Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2253 0 pikir 16 Sәuir, 2012 saghat 13:12

Myrzageldi KEMEL: QAZAQQA ET JEUDI AZAYTU KEREK

Myrzageldi KEMEL, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor:

- Elimizde et baghasy  da kýrt ósip, qazir tipti  Europadaghy baghamen tenesti.  Jalpy mal  baqqan el bola otyryp osynday qymbatshylyqqa jol beruimizding sebebi nede?

- Biz etting qymbattaghanynan útpasaq, útylmaymyz. Nege desenizder, býginde halyqtyng 50 payyzy auyldyq jerde túrady, onyng 80 payyzy ózimizding qazaqtar, demek etti naryqqa shygharatyn da, odan payda týsiretin de qarapayym túrghyndar ghoy. Al qala halqy bolsa, osydan keyin etti az jeudi ýirenetin shyghar. Jalpy Qazaqstanda etti kóbeytuding mýmkindigi zor. Halyq mal baghu kәsibin jaqsy mengergen, endi tek olardy úry-qary, barymtashylardan qorghaudy ýirenui kerek. Sonday-aq Qazaqstan mal etining sapasy jaghynan Europanyng aldynda maqtana alady. Sebebi ónimimiz óte qúnarly, júghymdy.  Al europalyq et tek  jasushadan túrady, qaynatyp, nan salyp jeuge kelmeydi.

- Degenmen  aldaghy uaqytta etting baghasy qayta tómendep, ne ósui mýmkin be?

Myrzageldi KEMEL, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor:

- Elimizde et baghasy  da kýrt ósip, qazir tipti  Europadaghy baghamen tenesti.  Jalpy mal  baqqan el bola otyryp osynday qymbatshylyqqa jol beruimizding sebebi nede?

- Biz etting qymbattaghanynan útpasaq, útylmaymyz. Nege desenizder, býginde halyqtyng 50 payyzy auyldyq jerde túrady, onyng 80 payyzy ózimizding qazaqtar, demek etti naryqqa shygharatyn da, odan payda týsiretin de qarapayym túrghyndar ghoy. Al qala halqy bolsa, osydan keyin etti az jeudi ýirenetin shyghar. Jalpy Qazaqstanda etti kóbeytuding mýmkindigi zor. Halyq mal baghu kәsibin jaqsy mengergen, endi tek olardy úry-qary, barymtashylardan qorghaudy ýirenui kerek. Sonday-aq Qazaqstan mal etining sapasy jaghynan Europanyng aldynda maqtana alady. Sebebi ónimimiz óte qúnarly, júghymdy.  Al europalyq et tek  jasushadan túrady, qaynatyp, nan salyp jeuge kelmeydi.

- Degenmen  aldaghy uaqytta etting baghasy qayta tómendep, ne ósui mýmkin be?

- Qazaqstanda bir nәrse qymbattasa, qayta baghasynyng týspeytinine ýirenip qaldyq qoy. Et pen et ónimderi bagha jaghynan ózining shegine jetti dep aituymyzgha bolady. Endigi uaqytta onyng qúny tómendemeytini belgili, sonymen birge әzirge  óspeui de mýmkin. Jalpy búl shoshitynday nәrse emes. Mysalgha alsaq, Ózbekstanda etting baghasy bizdikinen de qymbat. Biraq olar etti ýnemdi qoldanady. Eger biz 15 adamgha 60 keli et asatyn bolsaq, olar 3 keli etpen-aq  15 adamdy kýtip alady. Qystyng kýni qazaqtar bir jylqy, bir iri qara soyyp alady. Osydan keyin әriyne et jetpeydi. Endi sonyng bireuin qysqartugha tura keledi.

- Mamandar et baghasynyng qymbattauyn mal sanynyng azdyghymen baylanystyrady. Osyghan qalay qaraysyz?

-Búl - qate pikir. Mal sany jetkilikti. Biraq, biz halyqaralyq naryqpen ómir sýruimiz  kerek. Et  baghasynyng  halyqaralyq naryqqa sәikes bolghany jón. Basqalaryn aitpaghannyng ózinde Resey, Belarussiyamen tenesuimiz kerek. Olay bolmaghan kýnde, mal  kontrabandalyq jolmen shetelge shygharylady. Qazirding ózinde onday derekter kóp. Taghy bir aitarym, bolashaqta auyldaghy  malymyz halyqaralyq standarttargha say kelmey qaluy mýmkin degen pikirler aitylyp jýr.   Búl da dúrys emes. Bizde әr aimaqtyng ózining tabighat jaghdayyna beyimdelegen  maly bar. Olar sol kýiinde saqtalyp qala beredi. Sonymen birge asyl túqymdy maldar da jetkilikti. Tek solardy jetildirip, kóbeytip ósire beru qajet. Áriyne, búl-әr sharuanyng ózining jeke júmysy. Oghan memleket jәrdemdespeydi.

- Sheteldik asyl túqymdy iri qaragha  nege múqtaj bolyp otyrmyz? Ol jaqtan jetkiziletin  әr siyrdyng qúny  10 myng dollargha deyin barady. Búl aqshany jelge shashu emes pe?

- Endi bәri jospargha baylanysty ghoy. Eger olardy túqymdyq búqa retinde paydalanatyn bolsaq, odan birneshe búzau tuatyn bolsa, onda aqsha jelge úshpaydy. Olardy eshkim birden bordaqylayyn dep jatqan joq qoy. Sosyn sheteldik iri qarany kim kóringenge ýlestirip jatqan joq. QazAgro mamandary tauly, teniz dengeyinen 500 nemese 900 metr biyik ornalasqan jerde atalghan maldy ósiruge bolmaydy degen siyaqty naqty-naqty núsqaulyqtar beredi. Mәselen, gereford jәne angus siyaqty iri qara túqymdary Narynqol jerinde ústaugha jaray ma, joq jaramay ma mamandar sony anyqtaydy aldymen. Eger jaramasa, «odansha  aqbas siyryndy asyray ber» deydi. Ol jerde sheteldik maldyng keleshegi joqtyghyn birden aitady. Óz basym «QazAgro» baghdarlamasynyng nәtiyje beretinine senemin.

- «QazAgro» demekshi, osy holdingting  nesie alushy sharualargha qoyyp otyrghan talaby auyrlau siyaqty. Mәselen, aqsha alu ýshin kepildikke qoyatyn qalada ýiing bolu kerek degen talapty kez-kelgen qarapayym auyl túrghyny orynday almaydy. Osy jaghyn retteuge bolmay ma?

- Kenes ýkimeti kezinde bankter kepilsiz aqsha beretin. Osyghan bizding halqymyz әbden ýirenip alghan. Al onyng sony memleketting kýireuine alyp kep soghatynyn eshkim bile bermeydi. «QazAgro»-da qyzmet etken adam retinde aitayyn,  basqa elderde eger nesie alatyn bolsanyz, sizding týp-túqiyanynyzgha deyin tekseredi. Mәselen, jasynyz 45-ten assa, sizding aqshanyzdy qaytaratyn artynyzda balalarynyzdyng jaghdayy qanday, ýileri, júmystary, banktegi esepshottarynda jalaqysynyng jartysyn saqtap qoyatyn mýmkindigi bar ma, sonyng bәrin anyqtaydy. Bizde jeti týrli talap  bolsa, olar  jetpis týrli talap qoyady. Sondyqtan bizding talaptar asa auyr emes. «QazAgro»-ny kәdimgi banktermen salystyrugha bolmaydy. Mәselen, holding 6 payyzdyq nesiyeni jeti jylgha deyin beredi, alghashqy eki jylda onyng ósimin almaydy, siz nesiyeni jylyna eki-aq ret tóleysiz, bir mәrte ghana tóleymin deseniz de erik ózinizde. Múnymen salystyrghanda  bank aqshany ay sayyn talap etip otyrady jәne ósimmen. Memleketke tek  «bere ber» dep qarap otyra beruding qajeti joq. Onyng bәri-halyqtyng jalaqysynan alynghan ósimmen, salyq ósimimen, zeynetaqy qorlaryndaghy aqshamen, basqa da týrli joldarmen jinalghan halyqtyng óz aqshasy. Qarjyny ondy-soldy shasha beruge bolmaydy ghoy.

Súhbattasqan -Núrmúhammed MAMYRBEK

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502