«JANAÓZEN ISI»: TERGEUShILERDING «TÁSILI» - AZAPTAU
Aqtaudaghy sottyng 16-sәuirde ótken 15-shi otyrysy, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining aqparatyna sәikes, sottalushy Roza Tóletaevany súraudan bastalghan.
Advokat Juaspaeva: Sizding tughan kýniniz jónindegi súraqqa jauap bergen kezde ýsh ret qatelesuiniz nege baylanysty?
Roza: Birinshiden, ótken jyldyng qazan aiynda avariyagha týsuimmen. Ekinshiden, әriyne, Janaózen oqighasymen. Búryn men eshqashan oqqa úshyp qaza bolghan adamdardy, soghys әreketterin kórgen emespin. Osynyng bәrinen keyin mening jadym nasharlap ketti, kerek deseniz, tipti alandaghy sahnanyng kórinisin úmytyp qalyppyn. Meni jauaptau kezinde osyny aitqanymda tergeushiler maghan senbedi. Jauaptau ýstindegi jaghdaylar jóninde de ózime-ózim esep bere almadym.
Advokat: Jauap alu kezinde sizge zansyz әdister qoldanyldy ma?
Aqtaudaghy sottyng 16-sәuirde ótken 15-shi otyrysy, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining aqparatyna sәikes, sottalushy Roza Tóletaevany súraudan bastalghan.
Advokat Juaspaeva: Sizding tughan kýniniz jónindegi súraqqa jauap bergen kezde ýsh ret qatelesuiniz nege baylanysty?
Roza: Birinshiden, ótken jyldyng qazan aiynda avariyagha týsuimmen. Ekinshiden, әriyne, Janaózen oqighasymen. Búryn men eshqashan oqqa úshyp qaza bolghan adamdardy, soghys әreketterin kórgen emespin. Osynyng bәrinen keyin mening jadym nasharlap ketti, kerek deseniz, tipti alandaghy sahnanyng kórinisin úmytyp qalyppyn. Meni jauaptau kezinde osyny aitqanymda tergeushiler maghan senbedi. Jauaptau ýstindegi jaghdaylar jóninde de ózime-ózim esep bere almadym.
Advokat: Jauap alu kezinde sizge zansyz әdister qoldanyldy ma?
Roza: Polisiyagha men ózim bardym, odan song meni 2-shi yqshamaudandaghy ÚQK-ge alyp bardy. Onda birneshe adam boldy, al Erjan esimdi qyzmetker maghan: «Sender bittinder!» - dedi. Mening 14 jasar qyzym bar ekenin bilemiz dep qorqytty. Jauap alyp jatqan kezde jelke jaghymdaghy adam avtomatymen arqamdy núqyp túrdy. Bireui: «Qúlat ony», - dedi. Maghan: «Kiyiz ýiler men «Aliyans-bankti» órtegen sensin, óitkeni sen odan nesie alghansyn», - dedi. Maghan advokat bermey qoydy. Zalda mening tuystarym men tanystarym otyr, sondyqtan olardyng maghan ne istegeninining bәrin aita almaymyn, arlanamyn. Betining tyrtyghy bar Ruslan degen jigit meni qorlady. Ol mening basyma polietiylen paket kiygizdi, men esimnen tanyp qaldym. Bir týp shashymdy júlyp aldy. Jauaptau kezinde bireui: «Eger saghan Qazaqstan únamasa, Týrkimenstanyna qayt!» (men sonda tuyp-óskem) - dep aiqaylady. Yaghni, meni alalady.
Advokat: Sizding densaulyghynyz nasharlady ma?
Roza: Meni tútqyndap, azaptaghannan song dәm sezu qabiletimnen aiyryldym, odan song tәbetimdi joghalttym. Osylay eki aptadan astam jalghasty. Úiqym qashyp, ýnemi jýregim ainydy. Men tipti ózime qol júmsaghym da keldi, biraq ózimdi tejedim. Jaghym qarysyp qalyp, ony kýshpen ajyratugha tura keldi. Sonday-aq, mening asqazanym men býiregimning sozylmaly syrqattary, mastopatiyam bar.
Advokat: Sizge dәrigerlik tekseru men emdelu qajet pe?
Roza: Qajet.
Advokat: Mening qorghauymdaghy adamnyng densaulyghy jóninde sot-psihiatriyalyq saraptama jәne júlynghan shashyna oray sot-kriminalistik saraptama jýrgizudi talap etem.
Advokattar men sottalushylar búl eki talapty da qoldaghan, al prokurorlar birinshisine qarsy bolyp, ekinshisi boyynsha tergeu kezindegi zang búzushylyqtar turaly sudiya qabyldaghan qauly shenberinde tekseris jasaudy úsynghan. Sudiya Aralbay Naghashybaev sot-psihiatriyalyq saraptama turaly mәseleni ashyq qaldyryp, azaptau jónindegi materialdy Janaózen prokuraturasyna joldaytynyn aitqan.
Búdan song Roza 16-jeltoqsan aldyndaghy jәne naqty qasiret kýni bolghan oqighalar jóninde bayanday kele, ózining eshkimge de tonau, órteu, úryp-soghu, zang men tәrtip búzu jóninde eshqanday núsqau bermegendigin mәlimdegen.
Advokat: Nazarbaevtyng «múnayshylardiki dúrys» deuine oray ózinizding teoriyalyq túrghyda júmysqa qayta ornalasugha mýmkindiginiz bar ekenin bilesiz be?
Roza: Preziydentting sózi turaly bilem, biraq ol búrynyraq aitylghanda, jaghday mýlde basqasha bolar edi.
Advokat: Ayyptaulardyng arasynan naqty neni moyyndaysyz, qanday kinәnizdi?
Roza: Tәrtipsizdikterdi úiymdastyrdy degendi moyyndamaymyn. Al qatysuymdy tek alanda bolghandyghym maghynasynda moyyndaymyn, biraq barlyq jerde bolghan joqpyn, densaulyghym kótermeydi. Belsendi týrde baghynbaugha shaqyrghan joqpyn, tek óz pikirimdi aittym. Al eger maghan bola әldebir qolaysyz jaghday tughan bolsa, ókinishimdi bildirem.
Advokat Jәmenov (sottalushy Múratbay Júmaghaliyevtin 16-jeltoqsanda qolyn kóterip: «Ádilet qayda? Zang qayda?» - degen sózderin eske týsirip): Osy sózder tәrtipsizdikke shaqyru boldy dep aita alasyz ba?
Roza: Búl sózderdi mening ózimning de pikirim dep esepteymin.
Osyghan oray eskerte ketetin fakt - M.Júmaghaliyev sol kezde Janaózen qalalyq mәslihat saylauyna tirkelgen kandidat bolghan, sondyqtan ol, tuystarynyng aituynsha, saylaualdy ýgit-nasihat jýrgizgen, al qalalyq saylaukom onyng saylaudan shettetilgendigi turaly óz sheshimin oghan habarlamay, zang búzghan.
Advokat Batiyeva: Siz Kozlov pen Amirovamen internet arqyly habarlastynyz ba?
Roza: Bir-eki ret habarlastym, biraq ýstirtin, óitkeni Kozlovty odan osy aimaqqa bir kelgen kezinde alghan vizitkasy arqyly ghana bilemin.
Sot otyrysynyng ekinshi jartysy tergeu kezinde oryn alghan úryp-soghu, qorlau, qorqytular turaly Roza Tóletaevanyng mәlimdemesin Janaózen prokuraturasyna joldau turaly sudiyanyng qaulysyn jariya etuden bastalghan. Sonday-aq, sudiya oghan jauaptyng 10 kýn ishinde beriluin qauly etken.
Odan әri Tóletaeva prokurorlar tarapynan súralghan. Olar Roza jibergen jәne oghan kelgen sms-ter men tyndalghan әngimelerining mәtinderin oqyp bergen. Ár aitylghan ne jazylghan sózding maghynasyna shúqshiya qadalyp, tipti, sms-ting «nege basqa uaqytta emes, dәl osy uaqytta jiberilgenidigine» deyin súraghan. Roza olardyng kóbisi qazir jadynda joq ekendigin, biraq, qalay bolghanda da, eshbir sózining zorlyqqa, tәrtipsizdikke, tonaugha shaqyrmaytyndyghyn, bәlkim, Eshmanov, Sarbópeev, Aytqúlovtardyng is-әreketterine oray keybir sózderding qyzbalyqpen aityluy mýmkin ekendigin týsindirgen.
Prokuror: Siz nege JSDP ýshin dauys beru kerek dep jazdynyz?
Roza: Esimde joq. Jalpy men partiyalardan tek «Núr Otandy» ghana bilemin.
Prokuror: Siz ózinizding Ótkelov Shabdal turaly - ol janghysh zatty shólmekter dayyndady degen sóziniz jóninde ne aita alasyz?
Roza: Men múny qysymmen aittym. Meni qorqytty: «Qyzdaryndy alyp kelip, sheshinderemiz de...» (Roza jylap jibergen). Olargha ne isteymiz degenderin qaytalap aitudyng ózi úyat.
Prokuror: Bireuler sizge sms-ter, skayp arqyly habarlar taratu jóninde núsqau berdi me?
Roza: Joq, eshkim núsqau bergen joq.
Prokuror: Tamaqtanugha aqshany qaydan aldynyz?
Roza: Tuystarym, jaqyndarym kómektesti. Eger qalasanyz, pәteraqy men kommunaldyq tólemder turaly aityp bereyin.
Prokuror: Joq, aitpay-aq qoyynyz. Múnayshylargha kómek jinau ýshin ashylghan esep-shottar jóninde aityp beriniz.
Roza: 9-tamyzda Atabaev aghay telefon soghyp, eger esep-shot ashsaq, múnayshylardyng otbasylaryna, balalaryna kómek ýshin aqsha jinaugha bolady dedi. Men aqyldastym da, aqshany Núrsәule Otarbaevanyng jinaq kitapshasyna týsiretin bolyp sheshtik. Birinshi ret oghan 65 myng tenge týsti, men ony bólip taratugha qatystym. Odan song 420 myng tenge týsti, biraq ony bólip taratumen Nataliya Ájighaliyeva ainalysty.
Prokuror: Sonday sms-ter men hattar jazghanynyzgha ókinesiz be?
Roza: Ókinemin, biraq múny men emosiya, sharshau, jýike, ashu saldarynan istedim.
Advokattardyng biri: Sottalushynyng ókinip-ókinbeytindigi turaly súraq qoygha sottyng tyiym saluyn súraymyn.
Sudiya: Sottalushynyng ózine taghylghan aiypty moyyndap-moyyndamaytyndyghy jóninde ghana súrau qajet.
Búdan song sensasiyalyq jaghday oryn alyp, advokat Juaspaeva advokat Dosbolovqa senimsizdik bildiru mәselesin kótergen. Múny ol Dosbolovtyng júmys berushi (OMN-KMG) men júmystan shygharylghan múnayshylar arasyndaghy enbek talasy kezinde birinshisining mýddesin qorghaghandyghymen, sonyng ishinde OMG-nyng búrynghy júmysshysy Qayrat Ádilovke onyng júmystan dúrys shygharylghandyghy jóninde jazbasha jauap bergendigimen negizdegen. Jәne enbek talasynyng Janaózendegi tәrtipsizdikterge alyp kelgen negizgi sebep bolghandyghyna nazar audaryp, QPK, advokattyq qyzmet turaly zang men qarapayym logika boyynsha Dosbolovqa senimsizdik bildirudi talap etken.
Juaspaevanyng talap-tilegin barlyq sottalushylar qoldap (sóz súraghan Ádilov: «Búryn bizge qarsy bolghan adam qazir qalay qúqyqtarymyzdy qorghaytynyn týsinbeymin?» - degen), prokurorlar qarsy bolghan. 15 minuttyq ýzilisten keyin kenesu bólmesinen qaytyp oralghan sudiya talap-tilekti qanaghattandyrmaghanyn jariyalaghan. Sóitip, memleket taghayyndaghan advokat Dosbolov ornynda qalghan.
Odan әri sottalushy Múrat Dosmaghambetov ózining búltartpau sharasyn ózgertu turaly talap-tilek týsirgen. Sudiya ony ashyq qaldyryp, sheshimin erteng aitatyn bolyp uәde bergen.
Kelesi súralghan sottalushy Múrat Qosbarmaqov asyqpay, bayyppen, anyq sóilep, keyde mysqyldap qoyyp, alanda poliyseylerding birine «bes qaruyn shygharghanyn» (yaghni, tórt sausaq arasynan bas barmaghyn kórsetkenin), opyr-topyrda bireuding ony arqasynan úrghanyn, jalt búrylyp kýrteshesinen ústaghan kezde әlgi júlqynyp qalyp, syrt qiyimining ishinen bronejiylet pen koburadaghy pistolet kórinip qalghanyn, biraq onyng betin bókebay tәrizdi birdememen orap alghandyqtan jýzin kóre almaghanyn, odan song atys bastalyp, ainalasyndaghy adamdar qúlay bastaghanyn bayandaghan. Múrattyng aituynsha, ol óz kózine ózi senbey, jaralylardy shetke shyghara bastaghan. Al, 27-jeltoqsan kýni ony polisiyagha alyp kelip, divandarda kóptegen «ambaldar» otyrghan bólmege kirgizgen kezde qarqylday kýlgen olar: «A, bizge barmaghyn kórsetken keldi!» - dep, «quanyp ketken». Sol jerde úryp-soghu bastalghan, Qosbarmaqovtyng aituynsha, әsirese qazaqtar tyrysyp baqqan («Qyzyghy, slavyandar tiygen joq, óz qazaq bauyrlarym jarysyp sabady meni!»).
Odan song QIIB bastyghynyng orynbasaryna alyp barghan. «Kir, qonaq bolasyn», - dep qarsy alghan poliysey Múratty qolynyng qyrymen tamaqtan úrghan. IVS-te úryp-soghu jalghasqan. Onyng «dubinkany qúshaqtap jýretin» bastyghy «dubinkany tiyisti jerinning bәrine tygham» dep uәde bergen. Tergeushiler Qosbarmaqovqa QPK-ning 100-babyn (kuәgha qauipsizdik sharalaryn qamtamasyz etu turaly) qoldanugha uәde berip, әldebir adamgha kórsetuler jasaudy úsynghan, biraq ol kelispegen. Búdan song taghy da úryp-soqqan. «Boksshynyng grushasyna» ainalghan ony әrkim ótip bara jatyp úryp ótudi «óz mindeti sanaghan». Úryp-soghushylar qatarynda ÚQK qyzmetkerleri de bolghan. Sodan bir kózi gýp bolyp isip, «hameleonnyng kózine» úqsap ketken. Eki qúlaghy da nashar esty bastaghan. Shabyna qatty tepkeni sonday, kýni býginge deyin jýrgen kezde auyrady eken. Oghan advokat bermegen, dәriger shaqyrmaghan. Jalghyz «dәrisi» - ózining zәri bolghan. «Osynyng bәri mening tek barmaghymdy kórsetkenim ýshin ghana bolghanyna senuding ózi qyiyn» degen. Al, ózin úryp-soqqandar arasynan Múrat ekeuin ghana - Ábdirasul Óteshev pen Ruslan degendi esine týsirgen.
1987 jyly tughan, ata-anasy qaytys bolghan, baghuynda eki inisi men kishkentay balasy bar sottalushy Bauyrjan Nepes qasiret kýni men onyng qarsany turaly әngimeley kele, ol da, Qosbarmaqov tәrizdi, ózining ereuilshiler qatarynda bolghanyn, alayda jappay tәrtipsizdikterdi úiymdastyrmaghanyn, órteu men tonaugha qatyspaghanyn mәlimdegen. Al, prokurorlar birneshe ret kórsetken beynejazbada onyng alanda poliyseylerdi búzyp-jaryp, sahnada birdene qiratqandyghyn dәleldeytin eshtene bolmaghan. Jәne advokat Tóleuqúlov beynejazbadaghy jauaptau hattamasynda tek «tanystym» degen qol túrghanyn, al jauaptaudyng ózine advokat qatyspaghanyn aitqan, Bauyrjan múny rastaghan.
Mәlimet ýshin osy sottaghy aiyptaushylar men qorghaushylardyng aty-jónderin jәne kimning qaydan ekendigin kórsete keteyik:
Sudiya Aralbay Naghashybaev -Aqtau qalalyq sotynyng tóraghasy.
Prokurorlar: Dýzelbaev - OQO, Áliyev - Qyzylorda, Sydyqov - Almaty oblysy, Abilәkim - Aqtóbe, Ábubәkirov - Manghystau, Aqbaev - Astana (Bas prokuraturanyng 10-shy departamentining agha prokurory).
Advokattar: Batiyeva - Aqmola oblysy, Juaspaeva - ShQO, Sәrsembina - ShQO, Jәmenov - Manghystau, Tasqynbaev - Manghystau, Álibiyev - Atyrau, Tóleuqúlov - Manghystau, Biysekeshev - Manghystau, Dosbolov - Akmola oblysy, Sansyzbayúly - Manghystau, Kóshkenov - Manghystau, Qozybagharov - Manghystau.
Jasaral Quanyshәliyn,
Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin
aqparattyq top jetekshisi.
Almaty qalasy,
2012 jyldyng 16-sәuiri.
«Abay-aqparat»