Juyrda «Harvard Business Review» jurnalynda «Ego - kóshbasshylyqtyng eng ýlken jauy» degen maqala shyghypty. Qyzyqty, әri paydaly zertteulerge toly maqala eken. Búl maqalada bizding kóptegen basshylar men sheshim qabyldaushylargha ortaq qatelikterdi kóz aldyna kinoda kórip otyrghanday beyneleydi jәne olardy ghylymy túrghydan týsindiredi.

Adamdar mansap biyigine kóterilgen sayyn óz egosyna toyynyp ortadan alshaqtay bastaytynyn atalghan maqalada kezen-kezenimen týsindiriledi.

Bastyq bolyp bos kenistikke (vakumgha) kirip, basqalargha sómkesin kótertip, jalbaqay jaghympazdardyng ortasynda týsken kez-kelgen adam birazdan song «habris sindromyna»( «hubris syndrome» ) shaldygha bastaydy eken.

«Habris sindromyna» («hubris syndrome» ) degen búl terminge Úlybritaniyanlyq nevropatolog Devid Ouen men Diuk uniyversiytetinin  professory Djonatan Devidsodar: «Kóptegen jyldar boyy  lauazym kýshine arqa sýiep, jalghan jetistikke tәueldi bolu», - dep anyqtama beripti.

Adamnyng mansaby neghúrlym joghary bolghan sayyn onyng yqpaly da soghúrly basym bolatyny ayan. Mansap iyesin onyng ainalasyndaghylar múqiyat tyndaydy, aitqanynyng barlyghyn derlik qabyldaydy, tipten bolsyn-bolmasyn orynsyz aitylyp qalghan әrbir әzil-mysqylyna da ishegi qatqansha kýletin bolady.

Al egogha baylanghan ózimshil bastyq aldaghy uaqighalardy boljau  qabiletin joghaltady, minezine ýlken ózgerister kiredi jәne ol óz ortasynyn, dostarynyng jәne әriptesterining qúndylyqtaryna qarsy kele bastaydy, ainalasyndaghy adamdargha jetekshilik etu qabiletin joghalta bastaydy, basqaru tizginin qolynan susytyp, janyndaghy jaramsaqtardyng sózine ere bastaydy.

Sol kezde adamnyng egosy, ózimshildigi, tәkapparlyghy jәne «týk kórmey, bilmey jýrui» dәl nysanagha ilingen angha úqsay bastaydy deydi. Ego ósken sayyn nysana úlghayyp, qorshaghan ortagha beyimdeluge osaldyq tanytyp, basqalardyng jemine ainalady. Óitkeni ol adamnyng minez-qúlqyn, kózqarasyn, is-әreketin aldyn-ala boljau óte onay bolady.

Tәkapparlar men qozyqaryndylar («bizdinshe laq-tekeler») әrdayym ózgelerding jemi bolushy egosy arqyly óz nәpsisining qúrbany bolady eken.

Olardyng art jaghynda әrqashanda kózge kórinbeytin oiynshylar oinap,   egosyn basqaryp, itti bauynan bosatqanday onyng nәpsisin birtindep bosatyp otyrady.

Ásirese olardan keletin eng ýlken qauip - basqalardy tyndaudan qalady. Men ghana barlyq jetistikter men jaqsylyqtardyng avtorymyn dep  oilaytyn ol adamnyng minez-qúlqy, qarym-qatynasy óreskel búzylyp, erekshe ózimshil bolady, aitqan syndy qabyldau týgili tynday almaytyn halge jetedi, әri búl minezin janyndaghylargha júqtyra bastaydy.

Múnday jaghdaydaghy adam basqalardyng nemese búrynghy ótkenderding qatelikterinen sabaq alu mýmkindigin joghaltady jәne ózining ainalasyna túrghyzyp alghan qabyrgha arqyly ol basqalardy baghalau, qúrmetteu, jaqsy kóru, madaqtau nemese shabyttandyru qabiletin de joghaltady.

Sondyqtan kóp úzamay ózin әlemning ortalyghy ekenmin dep oilap, kez-kelgen ótirikke senedi. Búl kezeng mansap buynyng shekten shyghu sindromynyng songhy satysy bolyp tabylady jәne dәl osy kezennen bastap basqalardy  qughyn-sýrginge salu, aiyptau, jaqtyrmau jәne eshkimge senbeu t.s.s «auru belgilerin» qabylday bastaydy.

Sonyng saldarynan bir kezde birge jýrgen әriptesterin, dostaryn, qarym-qatynastaghy mәdeniyetin, dәstýrler  men kózqarastaryn joghaltady. Osylaysha, danalyq kózin shel basyp soqyrayghan adam negizgi mәseleni ýlken fonda kóre almaydy, eng qauiptisi- ol óz qalaghanyna ghana senedi, ózi qalamaghan isting boluy mýmkin ekendigin qabyldamaydy.

Óte bir tanys adam kózderinizge elestegen shyghar?..

Kýtpegen kishkentay jetistik, kýtpegen joghary jalaqy, jaqsy kense, jalghan kýlkileri sizdi birden búzyp, sizding sau miynyz sizding egonyzgha jelinedi. Múny boldyrmau ýshin, jaghympazdardan tezirek arylynyz degen sóz!

Men jetistikke jettim dep alghash oilaghan sәtten bastap siz «habris sindromynyn» ( «hubris syndrome» ) alghashqy satysyndasyz.

Jalpy Qazaqstan tolyqtay «habris sindromyna» shaldyqqanymyzdy moyyndaghanymyz jón!

Amantay Toyshybayúly

Abai.kz