Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3386 0 pikir 16 Sәuir, 2012 saghat 13:04

Qazaq ruhaniyatynyng qayratkeri

Kózi tiri bolghanda biylghy sәuir aiynda Kamal Seyitjanúly Smailov 80-ge tolar edi. Onyng ómirden ótkenine 10 jylday uaqyt boldy. Biraq osy bir qazaqtyng daryndy úlynyn, jurnalist-jazushy, kino jәne televiziyanyng asa kórnekti mamany, ayauly azamattyng jarqyn beynesi mening kóz aldymda, tiri kezindegidey kýlimdep, jyly shyray tanytyp, «bauyrym» dep túrghanday kórinedi.

Kózi tiri bolghanda biylghy sәuir aiynda Kamal Seyitjanúly Smailov 80-ge tolar edi. Onyng ómirden ótkenine 10 jylday uaqyt boldy. Biraq osy bir qazaqtyng daryndy úlynyn, jurnalist-jazushy, kino jәne televiziyanyng asa kórnekti mamany, ayauly azamattyng jarqyn beynesi mening kóz aldymda, tiri kezindegidey kýlimdep, jyly shyray tanytyp, «bauyrym» dep túrghanday kórinedi.

Alghash ret onymen 1959 jyldyng ja­zyn­da Jambyl oblystyq «Enbek tuy» gazetinde óndiristik tәjiriybeden ótip jýrgende tanystym. Gazetting jauapty hatshysy, jerlesim Saghat Adipov: «Mәskeu poyyzymen batystan issaparmen Almatygha oralyp bara jatyr eken, Aqtóbeden Súltanghaly Qadyrov degen joldasym telefon soqty, Kamaldy qarsy al, saghan habar ber, kezdesip qalayyq depti, mening uniyversiytetti birge bitirgen joldasym ghoy, qazir «Bilim jәne enbek» jurnalyn basqa­rady», - dedi. Ekeumiz vokzalgha keldik. Jol boyy Saghat aghay Kamaldy maqtaumen boldy. «Ishimizdegi jasymyz edi, biraq sa­baq­ty kýshti oqydy. Óte talantty, qalamy jýirik, jazghysh edi. Oqu bitirisimen «Le­niyn­shil jasta» qyzmetke qaldy. Qazir jana jurnaldy basqaryp otyr. Keleshegi mol, әli ol úzaqqa barady» dep kópirtip maqtau­men boldy. Men basymdy iyzep, tyndaumen boldym. Mәskeu poyyzy da kelip toqtady. Poyyz jarty saghat ayaldaydy. Ol kezde shygharyp salu, qarsy alu rәsimin jasau әdet bolatyn. Sәkeng jenil ýstel dayyn­datyp qoyghan-dy. Ýstelge birden jayghas­tyq. Kamal ekeui saghynysyp qalghan eken, qúshaqtasyp, sýiisip, mәz-mayram bolyp qalysty. Eki dostyng qarym-qatynasyna men qyzygha qaraumen boldym. Kezdesu qúrmetine eki-ýsh rumka sharap aldyq. Asyghys bolsa da, jenil tamaqtanyp, ótken-ketkendi aityp otyrghanda poezdyng jýrer uaqyty da bolyp qalghan eken. Saghat dosy­na meni tanystyrdy. «Inim, ózimizding izimizdi basyp keledi, bizde praktikada jýr, ózi - aqyn, óleng jazady», - dep meni kótermelep qoydy. Ol kezde baspasózde alghashqy ólenderim jaryq kórip túratyn. Sony aityp, meni biraz jerge aparyp tastady. Kamal bolsa bas iyzep, jatyrqamay, ishke tartyp: «Almatygha barghanda maghan kelip túrsanshy», - dep jalpyldap jatty. Biraq menen aqyn shyqpady. Keyin ólendi qoyyp kettim, gazetke mәdeniyet, óner, bilim jayynda maqala, suretteme jazugha qaray oiysyp kettim. Keyin Almatyda kezdeskende Saghattyng aitqany esinde qalghan boluy kerek, Kamal: «Ólendering qayda? Bersenshi gazetterge», - dedi. Men kýlip: «Ólenmen qoshtasqanmyn, qara jayau maqala jazugha kóshtim», - dep qysqa jauap berdim.

Kamalmen sol alghashqy tanystyghymyz keyin jalghasa berdi, aghaly-inidey bolyp, kónilimiz jarasyp ketti, bir-birimizge degen tilektestigimiz artyp, jaqyn bolyp kettik. Ortalyq partiya komiytetinde biraz uaqyt birge qyzmet istedik.

Kamal aghamyz shygharmashylyq jaghy­nan da, qyzmet jaghynan da kileng ósumen boldy. Jurnaldan keyin komsomoldyng Ortalyq Komiytetining sekretary bolyp istedi. Jastyq jalynymen osy jyldary jastar baspasózine basshylyq etti, jastar­dyng shygharmashylyq ósuine, mәdeniyet pen ónerge atsalysuyna múryndyq boldy. Ári ózi búrqyratyp gazet-jurnaldargha jazu­men boldy. Biz, jastar, onyng jazghandaryn qyzygha oqitynbyz. Taqyryp ayasy ken, ghylym men óner janalyqtaryn nasihat­tau­gha, ony jurnalistik sheberlikpen qyz­ghylyqty, kórkem tilmen jetkizuge tyrysa­tyn, sifrlardy oinatyp jiberetin.

Joghary biyliktegiler jas qalamgerding jan-jaqty izdenisterin, oilylyghyn, úiym­dastyrushylyq qabiletin kóre bildi. Ony qazaq kinostudiyasyn basqarugha jiberdi. Kino salasyna qyzyghushylyq osy jyldary ýstem bolyp túr edi, últ kadrlary az bolatyn. Komsomoldyng kóriginde qay­nap-ósken Kamalgha qazaq kinosyna jas­tar­dy keninen tartyp, janashyl jastardy osy iske júmyldyru tapsyryldy. Tabigha­tynan janalyqqa jany qúmar, izdengish, bastamashyl Kamal kinogha kelgende bir top jaspen búl tvorchestvolyq mekemening júmysyn jandandyrugha kóp kýsh saldy. Oljas Sýleymenov, Ákim Tarazy bastap, dostary arasynda jeti tapal atalghan jigit­ter, Sayyn Múratbekov, Ábish Kekilbaev, Asqar Sýleymenov, «Qo­nyr kýz» povesimen jas­targha keninen tanylghan Qalihan Ysqa­qov jәne basqalar kinos­tudiyany jastardyng ozyq iydeyasy­nyng oshaghyna, shy­gharma­shylyq aitys-tartys pen disputtyng qy­zu kórigine ainaldyryp jiberdi. Kileng qalamy úshqyr, bilimpaz jastar endi prozadan kinosse­nariy jazugha mashyq­ta­nyp, jana janrdy iyge­ru­­ge oiysyp ketti. Kino óne­rining tabighatyn jete mengeruge belsene kiris­ti. Kinostudiyanyng jú­my­sy jandanyp jýre berdi. Jastar óz enbek­terining jemi­sin kórip, eseye, mar­qaya týsti. Alyn­baytyn qamal joq, jastar kino salasyn da tizgindep, mo­yyndatyp ýlgerdi.

Kamal Seyitjanúly az uaqyt Ortalyq partiya komiytetining ýgit-nasihat bólimi mengerushisining bi­rin­shi orynbasary bolyp istedi. Biraq Kamaldyng jýregi óz hobbiyine - shygharmashylyq júmysqa ong iyghyn berip túrdy. Múny sezgen jogharghy basshylar ony Memlekettik kino komiytetin basqarugha jiberdi. Ózi sýigen, janyna jaqyn kәsipke Kamal zor yntamen kelip kiristi. Ómirde, basshylyq qyzmette jinaqtaghan tәjiriybe­sin is jýzinde payda­lanugha bar kýsh-jigerin júmsady. Búl kino salasyn basqarghanda ómirge jaqsy tuyndylar keldi. Qos seriya­ly «Qyz Ji­bek», «Atamannyng aqyry» filimderi respublika shenberinen shy­ghyp, odaqtyq, әlemdik dengeyge kóterildi. Búl últtyq kinotuyndylar osy kýnde klassikalyq óner tuyndylary retinde qazaq mәdeniye­tining maqtanyshyna ainal­dy. Olardy qazirge deyin kórermender qyzygha kóredi, tәrbiyelik, tanymdyq manyzyn әli de jo­ghaltqan joq.

Kóp keshikpey Kamal Seyitjanúly Tele­viziya jәne radio habarlaryn taratu jónindegi memlekettik komiytetke basshy­lyqqa keldi. Kino men televiziyanyng teh­niy­kalyq jaghynan da, mazmúndyq jaghynan da, tanymdyq-tәrbiyelik jaghynan da aghayyndas salalar ekendigi belgili. Búl salany basqaru Kamalgha jana kәsip týri bolghan joq. Búrynghy iygergen salany jana talapqa, uaqyt súranysyna say ilgeri bas­qa­ru bolyp tabyldy. Eng bastysy, ol óner­li, izdenimpaz, oishyl, janalyqty sezine biletin jastardy manyna toptastyra bildi. Jana taqyryp, jana format, jana sheshim tabudy újym aldyna mindet etip qoydy. Televiziya men radio kónil kótere­tin, duman­dy keshter ótkizumen ghana shek­tel­mey, qoghamnyng iydeologiyalyq qarymdy qúraly ekendigin de esten shygharmau eske­rildi. Óitkeni búl újymnyng ókilderi biylik­ting tikeley qadaghalauynda boldy. Sayasatty da nasihattau talap etildi. Osynday jagh­day­da televiziya sayasatqa da, halyqtyng bolashaghyna da, últtyq órkeniyetke de adal qyzmet etuge tiyis edi. Múny Ortalyq partiya komiytetinde qyzmet istep shyndal­ghan kәnigi maman iyesi Kamal Seyitjanúly bir mezet te esten shygharghan joq. Bәrin elekten ótkizip, televiziyanyng qoghamnyng qajetin de, sayasattaghy ústanymyn da sa­baq­tastyra, úshtastyra jýrgizuge kýsh saldy. Jadaghay, úranshyl sayasattyng shoq­pary­na ainalmay, telebaghdarlamanyng tanymdyq, tәrbiyelik, órkeniyettik qúndy­lyq­tardan syrt qalmauy jete eskerildi. Kamaldyng qoldauymen kógildir ekran arqyly «Qymyzhana», «Tamasha», «Alty­ba­qan» siyaqty baghdarlamalar kórer­menderge jol tartty. Últtyq oiyndar, salt-dәstýrler nasihattaldy. Olardyng kórkemdik sheshimine de kóp kónil bólindi. Sonymen qatar televiziya arqyly óndiris­tik-industriyalyq taqyrypqa, respublika­daghy asa manyzdy óndiris oshaqtaryndaghy enbek adamdarynyng qajyrly enbegin kórsetuge de kóp kónil bólindi. Auyr indust­riya tehnikasy ghana emes, janashyl enbek ozattarynyng mәndi ómiri, jasampaz tirshiligi kógildir ekranda kórinis tapty.

Radio men televiziyada birge istegen qyz-jigitter ony minezining ashyqtyghy, qarym-qatynastaghy qarapayymdyghy, jurnalistik tapqyrlyghy, iydeya beruge sheberligi ýshin jaqsy kórdi. Ony naghyz demokrat basshy dep tanydy. Komiytetting tóraghasyna qyzmettesteri iymenbey kirdi, oiyndaghylaryn irikpey, erkin jetkizdi. Kamekeng olardy yqylaspen tyndady, aitqandarynyng baghaly jerlerin týrtip alyp, qajetti dәnderin esepke alyp otyr­dy jәne olardy kәdege asyra bildi. Árip­testerining qasy-kózine, týr-týsine, bet-kelbetine, últyna qaramastan, eshkimdi ala­la­may, iskerligine, júmysqa jauapty­ly­ghyna, tapsyrmany oryndaudaghy tiya­naq­tylyghyna qarap baghalady. Soghan qa­ray syi-qúrmetke, marapatqa ie boluyna, әleumettik kótermeleu syilyqtaryn aluy­na qamqorlyq jasap otyrdy. Sondyqtan da ony qarauyndaghylar әdil basshy dep sanady.

Shygharmashyl enbekting qyr-syryn ol jaqsy bildi. Búl sala qyzmetkerlerining erkeligi men seriligin, asaulyghy men anghal­dyghyn kez kelgen basshy týsine bermeydi, olarmen til tauyp júmys isteuge iykemdiligi de jetise bermeydi. Búlargha basshylyq etu ýshin solardyng tilin biletin, minez-qúlqyn, ónerining qúnyn aiyra alatyn Kamekeng sekildi maman-menedjerler kerek edi. Solar ghana óner adamdarymen qoyan-qol­tyq aralasyp, jemisti júmys istey aldy. Sony eskergen respublikanyng birinshi basshysy Dinmúhammed Qonaevtyng oghan Ortalyq partiya komiytetining mәdeniyet bólimin basqarudy tapsyruy tegin emes. Búl qyzmette de Kamal Smailov tizege basyp, soyyl soghyp, shoqpar ala jýgiruge әuestengen joq. Tózimdilik, toleranttylyq, minezdilik tanytty, iskerlik, týsinistik kórsete bildi.

Totalitarlyq jýie kezinde biylikke tym demokratiyashyl basshy únay bermeytin. Mening jurnalistikadaghy túnghysh basshym, «Sosialistik Qazaqstan» gazetining redak­tory Kenesbay Qosbaevtyng birde Kamal turaly әngime bolghanda «osy jigit kónil­shek, elgezek minezin eng bolmasa bir mys­qal­gha azaytsa, naghyz isker basshy shyq­qaly túr» dep aitqanyn estigenim bar.

Shygharmashylyq jolyn jurnalistiy­kada «Leninshil jas» gazetinde - әdeby qyzmetker, «Bilim jәne enbek» jurnalynda bas redaktor bolyp bastaghan ol kenes ókimeti taraghan song jurnalistikagha qayta oraldy. «Aqiqat» jurnalyn basqardy. Jogharghy keneske deputat bolyp saylandy. Jurnalister odaghyna úzaq jyl basshylyq etti. Kóp kitap jazyp, jaryqqa shyghardy. Ghylymmen de ainalysty. Ónertanu ghyly­mynyng kandidattyq dәrejesin alu ýshin dissertasiya qorghady. Temirbek Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda kafedra basqardy, studentterge dәris berdi.

Búl san salaly júmystarda ol ózin jaqsy jaghynan kórsete bildi. Enbekteri baghalanyp, kóp marapat, nagradagha ie bol­dy. Respublika Jogharghy Kenesine әldeneshe ret deputat bolyp saylandy.

Kamal Smailovtyng televiziya men kino salasynda, qazaq jurnalistikasynda sinirgen enbegi aitarlyqtay. Jaqsy kino­filimder men teletuyndylardyng dýniyege keluine de sebepshi, úiytqy boldy. Búl salalarda kóp shәkirt tәrbiyeledi.

Eng bastysy, onyng basshy retindegi, shygharmashylyq qayratker retindegi erek­sheligi kimmen bolsa da júmys isteuge beyimdiligi edi, kimmen bolsa da әngime-dýken qúryp, ortaq taqyrypta sóilese biluge qabilettiligi erekshe edi. Mynau - bala, mynau jas qoy dep, eshkimdi kemsit­pey, olardy әngimege tartyp, sóilese biletin. Kishipeyil, eshkimdi jatyrqamaytyn. Elding bәrin ózine dos kóretin.

Onyng ózindik bir artyqshylyghy - kim­men bolsa da til tabysa biletindigi edi. Ol kәri tarlan Ghabit Mýsirepovpen de, asau, turashyl, birbetkey Oljaspen de, bilgir, auyzdygha sóz bermeytin sheshen Múrat Áuezovpen de, Batys mәdeniyetimen dertti bolghan, ensiklopediyalyq bilim iyesi Asqar Sýleymenovpen de, janashyl modernist, tehnokrat Ghadilbek Shalahmetovpen de, aryndy, arqaly aqyn, qynyr minezdi Ótejan Núrghaliyevpen de til tabysa bilui osyghan dәlel bola alady. Onyng dostary kóp boldy. Ózining mekteptegi partalas dosy - akademik Tóregeldi Sharmanovpen dostyghy dýniyeden ótkenge deyin jalghasty. Aralaryna bir syzat týsken joq. Jalyndy jauynger, maydanda erlikpen qaza tapqan publisist aghasy Baubek Búlqyshevti kózi tirisinde pir tútyp, oghan tabynyp, siynu­men boldy. Ómir boyy kumir tútty. Uniy­ver­siytet bitirerde mening jazghan «Baubek Búlqyshevting publisistikasy» degen diplom júmysymdy kitaphanadan aldy­ryp, oqyp shyghyp, riza bolyp, maghan al­ghys aitqany bar. «Múnyng azdap keneytse, dayyn túrghan kandidattyq dissertasiya ghoy», - dep qolpashtaghany әli esimde.

Meni Kamalmen alghash tanystyrghan Saghat aghayym birde maghan hat jazyp jibe­ripti. Onda ol Kamal kurstasyna degen ókpe-renishin bildiripti. «Birge oqyghandaghy eng jaqyn joldasym edi. Nany jýrip, ósip ketti. Eki ret ministr taghyna otyrdy. Jambyldaghylargha qúlaqqaghys etip, jәr­demi tiymedi. Bedeli bar, oblystaghylargha sózi ótedi. Biraq bizdi ol úmytyp ketti. Sodan aramyz suyp ketti», - dep jazypty. Kamalgha ókpe-nazyn jetkizse degen boluy kerek. Ne dep jetkizemin?! Kezdesken sayyn Kamaldyng Saghattyng otbasyn, jaghdayyn súrap bәiek bolyp jatatyny maghan mәlim. Saghat turaly jyly sózden basqa eshtene demeytin. «Minezi qúrghyrdy qoysanshy, bizding Sәkenning minezi qynyr, óz aitqa­ny­nan qaytpaydy, diplomatiyasy joq, әriptesterimen mәmilege keluge bara ber­meydi, óz minezinen tauyp jýr ghoy, әitpese qalamynyng jýiriktiginde, azamattyghynda esh aiyp joq», - deytin Kamal maghan kez­des­kende. Al Saghat aghayymnyng bolsa, oghan ókpesi qara qazanday, renishin shúbata jóneletin. Bar aitary: eski dostaryn úmy­typ ketti. Qol úshyn bermeydi deydi. Kamal bolsa eshkimdi renjitip, ókpeletip jýrmin degen oy qaperine kirip te shyqpaydy. Óitkeni onyng jýregi dostaryna әrdayym adal. Eshkimdi renjitip, kóniline qayau sal­dym dep oilamaytyn. Eshkimmen jaulasyp, kenirdek jyrtyspaytyn. Bekzat, biyazy, ii júmsaq azamat bolatyn. Kisige qiyanat jasaugha barmaytyn. Otbasyna da jayly boldy. Júbayy Nadiya Najmeddiynqyzy Shmanova KazGU-dyng orys filologiyasyn ózimen bir jylda bitirip, KazPIY-de stu­dent­terge orys tilinen sabaq berdi. Ghylym kandidaty boldy, kafedra basqardy. Kamalgha eki úl, bir qyz syilady. Tatu-tәtti ómir sýrdi. Ókinishke qaray, úly Núrlan azamat bolghanda syrqattan erte dýnie saldy. Otbasyna kónil aityp barghany­myz­da qazaqtyng belgili qayratker qyzy, respublikanyng mәdeniyet salasyn bas­qarghan, Ýkimet tóraghasynyng orynbasary bolyp istegen Manura Merghaliqyzy Ahmetova: «Keshe ghana Kamekeng bizde bó­lim­de bolghan edi, qyzmet babynda sóile­sip, әngimelesken edim. Sonda balasynyng qatty syrqattanyp jatqanyn, jan kýize­lisin sezdirgen de joq edi. Netken tózimdi adam edi!» - degeni әli esimde.

Júbayynyng da búl auyr qayghyny bastan keshuine tura keldi. Ol ózi qazaqtyng belgili qayratker azamaty Ánuarbek Naj­meddiynúly Shmanovtyng tughan qaryndasy edi. Ápekeng bolsa, Mәskeuding halyqaralyq qatynastar institutynyng alghashqy týlek­te­rining biri bolatyn. Fransuz tilin, búl elding әdebiyetin jaqsy biletin. Komsomol, partiya úiymdarynda úzaq jyl qyzmet etti. Sol­týs­tik Qazaqstan oblystyq partiya komiyte­tining ekinshi hatshysy, respublika Jogharghy Kenesining deputaty boldy. «Bilim» qoghamyn basqardy. Óte sauatty, ziyaly aza­mat edi. Qaryndasy da - agha ýlgisin kórip ósken, tәrbiyeli adam. Júbayy dýnie salghannan beri onyng ýsh tomdyq shyghar­ma­lar jina­ghyn jaryqqa shygharugha, derekti kino­filim­ning týsiriluine úiytqy boldy. Marqúm júbayy turaly mektepterde, studentter arasynda kezdesu ótkizip, jyly estelikter aityp jýrgenin Qamekenmen «Aqiqat» jurnalynda birge istegen jazushy Marat Mәjitov әrdayym sýisine bayan­daydy: «Bizding apay Qamekenning otbasyn ózi bardaghyday basqaryp otyr. Úly Sәlim - bizneste, qyzy Zayra dәriger bolyp isteydi. Nemereleri - әjesining qamqor­ly­ghynda», - deydi ol.

Bizding Kamekeng - qalamger-qayratker, kinoger, telejurnalist, jazushy-publiy­sist. San qyrly daryn iyesi, elgezek, elge qadirli azamat edi. Tiri bolghanda, búl kýnderi 80-ge keler edi. Onyng jyly jýzi, әrdayym kýlimsiregen beynesi - әli kóz aldymyzda. Biz, onyng dostary, әriptesteri Kamekendi eshqashan úmytpaymyz. Onyng esimi - bizding jýregimizde!

Ábdesh QALMYRZAEV, filosofiya ghylymynyng doktory, professor

«Alash ainasy» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502