Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1899 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 20:19

Qarlyghash ZARYQQANQYZY. Últtyq brend: qarym men qabilet

 

 

Eshqanday shiykizaty joq japondar әlemdik naryqta elektrondy qúraldarymen tanylyp otyr. Germaniya tehnologiyasymen tegeurindi. Shveysariya qarapayym ghana saghatymen-aq syrtqy naryqta keng kósilude. Qytay jenil ónerkәsibimen әlemdi jaulap aldy. Al Qazaqstan she? Osy jerde auyz toltyryp aitar eshtene tappay, kibirtiktep qalatynymyz jasyryn emes…
Jalpy,  Qazaqstannyng jer kólemin kartadan kórgen әlem halqy jerimizding úlanghayyrlyghyna tamsanady. Biz әlem kózin shiykizatymyzben qyzyqtyrudamyz. Biylik tarapynan «otandyq ónimning әleuetin arttyryp, shiykizatty eksporttaudy ýirenuimiz qajettigi» qansha jerden qadap aitylghanymen, әzirge búghan den qoyyp jatqan qazaq balasy joq. Kiyetinimiz – shetelding kiyimi, ishetinimiz – ózge elding tamaghy, minetinimiz – taghy sol sheteldik kólik, tipti kýndelikti túrmysqa qajetti  dýniyening ishinde «mynau Qazaqstanda jasalghan» dep keude kerip kórseterimiz  joqtyng qasy. Qysqasy,  bizge qajetti dýniyeni ózgeler tútynady, biz olardan birneshe eselep qymbatqa satyp alamyz. Al biz qay uaqytta nyspysy qazaqtiki ekenin aiqyndaytyn ózindik nyshan qalyptastyra alamyz osy? Hosh, biz birazdan beri últtyq brend mәselesin sóz etip-aq kelemiz. Birshama uaqyttan beri «qymyz ben shúbatty últtyq brendke ainaldyramyz» dep bir kýpindik. Odan song «uranymyz últtyq úranymyz bolady» dep bir masattandyq. Tipti otandyq altyn-kýmisti últtyq nyshan etemiz dep te talpyndyq. Áytse de atalmysh sektorlargha serpin bere almay kele jatqanymyz jasyryn emes. Nege? Endi osy saualdyng astaryna ýnilip kórsek…
Altyn-kýmisti últtyq nyshan ete alamyz ba?
Qazir reseylik deysiz be, ukraindyq deysiz be, týrkiyalyq deymisiz, italiyandyq bola ma, altynnyng neshe atasy bar. Alayda osylardyng arasynda qazaqtyng altynynyng bedeli kómeski. Mysaly, Italiya altyn óndirumen ainalyspaytyn el bolsa-daghy, әlemdegi barlyq altyn búiymdardyng 70 payyzy italiyandardyng tuyndysy. Al búl Italiya ekonomikasyna  aitarlyqtay ýles qosuda. Nemese irgemizdegi Qytayda jylyna 200 tonna altyn shygharylyp,  ony óndep, syrtqy saudagha zergerlik búiymdar jiberude aldyna jan salmay keledi. Al bizde jylyna 10-aq (!) tonna altyn óndiriledi. Onyng 200 kelisi zergerlik búiym retinde ishki naryqta satylsa, qalghany  shiykizat týrinde eksportqa ketedi.
Qazaqstan zergerleri últtyq qauymdastyghynyng mýshesi Ársen Serәliyevting aituynsha, 2003 jyly Qazaqstanda altyn búiymyn shygharatyn 63 kәsiporyn bar bolsa, býginde olardyng úzyn sany  80-nen asyp-jyghylypty.  Áriyne, búl derekter  elimizde altyn búiymdaryn óndiruge yqylas bildirushilerding jyldan-jylgha artyp kele jatqanyn kórsetedi. Degenmen eldegi altyn búiymyn jasaushy kәsiporyndardyng deni shaghyn kәsiporyndar ekenin eskersek, olardyng býkil qazaqstandyqtardyng súranysyn qamtamasyz ete almaytyny týsinikti. Osydan baryp bizding elimizge syrttan aghylghan altyn búiymdar legi býginde 87 payyzdy qúraytyn dengeyge jetken. «Olardyng ishinde kontrabandalyq jolmen elge enip jatqandary da bar. Ol altyndardyng sapasyn qatang qadaghalap jatqan eshkim joq. Búl – otandyq kәsipkerlikti bas kótertpey, túnshyqtyryp otyrghan bógetting eng negizgisi», –  deydi Á.Serәliyev myrza. Al osydan keyin «altyn túrghysynda bәsekelestik jóninde sóz qozghaudyng auyly alystau ma» dep te qaldyq. Payymdasaq, biz әli de altynnyng naryqtaghy parqyn úghyna qoymaghan ekenbiz.
Al uranymyz úrangha ainala ala ma?
Songhy kezderi birqatar damushy elder atom ónerkәsibinen quatty nyshan qalyptastyrugha bolatynyn jii qauzap jýr. Jer qoynauyndaghy baylyqty úqsatudy kózdegen biraz elder uran óndiru, múnay-gaz salasyn nyqtau tәrizdi reformalargha renk berude. Sol-aq eken, bizding elimizding ghalymdary da ózara zertteu jýrgize kele, «Qazaqstannyng urany әlem aldyndaghy bedelimizdi kóteredi» desti. Ras, býginde zerttelgen qory jaghynan elimiz urangha bay ýshtikting qataryna endi. Qazir de osy maqsatta últtyq atom ónerkәsibin jandandyru jayy jii sóz boluda. Tehnika ghylymynyng doktory, professor Qayyr JÚBANOV:
– Eger uranymyzdy úqsata alsaq, arzan energiya kózine de qol jetkizuge mýmkindik tuar edi. «Jaryq pen jylu ber» dep kórshi elderge kóz tikpeytin edik. Sonday-aq tau-ken industriyasyn damytugha da ýlken mýmkindik alar edik. Jalpy, qazaqtyng urany – birden-bir brend. Áttegen-ayy, biz sony әli de bolsa dúrys úghyna almay jýrmiz. Qazaqstannyng urany ghana emes, býkil atom ónerkәsibi brendke ainalatyn uaqyt әldeqashan jetken. Sondyqtan bizge osy salalardy nyghaytugha kýsh saluymyz kerek, – deydi.
Shiykizatty úqsatsaq…
Negizinde, últtyq brend turaly sóz etkende mamandardyng qaysybiri shiykizatty úqsatsaq, últymyzdyng mereyi asqaqtaytynyn dәleldep-aq jýr. Bizding shiykizatty úqsata almauymyz jer qoynauyndaghy qorlardyng rәsua boluyna, miyneraldy shiykizattyng shala-sharpy birjaqty boluyna әkelip soghyp otyr. Al múnday ýrdis ken-metallurgiya salasynyng jandanuyna da keri yqpalyn tiygizetini sózsiz. Búl rette himiya ghylymynyng doktory, professor Hakim SÝIIRBAEV bylay deydi:
– Qazaqstannyng miyneraldyq-shiykizattyq kesheni әlemdik miyneraldy shiykizat balansynda aitarlyqtay kýshti pozisiyagha iye. Álemdik mys, titan, ferroqorytpa jәne bolat rynoktarynda Qazaqstannyng atqaratyn róli az emes. Áytse de bizde ken óndiru jәne óndeu salalaryndaghy qarym-qatynasyn naqty retteytin zannama әli jasalmaghan. Sonyng kesirinen tabighy resurstarymyz tiyimsiz júmsalynyp, elimiz qyruar shyghyngha batyp otyr. Sol tolyq paydalanylmaghan shiykizattyng qúramynda kóptegen uly zattar da bar, olardy zalalsyzdandyru  isi de dúrys sheshilmegen. Eger biz osy mәseleni ontayly sheshe alsaq, әlemdik naryqta bedelimiz aspanday týser edi.
Oytýiin
Sóitip, biz «әlemning sauda bazarynda qazaq qalay bedel jinaydy» degen tónirekte sóz qozghadyq. Áriyne, búl tizimge qaysybir sarapshylar mysal etip jýrgendey, qazaqtyng qymyzy men shúbatyn, qymyrany men sýt-qaymaghyn qosuymyzgha da bolushy edi… Biraq bireuler qarjy instituttarymen, tehnologiyasymen, elektrondy qúraldarymen atyn әlemge әigilep jatqanda biz «saba toly qymyzymyzben qazaqty tanytamyz» dep kýpinsek qalay bolar eken?..  Áriyne, qazaqtyng últtyq taghamdary belgili bir uaqytta әlemdik naryqta ózindik oryn alatynyna senim bar.  Biraq tek qana múnymen shektelip qalugha bolmaydy.
«Endigi bizding oiymyz  úlan-ghayyr jerimizding baylyghyn ornymen iygere bilude bolu kerek. Oghan qosa, mәdeniyetimiz, әdebiyetimiz damy týsui qajet. Mәdeniyet, óner, ghylym, sport, әdebiyet, ekonomika salasyndaghy jetistikterge qoldau kórsetilui tiyis. Jalpyúlttyq sayasat osynday dengeyde bolghanda ghana Qazaqstan damyghan elderding kózin qyzyqtyratyn bolady» deydi elimizding ekonomist sarapshylary.

 


Qarlyghash ZARYQQANQYZY
«Alash ainasy» gazeti 2 shilde 2009 jyl

0 pikir