VI

«Qalyng mal» sahnagha qoyylyp bolghan song mektepke taghy qamaldyq. Jyldyq synaudyng uaqyty tayap qalyp edi. Soghan dayyndyqtyng qamy qamalghanymyzdy esimizden shygharyp ta jiberipti. Múnyng ýstine ýiimnen osy kezde kelgen bir hat qamgha ghana emes, qayghygha batyratyn bir jәiitti jetkizdi.

Eki jyldan beri meni kóre almay saghynghan әke-sheshe ózderining kýshi jetpeytin myng dollar aqsha jiberipti maghan. Búl qazir orta qoldy bir attyng qúny. «Osy jazdyq demalysynda qaytseng de qayt, qartayyp qaldyq qoy, bizge bir kórin» dep jazdyrypty. Bólek bir japyraq qaghaz taghy da Baghdarqannyng qolymen jazylghan Bighazynyng sәlemi eken. Ol ózining kәsipsiz qalyp, Biygeldining jalshylyghynan basqa «sauyn» tabylmaghandyghyn, әke-sheshemizding maghan jiberetin jol rashot taba almay qinalghandyghyn, sóitip jýrgende «eldes, búrynnan qúdandaly» bireuding Bighayshagha qúda týsudi qolqalaghandyghyn jazypty. «Myna aqshany jibergen sol qúda - ózing biletin Ospan molla, saghan sәlem aityp otyr» depti Bighazy...

Denem týrshigip, bet-auzym jybyrlap ketti múny oqyghanda. «On tórtten on beske endi shyghatyn jalghyz qaryndasymdy mening búl rashotym ýshin satypty-au!- degen ashynysh qinady. - Joq, obalyna qala almaymyn onyn!... Aldymen oqyp, sauatyn ashuy kerek. Sonan keyin, barghysy kelse óz yqtiyarymen barsyn!... Sol!... Men ózimdi satqyzsam da ony satqyza almaspyn!...»

VI

«Qalyng mal» sahnagha qoyylyp bolghan song mektepke taghy qamaldyq. Jyldyq synaudyng uaqyty tayap qalyp edi. Soghan dayyndyqtyng qamy qamalghanymyzdy esimizden shygharyp ta jiberipti. Múnyng ýstine ýiimnen osy kezde kelgen bir hat qamgha ghana emes, qayghygha batyratyn bir jәiitti jetkizdi.

Eki jyldan beri meni kóre almay saghynghan әke-sheshe ózderining kýshi jetpeytin myng dollar aqsha jiberipti maghan. Búl qazir orta qoldy bir attyng qúny. «Osy jazdyq demalysynda qaytseng de qayt, qartayyp qaldyq qoy, bizge bir kórin» dep jazdyrypty. Bólek bir japyraq qaghaz taghy da Baghdarqannyng qolymen jazylghan Bighazynyng sәlemi eken. Ol ózining kәsipsiz qalyp, Biygeldining jalshylyghynan basqa «sauyn» tabylmaghandyghyn, әke-sheshemizding maghan jiberetin jol rashot taba almay qinalghandyghyn, sóitip jýrgende «eldes, búrynnan qúdandaly» bireuding Bighayshagha qúda týsudi qolqalaghandyghyn jazypty. «Myna aqshany jibergen sol qúda - ózing biletin Ospan molla, saghan sәlem aityp otyr» depti Bighazy...

Denem týrshigip, bet-auzym jybyrlap ketti múny oqyghanda. «On tórtten on beske endi shyghatyn jalghyz qaryndasymdy mening búl rashotym ýshin satypty-au!- degen ashynysh qinady. - Joq, obalyna qala almaymyn onyn!... Aldymen oqyp, sauatyn ashuy kerek. Sonan keyin, barghysy kelse óz yqtiyarymen barsyn!... Sol!... Men ózimdi satqyzsam da ony satqyza almaspyn!...»

Jyldyq synau alynyp bitken song Dórbiljinge qaytugha dayyndaldym. Dayyndyqtyng eng aldy jasyryn kitap dýkeninen Bighayshagha oqu qúraldar alu boldy. Demalysqa qaytatyndyghymnyng túnghysh habary әriyne Núriyashqa jetken ghoy. Aytylghan uaqyt boyynsha, kýn bata mektebining aldyna shyghyp kýtip túr eken. Auasy týtin bolsa da bal tatyghan úshyrasuymyzdyng aspany sústy, ayasy tar bolyp shyqty, aimalasar dal da, әngimeleser pana joq. Jataqhanalarynda sabaqtas qyzdar bar, anau Kýlәn manynda andushy payda bolghan. Kóshede órgen sharlaushy endi bir saghattan son-aq saqyldamaq. Túna qarasyp tamsanysyp qana qoydyq ta, sol mandaghy bir qaltarys qysqa kóshege tarttyq.

Núriyashtan jasyrghan syr aram bolmay ma, ýiimde bolyp jatqan «qalyng mal» men maghan kelgen «qarghybaudyn» syryn qaldyrmay aittym. Kýrsine tyndap kele jatqan Núriya qol oramalymen kózin sýrtti.

Múnym Núriyagha qazirshe aitylmaugha tiyisti syr ekenin endi týsindim.

- Bolmaydy, jastay shyrmamasyn,- dep kózin qoljaulyghymen taghy bir sipay saldy da, maghan tura qarap ashyla sóilep ketti. - Kimge barghysy kelse de, keyin óz erkimen barsynshy.... Sening rashotyng qazir-aq dayyn, onykin barghan song qaytaryp ber, mal biylep ketpesin!

- Sen ózing de jol jýresin, әkeng týrmede. Rashod әsirese oghan kóp kerek. Búl iske kirispe, janym, barghan song men ózim-aq sheshemin!

- Ýiindegi isine meni kiristirudi qalamasan, ol óz aldyna. Biraq úldyng oquy nemese bay boluy ýshin qyzdyng satyluyna qarsymyn. Ápekelerim ýshin de talay qúsalanghan jayym bar. Olar әli jylap jýr, men әli ókinemin. «Bórik kiygenning namysy bir», Bighaysha mening de sinlim. Sol ýshin...

- «Kiristirudi qalamasan» degening ne, nege qalamaydy ekenmin, biraq, maly joq bolghan son-aq malgha satylady dep meni qorlaghanyng bolmay ma búl?

- Nege qorlaydy ekenmin, biraq, «joqqa jýirik jete me?»

- Áne,- dep qalghanymda Núriya qúshaqtay aldy meni:

- Boldy, aitpayyn endi!...

- Joqqa jetpese de myna isting jónine jetuge bolady Núriyashym!... Túnghysh ótinishim bolsyn, dәl osy iske sen әurelenbe!

- Qazir maghan eshqanday әure emes... «Túnghysh ótinishim bolsyn» deysing ghoy ózin, osynday «túnghysh ótinish» bola ma eken?- dep Núriya synghyrlay kýldi. - Jaqsy serik bol desenshi onan da... «jaqsy adam bol» dep ótinshi, namysy bir sinilinning múnyna ortaqtaspa dep ótine me eken?

- Jending ghoy Núriyash, biraq búl mәseleni sening tilegindey etip ózim-aq sheshe alamyn, mening ar-namysymdy ayashy!

- Ony ayamay neni ayaydy ekenmin? Sony ózinmen teng túryp ayauyma rúqsat etersin!...

- Kim sender? - degen hanzusha zeyil ýn estildi artymyzdan. Jalt qarasaq, bir jabyq qaqpanyng aldynda kelip sóilesip túryppyz, «tergeushimiz» ishinde eken. Qoltyqtasyp jýre berdik. Yanhannyn1 әr túsynan kóshe qarauyldary shaqylday bastady. Shyn ayanyshtyng aitylmay, ishten kernep túrghan kýshti sezimi bilekterimizden qysa týsti. Aspan týksiyip, Ýrimji zekirip, zor qúdyretpen ekeumizdi eki jaqqa tartyp bara jatqanday, bir-birimizge bar kýshpen jabysyp kelemiz. Ýrimji - Sarsýmbe aua jolynyng da bekip qalu haupi bar edi jәne Altay partizandary Qostolaghaydan batys ontýstikke qaray bir jyljysa, Tarbaghataydyng arba joly da bekiydi.

Ekeumizding osy sebepten qayta kezdese almay qalu haupimiz ishimizden qaqsatyp barady. Ony aitudan qinalamyz. Erinderimiz eki adym sayyn bir týiisedi.

- Sәti kelse, әkemmen til qatysyp, asyqpay qaytayyn dep jýr edim. Endi erten-aq biylet aluym kerek boldy. Meni ayasang toghyzynshy ay tuysymen osy jerde bol,- degende Núriyanyng sybyry dirildey shyqty.

- Jetemin, alang bolma... jýruge nege sonshalyq asyqtyn?

- Tez qaytyp keluim kerek, Shәueshek - Dórbiljinge Altaydyng pochtasy toqtap qalsa... aitpaqtayyn, janaghy hatynnyng konvertin bershi!... adresi tolyq shyghar?

- IYә, al!... Maghan seniming az ghoy deymin...

- Olay emes...

Núriya solq-solq ete týsti, qúshaqtay aldym.

- Jýregim toqtap qalmasa, ayaghym jetedi Núriyashym! Ýige jetisimmen hat jazamyn, Qabenning adresi ghoy?

- Sol. Tez-tez jazyp túr... Biraq, on neshe kýnde әreng jetesin-au!... Sen de maghan tolyq sen!... Kóp alang bolma, iyә!... Mәngi alalynmyn, mine!... mine!... Tanerteng erte jýresing ghoy, erterek qayta ghoy!... Kóshe qarauyldary tosyp әurelemesin!...

Mektebine tayap kelip toqtaghan ekenbiz. Ol qúshaghyn jazdy da tez basyp jónele berdi. Qaqpanyng kishi esiginen kire qayrylyp, qolyn bir kóterdi de, ghayyp boldy.

Men-zeng túryp qalghan men de búrylyp jýre berip edim. Jan qaltama týsken qolyma jibekke oralghan birdeme iline ketti. Qol jaulyqqa oralghan aqsha eken. Qaqpadan kirgenshe bir qayrylmay zyta jónelui sonsyn sezdirmey ótkizu ýshin ekenin týsindim. Betim du ete týsti. Qayta qayryla qarap túryp qaldym, endi ol kórinsin be? Jigittik namysym qalyndyqpen birge ketkendey qadaldym: «sol qúdalyq syryn aityp, ózimdi sonshalyq mýsәpirsitkenim ne әli! Attanarda jol rashoty jóninen tym ayanyshty bolyp kórinuim netken týisiksizdik edi, tipti aqsha súraghanday bolyppyn ghoy!» degen qinalysty sezimmen aqsha tiygen qoldy silkip tastap jýre berdim. «Qalyndyqtan qalyng mal súraghan qayyrshy qayda bar mendey... Álde ol syrymdy aitudan búryn dayyndap qoyghan joldyghy ma eken?!» degen oimen qayta suyryp alyp, ashyp qaradym. Jana qol jaulyqtyng ishinde aq qaghazgha taptishtep oralghan ózining sureti de bar eken. Rasynda da búryn dayyndap qoyghan joldyq boldy. «Biraq, ol nege aqshalay joldyq beredi?... Oy dýniye-ay, aldaushy bolmayyn dep alghash tanysqannan-aq qayyrshylyghymdy tanystyryp bolghan ekem ghoy!...»

Shoshynyp qalghan jylqyday sekemshil oilardan shaq ete týsken zeyil kýzetshining dauysy aiyrdy. Osydan bastap búqaralyq knishkamen jol hatymdy jaya jýrip mektepke jettim.

Shәueshek kirekesh arbalaryn tauyp qoyghan sabaqtastarymmen birge tang bozarysymen jolgha shyghyp edim. Kuәlikterim men tanystyrularym beket sayyn jayyldy, oghan omyraudaghy mektep znashogy qosyla kórsetildi. Key beket saqshylaryn sonda da alal azamat ekendigimizge sendire almay kóp «әureleytin» boldyq. Beket saqshylary biz batysqa jol basqan sayyn qinalyp, tyjyryna týsedi. Kuәlikterimizge ghana emes, tipti jýz-shyrayymyzgha da ýnireye qarap, mandaylaryn uqalasady. Odan qayta ýnireye qarap kelip, bet sýiekterimizdi týrtkileydi. «Bәri qazaq, úighyr.... arbakeshi de qazaq!» dep kýnkildeydi birine-biri. - «Búlargha nege jolhat bere bergen» dep syrt berip, tildey tenseledi.

Úzaq jol boyyna osy tildi estip, nervymyz shirap qalyp edi. Jәiirding jolyndaghy Úty beketine jetkenimizde osy suyq tildi taghy estip, aitysa kettik:

- Ózing tamady1! - dep qaldy bir úighyr sabaqtas.

- Shymy, shymy?!2 - dep tikireydi saqshy.

- Jolhatymyzdy kórip túryp nege boqtaysyng sen?!- dedi Quat, juantúghyr qysqa bilegin býiirine tirep alghanyn sezbey de qaldy ózi. «Shyraq» dep qana sóilesetin sonshalyq sabyrly Quattyng ashugha tosyn kelgenin kórgenim osy. Myqynyna qatty tirelgen bilekteri dir-dir ete týsti, - biz Gomindan mektebining oqushylarymyz, belgi-biyletterimiz aiqyn kórinip túr, bir tizbek arbamen kele jatyrmyz. Bizge osynshalyq jiyrenishti kózben qarap, osynsha tergesen, jay-qarapayym jolaushylargha ne qylmaysyndar!

- Hanzusha, adamsha sóile!- dep aqyrdy saqshy. - Ne deysin?!

- Adamsha sóilemey, ansha sóilep túrmyz ba? - dedim men hanzu tilinde. Senen basqa kisi adam emes pe eken?

- Sender bandysyndar,- dep yzbarlana kýlimsiredi saqshy. Qansha tergesek te qúqyq bizde, úqtyng ba, joq pa?

- Bir úqpaghan jerimdi súrayyn senen,- dep aldygha taman shyqtym. Biz Ýrimji jynsa jýiinin3 jolhatymen kele jatyrmyz, tanbasyn aqtara kórip túryp senbey bizding bet sýiegimizdi týrtkiledin! Saqshy tanbasyn sýiegimizge emes, osy jolhatqa basqan. Úqtyng ba, joq pa?!... Ózinning bas mekemene senbeytin sen saqshy bolyp qaydan keldin?!

- Men senderding bandylyqtaryndy tiigha keldim, tanyp qoy! Sheshendi...!

- Ei, tart auyzyndy! - dep úighyr sabaqtas súq sausaghyn kezep qalghanda, jolhat tekserushi shaq ete týsti. Art jaghynda tórt-bes «sary ayaq» túr edi, solargha búiyra shaqyldady:

- Qama! .... bәrin qama!...

Myltyq shaqpaqtary tús-túsymyzdan shaq-shúq qayrylghanda bir-aq bildik: joldyng eki jaq jiyegindegi tas qoralar týgelimen әsker úyasy eken. Qatqyl ýnimiz shyqqanda-aq qorshap bolypty.

Olar bizdi myltyqtyng nayzasymen týrtkilep, biyik daualgha qaray aidady. Álgi saqshy arbakeshterge aqyrdy endi:

- Barlyq arbadaghy jýkti týsirinder!... Tas tasisyndar!

Arbakeshter shu kóterdi:

- Tasymaymyz!

- Kóligimiz boldyryp keledi, taqsyr!

- Tasymaymyz!... Týsirmender jýkti!

- Ei, jigitter, osylardyng bastyghyna sóileseyikshi, soghan aityndarshy! Ózi til biletin kóringen.

- Soghan barayyqshy bәrimiz, soghan!...

Biz aidalyp qaqpa aldyna jetkende ishten qyzyl shyrayly bireu shygha keldi. Arbakeshterding aitqany sol eken. Jolhatymyzdy týgel kórip shyqty da, bizge jaghalata qarap, týiile zekirdi:

- Jolhat tekserushige nege qarsy túrasyndar! Qaydan kelgen myqtysyndar?...

Endi múny eregestirip alsaq, jolhatymyzdyng qolhattyq kýshi de qalmay sorlanatynymyzdy bilip, shaghym jauabymyzdy juasy qayyrdyq.

- Kóreshekterindi Dórbiljinning qyzyl kópirine barghanda kóresinder... Saqshy qyzmetkerlerimen oinamandar!... Maqúl ma?

«Payzyso sojany»1 osyny aityp, taghy bir zekip tastady da, jolhat tekserushisine kýle kelip kýbirlesip, bizding jýrip ketuimizge rúqsat etti.

Arbalarymyzben tym bolmaghanda eki saghat tas tasyp almaghanyna tyjyrynyp, jaghy men múrny qisayyp ketken qara súr tekserushi syrt ainalghanda, boldyrghan attarymyzgha bәrimiz jabyla sybyrlap «shu-shu» aitystyq ta jayau shúbyra jóneldik.

- Yapyr-ay, pighyldary qatty búzylghan eken, bizdi jәrkemdep tastay jazdady-au mynalaryn!- dep kýrsindi Quat.

- Álgi bastyghy tәuir eken, «týsi jylydan týnilme» degen ghoy.

Mening kóz aldyma Núriya jaynay qarap jarq ete týsti de, ghayyp boldy. Bar jәnnәtim sonymen birge ketkendey eleng ete qaldym. «Biz Ýrimjige qayta almaytyn jaghday bolsa, kóterilisting ortalyghy bolghan Altaydan ony qaytarar ma?... Osy boyy kezdese almay keter me ekenbiz?... Joq, Núriyashty kórmey túra almaspyn... Onday jaghday bolsa, Altaygha ózim ketemin! Osy súmyraylargha qarsy soghysqa Qabenmen birge attanamyn!... Jaqsy at tauyp, jol biletin bireuge ersem bolghan!...»

Úty sojanynyng «qyzyl kópir» jayyndaghy júmbaqty sózin jol-jónekey súrap úghystyq ta, sodan bes kýn ótkende jetip, kózben kórdik.

Sәske týs, kýn shyjghyryp túrghan ystyq edi. Dórbiljin qalashyghy sary әinek bótelke ishinde qusyrylyp, túnshyghyp jatqanday tym-tyrys. Shәueshek kirekeshteri at tynyqtyru ýshin Emilding ber jaq jasanyna toqtaghanda biz kópirge qaray jýgirdik. Bir ghajaby, ary-beri ótkender kópirmen jýrmey, Emilding suyn keship ótip jatyr. Qoldarymen iә oramalymen túmshalanyp, auyz-múryndaryn basa ótedi. Kópirding arjaq auzynda kýzet ýishigi, onyng arjaq syrtynda býkil qalashyqqa qaqshiya tónip túrghan biyik potay. Tús-túsqa qaratylghan atys tesikterinen úzyndy-qysqaly myltyqtar ýniledi. Úshar basyna siraqty plimottan ýsheui qúrylyp, ýsh jaqqa qaratylypty. Áyt desen-aq ajal tógemin dep túrghanday. Ózderining qorqpauy ýshin týn boyy tarsyldap shyghatynyn jolda estigenbiz.

Kópirding orta sheninde qadagha shanshylghan adam basy qarauytady. Bizding jolay estip, kóruge asyqqanymyz osy edi. Búl - Týsipbek atty mergen anshynyng basy.

Myltyghy bar degen kórsetindi boyynsha Moyyntaldaghy ýiinen ústau ýshin sep jaya jetken «sary ayaqtardan» Týsipbek jalghyz atymen ghana qashyp qútylghan eken. Besatar myltyqty týtigi men dýmin kesip yqshamdap, «jenilmyltyqqa» ainaldyrypty da, eki-ýsh ay dala bezipti. «Qashyp bara jatyp, jenin qayryla bir kótergeni bir sary ayaq» dep, batyrlyq anyzgha ainalghan. Bir retki qorshauda oghy tausylyp, qolgha týsipti....

«Sary ayaqtar» óz myqtylyqtaryn әigilep, halyqtyng ýreyin alu ýshin, «Týsipbek bandynyn» basyn ataqty qyzyl kópirge әkelip shanyshqanyna bir apta bolghan eken. Ýkimet jýregi de, ólgen anshynyng basy da sonshalyq sasyp-shirigendikten adamzat jolamaytyn bolghan sol kópirdi sasyq kәnik «sary ayaqtar» ghana mekendep túrypty. Óli sasyqtan tiri sasyq qoryqsyn ba, osynday batyrlyqtarymen de aiqúlaqtanyp, maqtana týsu qajet bolghany ghoy!...

Qala halqy qayshylysa bazarlaytyn sol kópirimiz Týsipbek basy shanshyludyng aldynda da talay asyl deneni shiritu kórmesi bolghanyn sybyrlardan esty shegindik.

Qalada tuys-qiystarymyzdan eshkim qalmay, әr qystaq, әr týkpirge kóship shyghyp ketkenin hattardan úqqanmyn. Baghdarqan ózi sol úiymnyng hatshylyq qyzmetine ornalasqanyn jazghan ghoy.

Búryn oidan-qyrdan toghysyp, toyday sapyrylyp jatatyn últtyq qyzmet aulasy iyen qalghan tәrizdi, alabota men oshaghan qaulap túr. Esikterding tútqalary men salynghan qúlpyn tat basypty. Ashyq túrghan bir esik aldyna barsam, Baghdarqan sonda jalghyz otyr eken. Úshyp túryp qúshaqtay aldy. Densaulyq-amandyq bilisken son-aq úiym qyzmetkerlerin súradym. «Hatshy bólimi» atalghan Baghdarqannyng ózinen basqa eshkim qalmapty, úiym qyzmeti jabylyp, at-ataghy bar qyzmetkerler tegis halyq arasyndaghy ýgit qyzmetshisi atymen әr jaqqa tarap ketkenin aitty.

- Solargha ýgit qoldanbalaryn jiberip túratyn kóshirmeshilikke men ghana qalyp otyrmyn,- dedi Baghdarqan.

- Ýgittering ne jayynda?

- Eng negizgi taqyryp - Gomindannyng «zor qamqorlyghy»,- dep kýlimsirey kýrsindi. «Shyng Shysaydan qamalghan azamattardy týgel bosatamyz, týrmeni azaytamyz, bandylar tazalanyp bolghan song tipti týgel derlik shaghyp tastaymyz» deydi. Biraq, ózderi týrmeni búrynghydan ýsh ese kóbeytip, irgesin beton-sementpen qatyryp jatyr.

- Odan basqa qanday ýgiti bar?

- Basqasy «ýgitshilerding qosymsha mindeti» dep atalady. Kuәlik - jolhatsyz qonaqtardy, kóbirek qydyratyn «suyq jýristi» adamdardy bayqay jýrip, payzysolargha ústasyp beru kerek.

- Tynshylyq deshi!

- Joq, tynshylyqtan «abroylyraq»,- dep kýldi Baghdarqan. Týrmeni bosatamyz dep sóiley jýrip týrme toltyru, qylyshty shaghamyz dep adam shabu - múnyng aty. Jә, Bigha, kósheden tamaqtanyp kelip sóileselik! Algha qaraghansy túryp, artqa shaptyru siyaqty talay «zor qyzmetter» bar ghoy!

- Oraz saqau bar ma?.... Sonyng ýiinen ishermiz... O, sening qyzmetine bolayyn,- dep týregele qúshaqtap sýidim Baghdarqandy.

Onyng etti, sopaqsha qara kózi qyzghylt tartyp, jasauray qaldy.

- Ashynyshty-aq, Bigha!... Qyzmet emes, miyna iyne shanyshqanday eng ashty azap!...

Baghdarqannyng býirektey tompaq qyzghylt jýzi súrlanyp, ashang tartqan eken. Qamshyl, oily bolyp óskendey, eki qasynyng arasyna әlden qos syzyqsha әjim týsipti. Odan jol-jónekey súraghanym, Núrasyl aghasynyng jayy boldy.

Kәkim myrzanyng eng aldymen Núrasyldy kórsetu arqyly mәnsapqa shyqqanyn aitty ol.

Saqshy mekemesi «jynsa jýi» atalyp Gomindangha ótisimen, «Núrasyl mening atymdy úrlap berip, Sovetke adam qashyrdy» degen shaghymmen bir qamatqan eken. Naqaqtyghyna kuәlik ýshin Dórbiljinning kóp adamyn ertip aparghan Qúryshbek qútqarypty. Kәkim ekinshi ret «Núrasyl bandylarmen astas, Altaygha Qobyq arqyly adam jiberdi» dep shaqqan eken. Jiberdi degen saudager dosy Qobyqtan qaytyp kelip, aqtalghansha taghy bir jatyp shyghypty.

Sóitip, naqaq bolsa da naq qamatqan son-aq Kәkimdi Gomindan bauyryna tarta jónelipti. Múnday qyran jalaqordyng myndap qyrugha da syltau tauyp bere alatynyn qojayyny bilmesin be? «Izdegenge súraghan» solay tabysa ketipti.

«Qanqúily Kәkim - Shanzúng Kәkim bolghaly shaqyldauy kýsheyip ketti, ýshinshi ret qamalsa qaytyp shygha almaspyn, kәsipti qaladan alysyraq ketip istey túrayyn» depti Núrasyl bir kýni. Sóitip, bala-shaghasyn qystaqtaghy qayyn júrtynyng qasynan jer ýy qazyp ornalastyra ketken eken.

- Mine, eki ay ótti, Núrasyl aghanyng qayda jýrgeninen habar joq,- dep kýrsindi Baghdarqan.

Jer Dórbiljinning teriskey jaq etegindegi Oraz ýiining jelkesinen bir potay ornap, tóbelerinen qydiya qalypty. Esik aldynan sheshesi amandasyp kirgizdi bizdi. Oraz saqau ýilenip alghan eken, ýlken ýiining qarsysyndaghy qyzyl shymyldyqty otauynda qarsy aldy. Qúshaqtay amandasqan son-aq qoltyqtap aparyp jas kelinshegine jabystyra qoydy:

- Sýishi bir-r-r, qane!... Ói, kempir-r qúshaqtasanshy, alystan shar-rshap keldi ghoy, sen sýi...

Sóitip, biraz kýlisip alghan song kýrsine kelip otyrdy qasyma.

- Po shir-rkin, aman kór-r-riskenime quanghanym-ay!... Myna potaydyng astynda otyr-r-ryp, tir-ri kór-r-risuden ýmitim az edi. Ir-rgesine bir-r granat týsse-aq meni basa qúlaghaly túr-rmay ma?

- Qazirshe basqa kesiri joq pa?

- Kesir-ri bolghanymen ket deytin kýsh bar-rma bizde, ózimiz ketkeli otyr-rmyz. Bizden qaynaghan su alyp túr-rghandyqtan qazir-r shaqyldaghan joq, qatynymnyng tóbesinen qar-rqyldasyp qana qoyady. Mynau qyzyl jelekti emes pe, qyzyl kór-r-rgen qar-rgha siyaqty, japyr-rlay tónedi ber-rgi tesiginen.

- Qoyshy-ey! - dep kýnk ete týsken kelinshegi syqylyqtap kýle jóneldi esikke.

- Mineki, solarmen qúpiyalyghy bar-r osynyn!...

- Qazir ne istep jatyrsyn?

- Qazir qatynyma qar-rap otyr-ramyn, ishim qu. Múny baghamyn dep shyghyp ketsem-aq sol baghatynymdy qaghyp ketpey me anau qúzghyndar-r. Esikting aldyna otyr-ryp ap baltamdy qayraymyn, «ýiime basynyp kirsender-r-aq bastaryndy kesemin» degenim ghoy!... Týnde tóbemizden plimot taqyldatyp túr-rady. Qatynyma eng bolmaghanda bala tastatady-au dep qor-rqamyn.

- Gazet-jurnal oqyp túrmysyn?

- Búlar-rdyng gazeti qazir shylghy ótirik, sonda da oqimyz ony. Al myna jaqtikin әkem anda-sanda shyghyp tauyp әkep túr-rady. «Qazaq eli», «Shar-ryq aqiqaty» degen jurnaldarynyng da bir-r sanyn kór-rdim. Óte tamasha!... Oqyp bolghan song qaytar-ryp ber-remiz...ey, myna jaq kýsheyip ketti, nemisti qusyr-ryp, quyp bar-rady, qazir-r kýn sayyn jenis!...

Oraz shәy jasaugha kirgen sheshesine qaray kidirip, qalpaghyn tastay salyp edi. Qyrylghan basy jarq ete týsti.

- Ói, Aydaryng qayda ketken? - dedim men.

- Qatyn әper-rdi ghoy, aidar-ryn apam endi nemer-resine qoyar-r,- degende sheshesi qarqyldap rahattana kýldi. Endi shynymdy aitayyn,- dedi sheshesi shyghyp ketken son, - aidar-rly balanyng qatynyn әrkim ainaldyrmay ma. Myna tóbedegi qúzghyndar-r qúr-rqylday ber-rgen son, meni balasynyp, basynatyn shyghar-r degen oimen aldyryp tastadym...

Baghdarqan mening kelgenimdi ýige habarlau ýshin kóshege shyghatynyn aitqanda, birge qozghalghan mening tizemdi qolymen basa sóiledi Oraz:

- Shyraghym, sen kóshege shyqpay-aq qoy, qazirshe eshkimdi izdeme!

- IYe, Oja, jaghdaydy ózing tolyq týsindirersin, - dep Baghdarqan jóneldi.

- Sondaryna endi Gomindan týskendikten sabaqtastarynnyng kóbi Sovetke qashyp ketken, - dep sybyrlady Oraz. Ýrimjiden kele salyp Beksapang da joghaldy. Ýiding jalghyzy bolghandyqtan qor-r bolyp men otyr-rmyn. Ómirbek te men siyaqty jalghyz ghoy, ol da otyr-r. Aldynghy kýni ghana qyr-rgha shyghyp ketti. Qalang búr-rynghynday emes, qatal týske endi. Gomindan әsirese músylmandargha hanzular-rdy qayr-rap saldy. Baylar-ry týgel derlik qan isher-r sәnduagha úqsap ketti, qazaq kór-rse-aq «ziuazy», «tufi» desip, kózder-ri qantalap ketedi. Eki adam bas qosyp sóileskenin kórse, balalaryn jiberip itshe talatady. Qala túr-rghyndary dalagha, taugha ketip jatyr-r.

- Sonshalyq qashpay-aq, irgesin bekitip otyryp alsa qaytpek?

- Bәle... Bighabil, ózing әli bala ekensin-au! - degende Orazdyng ýlken qonyr kózi júmyla jymidy. Tynysh otyrudyng paydasy qaldy ma qazir!... Sar-rayaqtardyng qyzyqpaytyn nәrsesi joq, qyz-kelinshek iә eshki, siyrlarymyzgha ghana emes, tipti ydys-ayaqtarymyzgha deyin kózi túnyp túrady, ar-ra týsushining myltyq dýminen ayaghy iә qoly shaghylady. Qayyr-rshylardy tintip, altyn-kýmis izdeydi... Zәbir-r-zúlymgha adam shydaghysyz, qaytyp tynysh otyr-rar-rsyn?... Ózinning oqyp shyqqan altyn besik - ana mektebindi kór-rding be?... IYe, kór-re almaysyng jigitim, manayyna bastyrmaydy, sar-rayaqtar-r qújynap, kóbi sonda jatyr. Mektepter týgel jabylyp, әsker-ry kazar-rmagha ainalghan!...

- Aytpaqtayyn bizding múghalimder qayda?... Bar ma?

- Bar-r. Birnesheui jala túr-rmesin kórip, qyzmetten quylghan. Qalghandarynda da túr-raqty qyzmet joq, auyl-qystaq, say-salada tyshqanshylap kýn kór-rip jýr әiteuir-r. Attary - «ýgitshi». Olar-rdy bor-rday tozdyr-rghan «sәr-rsen sayasat» boldy ghoy...  Gitler-rdi «ghazyreyil» degenim ýshin Beksapa ýsheuimizdi ter-rgeytin Sәr-rsen múghalim әlgi?... Sonda-aq shpion eken ghoy. Gomindan baptaghan song eng qyr-ran tazy sol bolyp shyqty. Qazir Gomindannyng audandyq bólimshesinde. Osy audanda dәuirlep túr-rghan Kәkim bay men sol Sәr-rsen sayasat qana. Saghan kóshege shyqpa dep otyrghanym sol, sabaqtastar-ry Sovetke qashqan seni Sәrsen jazbay tanidy. Ol tanyghan son-aq qúir-ryghyma «qaljur-r baylandy» dep bil. Sovetke iә bandygha tanyp, baujan-jyajandar soghady sonson... Ýi, tilimdi kóldeneng tistep alyp, men saqau sóz ber-rmeppin ghoy saghan.. Jә... a... Ýrimjide ne bop jatyr-r, sony sóileshi!

- Ol qaladan «baujan-jaujan» degendering ghana kórinbeydi. Basqa, shpion-tynshylarymyz jeterlik, bәribir osy ghoy. Jalghyz-aq ol jerde adam basyn kóshege әli shanyshqan joq. Túzaq-qaqpandary mektep pen mekemelerde, qasaptary jasyryn, týrmede. Degenmen, ortalyq qala ghoy, búl jerge qaraghanda sypayygershiligi әli bar eken.

- Búl jer-rde sheginen asyp ketti, Bigha Týnde jýr-rgen adamdy qala ishinde sar-rayaqtar-r ata salady da, qystaqtar-rda jangýdeyler-r ata salady. Mal ekesh maldyng ólimi de izdelushi edi ghoy, búl jerde ólgen adamyndy izdep bar-ra almaysyn. Osy kishkene qalanyng ózinen-aq on shaqty qazaq balasyn úr-ryp óltirdi. Ony ter-rgeytin ýkimet joq. Tipti ózder-ri qúr-ral berip qoyghan siyaqty, әitpese kishkene balalar-r ynghay iykemdi temir-r shoqpar-rdy qaydan tabady!... Sóitip, halyqtyng jýregin tótenshe qar-raytty!... «Myng asqangha bir-r tosqan» deydi ghoy, osylar-rgha bir-r zaual! Halyq búlar-rdyng jazasyn bir-r bermey qoymaydy, men bilip otyrmyn. Tauly, daldaly jerlerde halyq ynghaylanyp qaldy. Sony bilgen sarayaqtar-r qaladan shygha almay, qor-rjalardaghy keybir hanzular-rdy qúraldandyr-ryp jatyr-r.... Bәr-rin estip, kórip otyr-rghan mening qanym tipti qar-rayyp bar-rady. Bir-r shúr-rqan shygha qalsa, jalghyzdyghyma qar-ray almaytyn siyaqtymyn, Bighabil!...

Orazdyng osynshalyq ashuly sóileuinen zúlymdyqqa qany qaynap alghanyn bayqadym. «IYә, ómir bәrin ýiretedi. Jan bitkenge jazyq-jәbirsiz ósudi besiginen bastap ýirengen osy jalghyzdyng endi qangha shóldegendey kýige týsui, әriyne, sol ómir mollanyng sabaghy ghoy!» degen oimen kýrsindim. Jol-jónekey kórgenderimnen ózimning de osynday yzaly oigha kelgenim esime týse qaldy.

- Jalghyzsyng ghoy, sening saqtanuyng kerek, - dey saldym.

- Jalghyzsyng dep saqshynyng saqtamaytyny belgili bolghan son, saqtanuymnan «saqtanbauym» jaqsyr-raq saqtap qalatynday kórinedi.

Ekeumiz qatar kýlgende Baghdarqan tauyp kelgen Bighazy kirip qúshaqtay aldy meni...

- Keletinindi bilip at әkelgenmin, arjaq shettegi bir qoragha baylap qoyyp keldim. Jýr, kýn batpay shyghyp ketelik...

Jýruge dayyndala túryp, Oraz ben Baghdarqangha bir pikirimdi aita ketkim keldi:

- Ekeuinning de jýrektering qarayghan eken. Qarayghanda da Gomindannyng qara niyetine ghana emes, býkil hanzu halqyna qarayghan siyaqty. Esterinde bolsyn, barlyq hanzu atauly jau desek, qateri bar qate jolgha týsemiz. Zor últshyl Gomindangha shyn óshikken adam sol Gomindannyng ózine tittey de úqsamaugha tyrysady. Hanzu halqy týgel jau emes, jergilikti kórshilerine ara týsetinderi de bar shyghar....

- Bary bar,- dep jymighan Baghdarqan bóldi sózimdi, biraq, ondaylardyng ózderi túnshyghuly, ara týse almaydy!

- Ar-ra týskisi keletin hanzular-r bar-r ghoy, olar-r sybyr-rlap qana janashyr-rlyq bildiredi. Men ondaylar-rgha tittey de bóten kózben qar-ramaymyn, - dep Oraz kýlgende, bәrimiz kýlip edik, mening qolymnan Bighazy tarta jóneldi:

- Al, tez shyghyp ketelik...

Ekeumiz bir atqa mingesip, Emilding shyghys jaghyndaghy Aqsu, Maralsu ózenshelerining qan joldy, kýzeti bar qystaqtarynan alystap, ótkelderden óttik te, týndeletip «Búrqandy qarasu» shalghynyna sýngidik. Ýiimiz sonyng ortasynda, bir tepsenge salynghan eski tamda eken. Shalghayyraqtan mongholdyng múnly әn saryndary ghana estilgeni bolmasa, jalghyz tam tas qaranghyda jym-jyrt mýlgiydi.

Esik aldynan Bighadilding ýni sanq ete týsti:

- Qyrau keldi, Qyrau!... Qyrau!

Týgelimen shýbirip shygha kelgen ýy ishi jetkenshe attan úshyp týstim de, Bighadilmen qúlaqtasa kettim. Qúshaqtasuymyz edi búl. Bala kezdegi qylyghymyzdy saghynghan siyaqtymyz.

- Bә...le, bayaghylarynsha qúlaqtasyp túr ghoy myna ekeui,- dep әkem jetip keldi de, kishkene sәbiyindey basynan asyra kóterip ketti meni. - O-o-o,   kýshigim, kýshigim!... Qane, múrynyndy әkelshi, múrynyndy!... Qane, kózindi!... Mandayyndy ash, mandayyndy!.... O, kýnim-au, kýnim-au, әiteuir aman kelding be, qúlynym?!...

Songhy sózi kemsendep jylay shyqty da, sheshemning aldyna meni qoya salyp jóneldi. Qúshaqtap sýngge kezek kýtip túrghan Biygeldi kýldi onysyna:

- Endi Qyrau ýshin namaz oqyghaly ketti, Qúday biledi!

- Quanyshty kezde kórisu ýstinde jylaghany nesi albasty basqyrdyn?- dep eki shyqshytymnan qúshqan sheshem, boyyn sozyp eki qasymnyng arasynan ghana bir sýidi de, meni Biygeldige ysyrdy...

Sol keng peyildi qúshaqtardan kýle shyghyp qúshyp edim Bighayshanyng basyn. Mandayynan iyiskep, sýie túryp jylap jiberippin.

- Nege jylaysyng agha, amanbyz ghoy bәrimiz!... Bә...le!- dep jaynanday kýldi qaryndasym. Men óksy jóneldim ýige qaray...

Ákemning namaz oqugha ketkeni ras eken. Týn ortasynda oqylghan uaqytsyz namazgha ata-anadan basqa bәrimiz kýldik.

- IYә, dúrys, bәring de kýlinder,- dep túrdy әkem jaynamazynan, bastaryna kelsin!... Ilahy sender de oqudaghy balalaryndy menshe aman kórip, ómirli boluyn osylay tilender!... Al, kelshi Qúrauym, mening aldyma otyrshy, saghyndym ghoy!

Eki jyldan beri úmytyp qalghan erkeligim ústay qaldy sol kezde.

- Aldyna endi otyrmaymyn, kenjeng ghoy, Bighaysha otyrsyn. Endi ony jylsyz sol orynnan túrghyzsang razy emespin!

- Men jana ghana túrdym әkemning aldynan,- dep kýlimsiredi Bighaysha, endi sen otyr, agha!

Ýnsiz qyzyqtaghanday qaray qalghan әkemning ornyna sheshem til qatty:

- Qaraghym-au, endi on jyl da kim bar, kim joq, ólmeytin saytan deymising ony!

- Ólse de sol meyirimdi әke kýiinde ótkeni jón. Kim ólmeydi, tek jaqsy qalpynda ótu ghana bar adamnyng qolynan kele bermeytin júmys!

- O-o-o... qúlynym,- dep tynystady әkem, - bәse, tiling de erjetken eken!

- Tilim kóseudey boldy, erten-aq kósegenimdi kórersin!

- Kósep órtep jiberseng de endi óz biyligindemin qúlynym, kele ghoy,- dep әkem emirene jaydy eki qolyn. Men baryp tizesin jastana qúladym. Ol basymdy alaqanyna sala aimalady, - endi sening aqylynnan shyghatyn eshqaysynymyz joq... Aldynghy kýni týsimde de osyny aitqamyn saghan... Jasaghan jar bola kór osyny ma! - degende әkemning jasaurap túrghan úshqyndy kózinen qos tamshy yrshyp týsti mening kókiregime. Eki shekesi qasqalanyp, qylausyz shashy siyrey týsipti de, siyrek qara saqalyna onshaqty tal aq kiripti. Jap-jaryq onynshy sham jaryghynda men әdeyilep taray sanap shyqtym sol agharghandaryn. Dene bitimi tym berik, qayghy men qamgha shydamdy adamnyng talay qiyn jyldar qyspaghynan qurylghan eki qasynyng arasyndaghy ýsh әlip syzyq, qatar ýsh shatqalday, tym terendep kólenkelene kórindi.

Álgi jylauy men minәjatyna qaraghanda, men turaly qorqynyshty týs kórgen siyaqty ózi. Onysyn aitpay, Bighayshagha bir qarap qoyyp, janaghy maghan qaytarghan jauabyna jaba toqy ýsteme qosty.

- Biyl seni demalysqa keltiruding rashodyn taba almay, qatty qinalyp edim. Áyteuir qayyrymen... kórip otyrmyn. Endigi isting bәri de sening yqtiyarynda bolady!

- Mening jol rashotymnan qinalularyng beker bolghan. Saqtaghan jol rashotym tolyq edi. Áli de jeterlik, - dedim men. Bighayshanyng aldynda Ospannan qansha mal alghandyqtaryn súray almay buyldym da, ýy mýlkine qaray týstim. Jolda Bighazynyng aituynsha, qazirshe alghany bir at, bir búzauly siyr jәne maghan jibergen myng dollar aqsha eken. Ýy ishindegi mýlik janalyghynan mening kózime aldymen týskeni búrynghy bilte sham ornynda túrghan jaryq sham boldy da, onan basqa ýsh-tórt jana kórpe, eki kesek jana kiyiz, tolyqtanynqyrap qalghan ydys-ayaq kórindi. «Búl úsaq-týiek mýlikter - óz qoldarynyng kiri bolar» dep tynyshtalyp edim. Maghan onan-múnan qúrap saqtaghan tәtti-dәmdi tamaqtaryn jep úiqygha qisayghan song eki jaghymdaghy әke-shesheni tergeu arqyly Ospannan jәne tórt-bes qoy-eshki alghany estildi.

Ákemning arjaghynda jatqan Biygeldi bar sózimizdi estip jatypty.

- Astylaryndaghy eki kesek kiyiz esterinde joq qoy!- dep kýlip jibergende әkem ony shyntaghymen týrtip qaldy.

- Tynysh jat qu shúbar!... Aqyryn sóileudi bilmeytinin-ay osy senin!

«Eki kesek kiyizdi adam torlau jolymen eseptegende taghy da eki qara ghoy! - degen oidan mandayym busandy. Dereu qaytarugha әke-shesheni taghy da taqyr jerge otyrghyzyp azaptaymyn-au!... Búzauymen jeti-segiz qara bolady. Jan qaltamdaghy aqsha tórtten birine jeter. Biraq, Ýrimjige qaytuyma jәne kerek!...»

Ospan molladan endi eshnәrse almay qoya túrudy qinala ótindim.

- Bighaysha jiyrma jasqa deyin oqidy, mektep joghalsa, ýide oqidy. Kýieudi sender jaqtyrghandarynmen ózi jaqtyrmasa, bәribir, jaman. Olay bolghanda, myna alghandarynnyng iyne-sabaq jibine deyin qaytaramyz. Taghy birdeme alamyn dep azapqa týsip qalmandar!...

Kýn sәske kóterile oyanyppyn. Menimen amandasyp qaytugha kelgen Biygeldi tang atysymen qojasynyng egindigine ketipti de ýy ishi abyr-sabyr birdemening dayyndyghyna kirisipti.

Mening aman keluime toy, hauip-qaterden aman saqtap qalu ýshin tileu yrymyn jasamaq siyaqty; esikten shygha kelgenimde, qosaqtalyp baylanghan aq sary bas qoy men qara serke eleng qaghyp, ýrke qarady maghan. «Qalyng malgha mýlde shyrmalyp, typyr ete almay qalarmyz!» degen qater meni de eleng etkizdi. Qoya bermek niyetpen baylauyn sheshe bastaghanymda әkem kóterip ala jóneldi meni.

- Búl Ospannan alghan mal emes, qúlynym!- dedi ýiden auasha kók jasangha tikemnen tik túrghyza qoyyp. Qoydy sening tileuine shalugha Ersúltan atang bergen, serkeni Qúryshbek aghang jiberipti.

- Qúryshbek Ersúltannyng eshkisine qosqan serke....

Toyyn da, tileu-tiyazyn da toytaruyma әkem toytarylmay qoydy. Manaydaghy alys-jaqyn, tuys-júraghat, qúdandalar týs kezinde jinalyp boldy da, Bighazy saqaldylardan aq sarbasqa bata tilep alyp úrdy....

Qonaqtar attanyp tarasymen әkem maghan ym qaghyp, Ospandy kók maysagha aparyp otyrghyzdy. Men arttarynan ere baryp, qiystap otyra bergenimde bastady sózin:

- Al Molla, sen jaqynnan beri jaqsy tilekpen «sýiek janghyrtudy» súraghansyn. Balandy da, ózindi de kemsitpeytindigimdi, biraq ant etip saylap qoyghan Biyim bar ekenin aitqanmyn, solay edi ghoy?... Sol biydi alystan ózing arqalap әkeldin, rahmet, mine otyr, endi ózing sóiles!

Ospan molla kóp dәretpen búiralanghan dymqyl sary saqalyn sylay tyndap otyr edi. Songhy sózge kelgende shúlghyp-shúlghyp jiberdi. Qarashyghy tompaqtau sopaqsha kózi júmyla kýlimdep, týlkishe jyltynday qaldy:

- IYә, aitqansyz Jәke, Qabyken mening de balam ghoy. Siz «biyim biledi» degende, men de osyghan jýginudi qúptaghanmyn. Alla Taghala ghúmyrly etsin. Kishkene kezinen-aq aqyly kәmil ekenin sezetinmin. Mening Dýisenimdi ózi de bilui yqtimal, zamandasy ghoy. «Tenin tap ta tegin ber» deydi, biraq men teginshi emes, osy balalardyng jolyna qolda barymdy tógushimin ghoy... Ózi aitsyn qane, jýgindik aqylyna!

- Ákelerding aldyna týsip aqyl aitu bala ýshin úyat shyghar,- dedim men. Sóitse de keleshekte boluy mýmkin, ýlken úyattyng aldynda kishkene úyatty qúrbandyqqa shalugha tura keledi, sóileyin. Mәselen, sizder jasy tolmaghan balagha mal alysyp, mal berisip otyrsyzdar. Búl onyng kózin qara shýperekpen kishkene kezinen tanyp, mal qúiryghyna baylap, malsha satudyng qúdalyghy bolady. Múnday qúdalyqtarynyz qaryndasym ýshin obal da, men ýshin namys. Bighayshanyng adamdyghy qashan jasy tolyp, kameletke kelgenshe oqudy, aqyl tolghan song óz erkimen, ózi únatqan jerine barudy shart etedi. Sol kezge jetkende balalarynyz birin biri únatpay qalsa, sizderdi úyat qana emes, ýlken masqaralyq basady. «Tenin tabu» degen ózderi birin-biri shyn tenim dep tanyghan  shaqta ghana dúrys sóz. «Teni» dep syrttarynan tely salu zorlyqpen malsha qosaqtau bolmaq. Al tenim dep tabysqandardy «tegin beru» - adamnyng isi... Ákelerding aldynda tilmarsyp kettim-au deymin, mening aitpaghym mynau: balalarynyzdyng ózderi tenim dep tabysatyn shaqqa jetkenshe ekeuiniz bir-birinizge jabyspanyzdar, aqyldary tolyp, sonday jarastyqqa ózderi jetkenshe qalyng mal auysularynyzdy qúptamaymyn!

Sózim jartylay bergende qasyma sheshem kelip otyryp edi. Ol tómen qarap oilanyp qaldy da, eki shal bir-birine qarasa berdi. Ákem, «aytpap pa edim» degendey ýstemirek salmaqpen qarady da, Ospannyng tompaq qarashyghy taghy da jyltyng qaghyp, týlki beynesin aiqynday týsti.

- Húp sóz, bir sózinde aghattyq joq... Biraq, Qabyken bizding aghayyn ara azyn-aulaq auys-kýiisimizdi qalyng mal dep úghatyn taqyletti.

- Áriyne, solay,- dedim men sol qu kózge endi tura qarap. Ol qalyng mal bolmay qara Jappardyng betine bergen kórimdik bolmaq pa?- degenimde sheshem saqyldap kýldi de, әkem túla boyymen solqyldady. «Aghayyndyq» arasyna kelispeushilik kire qalsa tebenning tenge bolyp teriletinin kórmey jýrsizder me?... IYenge jayylsa da esepsiz mal qayda bolghan?

Ospan kenkildey kýlip shúlghydy basyn.

- Qulyqty kóp-aq oqypsyn-au balam, hy-hy-hy  órkening óssin ainalayyn, Alla Taghala baqyt bersin. Bolypsyn! ...Jәke, «jaqsy tusa el yrysy» deydi, inshalla, bizding sýiegimizge sinir, berekemizge yrys bolghay-aq!... Biyr-rahmatika iә arhamar-rahimiyn, әmin Allahu әkbar! - dep molla betin sipaghanda әkem de sipap jiberdi. - Al endi, siynarymyz Alla, jýginerimiz ózing ghana bolarsyng múnan son, ainyghanymyzdy aruaq atsyn, bizding haq tileuimizdi ózing bekemde! Berekemizdi kýsheytetin toq eter sózdi aitshy qane!

- Ayttym ghoy molla eke, «aytyp qoyghan songhylyqqa jaqsy». Qalyng mal almaymyz. Bighaysha kameletke tolyp, óz basyn ózi biyley alatyn kezge jetkende, razy bolsa otauyn sizben qatar túryp tigisip beremiz. Shynayy jaqyndyq bereke osylay bolmaq. Odan beri «aq bata», «kýieu», «qalyndyq» degen sóz shyqpasyn! - degen sózime molla ynylday oilanyp qaldy da, sózdi sol ynylymen qozdatqaly otyrghanyn bayqap men short qayyrdym. - Ózinizge belgili, biz «bay bolyp kórgemiz joq, kedey bolyp ólgemiz joq». Bergen malynyzdyng ózi túr, keshtetip aidap Bighazy jetkizip salady. Al maghan jibergen aqshanyz, mine!- dep myng dollaryn aldyna qoydym. Almaqtyng bermegi bar. Rahmet! Al múnym sizding talabynyzdy býkildey toytarghandyq emes, uaqyty jetkende balalarynyzdyng jarasqanyn kórsek, biz bar niyetimizben dayynbyz!

- Alla saqtasyn, balam, Alla saqtasyn, búlardy qaytara kórme! Inshalla, men bardam kisimin әri kóne sary sýieginmin ghoy. Jaqynnyng jaqyndyghy qiynshylyqta kórinbey me? Allanyng úly esimimen ant eteyin, búl aqsha qalyng mal esebinde emes, el azamaty bolghaly túrsyn, sening jolyna etken jaqyndyq kómegim ghana. Balam, men de óz әkendey dúghagóiing bolayyn, izgi niyetpen sozghan qolymdy syrtqa qagha kórme!

«Alla» aty shyqqanda sheshem maghan jaltaqtay týsti de, әkem óz uaghdasyn saqtaghanday, qasarghan qalyppen otyra berdi.

- Qyrau,- dedi sheshem aqyryn ghana, - Allany auyzgha alyp otyr ghoy, mollanyng búl yqylasyn qaytarmashy balam!... Qúdalyqqa qúday qospasa qaytaryp berermiz, sening aitqanyng bolsyn, qaryndasyng oqysyn da, razy bolsa óz erkimen barsyn!.... Solay ghoy molla, Allanyng búiryghyn sabyrmen kýtemiz, asyqpaymyz, dúrys qoy?!

- Solay qúdaghi! Qamsyz oquyna haq-alal niyetpen úsynghan kómegimdi qaytarmaq bolghanyna qamyqqanym bolmasa, aitqanynyng bәri dúrys. Men de ózderinmin, osy Biylerinning auzyna Alla neni salsa sonymen-aq jýrdim. Ilahy amiyn... Allahu әkbar!...

Alaly ma, aramy ma, maghan bergen haq batasy ma, qúdalyqqa jasaghan «aq batasy» ma, әiteuir betin edel-jedel eki sipap molla qaytty.

- Amalsyz kezimdi paydalanyp aldyryp qoyghan malymen jyghyp... erten-aq «ber balamdysymen» asyqtyrarma dep... qinalyp jýr edim,- dedi әkem, kidire-kidire sóilep. Shoqynshaqtyghynnyng paydasy bir tiydi-au osy joly, qúdayyn auzyna alghyzdyng ghoy, endi shart-jaghdayy kelmey jyghyla qoymaspyn!... O-o-o qúlynym!

- Bayqamasang jyqqandy bylay qoyyp, jútyp qoyady әke, kórmeymising saqalynyng әr taly kenirdegine qaray tarmaqsha iyilip, tartyp túrghanyn!

- Qarashy tilin... o, kýshigim-au!- dep emirene kýldi әkem. Qansha aitqanmen molla ghoy, Qúdayyn úmyta qoymas!...

Ákemning sol «kýshigin» ózi men Bighazygha qosa Ospan molla qonaqqa shaqyrdy bir kýni. Múnysynyng da qarmaq ekenin bilgenimmen barmay qaluyma syltau tabylmady. «Mandaygha bitken» jalghyz atqa әkem meni zorlap mingizip, Bighazy men ózi Ospan jibergen kәri biyelerge minip bardy. Auyly ne dәuir alys, tau bókterinde eken. Bizge tuystas keletinderden de, óz jaghynyng kýililerinen de kóp adam shaqyrypty. Qoy emes, serke emes, qúnanday qúla taydy aituly Dýiseni jetektep kelip, alty qanat kiyiz ýy esiginen bata súraghanda bastalghan jýrek qobaljuym órekpuge kóterildi bir kezde. Auyl syrtynan tasyr-túsyr shauyp kelgen kóp at dýbiri estildi.

- Kim myna attyng iyesi?- dedi bireui aqyrandap.

«Baujan!», «baujang keldi!» «búl pәle ne izdep keldi eken!» dep kýbirlesti de, ýy toly adam tyna qaldy.

- Ýrimjiden kelgen sily qonaghymyzdyng aty, - dedi bir әiel syrttan.

- Shaqyr, er toqymyn alsyn!

- Qabyken ózing shyghyp birdeme aitpasang bizden laj joq búl múnapiyqqa,- dedi Ospan kýbirlep, - atyndy әketkeli túr. Áttegeni-ay, jasyrudy eskermey qalghanymyz-ay!....

Búl elding sypyra tay, qúnan, kәri bie minip jýrgen sebepteri esime endi týsti.

- Tasta qalpaghyndy, kerdiyip shyq,- dep kýbirledi artymnan ergen Bighazy. Qolyndy artyna ústap bar da, jauap bergende myqynyndy tirep, týiile sóile!

Teteles aghanyng búl rejissorlyghyna kýle shyqtym. Aytqanyn oryndamadym. Dәl qazir ózim de kerdiiden qúralaqan emespin ghoy: qúrym etik, galiyfe sym, әskery forymdas súr kiytel, shekege ornaghan furajka, shyray aq súr. Múndayda ot shasha qarau kerek ekenin kózimning ózi de biledi....

Kelgender on shaqty kisi eken, jeti-segizi biyelerding artyna tónip, shabyna ýnilip jýr. Múny kórgende seskensem de ses bildirip, kýle sóiledim:

- Ói, sizder ne búiymtaymen kelip edinizder, moyyn sozghandarynyz biyening auzy emes qoy? - dep symymnyng jan qaltasyna qol sala, shalqalay kýldim. Ýiding ishi, syrty du kýlgende ýnireygenderding ózderi de kýlip jiberdi.

- Mynauyng bir pәle ghoy әke,- dep kýbirley shegindi bireui.

At ýstinde shirengen juan qara súr, týski shaqyrayghan kýnning ystyghynan týtigip, ózi de shaqyraya qarady әlgi shegingenge.

- Myna at sizdiki me?- dedi sonan song maghan qayta qarap, bәsendeu ýnmen súrady.

- IYә, meniki!

- Áskerge at kerek, er toqymyn ala túrynyz, erteng qaytyp keledi!

- Kelu-kelmeu jónin qoya túryp, menen jón súranyz, qazir men әskerden de asyghyspyn ghoy!

- Siz qay jerden?

- Ýrimji syfan mektebinen!

- Ýrimji sypa!... sot mekemesi me?

- IYә,- dedi art jaghymda túrghan Bighazy ile jauap qayyryp, - búl kisi sonyng tergeushisi.

Kýlkiden jymiya týstim, sonymnyng ózi myghymdyqty beynelegendey sezildi.

- Baujan, myrzagha sәlem aitynyz,- dedim sol jymighan qalpymmen, - mening atyma auyz asha kórmesin, qonaghymyn ghoy, iyә, ózim de úshyrasyp qalarmyn!

- Auyz ashqan biz emes, әskery búiryq qoy taqsyr... boldy, sizding attyng jónin aitarmyn... Ey jigitter, basqa at joq pa eken?...

Basqa at joqtyghyn bilgen baujang «shap zertteushilerin» dalaqtatyp shaba jóneldi....

Ekintide jelingen týstikten song «Ýrimji sotynan kelgen tergeushi» kýlkige qalghan baujangha endi kórinbeuge asyghyp, keshtete qaytty.

Ýrimjiden kelgeli Núriya men Qabenge eki ret hat jazsam da, jauap ala almay jýr edim. Segizinshi aidyng jarymynda bir konvert әreng jetti. Núriyanyng óz qolymen, Qabenning atynda Ýrimjiden jazylypty. Altay-Tarbaghatay pochtasy jýrmey qalghan son, Núriya tez qaytyp baryp Ýrimjiden jazghanyn bile qoydym. Qabenning sózi retinde «dostyq saghynyshyn» aitqanda jýregimdi mahabbattyng mamyqtay júmsaq, yssyz túnyq jalyny balqytyp edi, hattyng sonyna kelgende sol jalyn shyjghyryp, býrip jibergendey sezildi. Tórt myng dollar aqsha jibergenin aitypty. Mandayymnan namys qinalysynyng teri búrq ete týsti. Jaghdaylaryn el biylep ketpesin degeni ghoy taghy da. Namystanu sezimi lezde ayanysh sezimine auysyp, men ýshin sonshalyq qinalghan, dem almay qaytqan janqiyar mahabbatqa, tiri jetim jas qyzgha janym qatty ashydy. «Ákeli-basqorghandy qyzdyng men ýshin mataluyna ashynghany ghoy!»

Aqsha shegi konvertting týbinde eken. «Dostasqan Altaylyq bir sabaqtasymnan súrap» alghanymdy aityp, Bighazygha úsyndym da, Ospannan alghan maldarynyng esebin qaytara túrularyn әkeme tapsyrdym.

«Tez jetuim kerek oqugha, әriyne, әsirese Núriyashqa», әke-sheshening airylghysy kelmeytin әienshektigine qarasam, kim bolmaqpyn.

- Qara sudyng azghantay qamys-qúraghy qansha jasyra almaq, «sot tergeushisi» kim ekeni ashylmay túrghanda Ýrimjige jetip alayyn, endi bir jyldyq qana oquym qaldy ghoy, - dedim olargha, - qasqyr baujannan tergeushilik aibarmen әreng alyp qalghan atty tyghyndar iә iyesine qaytaryp berinder!...

 

Úly, mәrtebeli tergeushim, búl tarauda ashylghan qylmystarymnyng aldamshylyqpen at jasyrghanymnan auyry joq shyghar. Ótirikten tergeushi bolyp kórinuge dәtim qalay jetti eken!

Qúday bolyp kóringisi kelgen perghauynnyn1 Qúday taghala aldyndaghy qylmysynan aspasa, kim týspes-au búl!

Olay bolatyny, búl sizding aldynyzda ótkizilgen sayasy qylmys qoy! Biraq bizde, «qúba qústyn2 auzy etine tiyse, atannyng týri túrmaq kórine kirersin» degen mәtel bar. Atymdy alghaly ajal kelgende tajal bolyp kórinuden basqa ne lajym bolmaq?

Búl bólimning qay tarauynan bolsyn, dәrmensiz ailanyng qylpyn kórip otyrsyz. Sonyng bәrin qylmys demey, «aqyl» dey bergim keledi. Tirshilikten tiylmaudyn, yaghny qylmystan tiylmaudyng ailasy ghoy bәri de.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

1 Yanhang - Ýrimjidegi jer aty.

1 Tamady (hanzusha) - sheshendi...

2 Shymy (hanzusha) - ne, nemene, nemene deysing degen sóz.

3 Jynsa jýy - Jincha jýy (hanzusha) - saqshy mekemesi, prokuratura.

1 Payzyso (Paychuso) - (hanzusha) - saqshy bólimshesi. Sojang - bólimshe bastyghy.

1 Perghauyn - (erte zamanda Mysyr patshalary osylay atalypty) Din anyzynda bir Perghauyn ózin Qúdaymyn dep jariyalaghan.

2 Qúba qús - itke qoyylghan at.