpa kýzetshilerine: «shygharyp jiber» degendey ym qaqty da, maghan qayta tóndi. - Mengerushige seni kórsetken kim, nege shata beresing sen!

- Kýlәnmen bir-eki auyz sóileskenimdi Kalausy aitpay, mengerushining ózi baryp kórdi me? Shyn shatpaq dәlelimen sóileushiden emes, dәlelsiz sóileushiden shyghar múghalim eke! Aytpaghanyndy dәleldeshi qane?

- Anyghyn týsinbey sóileme, Bighabil!... Jýrshi, jol jónekey úghyndyrayyn, kesh qaldyq!- dep Kәmen qoltyghymnan sýirey jónelmekshi boldy. Men túryp aldym:

- Qazir úghyndyrynyz, maghan da jan kerek, anyghyn týsinbey shyqpaymyn!

- Po, netken birmoyyn edin, kim bilgen múndayyndy?! «Sәduding keshegi tapsyruy boyynsha býgin kýndiz baryp dayyndalugha mengerushiden rúqsat súraghanbyz... Aqylbay ekeumiz... sen ýsheuinning kimmen sóilesip jýrgenderindi súraghanda, Aqylbay ekeumiz bir-birimizdi bajyraytyp qoyyp ótirik aita almadyq, múghalimimiz ghoy. Kýlәnmen biraz sóileskening sonda aityldy.

- Aqylbay aitty ma, siz aittynyz ba?

- Ústazdar arasyndaghy mәseleni tekserushi bolma, zor qatelik bolady, Bighabil!... Isti men aitqan-aq bolayyn. Biraq sonshalyq jenildetip aitpasam, mengerushining minezi ózine belgili ghoy, nege jazalamady? Jana saghan sypayy sóilep otyruy bizding jenildetip qana jetkizuimizden ekenin nege týsinbeysin?

- Týsineyin-aq, biraq odan auyrlatyp jetkizerlik ne mәsele bar edi? Siz ústazsyz ghoy, búghan jauap kýtuim әdepsizdik bolady. Esinizde qalar, artyq shaghymgha ashty jauap qana qaru bolatynyn týsinersiz... Endi sizding uaqytynyzdy zaya etpeyin, jana ózine de aittym ghoy, júmsaq jazany da kórgim kelmeydi, múghalim eke, býgin teatr kóretinder kóp. Jazatayym bireui kelip, birdeme súray qalsa, ýndemey qala almaspyn. Ony siz taghy jetkizesiz de, mengerushi jazalaydy. Ekinshi retkisi bolghandyqtan onay tiyispes. «Ash qúlaqtan, tynysh qúlaq», barmay-aq qoyayyn!

- Barmay qaluyndy Sәdu bizden kórmey me, qanday adamsyng ózin!- dep Kәmen jan-jaghyna nazalana qarady. - Jә, boldy, múndayyndy endi tergetpey-aq qoyalyq! - Osy sóz shyqqan song jetegine kónip, ilby jýrip edim, - tek óz ornyndy saqta!- dep Kәmen jelim bopsasyn endi óz auzynan eseley shúbaltty. - Oqushylyq tәrtipti búzsan... Biz de ústazbyz ghoy... basynsang ashuymyz keledi. Jazalau degen sodan shyghady, esinde bolsyn!... Ártisterden syrt adam kelse, sóilespey-aq qoysang bolmady ma, qazirgi eng ýlken tәrtip osy ghoy!

Búl sózinen býgin Núriyanyng keletinin Kәmenning de sezgeni, sol ýshin býgin mengerushige shegeletip, meni sonymen sóilesuden myqtap timaq bolghany aiqyndaldy. Jana ghana jariyalaghan kenshiliginen әpsәtte tana qalghany da sol ýshin ghoy. Tesilgen shelekte su, uaghdada qu túrghan ba? Múghalim-ekemning agha jónelgen sol ýlken tesigin tyghynday túru kerek siyaqty.

- Múghalim-eke, «oqushynyng eng ýlken tәrtibi - syrtpen sóilespeu» boldy ghoy. Al, búl tәrtipten shetteuding jeke óz basynyzdy qorlaushylyq - «basynushylyq» eseptelip, ashuynyzdy keltiretin sebebi ne? Sony ashyq aitynyzshy, men tolyq oryndayyn!... Kimmen sóilessem, sizdi basynghandyq bolatynyn anyqtap aityp qoysanyz, sodan myqtap tiylsam bolmady ma!... «Olda-bilde» deyin, aitynyzshy sony!...

Oylanyp qalghan Kәmen búl ótinishke jauap qatpay, basqa sózge jetektedi.

- Múnan keyin «múghalim-eke» dep atauyndy qoyshy Bighabil, janaghy «Kalausy» dep atauyng dúrys!

- Maqúl!... Jaqtyrghanynyz bolsyn, «Kalausy» dep-aq atayyn!... Kalausy, sizdi «basynudyn», «yzanyzdy keltirudin» maghan eshqanday zәruraty joq! Biraq birge istep, birge jýrip eshkimge til qatpaytyn adam bola ma, al men sóilessem-aq ýlken qater siyaqty. Sonda da, búl qaterden aulaq bolamyn dep, adamsha sóilegen bar adamgha til qatpay qoyym tipti de mýmkin emes... Keybir adamdarmen sóilespey-aq qoygha bolar, aitynyzshy sony, men auzymdy shegelep-aq qoyayyn!

- Syrt adamdarmen, oqushylarmen sóiles pe dedi ghoy jana mengerushi, sol bolmady ma?- dep tyjyryndy Kәmen.

- Mengerushining basqa oqushylargha aitpaghanyn maghan ghana aitqyzyp tóndirgen siz ghoy, múny óz sóziniz-aq týsindirdi ghoy. Kýlәnmen sóileskenimdi «Aqylbay ekeuiniz» aitypsyz. Al sóilessem, «basynushylyq» bolyp óz yzanyzdy keltiretinder bar eken, «jazalau degen sodan shyghady» dediniz. Eger anyqtap úqtyryp qoymasanyz, qaterge úshyraytyn siyaqtymyn, Kalausy!... Klubqa barghan song osy jaghdayymnyng bәrin Sәdu men Aqylbaygha aitamyn da sózsiz qaytyp ketemin! Úiym ne qylmaq maghan, tek «ústazdyng qaharyna» úshyramasam bolghany!

Qyzaraqtay oilanyp tyndaghan Kәmen:

- Oibo-o-y, qoymadyng ghoy tipti. Kimmen sóilesseng de sóilese bershi, shataghym bolmasyn....

Quymnyng birinshi ret aghyzyp jibergen osy uaghdasyn shaghymgha Aqylbaydy qosaqtaghan ótirigimen týrtpektep ekinshi ret aitqyzdym. Ýshinshi ret aitqyzyp, bekituge uaqyt jetpedi. Klubqa kirsek, sahna bezeuding sasqalaq júmysy jýrip jatyr eken. Biri olay, biri búlay tartyp, dúrys ornalastyra almay danghyrlasady. Biz de kirisip kettik.

Kóshpeli, túraqty sahnalardyng bәrin ynghaylasqandyghymdy, dekorasiya júmysyna ysylghandyghymdy kórsetkim keldi. «Núriyash әli-aq búl sahnanyng perishtesi bolyp shyghar, mening de osy bastan kirigip aluym, Kәmen týrtip qalghanda úshyp týspeytin abroy tauyp ýlgeruim kerek qoy!». Bizden búryn kelgen әrtister qúryp qoyghan «alty baqandy» bekemdep qayta qúryp, sahna tórindegi tauly dekorasiya qanattaryn da auystyryp týzep shyqtym.

- Mine, endi kelisti, - dedi Sәdu.

Múnan song ekinshi akttegi1 kiyiz ýidi de tiguge kiristik. Múndaghy artisterding kóbi uyq bauyn da baylap kórmegen siyaqty. Sahnalyq jaryq jarty ýidi tiguge de mening núsqam dúrys shyghyp, aitqanym qabyldandy.

- Endi jaqsy grimshi tauyp qoiymyz kerek,- dedi Sәdu, - arnauly grimshi bolmaghandyqtan, birimizdi birimiz boyaumen battastyryp, tym ýilesimsiz bezep qoyatynymyz bar!

Núriyamen erkinirek sóilesip aluyma grimshilikten qolayly mindet joq siyaqty kórindi maghan. Óz rólim oryndalyp bolghan song ynghay grimhanada otyramyn ghoy. Kәmender sahnagha shyqqanda biz onasha qalatyn orayly uaqyt kóp bolady.

- Grimshilikke men tәuir edim,- desem de, ózimdi-ózim úsynghanyma jýzim qyzara jóneldi. Biraq, oqasy joq siyaqty, Núriya ýshin әr nege de kónip, bәri de bolugha tiyistimin ghoy!

Sәdu oilana qarap súrady menen:

- Búryn istep kórip pe edin?

- Ýsh-tórt jyl istegenmin. Myna Shúghanyzdy búdan әri qúlpyrtar edim!

Artisterding bәri kýlip jibergende, Kәmen tómen qarap syzdandy da, «búdan әri qúlpyrtyp» degenime Kýlәn qyzaryp syqylyqtay týsti. «Júp-juas» oqushysynyng beker belsenbeytinine sengen Sәdu razy bolghanday, basyn iyzep-iyzep qaldy.

- Biraq óz rólindi oryndaugha qayshy kelip qalmay ma?

- Múnyng róli alghashqy perdede, sonan song aqyrghy kóriniste ghana, Kәrim rólinde ghoy!- dedi Kýlәn.

- Onda boldy! Býgingi dekorasiyanyng qúrylysyn bәri de kórdi ghoy, basqa artister osy boyynsha istey berer. Sen endi óz rólinnen syrt júmystan grimshilikti ghana iste!... Jaraytyn siyaqtysyn!

- «Siyaqty» ghana emes, bolyp-aq túr,- dedi Qaly atty bir kekse artist kýrsinip, - sahnamyzgha myqty bir azamat qosylghan sekildi!

Ólkelik qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng mәdeniyet bólimin basqaratyn búl kisining myna maqtauy múnan keyin de meni sahnagha tartyp, Kәmennen erkindik әperetindey kónildendirdi.

- Endi týski tamaqqa baryp qana qaytalyq, - dedi Sәdu. - Kóshege qúlaqtandyru japsyrylyp bolghan. Azamattar, býgin dem alyp otyratyn kýnimiz emes, osy bir tamasha tragediyany sәtti oryndap shyqsaq, klubymyzdyng múnan keyingi bazary keneyetini anyq. Búl ýshin bar kýshterindi ayamandar!... Myna ýsh oqushy býgin osy jerden tamaqtanyp, sahnadaghy búiymdardy kýzetsin!

Basqa artister taray jóneldi de, Kәmen Sәdumen sóilesip qaldy. Bizdi aidap qaytugha talasqan siyaqty. Sәdu kónbedi bilem, Kәmen sazara shyqty. Syfan1 ashanasynyng jayyn biletin Sәduding bizdi býgin toydyrmaq ekenin týsindik: Qaligha bazardan ýsh adam toyarlyq mәnti aldyryp berudi tapsyryp qaytty.

Sahnanyng artqy esiginen Kýlәn ymdap shaqyrdy.

- Býgingi belsendiligine razy boldym,- dep kýlimsiredi men jete bere. - Ónering mening sinilimdi siqyrlauynda ghana eken desem, bәrine jetedi eken ghoy?!

- Maghan óner ýiretip jatqan sol sinilinning ózi, bir әngimelesu ýshin bar ónerdi iygergim keldi.

- Ol qazir bizding ýige bardy, artqy jaqpen jýgirip baryp qaytpaymysyn?!

- Barmayyn, andushym qiyn shyghyp túr. Kәmen býgin meni tәrtip mengerushisine bir tergetip shegeletip shyghardy!

- Olay bolsa keshte, birinshi perdedegi róling oryndalghan song aulanyng týp jaghyndaghy tal arasynan kezdesedi. Grimshilik sharuandy tezdetip bitirersin!

- Negizgisi oiyn bastalghansha bitedi ghoy... Kәmen rólge shyqqan kezderde ózi grimhanagha «jylynugha» da kirip túrmay ma... biraq, mektep znachegyn qadamasyn.

- IYә,- dep Kýlәn syq ete týsti, - oilasqanbyz.

Kýlәn sony aityp qaytty da, biz tamaqtanghan song ýy jasauyna әkelgen kilemge qisaya kettik. Múndayda úiqy kelerme, aunaqshy týstim de, sahna artyndaghy kereuetting ýstine ýigen kórpe-jastyqtan әkelip tósenbek boldym. Jetip baryp irge jaghyndaghy bir qalyng kórpeni júlyp alghanymda, Kәmenning maqtaly sary sym men qúrym etikti borbayy jaryq ete týsti, men selk ete týstim. Qatty úiyqtap jatqansyp pysylday qaldy ózi.

Aldynghy esikten qaytyp ketken bolyp, artqy esikten qayta kirip, dәl jelkemizden baspalay jatypty! «Kýlәn ekeumizding sózimizdi estip qoydy-au» dep hauiptene qalyp edim, Kýlәn artqy esikten ymdaghanda búl súmnyng zal boylay aldynghy esikke ketip bara jatqany esime týsti de ol kýdikten serpile qaytyp, astyma kórpe salyp jattym. Sonda da kózim iliner emes.

«Itayaghyn da úmytyp, tapaday tal týste kóz aiyrmay andyghan myna it keshte siyrek ósken balapan tal arasynda taqymymyzdan ala týspese ne qylsyn, - degen kýdikti oy andyzdap keuley týsti. - Tal arasy bolghanymen appaq qar ýstinde kózge aiqyn týsemiz-au, qalay daldalanar ekenbiz!... Áy, bayyz tauyp sóilese almay qalarmyz-aq! Sózdi qysqa kesip aita salayyn oghan: mening jaghdayym sizdi úzaq kýttiredi, shydap kýte alasyz ba, deyin..». «Joq, múny onyng ras sýietinin bilmey túryp qalay aita alarsyn!... Aldymen qúshaqqa tartyp, sýiip bayqau kerek shyghar!... Berilip sýigizse, sýigeni ghoy... biraq, jigitke sýidirgeni - pәk qyzdyng kirlengeni emes pe! Onyng aryna daq týsirip alghan song shart qoyyp kerguding ózi arsyzdyq bolmay ma, sýiisip alghan song qaytyp aitarsyn!... «Núriyashty ózinning adamgershiligine tapsyrdym» dep ketken ghoy Qaben. Eger ol meni úzaq kýte almaytyn bolsa, Qabenning aldyndaghy adamgershiligim qayda ketpek?...» «Qoy, sýy týgil qolyn da ústamay túryp kesetisip aluym jón! Sýy degen - nekelenu, nekelenip alghan son, týbinde meni kýte almaytyn bolsan, qazir ajyrasayyq deu - Núriyashtay qyzgha eng dóreki soqqy bolmay ma!... IYә, onyng janyna kirshik týsire almaymyn!... Ketse, sol pәk kýiinde ketsin!» «Áy, biraq, sýiispey-bilispey túryp, әlgi sózdi qaytyp battita alarsyn, betimizding bir bylghanuy bylghanar-aq!» «Qoy shyraghym, nәpsining aitqanyna kónip, aidauyna jýre bersen, bauyryna tórt ayaq biter!» «Joq, búl sýn - nәpsi ýshin emes, sýiemin dep, onyng jan sezimine jel-jelik bitirip, tat-daq týsirip, shartty sonan song qoymaqpysyn? Ol - jyly-tәtti u berip mastandyratyn, sezimin solay aldap tútqyndaytyn jadygóy jauyzdyng qylyghy! Aldymen ashyq sóilesip kesetisu ghana әdilet!...»

Artister qaytyp keldi, Kәmenning tamaqqa qashan ketkenin taghy bilmey qalyppyz. Dayyndyq júmysyna qayta kiristik. Keshke sheyin aitysqan osy eki oidy kelistere almay, ekeuine kezek auyp men jýrmin. Búryn ashyq sóilespegendigimiz iә aiqyn hat jazyspaghandyghymyz, bir ret әreng tildeskeli túrghanymda, әurege saldy.

Kesh batyp, tórt kózben kýtken uaqytym da jaqyndap keledi. Mindetime asygha kirisip, aldymen birinshi perdede shyghatyndardy grimdep jatyrmyn. Kýlәn grim oryndyghyna keshirek kelip otyrdy. Núriya ere kelgen shyghar degen oimen manaygha jaltaqtay týskenimdi seze qoyyp kýlip jiberdi de «keyinirek» dep kýbirledi.

Esik ashylghan sayyn jalt qaraymyn, jarq etip kirip kelgendey, túla boyym du ete týsedi. Kýlәn taghy da kýledi. Júrt kózinshe «boyauynyz búzylyp ketpesin!» degennen basqa eshtene aita almay grimdep shyghardym. Ol art jaghymdaghy úzyn oryndyqqa otyryp aldy endi. Ár artisti bezendirgen sayyn kópshilikke sydyrta qarap shyghyp, esikke telmirgenime synq ete týsedi. Terezeden qaranghy týskeni bayqaldy. Grimhanada artisterden syrt adamnan bir ghana jigit otyrghan. Ol - maqtaly kók meshpet-symdy, múrty jana ghana tebindegen, súlu qara tory jigit eken. Malaqayyn basa kiyip, búryshta otyr. «Núriya kelmedi ghoy» degendey Kýlәngha jaltaqtadym. Ol qataryndaghy Kәmenge qarap kýle beredi. Ojar, suyq Qarasay myrzanyng haraketterine layyq grimdelgen Kәmenge, basqalar da Kýlәnsha qarap qoyyp, jymiysyp otyrghan. Bir múrtyn qúlaghyna qaray qayqaytyp, bir múrtyn iyegine salbyrata iyip jasaghanmyn. Qasy men kóz әlpeti de qisyq. «Kýlәn soghan kýledi, Núriya esinde de joq siyaqty» dep tanyrqaymyn.

Esik ashylghan sayyn Kәmen de elendey qarap otyr edi, grim júmysy ayaqtay bere búryshta otyrghan kók kiyimdi jigitke kóz astymen ýnile týsti.

- Ana jigit kim?- dep súrady qatarynda otyrghan Kýlәnnan.

- Mening Qútybiyden kelgen nemere tuysym. Auyryp kelipti, oiyn bastalghansha jylyraq ýide otyrsyn dep osynda kirgizip aldym.

- Grim bitti me?... Oiyndy bastalyq endi!- dep Sәdu kirip keldi de, keyingi aktke kiretin eki-ýsh «kempir»-«shaldan» basqa artister týgel túryp, sahnagha ketti. Ózim asygha grimdeldim. Aynagha qarap súiyq qara boyaumen jana tebindep qalghan múrt jasap túrghanymda, búryshta otyrghan jigitting maghan qarap jymiya kýlgeni aldymdaghy ainadan kórindi. «Dәl ózining múrtynday bolyp shyqqanyna kýlgeni shyghar» degen oimen bir qarap qoyyp qana asyghys grimdele berdim. Jigit ornynan túryp, esikke qaray óte bere, ainadaghy mening jýzime taghy qarady. Úshqyn atqan keng kókshil kóz - ózegimdi órtep jýrgen kókeykesti, naq tanys kóz jarq etip kózime bir toghysty da lyp berip óte shyqty. Túla boyym lap ete týskendey, jalt qaradym artynan. «Joq, ol emes, býkis eken ózi, reni de qara tory ghoy... Kózi qalay úqsaghan Núriyashqa!... Qayta bir qaramay ketti-au ózi!» degen oimen shala-sharpy grimdele saldym da rólime layyq tymaq pen qazaqsha jenil meshpetsheni kiyip, belbeudi jýre bayladym. Janaghy býkis qara tory jýgit sahnanyng ong bosagha jaq býiirine, aspa perdeni daldalana kelip otyrypty. Men grimhanadan shyqqanda kóz almay qarap otyrdy da, jaqynday bergenimde sol qúshtar kózimdi sahnada túrghan artisterge audaryp әketti. Núriya qayda otyrghanyn bilu ýshin aldymen sahnanyng eki jaq býiirin qydyra qaradym. Joq, kórinbedi. Sәdu shymyldyq syrtyna shyghyp, kórermenderge pesa jayynda týsinik sóilep túr, sahnanyng sol jaq bosaghasyna kelip shymyldyqtyng shetinen syghaladym. Dilgir kózim zalda otyrghan kórermenderdi tinte aralady. «Úqsamady-au biri de, art jaqta ma әlde kelmedi me?!...»

Jalt qayryldym sahnagha. Kýlәn alty baqan týbinde maghan qarap kýlimsirep túr eken. Álgi kózi ystyq «býkis jigit» te qarsy bosaghada jymiyp otyrghan siyaqty...

Zal qol shapalaqpen shatyrlay jóneldi. Sәdu qayta kirip, sahna tabaldyryghyndaghy suflerlik úyagha týse oiyn bastau ysqyryghyn tartty. Jarma shymyldyq syrt ete ashyla sala «Ábish» ekeumiz sahnagha kirip, «Shúghagha» jaqynday baryp amandastyq. (Pesa osylay bastalushy edi.) «Býkis jigittin» әlgi tendessiz ystyq kózi maghan endi kirpik qaqpay qadaldy. Kórermenderding myndaghan kózin eleng qúrly kórmey, men de sol kózge qarap túryp qalghan siyaqtymyn. «Ózing ekensing ghoy!... Bәse, Kýlәn nege kýle bered desem, tanymay qalyppyn-au, ә!..» degen oimen rólde túrghanymdy da sezbey qadalyppyn.

«Shúgha» zaldaghy kórermenderden betin syrt búra berip kýbirlep qalghanda bir-aq týsindim:

- Endi bәrlerinizding maghan qaraularynyz jón shyghar! - dep maghan kýlimsirey qarap qoydy. «Mening Shúgham әne, endi taptym!» degendey jymidym da, jiyla qoyyp, Kәrim beynesine kele qaldym...

Núriyagha telmirip qalmaugha zorlana shydap jýrip birinshi akttegi rólimdi tәuir oryndadym. Shymyldyq jabyla sala artister abyr-sabyr bolysyp, dekorasiya ózgertuge kirisip ketti. Búl artisterding eng asyghys, eng qarbalas mezeti bolushy edi. Griymin ózgertetin bir artisting betin sýikektete salyp, grimhanadan shyqqanymda «ketti» dep qalyp Kýlәn óte shyqty aldymnan. Jalt qarasam, otyrghan ornynan Núriya kórinbedi. Kәmenning rólge shyghuyn boshalaghanday keze jýrip kýtip, ol sahnagha kire bergende artqy esikten men de shygha jóneldim.

Áne, Núriya, taldyng shetine iline, qayryla qarap túr eken! Býkirlik rólden ol da azat bolghanday, boyyn týp-týzu ústaytyn qalpyna kele qalypty, týn búlynghyr bolsa da aq qar ýstinen aiqyn kórindi. Tymaghymdy qolyma ala jýgirdim. Ol maghan qaray týsip, tal arasyna kirdi de, jetip qalghan maghan kilt búrylyp, eki qolyn jaya úmtyldy. Qolgha bóget tymaqty basyma qondyra sala qúshaqtadym, ol da irkilissiz qúshty, kirpik qaqpay qarasqan kýii erinderimiz jaqyndasa berdi.

- Sýi?1 - degen әskery zeyil ýn saq ete týsti osy mezette. Ayqasqan qúshaqtarymyz sylq týsti.

- Uo!2- dep men de saq ete týsip, Núriyashtan eki adym shegine qoydym.

Aulanyng týp jaghyndaghy taldyng arasynan ayaq syqyry estildi, beri jýrgen siyaqty. Men Núriyagha klub jaqty núsqap qoyyp, qarsy jýrdim. Myltyghyn kezenip keledi eken bireu, shoshayghan tymaghymdy aldymen kórip, naq «bandy qazaqty» elestetti bilem, kilt toqtay qalyp, myltyq shaqpaghyn qayyrdy:

- Túr, solay!- dep hanzusha zekidi. - Kóter, qolyndy!

Men qolymdy kóterisimmen jaqyndap kelip toqtady:

- Sen kimsin?

- Ártispin,- dep tymaghymdy júlyp aldym, - klubta oiyn qoyyp jatyrmyz.

- Múnda ne qyp jýrsin?

- Dәretke shyqtym, asyghyspyn!

- Tufiy!... Dәrethana qayda? Qaytyp ket!

Men qayta oralghanda Núriya tal arasynan shyghyp klubqa jaqyndap baryp kýtip túr eken. Kózin qol oramalymen basa óksip qaldy da, bir qolymdy alyp, sol oramalyn alaqanyma basyp ústatty. Ottay ystyq eki alaqanymen ysqylay sylady qolymnyng syrtyn. Onyng sýiriktey sausaqtaryn qos qolyma alyp, kókiregime apara bergenimde taghy bir syqyr estildi. Arqasynan ayalay sylap, klubtyng artqy esigine tarttym.

Ýnsiz-dybyssyz kelip kirdik. Kishkene ghana auyz bólmede sham joq edi. Túra qaldyq ta bas kiyimderimizdi qolgha alyp, qúshaqtasa týstik. Eki jýrekting jarysa soghuynan basqa sybdyrsyz qaranghyda betke bet alma kezek tósele kele, erinder endi tabysa qalyp edi.

- Kimsin?- dedi grimhana jaqtaghy esikten bireu. Beri qaray ayaghyn taq-túq basyp kelip toqtady.

- Men, Bighabil.

- Men aldynghy esikten kireyin!- dep sybyrlaghan Núriya lyp etip shygha jóneldi...

Múnan song grimhanada da, sahna býiirinde de jas dymymen jaudyraghan kózderding shaghylysa ótuinen basqa ýn de, til de qatysa almadyq. Núriya sahna bosaghasynda otyrghan bir kezde Kәmen ýnile týsti oghan. Men onyng art jaghynda sabaqtastarymmen birge otyrghanmyn. Qataryna kelip otyra qaldy Kәmen.

- Sizding atynyz kim?- dep súraghanday boldy. Núriya estimegen kisishe ýn qatpay, qoyylyp jatqan oiynnan kóz almay qoydy. - Seni tanyp otyrmyn! - dep Kәmen taghy ýnildi. Núriya taghy da elemestikke salyndy, miz baqpay tamashalau tәrizinde otyr.

Búl tús ulanghan «Shúgha» tósek tartyp qalghan, Bazarbay qoyshyny shaqyrtyp alyp, Ábishting ólenin sonymen qosyla aityp jatqan kez edi. Býkil zal tym-tyrys tyna tyndaghan mahabbat zarynyng búl әnin «býkis jigittin» de bar nazarmen berile tyndaytyn jóni bar bolatyn. Núriyanyng Kәmen sózine osy syltaumen qúlaq aspay qoyy dúrys kórindi. Kәmen taghy sybyrlady. Sahnagha men de bar yqylasymdy salghanday entelep, onyng sybyryn qúlaghymdy tosa tyndadym:

- Týrindi osynsha ózgertip, osynsha syrly qúbylysqa kóshuing ózine ýlken qater ghoy Núriya!... Bandylardyng shpiony ghana osylay jýredi. Men seni qimaymyn, jyly jauabyndy ber maghan!... Oilanyp bolghan shygharsyn, osy qazir estigim keledi!

- Núriyanyz kim?!- dep Núriya tandanghansy sybyrlady.

- Núriya - sen. Meni synauyng jetti ghoy endi, janym deyin, jaqsy jauabyndy aitshy!... Mende tittey kóniling bolsa jasyrmay qazir ber jauabyndy!

Núriya oiyngha qaraghan boyy qatqyldau sybyrlady:

- Sóz aityp jýrgen sol qyzyng men bolsam, Qúday biledi, shapalaqpen tartyp jiberer edim, jauabym sol ghana bolar edi... Netken dóreki adamsyz?

- Osylay de, biraq әli de oilanyp kór Núriya, týbinde meniki bolasyn!

Kәmen ornynan túrdy. Men eshnәrseden habarsyzsyp, shalqalay qaldym, Kәmen tensele jýrip sahnanyng art jaghyna ketkende Núriya maghan jalt qayryldy. «Zalgha týsip ket!» degendey esikti ymdap qoyyp, oiyngha qaraghansy týstim. Mening qasymdaghy oqushygha qarap sybyrlady Núriya:

- Kýlәngha aita salynyzshy, Qútybiyden kelgen tuysy edim, auyryp túrmyn, jatqan ýiime erterek jetip alayyn, meni izdemesin!

Sony aitty da maghan qarap qoyyp, ong jaghymdaghy býiir esikten shygha jóneldi. Álden uaqytta artqy esikten bir úighyr saqshy keldi bizding qasymyzgha, alaq-júlaq etip әrqaysynymyzgha bir qaraydy.

- Myna orynda otyrghan kók kiyimdi jigit qayda?

- Bilmedik,- dey salyp oiyngha ýnile týstim. Saqshy sahna manyn ainala izdedi. Rólge shaqyrylghan Kәmen art jaqtan asygha kelip sahnagha kirdi.

 

Tergeushim, búl taraudan mening tym qaterli qylmysker ekendigimdi kórdiniz. Qylmysker qauymnyng yntymaqtasuynan zor qyrsyq bar ma. Jikshildikpen jiydip, azulygha әzir as bolyp jatqan «ýlgili klasynyzdyn» yntymaghyna úitqy bolyp, sol yryzdyghynyzdy tasqa ainaldyrdym; tastay qatyp birikti de, ýkimetinizding tazyn әshkereleytin oqulyq tauyp, ózderining erkin oqu jolyn tapty.

Múnday yntymaqty qylmys dep atamay, aqyl dep atauymyz ashuynyzdy keltirer-aq. Keshiriniz, búlay atauymnyng sizge jagharlyq sebebi bar: «aqyldy Mynguyding myltyghynan ýirendik» demey, «qylmysty Mynguyding myltyghynan ýirendik» desem, ashuynyz odan da qatty kelmey me? Qylmysty basqadan ýirendim deudi sizding zang kótermeydi ghoy. Qylmysker atalghan adam, dýniyening bar qylmysyn ózine sorghyshtay tartyp alugha, bәri mening qylmysym dep moyynday beruge boryshty ghoy. Sonda ghana ras qylmysty bolyp aiqyndalady. Sondyqtan búl jerde «qylmys» atauyn «aqyl» dep atamasam, ózim aqymaq bolyp, aram tayaq jeymin ghoy. Qalay atasam da әiteuir sol kezde yntymaqqa úitqy bolghan eng zor qylmysymdy moyyndadym. Al, osyghan sol dәuir belsendisining qalyndyghyn tartyp alghanymdy qosyp moyyndaghan song ne qaldy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»



1 Maulýizy (qytaysha) - esek.

1 Júnjyng - Jyang Jeshining әsili esimi.

2 Zúnsay (hanzusha) - partiya tóraghasy.

1 Kalausy - Kәmen múghalim.

1 Kórinis perde.

1 Syfan - pedagogikalyq mektep.

1 Sýy (hanzusha) - kim?

2 Uo (hanzusha) - men.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502