Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Ádebiyet 8327 5 pikir 9 Sәuir, 2021 saghat 17:24

Mo Yan Nobeli syilyghyn alugha layyq pa?

Ómir derek

Núrqalyq Abdyraqyn 1976 jyly 25 mamyrda Ile qazaq avtonomiyaly oblysy Múnghylkýre audanynyng Aqdala degen eldi-mekeninde dýniyege kelgen. Kýiting qalasyndaghy Ile oqu-aghartu instiutynyng hanzu tili fakulitetin 1997 jyly bitirip oqytushylyqpen ainalysady. Keyin Uhan peduniyversiytetine baryp hanzu tili mamandyghy boyynsha PhD doktranty bolady. 2004 jyly qazaq eline qonys audarghan ol Týrkistandaghy Q.Yassauy atyndaghy qazaq-týrik halyqaralyq uniyversiytetinde hanzu tilinen sabaq beredi. 2007 jyldan bastap Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ning Shyghys tanu fakulitetinde Qytay әdebiyetinen sabaq berip jýr.

N. Abdyraqyn «Qazirgi hanzu tilining grammatikasy», «Jana zaman hanzu әdebiyeti», «Qytay mifteri», «Hanzusha-qazaqsha frazeologiyalyq sózdigi» «Hanzu-qazaq-orys ekonomika jәne múnay-gaz salasyndaghy terminder sózdigi» qatarly oqulyqtar men sózdikterding jәne «An-arys» baspasynan shyqqan «IYirim» (2010 j.) atty romanyng avtory. Býgingi tanda onyng publistikalyq maqalalary men oi- tolghamdary merzimdi baspa sózde jaryq kórip keledi.


– Núrqalyq myrza, Tәuelsiz qazaq eline qytay әdebiyeti kýni býginge deyin syrly, júmbaq әlem bolyp kelegeni shyndyq. Halqymyz orys audarmashylary arqyly qytay әdebiyetining klassikteri Ly bay men Lu Shúndy shet jaghalap bilgeni bolmasa, 2012 jyly dýnie әdebiyeti aidynyna sunamy bolyp kelgen Mo Yannyng shygharmasyn bilmek túrmaq, óz atyn da estimegenin moyyndauymyz kerek. Alayda әlemdik Nobeli syilyghyn alghan Mo Yan turaly ózgelerden qalghysy kelmegen bizding birli-jarymdy qalamgerler men әdebiyet tanushylar әrtýrli oilaryn aita bastady. Alayda kóbisi sheteldik sarapshylardyn, әsirese orys qalamgerlerining aitqanyna jýginip jýr. Sondyqtan siz Mo Yan turaly әngime bastaudan búryn Mo Yanyng shygharmashylyghyn qalyptastyrghan jana zamandaghy qytay әdebiyetining tarihyna qysqasha toqtala ketseniz jón bolar edi.

– Biz jana zamandaghy qytay әdebiyetining ózin – qazirgi zaman qytay әdebiyeti jәne osy zaman qytay әdebiyeti dep ekige bólemiz.

Qazirgi zaman qytay әdebiyetining ózi eki jikke jikteledi. Birinshisi –  1917 jyldan 1927 jylgha deyingi qazirgi zaman qytay әdebiyetining qalyptasu kezeni, ekinshisi, 1928 jyldan 1949 jylgha deyingi kemeldengen qazirgi zaman qytay әdebiyeti.

Al osy zaman qytay әdebiyeti ýshke jikteledi. Olar: 1949 jyldan 1976 jylgha deyingi qazirgi qytay әdebiytining janaru kezeni, 1976 jyldan 1989 jylgha deyingi órkendegen osy zaman qytay әdebiyeti, 1989 jyldan 2013 jylgha deyingi kóp baghdarly osy zaman qytay әdebiyeti.

Qazirgi zamanghy qytay әdebiyetindegi modernistik tendensiya «mәdeny tónkeristen» (1966-1976 j.j.) keyingi on jyldyqta anyq bayqala bastady. Búl negizinen, 1978 jyly jeltoqsanda Dyng Shaupyng biyligi ornaghannan keyingi ekonomikalyq reforma men elding «ashyq esik sayasatyn» jýrgizu turaly sheshimin jariyalaghannan bastap (Qytay Kommunistik Partiyasy Ortalyq Komiytetining III plenumy 11-shaqyrylymy) 1989 jyly 4 mausymdaghy Tiyanianmin alanyndaghy oqighagha deyingi aralyq «jana kezen» dep atalady. Búl kezeng qytay әdebiyetining damuyndaghy derbes jәne ayaqtalghan kezeng bolyp tabylady. Jәne búl kezeng 1919 jylghy 4-mamyr Qozghalysy kezinde payda bolghan jana mәdeniyet men «mәdeny tónkeriste» qirap qalghan adamy qúndylyqtardy qalpyna keltiru, batys әdebiyeti men onyng kórkemdik, estetikalyq ýrdis-tәsilin ózine ýlgi etu, kóptegen modernistik, promodernistik jәne postmodernistik baghyttar men toptardyng payda boluy negizinde qalyptasqan gumanistik iydealdardyng jandanuymen tikeley baylanysty. Qytay әdebiyetining damuyndaghy kelesi on jyl (1990-jyldar) «keyingi jana kezen» nemese «posttyq kezen» dep atalady. Búl kezeng neorealistik jәne postmodernistik baghyttardyng payda boluymen erekshelendi.

1980 jyldardaghy qytay әdebiyeti óz oqyrmandaryn san qyrly baghytqa auysyp otyratyn erekshe tendensiyalar, aghymdar men stiliderining payda boluymen, sonymen birge kóptegen shygharmashylyq tabystarymen ózine bauray aldy. Álemdi tanghaldyryp, bizdi tamsandyryp otyrghan Mo Yan 1981 jyldan bastap qolyna qalam alghan jazushy.

«Tir­shilik ataulynyng jany bar dep senetinmin. Ýlken aghashty kórsem, qúrmet kórsetetin­min. Úshqan qústy kórsem, ol qalaghan ke­­­zin­de adamgha ainaluy mýmkin dep qiyal­daytynmyn. Beytanys kisige jolyqsam, ol qaysy hayuannan adamgha ózgerdi eken dep ký­mәn­danatynmyn».

Endeshe әlemdi tanghaldyrghan, bizdi tamsandyrghan qalamger Mo Yannyn  ómiri men shygharmashyghyna toqtala ketken jón shyghar.

– Mo Yan 1955 jyly 17 aqpanda, Shandong provinsiyasynyng Gaumy audany, Dalan auylyndaghy Pinan qystaghynda bir kedey diqan otbasynda dýnie keledi. Ákesi – Guan Ifan balalaryn qatal tәrtippen ústaghan adam bolghan. Mo Yan – Guan otbasynyng tórtinshi balasy. Shyn aty – Guan Moye. 1979 jyly Du Chiynlan atty qyzben ýilegen. 1981 jyly Guan Shyaushyau atty qyzy dýniyege kelgen. Mo Yandynyng bala kezinde atasy elge: «Sýikimdi emes dey kórmender. Ol – temirqazyq, keyin ýlken adam bolady», – degen eken. Ýlken atasy Guan Sonfyng ana men balalar syrqatynyng myqty dәstýrli emshi, al óz atasy Guan Yaony әngimeshil, ertek-anyzdardy kóp biletin qart eken.

2010 jyly Hanjou qalasyndaghy Lonchuangha baryp ata tegin izdegen Mo Yan sol jerding túrghyndaryna: «Men qazirgi túrghan jerim Gaumigha barghan Guan tegining jiyrma tórtinshi, Lonchuandaghy Gau tegining otyz altynshy úrpaghymyn», – dep aitypty. 1950 jyldardyng sonynda, әsire solshyldyq tudyrghan auyr zardaptar – auyl júrtyn jappay kedeyshilikke, asharshylyqqa, ekonomikalyq joqshylyqqa úshyratumen birge  tapqa, jikke aiyrghan sol kezdegi sayasy biylik onyng otbasyn «joghary orta dihan» dep atapty. Osy jaylargha baylanysty tuyndaghan psihologiyalyq erekshelikter onyng búdan bylayghy prozalyq tuyndylaryna yqpal jasaghan.

Mo Yan besinshi synypta oqyp jýrgende «mәdeniyet tónkerisi» búrq ete qalyp, mekteptegi oqu toqtaydy. «Jelikkender» «kóterilis», «tónkeris» jasaugha kirisedi. Al, Mo Yan bolsa Jyauhy ózeni boyyndaghy auyr enbekke jegiledi. Osy auyr әri maqsatsyz enbekten qútylu ýshin ýlken atasynan qalghan dәstýrli emshilikti eki jylday ýirengen Mo Yan búghan qabiletining tómendigin bilip, ony da tastaydy. Sosyn bir amalyn tauyp maqta fabriksyna tarazyshy bolyp júmysqa túrady.

Mo Yan talay dýniyeni «qúlaqpen oqy bastaghan». Ol: «200 jyldyng aldynda, mening tughan auy­lymda hikayat aitudyng asqan sheberi Pu Sunling ómir sýrgen. Bizding qystaqtaghy kóptegen adamdar jәne men sonyng ruhyn, jolyn jalghaushymyz. Men újymdasa enbek is­teytin atyzdyng basynda, óndiris otrya­dy­nyng qorasynda, atam men apamnyng ys­tyq sypasynyng (eden) ýstinde, tipti qiy­­ralandap ketip bara jatqan arbanyng ýs­tinde kóptegen syrly әngimelerdi, tarihy anyzdardy, qyzyqty ertegilerdi estidim. Búl hikayattar jerlikti jerding tabighatymen, әulet tarihymen tyghyz baylanysyp jatqandyqtan shyn-shynayy seziletin. Tir­shilik ataulynyng jany bar dep senetinmin. Ýlken aghashty kórsem, qúrmet kórsetetin­min. Úshqan qústy kórsem, ol qalaghan ke­­­zin­de adamgha ainaluy mýmkin dep qiyal­daytynmyn. Beytanys kisige jolyqsam, ol qaysy hayuannan adamgha ózgerdi eken dep ký­mәn­danatynmyn», – deydi. Asharshylyq, jalghyzdyq, adamdy jalyqtyratyn bir sydyrghy auyl ómiri kezinde, Mo Yangha eng qyzyqty әdet kitap oqu bolypty. Oghan Shanhayda oqityn ýlken aghasy Guan Moshyan neshetýrli kitapty jetkizip túrady eken.

Mo Yan jәne bir sózinde: «1976 jy­ly qantar aiynda әskerge qabyldan­dym. Sheshem toy jasaghanda týsken әsemdik búiymdy satyp, maghan alyp bergen tórt tomdyq «Qytay jalpy tarihyn» ar­­qa­lap, men jaqsy kóretin әri óte jek kó­re­tin tughan jerimnen úzap shyghyp, ómirimning ma­nyz­dy kezenine qadam bastym. 1984 jyly emtihan tapsyryp, «Azat­tyq armiyasy kórkemóneri» institutynyng әde­biyet fakulitetine qabyldandym», – deydi. Áskerde ol jay soldattan bastap sayasy komissar, ýgit-nasihat qyzmetkeri, kitap basqarushy, oqytushy, taghy basqa júmystardy atqara kelip, 1986 jyly osy «Áskery Óner institutyn» tamamdaydy. 1991 jyly Beyjing peduniyversiytetining Lu Shún әdebiyet institutynyng shygharmashylyq aspiranturasyn bitirip, әdebiyet pen ónerden magistrlik dәreje alady.

Áygili jazushy Mo Yan – qazir Qytay Óner Akademiyasynyng Ádebiyet institutynyng preziydenti, Shyang Gang «Gýng Kay» unversiytetining qúrmetti әdebiyet doktory, Ching Dau ghylymiy-tehnikalyq unversiytetining qúrmetti professory, 1980 jyly auyl-qystaq ómirin jazudan jýldeger bolghan. 2006 jylghy Qytaydaghy bay-quatty jazushylarynyng 20-shy ornyn iyelendi. 2007 jyly Qytay jazushylarynyng ishinen jasampaz jazushy atanyp birinshi oryndy enshiledi. 2011 jyly «Baqa» romany ýshin Qytaydyng 8-shi kezekti Mau Dún әdebiyet silyghynyng iyegeri atandy. 2011 jyldyng 24 qarashasynda  8-shi kezekti jazushylar sezinde ol Qytay jazushylar odaghynyng birinshi orynbasar tóraghasy bolyp saylandy.  2012 jyldyng mamyr aiynan bastap Dúng Hua pedagogikalyq uniyversiytetining әdebiyet fakulitetinde qosymsha leksiya oqydy. 2012 jyly 11 qazan kýni keshki jetide әlemdik Nobeli әdebiyet syilyghyna qol jetkizdi. 2012 jyldyng 13 qazanynda onyng shygharmashylyghyn Angliya «Ýy bau» aqparat kózi barsha әlemge tanystyrdy.

Onyng tyrnaq aldy kórkem shygharmasy – «Kóktemgi týnning janbyry qúya bastady» atty әngimesi. Onyng atyn shygharghan romany – «Qyzyl gauliyan».

Mo Yannyng shygharmalary boyynsha: «Qyzyl gaulyan», «Aq maqta», «Ústaz barghan sayyn kýldirgilendi», «Kýnning qúlaghy bar», «Alty baqan tepken aq iyt» atty kinokartinalar týsirilgen.

– Mo Yannyng býginge deyin qansha rormany, qansha povesti jәne әngimeleri baspadan jaryq kórgen?

– Tizip aitsam: «Qyzyl gaulyan» (2004 jyl, qantar, «Býgingi dýniye» baspasy), «Araq eli», (2008 jyl, qyrkýiek, «Shanhay mәdeniyet» baspasy), «Shóp jegish últ»  (2004 jyl, qantar, «Býgingi dýniye» baspasy). «Jannattaghy sarymsaq әni». «41 zenbirek», (2003 jyl, shilde, «Jastar tolqyny» baspasy), «Dar aghashy» (2004 jyl, qantar, «Býgingi dýniye» baspasy), «On ýsh qadam» (2003 jyl qazan, «Jastar tolqyny» baspasy), «Torsyldaq keude, bylqyldaq bókse» (2004 jyl qantar, «Qytay júmysshylar» baspasy), «Ómir men ólim kýresi» (2006 jyl qantar, «Jazushy» baspasy) «Qyzyl aghash», «Baqa» (2009 jyl, «Shanhay mәdeniyet» baspasy) romandarynyng avtory.

Jaryq kórgen povesteri: «Aq maqta», «Altyn shashti sәbiy», «Jarylys», «Gauliyang araghy», «Itting soqpaghy», «Ghajayyp ólim», «Qúrylys joly», «Shattyq», «Qyzyl qanatty qúmyrsqa», « Áke», «Soldattaghy saptasynmen kezdesu», «Gýl qúshaqtaghan qyz», «Qyzyl qúlaq», «Shytyrman týs», «Sәnqoydyng keshegisi men býgini», «Kýlki jәne kýldirgi», «Ómir», «Ústaz barghan sayyn kýldirgilendi». Al Mo Yan qalamynan tughan әngimeler kóp, kitap bolyp basylghandary: «Alty baqan tepken aq iyt» atty әngimeler jinaghy (2004 jyl, qantar «Býgingi dýniye» baspasy), «Móldir sәbiz» atty әngimeler jinaghy (2004 jyl, qantar, «Býgingi dýniye» baspasy). «Óleng aitqysh dual» atty әngimeler jinaghy (2005 jyl, qarasha, «Jazushy» baspasy). «Siyr» atty  әngimeler jinaghy (2004 jyl, sәuir, «Últtyq» baspasy) jәne «Ýy ústazben kezdesui».

Onyng shygharmalary boyynsha: «Qyzyl gaulyan», «Aq maqta», «Ústaz barghan sayyn kýldirgilendi», «Kýnning qúlaghy bar», «Alty baqan tepken aq iyt» atty kinokartinalar týsirilgen.

Mo Yan shygharmashylyghy úshqyr qiyal men tartymdy fantastikagha úshtasym-sabaqtasyp jatady. Mo Yan – qytay әdebiyetindegi ózge jazushylargha әu bastan úqsamaghan, tipti parqy óte aiqyn, jasampazdyq quaty damylsyz tasqyndaghan tuyndylary arqyly әdebiyette ýlken ózgeris, qatty dýmpu tudyrghan qalamger.

–  Mo Yan jasampazdyghynyng basty ereksheligi nede dep oilaysyz?  

–  Onyng tuyndylarynda qiyal men shyndyq kórkem úshtastyrylady. Mo Yan búl bir jaghynan aldyna jan salmaytyn jazushy. Sonymen birge onyng dýniyege basqasha kózben qaraytyn ereksheligi de júrtty eleng etkizbey qoymaydy.

Mo Yannyng tarihy kózqarasy óte teren. Ol ejelgi mifter men anyz әngimelerdi bala shaghynda kókiregine qúiyp óskendigi jәne әlem halyqtarynyng algha basar auyz әdebiyetining ýzdik ýlgilerin jaqsy bilgendigi onyng tanghajayyp tamasha dýniyeler jazuyna danghyl jol ashqan dep aita alamyz. Mo Yan shygharmashylyghy úshqyr qiyal men tartymdy fantastikagha úshtasym-sabaqtasyp jatady. Mo Yan – qytay әdebiyetindegi ózge jazushylargha әu bastan úqsamaghan, tipti parqy óte aiqyn, jasampazdyq quaty damylsyz tasqyndaghan tuyndylary arqyly әdebiyette ýlken ózgeris, qatty dýmpu tudyrghan qalamger. Ol әdebiyetke stilistika jaghynan da orasan zor ýles qosqan suretker.

Qytay әdebiyeti tarihyndaghy qazirgi zamanghy hanzu әdebiyetining basty ókilderining biri sanalady. Qytay realdyghyna (tipti óz auylyna) tabanyn myqtap tiregen, dәstýrli әdeby shenberdi búzghan, biraq qytaylyq (4-mamyrdan bergi) jana әdebiyet dәstýrine (gumanizmning әlemge ortaq qúndylyqtaryna) jaqsy múragerlik etken, túsausyz da jankeshti, daryndy da enbekshil qalamger. Mo Yan – adamdy jyrlaytyn, tentektik pen tektilikke ie suretker. Ol kóbinese ez ben ynjyqty, sorly men beysharany emes, jigerli men qayrattyny, tiresetinder men qasarysatyndardy jazady. Key synshylardyn: «Mo Yan – zor estetikalyq ónerlik ruhy bar jazushy» deytini de osydan. Sonday-aq ol asa sezimtal, tilge sheshen de dilge jýgensiz jazushy.

Mo Yan – kýshti fantastikalyq quatqa suarylghan, batyl innovasiyalyqqa iye, kóp qyrly, asa qiyalshyl da elestetkish, beyneleuge sheber, daryndy qalamger. Mo Yan óz prozasynda erekshe subektiv sezim әlemin jasaydy, dýldýl minip gharyshty sharlaghandy bayandaydy, syrly transzendentti obektiv dýnie somdap, aiqyn avangardtyq reng beredi. Keybir synshylardyng ony «Siqyrlyq realizm әserine qatty úshyraghan» deytini sodan. Búl aradaghy transzendentti dýnie degen – bilimning nemese saf rasionaldyng obekti emes, niyetting nemese praktikalyq rasionaldyng qajetti túspaly, til sheberligi men psihologiyalyq emeurini.

Mo Yannyng siqyrly realizmi – әriyne, qytaysha siqyrly realizm. Ony mynalardan aiqyn kóre alamyz. Mo Yan prozasynyng eng basty ýlesi – barlyq keyipkerlerin antropologiyalyq dengeyge qaytaryp, adamdy januar, tirshilik, alghashqy tirlik iyesi etip, dýnieuy mәselelerge sosiologiyalyq, etikalyq әdispen qaraudy búzuynda. Halyqtyng kónil kýiin baqylaushy sanatynda emes, jay júrttyng biri retinde suretteuinde. Mysaly, «Ólim men ómirding kýresi» bir adam talay qúbylady – adam da, jylqy da, siyr da esek te bola beredi. Ol óz shygharmalarynda talay januardy tiyek ete kelip, sol barysta qytaydyng ertegilerindegi jan iyeleri basqagha auysyuy ispetti (qazaq halqynda da aqqudyng arugha ainaluy syndy) reinkarnasiyalyq doktrinanyng yqpaldaryn janghyrtady.

Mo Yan óz qara topyraghyn maqtamaghan, qayta oghan degen nazardyghymen eng әueli óz manyna qaraghan. Sosyn baryp ondaghy oqighalardy óz oy eleginen ótkizip, zerttep, zerdelep suretteu әdisimen әlemge әigileuge kirisken. Mo Yan túrghan auylynan (jýz otbasy, jeti jýz adamy bar shaghyn ghana qystaqtan) úshqyr oiy arqyly jana jasandy dýniyeni, shygharmashylyq alandy, ruhany iydeyanyng tamasha tórkinin qalyptastyrghan.

Qytaydyng Mo Yanday ysylghan, sheber qalamgerleri sheteldik eng ýzdik jazushylargha da tayaz ústanymmen ýnilmeydi, jenil әserge de jelikpeydi. Qayta óz tuyndylary arqyly óresi biyik dialogpen ruhany baylanys jasap, joghary órede ýn qatyp, ózining jýrek sózin aitady. Mәselen, Mo Yannyng «Qyzyl gaulyan әuletinen» «Baqasyna» deyin zer salyp qaraytyn bolsaq, Latyn Amerikasynyng siqyrly realizmining yqpalyna úshyraghanyn bayqau qiyn emes. Biraq ol yqpal tek yntalandyru nýktesinde, shabyttandyru satysynda ghana ról atqarghan. Jeme-jemge kelgende Mo Yannyng tuyndylary olardyng tuyndylarynan moyny ozyq. Asa sezimtal Mo Yan latyn amerikalyq jazushylargha tәn tuyndylardyng eng týpkilikti sipatynyng újymdyq essizdik ekenin, sodan baryp olardyng terenge sýngy almaghanyn bayqaghan. Ol qytaysha oilau dengeyinen biyiktep ketken, әdebiyettegi qalyptasqan qasang teoriyashyldyq qaghidany búzghan erkin oily jazushy.

  «Tughan halqymnyng óneri men mәdeniyeti meni erte eseytti. Mening bala kezimnen alghash kózime týskeni – osy mәdeny elementter edi. Qolyma qalam alyp jazugha otyrsam-aq, búl mәdeny elementter mening tuyndylaryma ene jóneledi».

Kez kelgen qalamgerdin tughan jeri onyng shygharmashylyq praktikasyna jәne kósile jazatyn alanyna ainalatyny shyndyq, Mo Yan búl turaly ne deydi?

– Mo Yan: «Mening júrtym men shygharmashylyghym tyghyz baylanysta. Gaumiyde sazbalshyq mýsinder, qaghaz oimalar, merekelik syzbalar, gulegen әr aluan sózder sekildi halyq óneri bar. Tughan halqymnyng óneri men mәdeniyeti meni erte eseytti. Mening bala kezimnen alghash kózime týskeni – osy mәdeny elementter edi. Qolyma qalam alyp jazugha otyrsam-aq, búl mәdeny elementter mening tuyndylaryma ene jóneledi. Búlar tipti mening shygharmamnyng stiylin de bekitti. Mening shygharmalarym – әri qytay әdebiyeti, әri dýnie әdebiyetining bir bóligi. Mening tuyndylarym qytay halqynyng túrmysyn, qytaydyng erekshe mәdeniyeti men saltyn surettedi. Sonday-aq, mening shygharmalarym keng maghynadaghy adam obrazyn somdady. Adamdy bastan-ayaq kisilik túrghydan  jazdym. Meninshe, múnday tuyndylar aumaqtyq, etnostyq, nәsildik kedergini búzyp, shenberden attap ketedi», – deydi.

Mo Yan ózi tuyp ósken auylyn tu etip, osy bir jerding tabighatyn, túrghyndaryn – jasyq eri men jazyqty әielderin, sodyr-búzaqylaryn, batyr-batyldylaryn, aqylgói-sheshenderin týgel jazdy. Mo Yan – auyldyqtardyng kónil kýiin, ómirin әdemi surettep. Bay tarihy sezimmen, janashyrlyq, zorlyq, yumor aralasqan jandy kelbetpen bayandaghan. Mo Yannyng auyly jer sharyndaghy súlulyq pen súmyraylyq, beydәstýrlik pen fәniylik, tazalyq pen bylyq, erlik pen ezdik, araq qúmarlyq pen mahabbat, zorlyq pen qarsylyq, qorqaqtyq pen jankeshtilik, keshirim men kek, aramdyq pen zinaqorlyq shegine shyqqan әdebiy-geografiyalyq mәndegi jerge ainalady. Mo Yannyng bar shabyty osy auyldan sharyqtaghanday seziledi. Biraq ol óz auylynyng shynayy realdyghyn da, әsirei kelbetining kóshirmesin de bermegen. Onyng bizge úsynghanynan fizikalyq pen metafizikalyq úshtasyp, halyqtyq, ómirshendik sipat, jaratylys qúdireti, bos qiyal, zorlyq, atatek, tariyh, qandy izderdi kóruge bolady. Mo Yannyng jasampazdyghynda óz auylyna taban tiregenin dúrys týsingen jón. Biraq ol auyldy ghana emes, qalany da jaqsy biledi. Onyng basty artyqshylyghy – qazirgi zamandaghy órkeniyet arqyly auyl órkeniyetin tarazylauynda bolyp túr. Auyldyq dәstýrli mәdeniyetti qaytalay eske salu arqyly, búl rette qay joldy basu keregin qarastyrghan. Demek, Mo Yandy «auyl jazushysy» nemese «mәdeny tek qughysh jazushy» degen atqa ghana saydyra salu da dúrys emes.

Mo Yannyng ózindik stiyli men tól әdisi bar. Mo Yannyng stilistikasy da keremet jәne qyzyqty. Ol «jenil» arqyly «auyrdy», kónildilik arqyly renishti jaqsy jaza alady. Aq pen qaranyn, tәtti men ashynyn, sýiispenshilik pen yzanyng arasyn alshaq etip bayandaydy.

– Mo Yandy qytaydyng «Garsiya Markesi» deuge bola ma?

– Ol әlem әdebiyetinen ýirengenimen, olargha qúr eliktep, olardy jay qaytalaghan joq. Shetel әdebiyetining dәnin ghana alyp, negizinen qytaydyng dәstýrli estetikalyq әdisi men halyqtyq mәdeny kýiindegi qúnargha, keneuge sýiendi. Mo Yan terekting bәiterekke ainaluy ýshin tamyryn ózi tughan jerden terenge jiberu qajettigin jaqsy bilgen. Onyng Markesten bóleksheligin Nobeli syilyghyn baghalau komiytetining tóraghasy Roshellenin: «Ol fantastika men realdyqty úshtastyruda, tipti, Markesten de ozyp ketti», – deuinen, taghy onyn: «Is jýzinde Mo Yan Markeske eliktegen joq, Mo Yannyng qytayda tuyndaghan oqighalargha ózindik suretteu әdisi bar qalamger», – degeninen-aq bayqaugha bolady.

Demek, Mo Yannyng ózindik stiyli men tól әdisi bar. Mo Yannyng stilistikasy da keremet jәne qyzyqty. Ol «jenil» arqyly «auyrdy», kónildilik arqyly renishti jaqsy jaza alady. Aq pen qaranyn, tәtti men ashynyn, sýiispenshilik pen yzanyng arasyn alshaq etip bayandaydy. Qytaydaghy әldeneshe bayandau týrining (realdy bayandau, úghymdyq bayandau, anystyq bayandau, stilistikalyq bayandau, taghy basqalar) ishinen Mo Yan kóbinese stilistikalyq bayandaudy paydalanady. Búl – onyng bir ótkir qyry. Mo Yan prozasyn oqyghan jandardyng esinen «tariyh», «realdyq», «auyl», «halyq», «zorlyq», «ironiya» kete qoymaydy. Mo Yan tuyndylary materialdyq qasiyetke iye. Ol zattyq dýniyelerdi tәptishtey jazyp, sózden materiyagha tez әri tike ótip, onysynan әr aluan dauysty, әr týrli boyaudy shygharady. Tipti, mahabbatty da osynday әdispen suretteydi. Ol bir sózinde: «Amerikanyng Uiliyam Folkneri men Kolumbiyanyng Garsia Mar­kesi maghan jol kór­setip, shabyt syila­gha­nyn moyyndaymyn. Men olardyng ki­tabyn den qoya oqy­maghanymmen, búrynnan jal­ghasqan asqaq ruh maghan shabyt berdi. Qanday da bir jazushynyng ózi­ne tәueldi mekeni boluy kerektigin úghyn­dyrdy. Adamnyng kýndelikti túrmysta kish­ipeyildikpen ózgelerge jol beruine bo­lady. Al, әdeby jasampazdyqta yryq­ty týrde oigha alghanyn derbes isteui kerek eken. Osy eki alyptyng jolyn quyp, ar­tynan eki jyl jýrgen son, dereu ózimdi aulaq saluym kerektigin anghardym», – degen edi.

   Mo Yan әu bastan dau tudyryp kele jatqan qalamger. Onyng ótken ghasyrdyng 80 jyldary jariyalaghan «Móldir sәbizdegi» qara balanyng shyndyqtan asqan sezimi men asa kýshti jigeri әdebiyet aidynyn dýr silkindirgen. Ony kóptegen әdeby synshylar: «Osy da jón be? Óstip jazghan da bar ma? «Móldir sәbiz» degeni nesi?», – dep synady.

– Mo Yan shygharmalary nege jii dau tudyrady?

– Mo Yan әu bastan dau tudyryp kele jatqan qalamger. Onyng ótken ghasyrdyng 80 jyldary jariyalaghan «Móldir sәbizdegi» qara balanyng shyndyqtan asqan sezimi men asa kýshti jigeri әdebiyet aidynyn dýr silkindirgen. Ony osy kezdegi kóptegen әdeby synshylar: «Osy da jón be? Óstip jazghan da bar ma? «Móldir sәbiz» degeni nesi?», – dep synady. Degenmen, janalyqshyl jastar aldarynan bir tyng jol ashylghanday sezindi.

Eger úzaq jyldardan beri qytay qoghamynda zor damu­shylyq pen ilgerileushilik bolmasa, re­forma, esik ashu sayasaty bolmasa búl siyaqty jazu­shynyng da bolmaytyny aqiqat edi. Áskery lageridegi birsydyrghy túr­mys barysynda, 1980 jyldardaghy iydeya­ny azat etu barysynda ol әdeby órleu dәui­rin basynan ótkerdi. Kýni keshe ózgelerding әn­gimesin qúlaq týre tyndap, ony ózgeler­ge әngime qyp shertetin boz jigit endi qolyna qalam alyp, óz hikayasyn qaghazgha týsire bastaydy. Bastabynda onsha keleli bola qoyghan joq. Sol kezderi әdebiyet «jaqsy adam, izgi isterdi, qaharmandar men ozattardy ghana jazady» dep  bilgendikten onyng jazghan shygharmalarynyng әdeby qúny tómen boldy.

Keyinnen jazushynyn  ús­tazy, әigili jazushy Shuy Huayjunnyng yqpaly nәtiyjesinde «Kýzgi su», «Sarqylghan ózen», «Móldir sәbiz», «Qyzyl gaulyan» siyaqty әngime-povesin jazdady. «Ádebiyet adamdy tәrbiyeleytin kórkem óner qúraly» degendi ol ózinshe ózgeshe paydalandy. Ol qalyptasqan qasang shygharma jazudyng qalyptaryn búza bilip janashyldyq tanytty. Sondyqtan da  Mo Yan shygharmalary jayly pikir alalyghy qazir de bar. Búl – tabighy da paydaly qúbylys. Naghyz jazushylar múndaygha tóze alady, osynday tartys-tartysta jazuyn jalghastyrady, әdebiyetke degen týsinigin terendetedi, tildik suretteu quatyn myqtaydy.

Tapqyrlyq, jasampazdyq, innovasiyalyq degen búrynghy ólshemder óz aldyna, Mo Yan eski erejeni, daghdyly baghdarlamany, qalyptasqan kózqarastardy tas talqan etedi. «Búzyp-jarghan jasampazdyq» degen osy.

– Mo Yannyng býkil әlemdik Nobeli әdebiyet syilyghyn aluy kezdeysoqtyq pa?

– Mo Yannyng Nobeli syilyghyn aluy kezdeysoqtyq emes. Ol suretkerligi, subektivtiligi, innovasiyalylyghy, halyqtyghy, tentektigi bar jazushy bolghandyqtan alyp otyr. Tuyndylarynda daralyqqa, ózine tәn qytaylyq tәjiriybeler men kónilder bolumen qosa ol aitaryn batyl, qatang bekemdegen jәne әdeby әdis-amaldarmen aita alghan. Ol qogham ómir sýrip otyrghan kezendegi kelensiz mәselelerdi ótkir dialogtarmen qoryqpay bayandaghany, tipti dәstýrli daghdy kótermeydi-au deytin úyatty jaylardy da tartynbay surettegeni ýshin alyp otyr.

Tapqyrlyq, jasampazdyq, innovasiyalyq degen búrynghy ólshemder óz aldyna, Mo Yan eski erejeni, daghdyly baghdarlamany, qalyptasqan kózqarastardy tas talqan etedi. «Búzyp-jarghan jasampazdyq» degen osy.

Mo Yandyq minezdegi baysaldylyq, kishilik, kisilik, әdildik, shynshyldyq syndy tolyp jatqan abzal artyqshylyqtardy týgel tizip shyghu mýmkin emes. Tipti onyng syilyq alghan tústaghy ózin ústauynan da kóp nәrseni bayqaugha bolady. Syilyq jariyalanghanda Mo Yan sәl asyp-tasqan da joq. Tegi dihan jazushy qarapayym da enbekqor kelbetin saqtay bildi.

    «Qyzyl gaulyan» «Mening atam, mening әjem» dep bastalyp, olardy batyr da onbaghan etip suretteytin birtýrli jat ta ózgeshe tәsilmen jazylghan, oqyrmandy laulaghan órt izimen, tanghajayyp tarihy bolmystarymen baurap әketetin, búrynghy prozalargha mýldem úqsamaytyn shygharma.

 

Mo Yanyng tólqújatyna ainalghan «Qyzyl gaulyan» romany turaly ne aitasyz?

– 1987 jyly «Qyzyl gaulyan» romany jaryq kórdi. Ol – «Qyzyl gaulyan», «Gaulyan araghy», «Gaulyan janazasy», «It soqpaghy», «It terisi»  siyaqty bes ýlken (povesti) tarudan qúralghan. Keyinnen ataqty rejisser Jang Imomen birge «Qyzyl gaulyandy» kórkemfilim ssenariyine ainaldyryp Berlin kino festivalining «Kýmis – ang» syilyghyn jenip aldy.

Mo Yannyng «Qyzyl gaulyany» – roman jazudyng jana jolyn salghan, búrynghy evolusiyalyq bayandaudy búzghan shygharma. «Qyzyl gaulyan» «Mening atam, mening әjem» dep bastalyp, olardy batyr da onbaghan etip suretteytin birtýrli jat ta ózgeshe tәsilmen jazylghan, oqyrmandy laulaghan órt izimen, tanghajayyp tarihy bolmystarymen baurap әketetin, búrynghy prozalargha mýldem úqsamaytyn shygharma. «Qyzyl gaulyan» – Japoniyagha qarsy soghys kezenin tarihy fon, artqy kórinis etedi. Bas keyipker Iýy Janau – qyzuqandy, әdiletshil, qotiyndau jigit. Ol talaydan jesir kele jatqan sheshesimen oinaghan hyshandy (buddashyl monah) óltiredi, artynan sheshesi de asylyp óledi. Áyel ýshin kisi óltirip, órt qoyyp, Day Fynliandi qatyndyqqa tartyp alady. Ósh alu ýshin qatty mashyqtanyp, Hua Bozy tobyn qúrtady. Bir auyl boyjetkenining aryn qorghap, ony mastyqta zorlaghan óz kókesin atyp tastaydy. Oinasynan bala sýi ýshin qatynyn tastaydy. Últtyng úly isi ýshin Japoniyagha qarsy attanady, biraq býkil әskerimen qosa mert bolady. Demek, ol Iýy Janau men Day Fynliannyng qam-qareketi arqyly uaqyt pen kenistikti alma kezek auystyra otyryp, sana aghysyn kórsetu tәsilin paydalanyp, bir auyldaghy ashy da alasapyran ómir jyryn oqyrmangha kóldeneng tartady. Múnyng sujettik qúrylymy men keyipker túlghalarynda tym ghajayyp erekshelik jatqan da joq.

Bayaghy qangha bókken dala, ys pen jalyn qapqan aspan-kók, kek pen janashyrlyq kernegen keudeler, jauyzdyq pen adamshyldyqtyng arpalysy. Biraq onyng adamdy tanqaldyratyn ghajap tartymdylyghy mynada edi.

Avtor oqyrmandy tarihtyng qaq ortasyna alyp kirip, oghan rasionaldyq jýikesi mýlde úiyghanday, bәrin ózi kórip, estip túrghanday, múrnyna iyisi, auzyna dәmi kelgendey kýy keshtiredi. Tarihty subektivtestiredi, ruhanilastyrady, beynelestiredi. Sol arqyly oqyrmandy tikeley kórgizip, oqytyp qana qoymay, gaulyan atyzynda tynystatyp, tәtti lәzzatqa batyryp, til jetpes syrly keshirim qúshaghyna balqytyp jiberedi. Qyzyl gaulyandy milliondaghan jannyng beynesine ainaldyrady.  Taghy bir aita ketetin nәrse romandaghy araq ashytu jónindegi júrtqa tarap jýrgen әngimening tórkini «Araq qúdayy Du Kan» jónindegi anyzda jatqany shyndyq. Sondyqtan múnda eshqanday han últyn masqaralap,  olardy renjitu joq.  Mo Yan búl anyzdy tek shygharmasynda bir qyrynan әdeyi paydalanghan.

– «Qyzyl gaulyan» degen ne nәrse ózi? Múny oqyrmandargha týsindire ketseniz?

– «Gaulyan» ósimdik, múnyng aghylshynsha atauy (S.bicolor var.kaoliang). Búl ósimdikting úzaq tarihy bar. Áu basta Afrikada ósken jabayy ósimdikting bir týri. Áueli Indiyada jersinip, odan keyin Qytaygha әkelingen. Gaulyang jalpy 17 týri bar. Al dәnegining týsine baylanysty qyzyl, sary, aq dep ýsh týrge bólinedi. Dәni bylay qaraghanda jýgerige әbden úqsaydy. Óskende onyng boyynyng biyiktgi 5 metrge (eng qysqasy 2metrden kem emes) jetedi, tik ósedi, dini (diameri) 3-5 sm bolady. Aq gauliyannan qanyt, kýrish óndiredi, sonymen birge mal jemderi, sypyrtqy jasalady. Keptirgennen keyin odan dәri jasalady. Búl dәrining emdik qasiyeti – ókpedegi qaqyryqty týsirip, nervti tynshtandyrady. Býgingi kýnde Gaulyang – «Mautay», «Lýy Jou» markaly ataqty qytay araqtarynyng shiyki zaty bolyp otyr. Qytay osy gauliyannan araq jasaghaly 700 jyldan astam uaqyt ótti. 1950 jyldary muyna (15 mu 1 gektkrgha ten) 73 kelogramm ónim alsa, býgingi tanda qytaylar odan muyna 373 kelogramm ónim aluda. Ol qúrghaq jәne túzdy jerlerde óse beredi. Býginde gaulyannyng Aziyada 75 payyz óndirilse, sonyng negizgibóligi Qytayda óndiriledi. Gaulyang Qytaydyng shyghys teristik ólkeleri men batys ontýstik audandary jәne ishki Monghol jәne Huby prvnsiyasynda ósedi. Gauliyandy astyq retindede paydalanady. Ol biday, kýrish, jýgeriden songhy tórtinshi oryndy iylenetin azyqtyq.

   Mo Yann shygharmalarynyng talayy Europa tilderine audarylghan. Tuyndylarynyng taralymy eng ozyq qalamgerler sanatynda.

– Mo Yannyng shygharmashylyq , jasampazdyq joly da halyqty qyzyqtyrady...

– Mo Yan 1981 jyly kýzde «Kóktemgi týnning janbyry qúya bastady» atty tyrnaqaldy әngimesin jariyalaghan edi. 1982 jyly «Sýikimsiz jauynger» men «Bala ýshin» deytin әngimeleri jaryq kórdi. Osydan keyin «Maqta satu danghyly», «Halyq әueni», «Araldaghy jel», «Jauyndaghy ózen» deytin әngimeleri oqyrmandarmen qauyshty.

1985 jyly «Móldir sәbiz» hikayaty jariyalana sala «Janghyryq» jaryq kórdi de, osyghan oray arnayy seminar ótti. Osy jyly әrtýrli basylymdar «Dop jasyn», «Altynshash bóbek» hikayattary men «Sualghan ózen», «Eski myltyq», «Boran», «Ýsh at», «Kýzgi su» atty әngimelerin jarysa basyp bastady.

1989 jyly Mo Yan Tayuani әngimeler syilyghyn aldy, әri hikayattar jinaghy men «Sening qylyghyng ýreylendiredi» atty hikayatyn oqyrmandargha úsyndy.

1991-1999 jyldary Mo Yannyng «Araq úlysy», «Ottaushylar әuleti», «Etjendi», «Qyzyl orman» atty romandary, «Aq maqta» bastaghan onnan astam hikayaty men «Balyq bazary» qostaghan jiyrmagha juyq әngimesi jaryq kórdi. Ataqty «Kópshilik әdebiyet syilyghyn» enshiledi.

2000 jyly «Qyzyl gaulyan әuleti» «Aziya aptalyghy» tarapynan HH ghasyrdyng hanzu tilindegi jýz ýzdik prozasy qataryna endi. Kelesi jyly onyng «Sandal azaby» Tayuani gazetter qúramasy tarapynan jyldyng eng ýzdik kitaby syilyghyn aldy. 2003 jyly «Sandal azaby» Diynjýn qosjyldyq әdebiyet syilyghyna ie boldy. 2006 jyly «Ómir men ólimning kýresi» atty romany Fukuoka Aziya mәdeniyeti syilyghyna qol jetkizdi. Osy jyly taghy Chiyndau uniyversiytetining qúrmetti professory ataghy da berildi.

2007 jyly «Sóile, Mo Yan» atty ýsh tomdyq jazushynyng ishki dýniyesin jayyp beretin shalqymalar jinaghy jaryq kórdi. 2008 jyly «Ómir men ólimning kýresi» atty tuyndysy ekinshi kezekti «Qyzyl saraydaghy týs syilyghyn» aldy. 2009 jyly bólek tәsilde jazylghan, tórt úzaq hat pen bir dramadan túratyn «Baqa» romany oqyrmandar qolyna tiydi.

2011 jyly «Baqa» romany segizinshi kezektik Mau Dýn әdebiyet syilyghyna ie boldy jәne Mo Yan Qytay Jazushylar odaghy tóraghasyna orynbasarlyqqa saylandy. Mo Yann shygharmalarynyng talayy Europa tilderine audarylghan. Tuyndylarynyng taralymy eng ozyq qalamgerler sanatynda.

«Eng jana shygharmam «Baqada» óz әpkemning obrazy kórinis berdi. Onyng Nobeli әdebiyet syilyghyn alatynyn es­tigen son, jurnalister onyng ýiine izdep bar­ghan. Ol әu basta búlardyng qoyghan súraqtaryna sa­byr­lyqpen jauap bergen. Biraq kóp ót­pey әbden mezi bolyp, audandaghy úlynyng ýiine tyghylyp bas saughalapty».

Mo Yan qay shygharmalarymen Nobeli әdebiyet syilyghyn enshiledi?

– Jazushynyng Noveli syilyghyn aluyna tikeley sebepker bolghan shygharmasy «Baqa» romany. «Baqa» tómendegi «Torsyldaq keude, bylqyldaq bókse», «Dar aghashy», «Ómir men ólim kýresi», «Araq eli», «41 zenbirek» atty romandardyng zandy jalghasy.

Mo Yannnyng búl jazghandary týgel derlik Qytay ýkimetining jýrgizip otyrghan demografiyalyq sayasatyna nazazdyghyn astarlap jetkizedi. «Eng jana shygharmam «Baqada» óz әpkemning obrazy kórinis berdi. Onyng Nobeli әdebiyet syilyghyn alatynyn es­tigen son, jurnalister onyng ýiine izdep bar­ghan. Ol әu basta búlardyng qoyghan súraqtaryna sa­byr­lyqpen jauap bergen. Biraq kóp ót­pey әbden mezi bolyp, audandaghy úlynyng ýiine tyghylyp bas saughalapty. Ápkem shy­nyn­da da «Baqany» jazghandaghy modelim. Biraq shygharmadaghy әpkem men ómirdegi әpkem arasyndaghy aiyrma­shy­lyq jer men kóktey. Romandaghy әpkem qazymyr, kókbet, tipti keyde qaraq­shy әielden aumaydy. Ómirdegi әpkem ashyq-jarqyn, júmsaq minezdi jan, asyl jar, ayauly ana. Al ómirdegi әpkemning ghúmyry bay-baqytty ótip keledi. Romandaghy әpkem ómirining sonynda ruhany auyr soqqydan úiqysyzdyq auruyna shaldyghyp, qara kýpisin ýstinen tastamay, jyn-shaytan siyaqty týnde kósheni kezip jýredi. Men әpkemning ken­peyildigine, sabyrlyghyna alghys aitamyn. Óitkeni, romanda ony basqasha adam etip beynelegenim ýshin renjimedi. Jәne әpkemning aqyl­dylyghyna әlige deyin tәntimin. Ol romandaghy keyip­ker men ómirdegi adamnyng kýrdeli qarym-qatynasyn dúrys týsindi», – deydi sheber suretker Mo Yan.

«Baqa» romany bylay bastalady: «Mening tughan auylym – eski saryndaghy sol bayaghy qatyp-semgen auyl. Tuylghan balanyng atyn qongdyng ózi bir qyzyq, sәbiyding dene bitimine ne bir mýshesine qarap atyn qoya salady. Ol at balagha únamay, keyin jigit bolghanda ózgertem dep kóbisi sharshap-shyldyghyp jýredi. Mening әpkemning aty – Aqjýrek, al әjem bolsa qyzyldardyng ataqty 8-armiyasynyng aldynghy shebindegi dәrigeri bolatyn. Ol әldeqashan «qyzyl qúrbangha» ainalghan...». Roman osylay jalghasa beredi. Al romannyng jalpy mazmúnyna toqtalar bolsaq. Ol qytaylyq dramma jazushysy Ky Du men japondyq ataqty jazushy Shagu Iryn arasyndaghy tórt hat pen bir dyramadan túrady. Búndaghy Ky Du – qytay ziyalylarnyng ókili. Mo Yan jaltaq, boykýiez, әljuaz, ruhy men jigeri toqyraghan etip suretteydi. Alghashqy tórt hatta: Qytay kommunistik partiyasy biylikke kelgennen keyingi 1960-jyldardaghy auyl-qystaqtaghy diqan әielderining bala bosanuy jónindegi qyzyqty tarihy jazylady. 50 jyldan astam uaqyt auylda әiel bosandyrumen ainalysyp kelgen Gugu esimdi akusherding bastan keshkenderi. Guguding auyl әielderine týsik tastatu barysyndaghy ótkergen qiynshylyqtary men tәjiriybeleri ashyq bayandaydy. Sonday-aq jazushy Ky Dudyng Qytay kommunistik partiyasyna mýshe boluy beynelenedi. Songhy tarauy Ky Du men Gu Gudyng arasyndaghy drammasymen ayaqtalady. Osy arqyly jazushy býgingi Qytay ýkimetining jýrgizip otyrghan demografiyalyq sayasatynyng Guguding jan dýniyesin qatty ózgertkenin, onyng ruh әlemindegi qinalysyn, ishki azabyn ashyna jazady. Bir dәuirding shynayy múny men zaryn osylay  laq etkizip tóge salady.

Osy romannan keyin Mo Yangha jurnalister kóp súraqtar qoyady. Ol eshkimnen seskenbey: «Men Lu Shúnshe dәuir shyndyghyn ashugha tyrystym. Búl jazghanym – esh ótirik emes, shyndyq», – dep ashyq aitqan jazushy. Nobeli әdebiyet syilyghyn alghan kezde telearnagha bergen súhbatynda «Siz baqyttysyz ba?», – degen tilshi súraghyna, ol: «Men baqyt jayly oilanbaptym da. Eger adamnyng densaulyghy jaqsy bolsa, barlyghyn tastap, ózin bos, erkin sezinse, sol baqyt shyghar. Al men bolsam janym qinalyp, tәnimdi auyr jýk basyp túr. Qoghamnyng auyr jýgin arqalap jýrgen janmyn», – dep jauap beredi. 1994 jyly Nobeli әdebiyet syilyghyn alghan, osy joly Mo Yandy syilyqqa úsynushylardyng biri, japondyq jazushysy, Mo Yannyng dosy Kendzaburo Oe 2006 jyly Beyjinge kelip sóilegen sózinde: «Mo Yannyng kýshti jasampazdyq quaty men qol jetkizgen әdeby tabystary Nobeli syilyghyna eng әleuetti qytaylyq ýmitker etedi», – degen bolatyn.

Kendzaburo Oe 2002 jyly Qytaydyng kóktem merekesinde biraz uaqtyn Mo Yanmen birge Gaumiyde ótkizdi jәne Mo Yannyng әpkesine sәlem berdi. Mo Yannyng «Baqa» romanyndaghy bas keyipkerding prototiypi – osy әpkesi, al sol shygharmadaghy japondyq dos Sha gu Iryn – osy Kendzaburo Oe edi. Kendzaburonyng Mo Yan shygharmalarymen tanysuy onyng tuyndylarynyng Japoniyada tәrjimalanyp, basylyp, taraluyna baylanysty. Mo Yan – jana shygharmalary jariyalana sala, bir-eki jylgha jetpey, shet elderde audarmasy jaryq kóre ketetin joly bolghysh qytaylyqtardyng biri edi. Búl Nobeli komiytetining ony uaqytynda kórip, jaqsy týsinuine kómektesti. Búghan shette jýrgen qytay diasporasy men sinologtardyng ýlesi de zor.

Al endi «Baqany» tolyqtyrghan shygharmalardyng mazmúnyna qysqasha toqtala ketseniz?

– Aldymen «Torsyldaq keude, bylqyldaq bóksesin» aitar bolsaq, búl romanda jazushy ayauly ananyng úly Lu Shy deytin sheneunikting azghyndaghan ómirin jazyp Qytaydyng jaqynghy bir ghasyrlyq jaghymsyz tarihyn arqau etedi. Ondaghy sansyz soghystar men kelensiz sayasy kýrester, halyq ómirin jalmaghan azapty jyldar kóz aldygha tartylady. Osy arqyly jazushy әlemning eng qúndy baylyghy adam ekendigin barsha adamzattyng esine salady. Adamgha mansap ta, aqsha da emes, úrpaqtyng óte manyzdy ekendigin aita otyryp, jer betindegi әr tirshilik iyesi óz «úryghy» arqyly tirshiligin jalghastyryp qoghamnan óz әreketi, tirshiligi arqyly ornyn alady. Adam tarihy túlgha  emes, qayta onyng kórkem minezi, aqyldy túlghaghasy kerek dep týiindeydi jazushy. Eger myna әlemde adam bolmasa onda mahabat pen jek kóru, qayghy men quanysh, jaqsy men jaman, súlulyq pen pasyqtyq, t.b, lar bolmas edi deydi. Mo Yaan osy ramany ýshin kezinde Qytaydyng «Búqaralyq әdebiyet syilyghyn» enshilep 100 myng yuani aqshamen maraptalghan.

«Dar aghashy» shygharmasynda jazushy 1900 jyldarda Qytaydyng shyghys teristiginde Nemisterding jol salu isin  bayandaydy. Batystyng 8 elining birlesken armiyasy Qytaydyng Beyjing qalasyna basyp kirgen qytay patshasy taghyn tastay qashqan tarihty shygharmada arqaru etiledi. Olar osylaysha oilarna kelgenderin isteydi, sony qandy qyrghyngha úlasady. Osyny estigen Qytaydyng Gaumy ýstirtindegi Dúng By auylyndaghy sharualar kóterilisi, olardyng basyna tóngen azaby, qangha bóktirgen batystyqtardyng qylmysyn ashyna 5 jyl boyy jazady.

«Ómir men ólim kýresin» Qytaydyng klassikalyq tarihy men anyzdardyng qosyndysy turaly jazylghan ýlken kitap deuge bolady. Múnda jazushy adam ata-babasynyng ruhyna qauyshu resiminde ruh birden súr jylangha ainalyp qitap betine  jazyla bastaydy, onda dihandardyng múny men shatyghyn qaghaz betine týskenin arqau etedi.  

Qalamgerding «Araq eli» romanynda ólkelik prkrory Ding Gúr atty erekshe tergeushisi bir asa auyr qylmystyq is boyynsha tergeu jýrnizgeni aitylady. Ol araq elindegi sheneunikting san myndaghan sharananyng etin jegeni anyqtalady. Alayda búghan jergilikti túrghyndar selt etpeydi. Tergeushi ózine mýlde araq ishpeu jóninde sert beredi. Biraq ol da sertinen tayyp onay ketedi. Búl romanda sheneunikterding shekten shyghyp mamyq oryndyqqa jayghasqan song halyqty úmytqanyn aita otyryp, adam jep irip-shirigenin batyl jazady. «Olar jayghana shiriktesip jatqan joq, adam jep óz taghdyrlaryn ózgertip otyr»  dep әlemge jar salady. Jazushy shygharmasynda búl shyndyqty  araq elining araq jasau institutynyng Gu Shýiyng mamandyghynyn  doktyranty Ly Idudyng jazaghan haty arqyly ayaqtaydy. Onda ol HH ghasyrdaghy Lu Shúnning «Esalannyng esteligi» atty әngimesinen keyingi adam  shoshyrlyq shyndyqtyng betin ashqan erligi aitylady.

Al «41 zenbirekte» jazushy auyl-qystaq ómirining bolmysyn jazu arqyly jastyq shaq pen kәrilik, jenilis pen jenis, qanghybastyq pen túraqtylyq siyaqty nәrselerding tepetendigin qalay saqtaugha bolatyny jazady. Osylaysha adam ómirining qily taghdyry tilge tiyek etiledi.

    Nobeli komiytetining hanzu tilinde jazatyn jazushylardy moyyndauy birinshi ret emes. Osyghan deyin Nobeli syilyghyna Sheni Sunveni, Lao She, Lini Yuytan jәne Ba Szini siyaqty birqatar jazushylar ýmitker bolghan. Al 2000 jyly búl syilyq óz shygharmalaryn hanzu tilinde jazatyn emigrant Gao Sinszyangha berildi.

–  Býginge deyin Mo Yannan basqa býkil әlemdik Nobeli әdeby sylyghyn alghan hanzu jazushylar bolmaghany ma?

– Nobeli komiytetining hanzu tilinde jazatyn jazushylardy moyyndauy birinshi ret emes. Osyghan deyin Nobeli syilyghyna  Sheni Sunveni, Lao She, Lini Yuytan jәne Ba Szini siyaqty birqatar jazushylar ýmitker bolghan. Al 2000 jyly búl syilyq óz shygharmalaryn hanzu tilinde jazatyn emigrant Gao Sinszyangha berildi. Ol kezende Qytayda da, eshbir shet memlekette de Gao Sinszyannyng taytalasatyn hanzu tilinde jazatyn avtor rasynda da bolghan joq. Onyng ýstine oghan Nobeli syilyghy emigranttyq ómirdi sipattap jazghany ýshin ghana berilmegen. 1980 jyldary Gao Sinszyan Hubey provinsiyasynda kóp sayahattap, qytaylyq auyldardyng ishki ómirine terennen ýnilgen. Nobeli syilyghyna ie bolghan onyng «Ruh tauy» atty romany kóbine-kóp biregey sujetpen biriktirile qoymaghan sayahatshynyng naghyz Qytay turaly ocherkterinen qúralghan kýndeligine úqsaydy.

Gao Sinszyannyng shygharmalary tek Fransiyagha qonys audarghannan keyin ghana audaryla bastady. Sondyqtan Nobeli syilyghyna ol Fransiyanyng azamaty retinde ie boldy. Al jana laureatqa keler bolsaq, Mo Yan әrqashan da tek óz ana tilinde jazatyn qytaylyq avtor.

Áriyne, Mo Yan Nobeli syilyghyn alugha layyqty jalghyz qytaylyq jazushy dep aitugha kelmeydi. Nobelidik komiytet jazushyny tek әdeby janalyq túrghydan ghana qarastyryp qoymay, qoghamnyng damuyna qosqan jalpy ýlesine de ýlken nazar audarady. Búl – әri etikalyq, әri sayasy mәsele.

Songhy on eki jylda Nobeli syilyghy qytaylyq jazushy-emigrant Gao Sinszyan men qúqyq qorghaushy-dissiydent Lu Syaobogha berildi. Búl eki rette de Nobelidik komiytetting sheshimi Qytay ýkimetining qatty narazylyghyn tughyzdy. Sondyqtan Nobelidik komiytetting qazirgi sheshimi sayasatqa qanshalyqty qatysty ekenin aitu qiyn. Basqa sózben aitqanda, Mo Yan shynymen de Nobeli syilyghyn alugha túrarlyq jazushy ma, әlde búl tek Nobelidik komiytetting Qytaydyng sayasy ýkimetin «aldap-sulap kóndirui» me?

Nobelidik komiytetting sheshimin «týsine» qong qiyn. Búl sheshim Gao Sinszyannyng da, Lu Syaobonyng da esimimen tikeley baylanysty boluy mýmkin. Sonday-aq búl sheshim Qytay – Japon qarym-qatynasyndaghy ymyrany kýsheytu maqsatynda qabyldanghan boluy da mýmkin. Sebebi, fiziologiya salasyndaghy Nobeli syilyghyna japondyq ghalym ie bolsa, әdebiyet salasyndaghy syilyq qytaylyqtargha búiyryp otyr.

Qazir Mo Yannyng shygharmalary el arasyna keng taralghan, әrqashan súranysqa iye. Al Gao Sinszyannyng oqyrmandary aitarlyqtay kóp emes. Sebebi, Qytay resmy týrde onyng shygharmalaryn taratudan bas tartqan. Biraq onyng taraluyna kedergi keltirip te otyrghan joq. Sol sebepti Gao Sinszyannyng shygharmalaryn kópshilik júrt bile bermeydi.

Mo Yannyng kóptegen romandary men povesteri Qytay tarihyndaghy aituly kezeng – HH ghasyrdyng 1930-40-shy jyldaryndaghy Japon basqynshylyghy tarihty bayandaydy. Mo Yandy «kópshilik búqaralyq jazushysy» dep aitugha bolady. Bәlkim memlekettik jazushy deuge kelmes. Basqa da kóptegen qytaylyq jazushylar sekildi ol da sayasattan boyyn alshaq ústaugha tyrysady. 2011 jyly Mo Yan Qytaydaghy eng joghary dәrejeli syilyq – Mao Dun әdeby syilyghyna ie boldy. Búl memlekettik syilyq bolghanymen, oghan ie bolu ýshin partiyany madaqtau mindetti emes. Qazirgi tandaghy Qytaydaghy mәdeny ýrdis pen sayasat birshama ózgergen jәne kóptegen erkindikterge qol jetkize bastady. Sonyng arqasynda әdebiyetti tek sayasatty madaqtau qúraly retinde paydalanu toqtatylghan. Qytayda Ly Chjiiy sekildi qoghamnyng ózekti mәseleleri turaly ashyq jazatyn avtorlar da bar.

– Mo Yannyng dengeyinde shygharma jazatyn nemese odan moyny ozyp túrghan taghy qanday hanzu jazushylar bar?

– Qytaydaghy eng ýlken әdebiyet syilyghy Mau Dýn әdebiyet syilyghyn alghan myna jazushylardyng barlyghy da Mo Yannan aspasa, kem sogha qoymaydy. Olar: ataqty Shiyan Fyn, Han Shaugýn, A Shyn, Lu Sola, Ma Yun qatarlylardy da ataugha әbden bolady.

Búdan syrt ataqty Dzya Pin Ao,  iy Hua,  Van Aniy (әiel), Vang Myn, Shy Sujiyn, Han Shau gýn, Jang Ýy , Jang Jiye (әiel), Jang Chenjy, Ly Au, Su Tuyn  óz aty Su Chjunguy. Jәne 1991 jyl qaytys bolghan San Maudy da osy qatargha qosugha bolady.  San Mau әuelgi aty – Chyn Fiyndyn. Ol mahhabat, otbasy, neke qatynasy,t.b. sekildi san aluan taqyryptardy tamasha da, tartymdy, qyzyqty etip qarapayym tilmen úghynyqty jazghan sheber jazushy. Ol ataghy alty qúrlyqtan asyp ketken asa talantty qalamger. Onyng kóptegen shygharmalary shet tilderge audarylghan.

Al Lu Yuyndy da aita keteyin. Ol1949 jyly Tayuanda tuylghan ata, babasy beyjindik. Ol Amerikanyng Klumbiya uniyversiytettin bitirgen. Shygharmalary jastardyng kónilinen shyghyp jýrgen ataqty osy zaman jazushysy.  «Jýrekting otyn jaghayyqshy», «Qandy qoldyng tarihy» qatarly kitaptardyng avtory. Qazir Amerika Qúrama Shtattarynyng túrghyny.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly 

(Súhbat 2013 jyly sәuirde alynghan)

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3345
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6182