Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2243 0 pikir 16 Sәuir, 2012 saghat 05:01

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

IV

Drama sahnagha qoyylyp bolghan týnning erteninde Núriyanyng jayynan habar ala almay, jýregim qatty syzdady. «Qútylyp shyghyp, mektebine aman jetti me eken әlde klub esiginen-aq ústalyp saqshygha qamaldy ma eken?!... Ústalyp qalsa, әiel adamnyng oiyngha erkekshe kiyinip, renin býkildey ózgertip kiruining sebebi ýrey sezimdi saqshyny sendire alar ma? Ásirese, ózining qazaq bolghandyghy talay azapqa salady-au!» degen hauyp qabyrghamdy qarsyldata sókkendey.

Sahnadan taba almay qalghan saqshylar men Kәmen shygha salyp taghy sóilesti ghoy. Ol Núriyanyng óz jataqhanasyn da, Kýlәnning ýiin de biletin. «IYisshil it izshil itke qualatqan-aq shyghar, әi, ústaldy-au!» degen oy jýregimdi jep barady.

Tanertengi tamaqtan song sabaqtastarymnyng tórteuin «auyrttym» da, beseu bolyp baryp, tәrtip bóliminen emhanagha rúqsat súradym. Izdeyin degen dәrigerim, әriyne Kýlәn edi. Núriya qoldy bolsa, sol biledi ghoy!

- Sender ynghay huaydan!- dep jauap qayyrdy mengerushi. - Senderdi derbes gruppa etip syrtqa shygharugha bola ma? Klastarynda bireu kisi óltirse de aitpay kómetin boldyndar. Qaytyndar! Basqa klastardan senimdi bireuler shyqsa, qosyp jiberemiz!... Sen qal!- dedi maghan. Tórt sabaqtas shyghyp ketti de, men túryp qaldym. Qarsy bólmeden bir úighyr tilmashty shaqyryp alyp, tergey bastady meni.

- Keshe sahna bosaghasynda kim otyrdy?

- Kim otyrypty?!... bilmeppin!

IV

Drama sahnagha qoyylyp bolghan týnning erteninde Núriyanyng jayynan habar ala almay, jýregim qatty syzdady. «Qútylyp shyghyp, mektebine aman jetti me eken әlde klub esiginen-aq ústalyp saqshygha qamaldy ma eken?!... Ústalyp qalsa, әiel adamnyng oiyngha erkekshe kiyinip, renin býkildey ózgertip kiruining sebebi ýrey sezimdi saqshyny sendire alar ma? Ásirese, ózining qazaq bolghandyghy talay azapqa salady-au!» degen hauyp qabyrghamdy qarsyldata sókkendey.

Sahnadan taba almay qalghan saqshylar men Kәmen shygha salyp taghy sóilesti ghoy. Ol Núriyanyng óz jataqhanasyn da, Kýlәnning ýiin de biletin. «IYisshil it izshil itke qualatqan-aq shyghar, әi, ústaldy-au!» degen oy jýregimdi jep barady.

Tanertengi tamaqtan song sabaqtastarymnyng tórteuin «auyrttym» da, beseu bolyp baryp, tәrtip bóliminen emhanagha rúqsat súradym. Izdeyin degen dәrigerim, әriyne Kýlәn edi. Núriya qoldy bolsa, sol biledi ghoy!

- Sender ynghay huaydan!- dep jauap qayyrdy mengerushi. - Senderdi derbes gruppa etip syrtqa shygharugha bola ma? Klastarynda bireu kisi óltirse de aitpay kómetin boldyndar. Qaytyndar! Basqa klastardan senimdi bireuler shyqsa, qosyp jiberemiz!... Sen qal!- dedi maghan. Tórt sabaqtas shyghyp ketti de, men túryp qaldym. Qarsy bólmeden bir úighyr tilmashty shaqyryp alyp, tergey bastady meni.

- Keshe sahna bosaghasynda kim otyrdy?

- Kim otyrypty?!... bilmeppin!

- Sening aldynda otyrghan kók meshpetti kim?

- Tanymaymyn!

- Tanymaytyn adamdy sahnagha kirgizip, aldyna qalay otyrghyzdyn? Jónin qalay súramadyn?!

- Siz eshkimmen sóilespe degensiz ghoy!

- Kalausygha nege mәlimdemedin?!

- Ol bizding mektebimizding ishi emes, qoghamdyq úiym. Oiyn kórip otyrghan neshe jýz adamnyng qaysysyn anyqtap, qaysysyn mәlimdemekpin? Maghan artylghan mindet onsyz da az emes qoy. «Eshkimmen sóilespey» róli oryndaytyn artispin, mylqau grimshimin. Osylay istep, sizding aitqanynyzdy ghana oryndadym!

Mengerushi maghan barlay qarap otyryp qaldy.

- Mening aldymda otyrghan kim eken, mengerushi? - dep men súradym. Mengerushi jauabyn zeky qayyrdy:

- Aldyna ónin búzyp, jasanyp kelgen shpion otyrghan! Kórip otyryp mәlimdemegensin!

Men opyq jegensy alandap, iyegimdi ústay aldym:

- Shpion!... Onyng belgisi qanday bolushy edi?!... Bilmeydi ekenmin! Ýiretip, tanystyryp qoysanyzdar tarpa bassalyp ústar edim ghoy!... Qolgha týsip pe ózi?!

Tilmash sózimdi kýlkisin әreng tejey audaryp edi. Sonyndaghy súrauymdy esty sala, «ket!» degendey qolyn jalghyz-aq silikti mengerushi. Núriyanyng qútylghan, qútylmaghanyn búl qatigezden úgha almay shyqtym. Áyteuir Kәmenning meni Núriyamen qosaqtap kórsetpegeni ghana anyq boldy. Olay qosaqtasa, mening jauabym «múqiyattap ber» degen ózin shataqqa qaldyratynyn týsingen siyaqty.

Berik ornaghan berekemiz beske tolyp barsaq ta syrtqa shygharmaytyn qyrsyqqa ainalghanyn bildik. Tatulasyp alghanymyzdy mengerushige jetkize qoyghan taghy da Kәmen ekenin sóz etti sabaqtastar. - «Bizdi airyqsha qamatyp otyrghan da sol» desti.

- Olay bolsa, Kәmen hanzu tili sabaghyna kirerde jaq-jaq bolyp qayta bir «soghysayyq»,- dedim men, biraq shyn tóbeleske ainaldyryp almayyq. Bir-birine mengerushining tergeui men jazalauyna tolatynday jala jauyp almandar!...

Sóitip, búl «soghys» týsten keyin Kәmen klasymyzgha kirerde ghana bastaldy.

Saghat arasyndaghy demalystan esikke qatarlasa kelgen Serәli men Shaqan iyqpen qaghysyp-qaghysyp qaldy da, júdyryqpen qoyysyp-qoyysyp jiberdi. Talay ret soghysyp, talmau jerlerin tabysyp ýirenisken eki «myqty» osy retki soghysta ghana sýiindirdi meni: aduyn Shaqan búrynghy daghdysymen «jauynyn» basyn kózdemedi de, týpkish Serәli myqyndatpady. Shabuyldy ekeui de eti qalyn, sýiegi kesek, soghys tilimen aitqanda «qorghany myqty jerlerden» bastady....

Bizding búl qaulymyzdan beyhabar Oralqan ekeuining arasyna doldana aiqaylay baryp arashagha kiristi.

- Kerey! - dep «tildedi» Serәli kijine úmtylyp.

- Nayman! - dep keudeledi Shaqan. Oghan men úmtyldym.

- Ei, nayman nendi aldy ei, senin?!

- Kerey nelerindi jep qoyyp edi! - dep Yntyqbay mening jaghamnan ústay aldy. Iyqtan qoyysyp-qoyysyp qalghanymyzda Oralqan aqyryn kelip, endi bizding aramyzgha týsti. Ótirik shyjaq bolyp arashalaushylar jeterlik edi, shyn shyjaq qiyn eken. Úlpershektey tyghylyp, terlep alghan semiz Oralqan ekeumizdi eki partagha qúlatty. Kәmenning esikten syghalap túrghanyn jyghylyp jatyp kórdim de, túra sala úmtyldym. Qarama-qarsy úmtylghan Yntyqbay ekeumizdi Oralqan eki qolymen tirep túra qaldy.

- Búlaryng ne senderdin?! - dep shanqyldady. - Endi ghana tatulasyp berekeli bolyp qalghanymyzda, eng esti dep jýrgen ekeuinning búl soghystaryndy keshiruge bolmaydy!...

Serәlini ústay alghan Salyqqa Tileuqan úmtyldy:

- Ey әkennin... Qaraqas! Bireuin ústap bireuine úrghyzamysyn?

- O, әkennin... kýl-parshandy shygharayyn ba!

- Júlynyndy ýzemin, Jantekey әkenning kórine tyghady mine!...

Ekeui salysa ketti de, alysa týsti. Klass jalpylay attanysqa kelip, ii-qii, aighaygha lyq tolghanda kirdi Kәmen. Kirse de anyqtap bayqay týseyin degendey, taghy túryp qaldy.

- Múghalim, múghalim!... Birdeme desenshi mynalargha, partany shaghady ghoy! - dep Oralqan bajalaqtaghanda ghana:

- Toqtatyndar! - degen sýle dauys shyghardy. Onyng dauysy shyghysymen oqytushylyghyna baghynghansyp baryp, ornymyzgha otyrysa qaldyq. - Ne boldy senderge, kim bastady búl janjaldy?

Shaqan ornynan atyp túrdy:

- Anau qyzyl nayman bastady, «ey kerey!» dep iyghymen qaghyp qaldy meni!

- Bәse, ysqyrmay nayman tynysh jýre me?... Al, ol «kerey» degende, sen: «shýkirshilik, әiteuir jylan emespin ghoy» dey salsang jetpes pe edi?

- Joq, jylan dese bәri qaptaydy búlardyn!... Tipti bizding kereyden de solardyng soyylyn soghatyndar bar!

- Ol qaysysy?

- Áne, anau Tileuqan!... Sonsong myna bizding bәnjang da solay!

- Tileuqan, túr! -dedi Kәmen. - Sening naymanmen ne shatysyng bar? ... Shesheng nayman ba edi?!

- Joq, múghalim, Qúday saqtasyn! - degende Tileuqannyng domalaq múrny jybyrlap ketti. Qu sózge sóitip aldymen múrny bastaytyn. Zorlana týksiyisip qaray qaldyq. - Mening sheshem, sizding әpekeniz ghoy; әkem at artyna salyp, alyp qashyp kelipti. Siz maghan - naghashysyz!

Búl sózge qyzaraqtay qalghan Kәmenning nazaryn men búryp әkettim:

- Kalausy... Kalausy! - degenimde jalt qarady maghan. - Osy janjaldy әmise Yntyqbay bastap jýr. Olay deytinim, sabaqtastardyng bir-ekeui osynday sózge kelip, júdyryqtasa qalghanda kim arashalasa sonymen tóbelesedi. Jana menimen de solay tóbelesti. Abaysyzda ayamay úryp jiberdi. Endi men de múny adam dep ayaudan mәngi kettim! Adamdar keyde bolymsyz mәsele ýshin ghana eregisip, birin-biri óltirermenge jetedi, qan aghyzysady, sýiek syndyrysady. Al Yntyqbay sony qyzyqsynady, arashalatpay kórip, kónil kótergisi keledi, óz tirshiligi sol ekeuining soghysuynda-shaghysuynda siyaqty rahattanady. Adam týgil it te búlay bolmasa kerek; tóbelesti it qyzyqtap túrmaydy ghoy, sezimi itten de tómen jәndikterding ishindegi qanqúmary ghana osylay bolar!

Óz qylyghyn әshkerelep, әdeyi ashty tildegenimdi. Kәmen sezbegendikke salsa da sazara qaldy.

- Tart tilindi!- dep Yntyqbay túra úmtyldy maghan, aramyzdaghy sabaqtastar ústap jibermedi.

- Áne,- dedim men, - saghynyp jýrgen әkendi kózine kórsetermin... Qysyp túr endi! Men Kalausygha sóilep túrmyn. Múnan keyin qymyr etkenindi Kalausygha jetkizemin de túramyn!

- Mening aldymda qybyr etshi, kәne!- dep Yntyqbay «kijindi»,- mengerushige aityp, jonynnan taspa tilgizgenimdi kór әli!

Kәmen masayray qarady jan-jaghyna, eki qolyn artyna qayyryp kerdie sóiledi.

- Jә, boldy, qoya túryndar endi!.. Mengerushi ekeumizge aityp túrsyndar, sheshilmeyting mәsele joq... keyin jәne sóilesermiz... al sabaqqa kiristik!

«Jang Zúnsay», «danyshpan filosof», «generalissimus» dep hanzusha badyrayta jazdy da, dәpterimizge kóshirtti. Sóitip, taghy da sayasy leksiya sóiley jóneldi.

Býgingi artistik soghys ónerlerimizding kýlkisine qystyghyp әreng shydaghan sabaqtastar Kәmen shyghyp ketken song kýlisti. Oralqan anyraya qarap qalypty. Klasymyzdyng «tәrtip mengerushisi» aldyndaghy «abroyyn» qalpyna keltiru ýshin ótirik tólebeskenimizdi úqqan song juan qarny solqyldap ala jóneldi.

- Bәse, búlargha taghy ne bola qaldy desem!... Po, Qúday saqtasyn, shimirikpeydi ekensinder tipti!... Birde-birinnen sezsemshi búl qulyqtaryndy, - dep ýze-ýze kýldi de, shynday sóilep kýrsindi. - Joq, sabaqtastar, ótirik bolsa da tólelespendershi múnan son, mening esim shyghyp ketedi eken!... Ózara tóbelese beruimiz, mengerushige jaqsy kóringenimen, basqa klastar aldynda masqarashylyq qoy! Ásirese osy, «kerey», «nayman» bolyp soghysudy qoyyndarshy!

- Búdan basqa sebeppen tóbelesu «raqymdylarymyzdy» tolyq razy ete almasa qaytemiz endi?- dep Quat jymidy. Shyraqtar, sóitse de birindi-biring bayqap úryndar!

Serәli týiile kýlimsiredi Shaqangha qarap:

- Ýi, sening әlgi bir júdyryghyng kusetip kete jazdady qabyrghamdy!... Ólgenindi... au, úratyn qolyna qolghap kiyip alsang bolmas pa edi!

- Sen de búrynghy әdetinmen myqynyma bir kósip qaldyn, bayqamay qalghanyndy bildim, әitpese basyndy shaghar edim!

- Óligine otyrayyndar, endi ótirik soghyshauyz dep bir-birindi óltiru alarsyndar!- dep Týgelbay qyrghyz kýjildedi...

Kәmen endi sinermin de sirnelerin suyrarmyn dep quanghan siyaqty. Búl kýni keshte Yntyqbaylardy kóp ainaldyryp, Yntyqbaydy tәrtip bólimine aparyp ta sóilesti. Onyng ne súrap, ne mindettegenin Yntyqbay aita keldi maghan: «Bighabil - eng qaterli jylan. Men estip jýrmin, onyng qas jauy - sensin, saghan bәrin jaulastyryp jýrgen sol. Sening ýstinde jazghan materialyn kórsen!... Bir oqyp tóbe qúiqam shymyrlady menin. Adam tuysyn qiyama, sol ýshin aitqanym saghan, ony búrynyraq shonqitpasang ózindi kýiretpey qoymaydy, esebin taba jýrip soqqylandar!... Esinde bolsyn, bir qaterli shpion qyzben baylanysy bar onyn, Sovet shpiony sekildi. Ásirese sonysyn qolgha týsirsek soqqanymyz sol! Qanday qyzdarmen kezdeskenin, jasyryn kitaphanamen baylanysyn tabuymyz kerek!... Yusuf Qasymmen baylanysyn da bayqay jýr!» depti.

Kәmen Yntyqbaygha tapsyrmany osylay beripti. «Shpion qyz» turaly qadaghalauyna qaraghanda, Núriyany sol týni ústata almaghany bayqaldy.

Kәmen olardan song meni de shaqyrdy: «byltyrghy jyldyq synauda kórsetip, minezdemennen tartqyzghan Yntyqbay býgin mengerushige sen turaly talay kókigen eken. Mengerushi jana menen súrady. (Ishki jaghdaydy anyq sóileuge bolmaydy. Bireuge aityp qoysaq jauapqa tartylyp qalamyz!) Men býgin senderding taghy da tóbelesip qalghandyqtarynnan jabylghan jala ekenin aityp, týsindirip qoydym. Bitti, ol endi saghan darymaydy. Men baghana saghan óte razy boldym. Yntyqbaylardyng mәselesin maghan aityp túratyn boldyng ghoy. Biraq dәl sol jerde «Kalausygha mәlimdeymin» dep ashyq aityp qoyghanyng qate. Maghan mәlimdeytinindi eshkimge aitpauyng kerek, esinde bolsyn! Yntyqbaylar turaly tym jasyryn әshkerelep túr!... Olardyng kim ekenin bilemisin, әke-sheshesi, tuys-tughandary týgel bandy, óte búzylghan júrt, jasyryn shonqitpasan, mórtin tauyp ózindi mert qylady. Saghan degen eshqanday qastyqtan ayanbaytynyn bilem. «Jaudy ayaghan jaraly» deydi ghoy, olardy ayap, keshire bersen, aitpady deme, óz soryn!... Olardy sening eng myqtap soghatyn jering - qyr qazaqtarymen bolatyn baylanysy. Ol qazaqtarynyng atyn bilip alugha tyrys! Súray almasan, maghan dәl kezinde aityp túr! Úqtyng ba?» dep tapsyrdy ol maghan.

- Úqtym. Biraq, biz syrtqa shyqpay, mektep ishinde ghana ýzdiksiz qyrqysyp, andysyp jýrmiz ghoy Kalausy, qyr qazaqtarymen olar qalay baylanysady?!

- Bәle, olardyng amaly kóp, qadaghalap andysang ghana bilesin... Aytqanymdy auzynnan shygharma, ә!

- Qúp, Kalausy, múqiyattaymyn!- dep qalyp, kýlkimdi әreng tejedim...

Múqiyattaytynymdy jasyrmaytyn әdetim boyynsha, shygha sala jetkizdim Yntyqbaygha...

Ýlgili bolugha tyrysyp, ólip-óshe «tóbelesken» enbegimiz zaya ketpedi. Erteninde Yntyqbay, Shaqan syndy «qas jaular» aralasqan beseu bolyp baryp rúqsat súrap edik, auruhanagha jarty saghatta baryp qaytugha Yntyqbaydy bastyq saylap shyghardy.

Sovet azamattary auruhanasynyng aldyna bara sala, jiyrma minutta osy jerden tabysu uaghdasymen taray jóneldik. Men úiym kensesine alqyna jetip, esikten Kýlәngha entige ymdadym.

- Amanshylyq pa, ózing tym asyghys kórinesing ghoy?!- dep shygha elendedi «qayynbiyke».

- Núriya aman ba?- dep turasynan kýsip qalyppyn. Ol kýlip jiberdi:

- Aman!... Menen nege amandyq súramaysyn?!

- Po, esimdi endi jidym-au Kýlәsh!... Endi súrayynshy, ózing aman-esensing be?- dep men de kýldim. - Aldynghy kýni qater anaghan tónip edi ghoy, týlkilik etemin dep tazygha qaqtyryp kete jazdamady ma... qalay qútylypty?

- IYә, qyzaryp-súrlanyp Kәmenderge sezdirip qoymaularyng ýshin sen tanymay túra túrsyn degen oimen men boyaghan edim. Ózi ózgermey-aq baryp ashyq kezdese beremin dep túryp alghan. Kәmenning qastyghynan seni qorghau jónin aitqanymnan song ghana kónip edi. Kim bilgen, ol súmnyng tanyp qoyatynyn!... Áyteuir aman qaldy.

- Itting túmsyghy tym iyisshil bolatynyn bilmeydi ekensinder-au!... Izdep baryp pa Núriyanyng sonynan?

- Izdegende qanday!... Men qaytqan song bizding ýige eki saqshy kirip súrap shyqty. Qútybiyden kelgen mening bir bauyrym bar edi, sonyng kuәligin kórgen song senip qaytty. Núriyanyng kiygeni sonyng kiyimi bolatyn. Saqshy qol shyraq jagha kelip qaqpa qaqqanda Núriya kiletke kirip alghan....

Kónilim endi jay tapqanday boldy menin.

- Syrtqa shyghugha rúqsat aludyng әdisin endi tapqan siyaqtymyz, Núriyanyng mektebine baryp kezdesip shyghugha bolar ma eken?- dep súradym.

- Joq, qazir onyng mektebi de tәrtibin kýsheytti. Ásirese qazaq, úighyr oqushylardy onaylyqsha kezdestirmeytin bolypty. Sol mektepting ózinen oqyp shyqqan meni tanystyghymnan ghana kirgizip jýr... Bayqústar-ay, kórise almay shóldeytin boldyndar-au endi,- dep Kýlәn kýlimdegende men:

- Shóldeu emes, sóilese almay qaldyq... Mening bir әngimem bar edi!- dep móliyip túryp qalyppyn.

- Bizding ýy kýn jylynysymen myna irgedegi qoragha kóship keledi. Sonda kelip kezdesip túrarsyndar!... Onan da bir orayly iske talpynyp kórmeysing be?

- Qanday is?

- Mektep atynan teatr iә konsent qoyatyn bolyp, dayyndyqty osy klubqa әkelip jýrgizbeysinder me?... Núriyamen kezdesuding orayy sonda tabylmasa, kýn jylynbay qoyar ma eken!...

Kýlise aiyrylystyq. Men búl amal jóninde oilana qayttym. Jylymyq sarghysh núr tógip túrghan kýnge, aula ishindegi jipsip jyltyraghan qargha qarap, ystyq ýmitti jaqynnan elestetsem de, jazghytúrymnyng «úzyn sarylary» kóp saryltatyn úzaq-úzaq jyldarday seziledi.

«Mektepti teatr qoygha qalay kóndiruge bolar?!... Aqylbay men Kәzendi salsaq, olar kýshep kirisse!... Ásirese, qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng talaby bolsa... Búlardy qyzyqtyru ýshin tamasha dramma kerek qoy, ol qaydan tabylar eken?...»- dep osy qammen asygha basyp, bas qosatyn jerimizge jettim. Yntyqbaylar kelmepti, manayymdy barlay salyp, auruhanagha jýgire kirdim de, týkpirdegi kitap dýkenine tura tarttym.

-       Sәlem!- dep bas ie sala súradym múrtty ózbekten.

- Aghay, qazaqsha sahna shygharmalary bar ma?

- Joq, kelmedi.

Múqtajdyqtyng qinalysymen týiile shyqtym qaqpadan. Gruppa jinalyp meni ghana kýtip túr eken, beseu bolyp qayta qayttyq. «Ózim jazyp kórmeymin be bir drammany,- degen oy sap ete týsti, - adam istegendi adam istey almay ma?.. Bәrin de istey alamyn Núriyash ýshin!...»

Osy oimen kele jatqanymda Spandiyar Kóbeevting «Qalyng mal» romany esime týse ketti. «Sahnalastyrugha onay da, qoghamgha qonymdy, andympazdar mújy almaytyn taqyryp qoy...»

Sol kýni keshte jataqhanagha kirisimizben Yntyqbaydyng iyghyna asyla kelip otyrdym.

- Inteke, bir jaqsy aqyl tabylyp túr.

- Ne aqyl?

- Osy qaqpadan syrtqa erkin shyghyp túrudyng aqyly... Ekeumiz birlesip dramma jazamyz. Aldymen Aqylbay men Kәzenge kórsetemiz de, olar jaratsa, qazaq úiymyna úsynamyz. Sahnagha qoigha úiym tez bekittirip beredi. Bizding osy klass týgel artist ekenin kórip jýrsin, sahnagha aldymen ózimiz qoyamyz. Aqshasyn, meyli mektep alsyn, bizge úiym klubyna baryp teatr dayyndaugha erkindik tiyse bolghany!

- Onda jaqsy bolar edi, biraq sony jaza alamyz ba?

- Sen jәrdemdesseng jaza alarmyz!

- Jaradyng onda Bighash, qolymnan kelisinshe kómektesuge men dayyn!... Tipti barlyq sabaqtastar jardemdeser!

Romannyng oqigha jelisin sol keshte-aq bes perdege bólip jobalap aldyq ta, ertenine kirisip, bos uaqytymyzdy soghan týgel arnadyq. Qysylghan adam qiyadan qorqa ma, asyqtyrmay arman bola ma, qoy tastarynan qúlansha orghyp, qúzyna qyransha órleppiz. Ishti órttey jalaghan yntyzarlyq týnderinde aunaqshy týsip, atyp túra sala Yntyqbaydy oyatamyn. Bayqús «búqa» pysylday týregelip, «mýiizin» bir shayqay salady da, aitqanymdy ynyrana týzetip jaza beredi. Ol mening kýtkenimdey shyqty, qazaqtyng túrmys saltyna da, әrbir keyipkerding sóz saptau ereksheligine de menen jetikteu eken. Drammalyq sujet pen keyipkerlerding sóz logikasy roman ekeumizden shyqty da, sóileu әdisin kóbinese Yntyqbay jetildirip otyrdy.

«Qalyng mal» bir aptada-aq dramma bolyp shygha keldi sóitip. Tәuir shyqqandyghy aldymen óz sabaqtastarymyzdyng ereuildeuinen kórindi; әrbir keyipkerding  rólin, «múny men kelitiremin! Men oryndaymyn!» desip, kýni búryn ózderi bólisip ala qoydy. Qyzy men jigitin de, kempiri men shalyn da - bәrin de óz klasymyzdan ózderi saylap, Kәzen men Aqylbaygha ózderi jýgirdi. Albyrt tasqyn abaysyzda Kәmenge de alqyna jetipti.

Kәzen men Aqylbay «qazaq kórkemónerining bir jaqsy tuyndysy bolypty» dep qarsy alsa, aldamkóstigin maqtanyshtyghyna aralastyra jýrgizetin Kәmen: «bizding mektepting tuyndysy», «bizding ónerimizdi kórsin Ýrimji!» dep shyqty. Sonyng ishinde, sabaq pysyqtap, ashana ýstelinde otyrghanymyzda arsy-kýrsi jetip keldi mening qasyma:

- Ákel, pesany, mengerushige bekittiretin boldyq... Ol bekitse eshkim qol súghyp qymyrlay almaydy - men bekittiremin!

Mengerushining ózin qymyrlatpaytyn bireu bekitpese, onyng bizdi qymyrlatpay tastaytyny haq edi. Pesany hanzushagha audartyp týsinuding ózine eng keminde bir ay uaqyt ketedi de, sonan song tapshyl-qyzyldyq jaghynan ústap, qirata salar edi. Sonan song «Sovetshil», «qyzyl» dep bizdi qyryna aluy tipti haq. Búl - Kәmenning aiyr qúiryq amaly ekenin seze qoydym.

- Qayta óndep kóshirmekpiz. Bekituge sonan song úsynbaqpyz!- dey saldym da, Kәmenning búl niyetin ertenine Aqylbaygha aittym, ol kýdigimdi kýlimsirey qúptap, qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymy arqyly bekittiruge әketti.

Gomindannyng ólkelik bólimshesindegi sayasy orny bekemirek bir qazaqtyng qyzyl siyamen qúttyqtay salghan bekimin alyp, ýsh kýnde-aq qaytty pesamyz. Úiymnyng mektepten sahnagha talap etken qatynasyn da bizge әkelgen Aqylbay mengerushige sonan song apardy. «Búl pesany qazaq-qyrghyz úiymy iyemdenip almay túrghanda solardyng klubyna ózimiz qoyyp, mektepke kiris kirgizeyik!» dep sóilesti ol.

«Kuaychyan» sózi shyqqanda «kuay» demeytin mengerushi jaralghan ba, Sarózenning tasqyn apatynan kelgen balalaryna auzymyzdaghyny jyryp berip otyrghanda tosyn oljany toytaru qayda, «túniy!»1 depti jalghyz-aq.

Men Núriyamen tabysqanday quandym da, Aqylbay «әleumettik keleli iske» qatynasqanymyzgha azamattyq tileulestigimen quanyp, bizden «ýlken ýmit» kýtetindigin bildirdi. Týlkiligimen eshtene bitire almay qalghan Kәmen endi ittigin iske qosty, arsalang qaghyp aldy-artymyzdy orady. Aramyzgha kire jýrip qana qaba alatynyn tolyq týsingen siyaqty:

- Bas rólding birin men oryndaymyn!- dedi ol.

Núriyamen kezdesuime taghy da qyrsyq bolatynyn úmytarmyn ba? Ony búl pesadan syrt qaldyrudyng amalyn kóp-aq izdestirip edim, iyeli «bóri basar» boy berer emes.

- Kalausy, ynghay oqushylarynyz qatynasqan oiyngha sizding qatynasuynyz úyat!- dep te kórdim. «Óziniz oqytyp jatqan pedagogikanyzgha qayshy, metodikagha qarsy!» dep túmsyghynan da iyterdim. «Oqushylarynyz úyalyp, rólin atqara almay qalady. Basqa ústazdarymyz sony bilip, qatynaspaytyn boldy. Siz de óz dәreje-abyroyynyzdy saqtanyz...» dep te kórdim. «Kalausymyzgha» búl dәrilerden shipa qonbady. «Qyz», «jigit» bolyp oinap jýrgen oqushylary arasyndaghy jalghyz «ústazgha» júrttyng aitarlyq syqaghyn da aityp kýlistik.

- Ne dese o desin, mektebimizding tabysy, abyroyy ýshin әrqanday mindetten ayanbaymyn! - dep sybana týsti.

Kәmenning búl rayyn kórgen son, oghan suflerlyq mindet artyp, sahnanyng astyna qamaghym keldi:

- Olay bolsa búl peyilinizge bәrimiz alghys aitamyz, sufler bolyp, osy pesany basqarynyz.

- Jazghan pesannyng bar syry ózine belgili, sufler de, rejissor da ózing bolasyn.

- Meni kópshilik Ghaysha róline belgiledi. Klasymyzda búl róldi oryndaytyn basqa eshkim joq.

- Senen de artyq oryndaytyny tabylady, dauysy jinishke ne qily әnshi sabaqtastaryng bar ghoy?- dep qisyndaghan Kalausy, ózining qiyndyghyn da kórsetip, óz qúqyghyn jariyalay qoydy. Mengerushi búl oiyndaryndy mening basshylyghyma tapsyrdy, men qay mindetke bólsem, tәrtip boyynsha sony oryndaugha boryshtysyndar! Suflerlyqqa ózindi taghayyndaymyz.

Sahna astyna qamaudy men oilastyrghansha, qúqyq iyeleri ózimdi әldeqashan týrmelep bolghanyn sezdim. Qansha aitqanymen qamap daghdylanghan qarulylar ghoy?!

Búl aghash jelimning airylmastay jerden jabysqanyn bilip, suflerlyqqa qamamay qoymaytynyna kózim jetken son, endi onyng ózine óz ittigin beyneletip ajualaghym keldi: «qalay maqtasandar da Kәmendi óz qasiyetine layyq Itbay róline shygharyndar!» dep sabaqtastargha sybyrlap qoydym da, klasqa Aqylbay men Kәzendi shaqyryp, rólge qatysushylardy kópshilik talqysyna saldym.

Túrlyghúl baydyng juyndysyna mәz bola jaramsaqtanyp, qyzy týgil aryn da saudalaytyn Itbay mollanyng róli «Kәmennen basqagha layyq emes» dep jasyryn kýlisip alghan sabaqtastar, Itbaylyqqa Kәmendi qauqalap kótermeley «saylady» da, Kәzen men Aqylbay miyqtarynan kýle bekitti.

Sóitip, dayyndyqty әr kýni týsten keyin úiym klubyna baryp jýrgizetin boldyq. Sufler auzy qarbalas qoy. Asyghysta «Kalausysyn» qaysy atymen shaqyrsa da erki bar. Róline «Itbay» dep atap shaqyrghanymdy estigende Kýlәn ishek-silesi qatqansha kýlip jýrdi de, bir kýni esik bosaghasynan kýtip túryp, jan qaltama ótkendegidey bir japyraq qaghaz sýngitti.

Núriyanyng aishyqty jazuy: «Tabysynyzdy «múqiyattap» qoydym. Qúttyqtaymyn, kýluge de, quanugha da tatidy eken!» degen ghana eki-ýsh auyz sózdi oqyghanymda, tóbem kókke eki-aq eli jetpey qaldy. Jetkendi bylay qoyyp, tesip te óter edi-au, «siz» degen sózdi Núriyanyng әli tastamaghanyna ghana oisyrap, býgile oqyppyn.

Arman qanatyna minip, alysty jaqyndatqan búl talabym ózimdi auyr júmysqa salghanyna jaray, osy oiyn dayyndyghynda tilegime taghy da jetkize almay jýrdi. Suflerlyq pen «ósiyetshilikten» bosar emespin. Tasagha tyghylyp alyp, ról oryndaushylar men pesagha kezek ýnile berdim. Esikke jaltaqtau orayymnan da airylghan siyaqtymyn. «Osy halge týsirgen Kәmendi» «Itbay, Itbaylap», ýstemelep atap shaqyratyn boldym. «Bylay sóile, Itbay!...», «qúiryghyndy búlandat», «moynyndy búlandat», «jýginip shonqiya otyrsanshy IYteke!» «Joq, bylay... jaghayymsu ýnimen sóile, әitpese obrazyng aiqyndalmay qalady!» degendey búiyra ýiretudi jiyilettim. «Kalausynyn» ózi «basqar» dep búiyrghan song basqarmasyma laj bar ma? Sol búiryq iyesining ózin ghana qatal búiryqpen basqardym.

Dayyndyghymyzdy kóruge kelgen keybir agha buyndar men Kýlәnning aldynda Kәmen kýl bettene oryndap jýrdi, búiryghymdy. Keyipker ereksheligine say dúrys rejissorlyq bolghandyqtan, kýl bettense de kýnk etuge sharasy joq edi. Sóitip, menen iymenetin jaghdaygha týse bastady.

Ýkimetke júrtshylyqtyng úiymdasyp qoyghan talaby boyynsha týrmeden bosatylghan Dubek Shalghynbaev bastatqan birneshe qayratker bir kýni klubqa kelip, bizding jattyghuymyzdy kórdi. Isimizdi Sәduden súrap tanysqan Dubek Yntyqbay ekeumizding qolymyzdy alyp, alghys aitty: «búl drammany jazghan da, sahnada oryndamaqshy da ózdering ekensinder! Qyz da, kempir de, shal da, by de, qara da, tipti rejissor da, suretshi dekorator da... Bәr-bәri jap-jas ózderinning bir ghana klastan shyghypty, netken ýmitti jayt!» dep ózining qonyr sazdy, bәseng ýnimen sóilep, jaghalata qarap shyqty bәrimizge.

- Órkendering óssin!... Búlardy úiym qúshaghyna tartyp, qamqorlyq etuleriniz jaqsy, - dedi sonan song Sәduge qarap.

Dubek qolyn da almay, eleusiz qaldyryp shyqqanyna Kәmenning «basshylyq dәrejesi» men qampighan jýni jidy jyghylyp edi. Ertenine týsten keyin sahnanyng artqy esiginen Kýlәn kirip, meni shaqyrdy:

- «Sizdi» Sәdu shaqyrdy ýiinde. Jattyghudy Kәmen basqara túrsyn deydi!

Pesany Kәmenge ústatay salyp, túra jóneldim. Dubek Sәduge tapsyrghan qamqorlyqtyng iyisi bәrimizding múrnymyzgha kelip edi. Men ýshin eng zor qamqorlyq Kýlәnning ózinen bolghanyn esik syrtynda kýlimsirey kýtip túruynan seze qoydym. Onyng ýii joghary jaqtan kóship kelip, úiymnyng art jaghyndaghy irgeles qoragha týskenine eki-ýsh kýn bolghan.

- Núriyash baghana kelgen, bizding ýide otyr, qaqpadan ainalyp tez jet!- dep Kýlәn óz ýiine tóte ótetin daual ketigine jóneldi.

Kýlәnning kәri sheshesi men jalghyz bauyry ghana bar edi. Núriyamen onasha kezdesetinimdi sezip, sekire jóneldim. Aynala «úshyp» jetip barghanymda Kýlәn esik kózinde kýtip túr eken. Sheshesi auyz bólmede birdeme istep, syrt qarap otyr.

- Kiriniz, qaryndasynyz keldi, myna ýide! - dep Kýlәn maghan tór ýiding esigin ashyp kirgizdi de, nyqay japty.

Tereze aldyndaghy oryndyqta otyrghan Núriya ornynan atyp túrdy. Maghan qaray bir qadam basa amandasty da, nart janyp tómen qaray berdi. Men de solay úmtyla amandasyp, solay túryp qalghan siyaqtymyn, aramyzda múnday tartynshaq qadamnyng әli de tórt-besindey jol jatyr. Núriya jalt etip qayta qaraghanda kózimiz toghysa qaldy. Kirpigi lyp-lyp qaghylyp, qayta tómendegende bir qadam bastym. Jýregim apalan-topalan. Tómen qaraghan kýii ol da bir qadam ilgeriledi. Anau bir sәtsiz týndegi erligimizden tanyp, esimizge kele almay túrghan siyaqtymyz. Men ashyq kýrsinip jiberippin. Ol da kýrsingendey demin soza aldy.

- Sizdi qatty saghynatyn boldym!- dep edim.

- Men de...- degen sybyrmen qyzyl gýldey erni sәl ashyldy. «Endi neghyp túrsyndar?!» deytin ershikesh bireu bolsashy... Men ózimdi ózim qayraghanday eki adym ilgerilep baryp túna qaradym. Qúshaghym týgil enkeye sozsam ernim de jetetindey jaqyndappyn. «Biraq, sonshalyq mol aqyldyng kózin jaudyratyp, qalay sýie alarsyn, qosyla almay qalsaq, qorlaghandyq bolady ghoy?» Ol túqyra týsip, kóz astymen móltildey qarap qoydy.

- Núriyash, men sizge asa yntyqpyn... biraq...

Ol selt ete tura qaray qaldy:

- «Biraq» degeniniz ne?

- Biraq... Men sizge túrmys ahualymdy aityp edim ghoy, esinizde bar ma?

- Esimde.

- Mol túrmysta ósken qyzdy tym kedey semiyagha ótinu qiyn ghoy?

- Nege ... qiyn?

- Kóp qiynshylyq bolatynyn oilap kórdiniz be?

- Bәrin oilaghamyn,- dedi ol túqyrghan boyy,- qiynshylyq emes!

- Menen ýlken ekeui әli ýilengen joq, qosyluymyzdy keshiktiredi ghoy?

- Qansha keshikse de... әiteuir týbi...

- Áyel bala «kәri qyz» atalyp otyra alar ma, asyqpay ma?

- Shyn kýttirgeni bolsa... asygha ma?... Men әli on jetidemin ghoy!

- Asyqpaghanynyzgha әiel tabighaty kóterer me eken?!

- Sen meni shyn...- dep qoyyp «sýiesing besin» de, «kýtesing besin» de aita almay qalyp edim.

- Shyn emey,- dep kýlimsirey iyildi Núriya,- qansha jyl kýttirseniz de... al, sizshi?

- Shynnyng shyny bolmasa әlgindey tym jinishke súrauly shyndyghymdy aitarmyn ba?

Qúshaghymyz endi ashylyp, jýrekter bir-birine magnitshe jabysa bergende esik syqyr ete týsti. Ayqasqan bilekterimizdi týsire qoydyq. Esik syqyrlap baryp ashyldy. Búl sәtte ekeumiz de basymyzdy tómen sala qoyyppyz. Kýlәngha tóbelerimizdi týiistirip túrghanday kórinipti.

- Ekeuing sýzisip túrsyndar ma?- dep kýlip jibergende, birge kýle sheginip baryp, ekeumiz eki jaqtaghy oryndyqqa otyra qaldyq.

Tergeushim, sizding maghan qaratylghan óshpendiliginiz dәl osy taraudy oqyghanda asqyndap-aq ketken shyghar. Olay bolatyny, múnda men ótirik tóbelesip, shpionnyng ishindegini suyryp alatyn ónerli zalymdyghymdy әshkereledim. Mendeyler tiri qalsa, qazirgi óz tynshylarynyzdyng shebine de asa qaterli bolatyndyghyn kórdiniz. Al, Gomendang qaqpadan shygharmay qamap tastaghanda da úshyp shyghyp, qanqúily belsendisining qalyndyghyn qaghyp әketken qanatty peri ekendigimdi de әshkereledim. Mendeyler tiri qalsa óz jendetterinizding qalyndyq-kelinshekterining de qatersiz túrmaytyndyghyn bildiniz. Bopsalap alghan kelinshekting bos bolatyny, aldap alghan kelinshekting aldyrmay qoymaytyny da aiqyn ghoy. Týrmenizden taghy da úshyp shyqsam qanshalyq qaterli bolatyndyghyn qu ishiniz bilip otyrghan shyghar.

Ózderinizding qúiryqtarynyzdy qopaqtatyp otyrghan barlyq qaterden qútylularynyz ýshin meni qatyra saludy oilap, oqtalsanyzdar da babyn tolyq taba almay jýrgen jaylarynyz belgili. Qylmystyng dәrejesin kýdik pen kýmәn belgilep jatqan kýpti kezenderinizde múnyng nesi qiyn!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


1 «Kuaychyan» (hanzusha) - aqsha, tenge; «kuay» - tez; «túniy» - qúptau, qoldau, qúptaymyn.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5508