Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2588 0 pikir 18 Sәuir, 2012 saghat 04:26

Ámirhan Balqybek. Qalamdy qaru etken «djiu-djitsu» (jalghasy)

Japon әdebiyeti turaly jazbalar

Roman jәne ertegi

Ádebiyetke kelmek jas talapker kimderdi, olardyng nendey dýniyelerin oqymaq kerek degen saual kóterilgende, (al búl saual jii kóteriledi), aldymen eske týsetini - Andre Moruanyng tizimi. Ghayyptan tayyp osynday tizim jasau qúqyghy bizge de berilse, onda qanday qalamgerlerding esimi atalar edi?

Basqany qaydam, óz basym Moruanyng tizimin dóngelektep, tek Balizakty, onda da onyng tek «Ýzilgen ýmitter» romanyn ghana qaldyrar edim. Taghy kimderdi úsynar ediniz, mynauynyz az ghoy dese, altyn uaqytynyzdy alghym kelmeydi, qalasanyz myna bir shaghyn ghana japon ertegisin sýzip shyghuynyzgha bolady degen bolar em. Qalghany óz yqtiyarynyzdaghy dýniye.

IYә, 90-jyldardyng basynda biz bir top boldyq. Agha aqyn-jazushylar әdebiyetke jana bir tolqyn keldi desip quanysyp jatty. Sýiinshi súrasty. Biz de senimdi edik. Ádebiyette óz aitarymyz, óz ornymyz barday kórdik. Endi... Býginde sol tolqyn jaghalaugha jetpey juasyp qalghan sekildi seziledi. Tipti joq deuge de bolady. Nelikten?

Japon әdebiyeti turaly jazbalar

Roman jәne ertegi

Ádebiyetke kelmek jas talapker kimderdi, olardyng nendey dýniyelerin oqymaq kerek degen saual kóterilgende, (al búl saual jii kóteriledi), aldymen eske týsetini - Andre Moruanyng tizimi. Ghayyptan tayyp osynday tizim jasau qúqyghy bizge de berilse, onda qanday qalamgerlerding esimi atalar edi?

Basqany qaydam, óz basym Moruanyng tizimin dóngelektep, tek Balizakty, onda da onyng tek «Ýzilgen ýmitter» romanyn ghana qaldyrar edim. Taghy kimderdi úsynar ediniz, mynauynyz az ghoy dese, altyn uaqytynyzdy alghym kelmeydi, qalasanyz myna bir shaghyn ghana japon ertegisin sýzip shyghuynyzgha bolady degen bolar em. Qalghany óz yqtiyarynyzdaghy dýniye.

IYә, 90-jyldardyng basynda biz bir top boldyq. Agha aqyn-jazushylar әdebiyetke jana bir tolqyn keldi desip quanysyp jatty. Sýiinshi súrasty. Biz de senimdi edik. Ádebiyette óz aitarymyz, óz ornymyz barday kórdik. Endi... Býginde sol tolqyn jaghalaugha jetpey juasyp qalghan sekildi seziledi. Tipti joq deuge de bolady. Nelikten?

Ras, búl kónil sol kezderde-aq myna jas tolqynnyng birazy dalaqtap bosqa jýrgender ekenin jaqsy týisinetin. Degenmen ýmit kýttiretinderi de bar edi. Ókinishtisi, olardyng da birazy qazir sol bosqa jýrgenderding qataryn tolyqtyryp ýlgerdi. Ortanqol jurnalistke ainaldy nemese nәpaqasyn tauyp jeu ýshin basqa tarapqa oiysty. Amal qansha?! Bәlkim, búl da jazylghan erejesi joq ómir zandylyghy shyghar...

Óz basym Balizaktyng «Ýzilgen ýmitterin» auylda oqydym. Nege ekenin qaydam, ýlken qaladaghy ómir, meyli, ol studenttik bolsyn, maghan Ázilhan aghamnyng «Mahabbat, qyzyq mol jyldaryndaghyday» emes, kerisinshe, dәl osy «Ýzilgen ýmitterdegidey» bolyp týiiletin. Qazir sol bala týisigimning aldamaghanyn, keyin, myna bir jyn-saytany men perishtesi aralas uly, duly qalagha kelgende, kózge kórinbes qorghanyma, qorghaushyma ainalghanyn bayqaymyn. Óitkeni, kóz aldymda, Kóktóbening bauyryndaghy Almatyda Balizaktyng «Ýzilgen ýmitteri» qoyylym bolyp jýrip jatty. Áli de jýrip jatyr. Áneu bir redaktor, mynau bir jurnalist, myna búratylghan aktrisa... olardyng bәri-bәri men bala kezimde tanysqan «Ýzilgen ýmitterdin» ishinde de bar edi. Qysqasy, men әr tasy, әr bútasy tanys jerge týstim. Ol ýshin Balizakqa rahmet.

Qaysybir bauyrym býgingi Fransiyada Balizak oqylmaytyn jazushylardyng qatarynda deydi. Múnysy Balizakty oqyghysy kelmeytinin anghartqany. Ishimnen kýlemin de qoyamyn. Al roman oqyghysy kelmeytin adamgha ertegi oqyshy dep qalay aitarsyn. Onyng ýstine, qazaq emes, japonnyng ertigisin. Ony onyng ózimshil kókiregi kótere alar ma?

Dau joq, býgingi japon әdebiyeti - býkil әlem kózin sýzip otyrghan eng ýzdik әdebiyetterding biri. HIH ghasyrdyng basynda fransuz, orta túsy men sonynda orys әdebiyetine qonghan baq býginde Latyn Amerikasy men irili-úsaqty araldargha qonys tepken osy japon әdebiyetine qonaqtauly. Sebebi nede? Búl saualgha talay adam jauap izdegen bolar. Ony tapqysy kelgender bizding qazaq әdebiyetinde de jeterlik. Kýmәndansanyz, Múhtar Maghauinning qaysybir dýniyelerine kóz tastauynyzgha bolady. Saualgha jauap izdemeseniz de klassikting qalay qalyptasatynyn angharu ýshin.

Osy bir sebebi nede degen saualgha oi-shamam, qabilet-qarymym jetkenshe men de jauap izdegem. Jauabyn, kýlkili bolsa da aitayyn, ertegiden, qarapayym ghana japon ertegisinen tapqanday boldym. Ertegiden bayqaghanym, búl japon halqy Balizaktyng «Ýzilgen ýmitterimen», HIH ghasyrda jazylghan romanmen sonau orta ghasyrlarda-aq tanysyp ýlgergen eken. Naqtylap aitsaq, japonnyng óz «Ýzilgen ýmitteri» bar bolyp shyqty. Dәl osy jerde, reti kelip túrghanda, ertegini de bayanday ketsem, eshkim renjy qoymas deymin.

Japon ertegisi astanadan alys әldebir eldi mekende bir jas aqyn bolypty dep bastalady. Óte angharympaz, sezimtal baldyrghannyng jyr monshaqtary onyng talantyna bas iishilerding qoljazbalary arqyly astanagha da jetip jatqan. Olarmen tanysqan múndaghy aqsaqal, qarasaqal jyr sýleyleri de ómirge úly aqyn keldi dep bas iyzesken. Bala aqynnyng auylyna birneshe ret hat ta jazysqan. Onda «Sening ornyng astanada, әdebiy-ghylymy ortada, darynyndy jetildirem deseng tez jet» degen sózder bar edi. Múnday hattar jas darynnyng mereyin tasytty. Ol endi astanagha sapargha shyghugha asyghatyn boldy. Tek jergilikti ghibadathanadaghy ústazy ghana búl ghajayyp sәtti kesheuildete bergen. «Buynyng bekip, búghanang qatqan joq, taghy da eki-ýsh jyl shyda, sosyn da astananyng tórine ýlgeresing ghoy» degen toqtam sóz aitqan. Ústaz sózinen asa almaghan bala u-shuly astanany qiyalynda kezip, týsinde kórip jýrdi. Aqyry shyday almaghan, bir týni qashyp shyqqan.

Áne, ol belden-bel, qyrdan-qyr asty, nebir ózenderden ótti. Kókirekte tughan qanshama jyr aq qaghazgha týsti. Bala búl kezderi shyn baqytty edi. Sanasynda óz júldyzyna, onyng biyiktigine degen senimi de beky týsken. Mine, ol jayau-jalpylap Miyamino jazyghyna da ilikti. Múndaghy әsem tabighat búghan deyin kórgenderining bәrinen de artyq, bәrinen de әsem edi. Bala bir kýn osynda qalyp, Miyamino jazyghynyng súlulyghyna arnalghan jyr jazugha bel baylady.

Kýn batty, týn boldy, zengir aspan kóginde júldyzdar jymyndasty. Kóp keshikpey bir býiirden Ay da kórindi. Biraq óleng keler emes. Bala qatty qinaldy. Al onyng esil-derti bir ghana qiyalgha, Miyamino alqabynyng әdemi kórkin pash eter jyr jazugha myqtap aughan edi. Shyq týse basta­ghanda ghana jyrdyng alghashqy joldary jazylghanday bolghan:

- O, Miyamino alqaby!

Ne degen qalyng shyq?!

Biraq bala qansha kýbirlese de, qiyalyn qansha qozghasa da endigi jyr joly tuar emes. Balanyng kóniline endi kýdik kire bastady. «Yapyr-au, - dedi ol ishinen, - mynaday súlulyqpen shendese alar bir óleng jaza almasam, astanagha baru, onda aqynmyn dep jýru ne kerek? Óitsem ózimdi-ózim aldaghanym bolmay ma? Joq, qalayda aldymen ólendi jazyp aluym kerek. Astanagha sapardy sodan keyin jalghastyramyn».

Degenmen bala qiyaly algha bir baspay qoydy. Taghy da tang atty, Kýn shyqty, sosyn taghy da Kýn batty, týn boldy, osylay jalghasa berdi. Bala kýbirlep Miyamino alqabyn kezedi de jýredi:

- O, Miyamino alqaby!

Ne degen qalyng shyq?! -

dep qaytalay beredi, qaytalay beredi. Biraq ólendi ary jalghastyrugha shamasy keler emes. Endi balanyng kónilinde toryghu bastaldy. Astanagha saparyn jalghastyrugha namysy, keyin qaytugha úyaty jibermeydi, jan-dýniyesinde ólenning songhy jolyn jazyp qalarmyn degen jalghyz ghana ýmit. Aqyry kýbirley-kýbirley әbden sýldesi qalghan bala qalyng gýlding ortasyna sharshap-shaldyghyp qúlaghan. Kýbirlep jatyp kóz júmghan. Keyin osy mannyng adamdary onyng mýrdesin tauyp alyp, joldyng boyyna jerleydi. Biraq, bir ghajaby, balanyng mazasyz ruhy týnde de Miyamino alqabyn kýbirlep kezip jýretin bop alady.

- O, Miyamino alqaby!

Ne degen qalyng shyq? -

deydi búl kýbir. Sosyn osy bir kýbir qaytalana beredi, qaytalana beredi.

Osy mannan ótkenderding estimegeni joq búl azaly ruh turaly әngime auyzdan auyzgha kóship jýrip, aqyry balanyng auylyna da jetken-di. Ústaz әngimening ózining balausa shәkirti turaly ekenin birden týisingen. Sosyn ayauly shәkirtining ruhyn tynyshtandyru ýshin sol kýni-aq jolgha shyghyp ketti.

Mine, ol da Miyamino jazyghynda. Týn qoynynda azaly ruhtyng payda boluyn kýtip otyr. Kóp keshikpey bala aqynnyng kýbiri estildi. Artynsha elesi de kórindi. Eles:

- O, Miyamino alqaby!

Ne degen qalyng shyq?! -

dep endi bir qaytalay bergende, ústaz:

- O, Miyamino alqaby!

Ne degen qalyng shyq?!

Júldyz bitken jerge kóship alghanday! -

dep jalghastyryp jiberedi. Sosyn osy ólendi bala shәkirt te qaytalady. Dauysynda riza bolghan jannyng sezim tolqynysy bayqalady. Biraq ol ústazyna esh nazar audarghan joq. Shamasy, bayqamaghan sekildi. Ólendi, kýbirlegen qalpy, ayandap baryp molasyna sinip ketti.

Japon ertegisi osydan keyin azaly ruh Miyamino alqabyn kezuin toqtatypty degen týiin jasap baryp ayaqtalady.

Mine, osy ertegi Balizaktyng «Ýzilgen ýmitterinin» japon­­dyq núsqasy bolyp tabylady. Jәne Balizak romanynan kóp búryn dýniyege kelgen. Hronologiyalyq dәldikke úmtylatyn bolsaq, kemi bes-alty ghasyrlyq tarihy bar ertegi deuge bolady.

Búl neni anghartady? IYә, iyә, dúrys aitasyz, fransuz әdebiyetining HIH ghasyrdyng basynda ghana jetken qaysybir shyndyqtary japon әdebiyetine orta ghasyrlarda-aq mәlim bolghanyn bayqatady. Al múnday tamyry terende jatqan, úly Balizaktyng ózin bala shәkirt retinde qabyldaytyn әde­biyetting múragerleri HH ghasyrda әdebiyet kóshbastau­shylary bolugha әbden layyq edi. Sebebi, ruhany oy kóshining aldyna shyghugha qajettining bәri de olarda bar bolatyn.

Ertegiden taraytyn shyndyq

Japoniyanyng eng alghashqy jazba eskertkishteri bizding dәuirimizding ÝIII ghasyryna jatady. Mysaly, «Kodziki» («Kóne zamanda bolghan jayttar jazbalary») 712 jyly jazylsa, «Nahon seki» («Japoniya shejireleri») 720 jyly dýniyege kelgen. Qysqasy, japon jazba әdebiyetining on ýsh ghasyrlyq tarihy bar deuge bolady. Al eng birinshi japon jyr jinaghy «Manesudin» («Myng japyraq toptamasy») taghy da osy ÝIII ghasyrdyng enshisinde ekenin eskersek, japon әdebiyetining tamyry tym terende ekenine eriksiz bas shúlghisyz. Keyingi Heyan dәuiri (H ghasyrlar) әdebiyetting gýldengen dәuiri boldy desek, jәne qatelespeymiz. Búl kezdegi japon aqsýiekteri óz janynan bir shumaq jyr shyghara almaytyn әriptesterin ýlken mәdeniyetten júrday, kisiligi joq jan sanaugha deyin jetken-di. Adamzat tarihynda «Ómir men óleng egiz» degen sózge layyq birden-bir kezeng bolatyn bolsa, dau joq, ol japon shejiresindegi osy bir mamyrajay uaqyttar bolyp tabylady. Álem әdebiyetindegi alghashqy roman da japon topyraghynda osy kezderi dýniyege kelgen bolatyn. IYә, alghashqy roman.

Búl kezderi imperatorlardyng ózi poeziyagha qatty nazar audardy. Jergilikti jerlerdegi esimi jana shygha bastaghan aqyndardyng bәri de astanagha, әmirshining qúzyryna shaqy­ry­latyn. Múnda olardyng jyr mýshәiralary úiymdas­ty­rylatyn edi. Jyr sayysynda ozyp shyqqan aqyndargha mol tartu-taralghylar beriletin. Al olardyng qaysybir, patshanyng sarayynda qalyp, ýzdik ólenderding jinaghyn týzushi retinde arnayy bekitilgen jalaqy alyp túratyn kezderi de kezdesetin. Japon tarihy osynday aqyndardyng qatarynda Kiy-no Suraiykiyding esimin ataydy. Ol әzirlegen «Kokiyn-su» («Kóne jәne jana japon jyrlarynyng jinaghy») antologiyasy qazirge deyin «Manesudan» keyingi ýzdik jyr toptamasy bolyp esepteledi.

Mine, jogharydaghy ertegide osy dәuirding súlbasy menmúndalaydy. Múnda da alys auyldaghy aqyn, múnda da astanagha shaqyru qaghazyn jiberetin әldebir bedeldi adamdar. Múnda da jyr qúmar ziyaly qauym. Eger ol kezderi anau-mynau adamnyng astanagha sapar shege bermeytinin eskersek, balghyn aqynnyng jyr joldaryn qoljazba arqyly astanagha jetkizgen taghy da sol aqsýiekter qauymyna jatatyn auqatty adamdar bolyp shyghady. Al múnday astana sekildi aqyn-jazushynyng kóp jinalar jerinde óner adamdarynyng óz bastarynda bolghan tragediyalar turaly sóz qozghamauy, ómirde rasymen-aq bolghan olardyng qaysybiri qaghazgha týspey qaluy mýmkin emes. Demek, janaghy bayan etilgen japon ertegisinde de aqiqat ómirding shynayy suretteri qiyalmen astastyryla órilip kórinis tapqan deuimizge әbden bolady. Zaty ertegi demeseniz, jәne de búl Balizaktyng ataqty «Ýzilgen ýmitterinen» ruhany kóteretin jýgi jaghynan birde kem emes shynayy shap-shaghyn shedevr. IYә, HIH ghasyrdaghy Parij H ghasyrlardaghy japon astanasynyng tynys-tirshiligin aina-qatesiz qaytalaydy. Asyly, múnday әdebiyet bәsekesinde de Aziyanyng Europagha múryn shýiire, menmensy qarauyna әbden bolatyn bolar. Álde úly Balizak H ghasyrda Aziyanyng tý-u shyghysynda, japon araldarynyng birinde ómir sýrdi me eken? Japondar ústanatyn dzen-buddizmge sensek, búlay boluy da bek mýmkin-au...

Áriptespen әngime

«Jas qazaq» gazetining alghashqy tyrnaqaldy sanynda japon jazushysy Akutagavanyng shaghyn súhbaty jәne oy ýzikteri jariyalanghan bolatyn. Áriyne, Akutagavagha tandauymyz týskende bizding de óz kózdegenimiz boldy. Biraq ne aitpaghymyzdy oqyrmannyng ózi úghyp alsyn degen pikirdi ústanghan edik. Endi oilasaq, onymyz dúrys bolmaghan sekildi.

Mine, «әl-Tayrda» (búrynghy ataqty «Qalamger») otyrmyz, qatarlas әriptesterim «Jas qazaqtyn» alghashqy sanyn qyzu talqylap jatyr. Talqylau barysynda әdebiyet beti turaly da sóz bolmay qalghan joq. Eng ýlken eskertpe «Akutagavany nege berdinder, ózimizdiki de jetpey qaldy ma?» degen oy auanyna tireldi.

Men búl eskertpeshilerding Akutagavanyng oy ýzikterine nazar audarmaghanyna tang qaldym. Onda bar bolghany 24-aq jasar Akutagavanyng ústazy Nasumo Sosekiyge jazghan hatynan (1916 jyl, 28 tamyz) ýzindi bar-dy. Ýzindi auqymy shaghyn ghana, mәtini tómendegidey:

«... Býgin Chehov әngimelerin aghylshyn tilinde jana basylghan audarmasynan oqydym... Dәl búlay jazudy ýirenu ýshin býkil ghúmyryng jetpeui mýmkin. Kume sizge mening Sologubty únatpaghanymdy jazghan bolar. Joq, men Sologubty tútas únatpaydy emespin. Onyng tuyndylarynda da men basymdy iyetin tústar jeterlik. Al men tek Uelisting әngimelerining ghana jer-jebirine jetip jatyrmyn. Eger osynday dengeydegi jazushynyng ózi myqty qalamger retinde moyyndalyp jatsa, búl japon jazushylary aghylshyn jazushylaryn basyp ozdy degen sóz ghoy...»

Mine, osynday sózderdi mening manayymdaghy qatarlastarym týgili, ýlken aqyn-jazushy aghalarymnyng da birde-biri әli kýnge aita alghan joq. Al janaghy әdebiyette endi tanyla bastaghan, qaysybirining júldyzy tanylmay jatyp endigi óship te ýlgergen bauyrlarymnyng qay-qaysysynyng da Uelis pen Sologub týgili, Chehovty da oqymaghandaryna bәs tige alatynym anyq-ty. Tipti olardyn, shyntuaytyna kelgende, Akutagavamen tanystyghy da joq bolatyn. Áytse de, olar 24 jasar Akutagavagha ózderi kelip qalghan otyzdyng jelkesinde túryp pikir aitudan esh taysaqtaghan joq. Aghylshyn Ueliske, orys Chehov pen Sologubqa, әriyne, әlem moyyndaghan Akutagavagha olardyng jaqyn arada saliqaly pikir aita alatynyna jәne kýmәndimin. Jәne olardyng arghy-bergini tanymay jatyp tolyqqandy әdebiyet jasay alatynyna da kýmәnim bar. Óitkeni, olar Akutagavanyng 25 jasynda iygergenin eluge kelip te ensere almaytyn sekildi. Shamasy, әdebiyettegi ómirin sol bayaghy shәkirt qalyptarynda ayaqtaytyn bolar.

Shekspir men Kurosava

Nemis Ernst fon Gesse-Varteg sonau 1904 jyly, «Japoniya jәne japondar» atty enbeginde bylay dep jazypty: «Japonnyng «djiu-djitsu» degen sózi azghantay ghana adamgha mәlim bolar. Biraq osy sózde japondardyng basqa halyqtargha degen kózqarasy, olarmen qarym-qatynasta ústanatyn minezi jatyr, Europanyng myndaghan mili alysta jatqan araldar memleketining tabys qúpiyasy da osy sózding astarynda búghuly.

Djiu-djitsu - әlsizding әldige qarsy qoldanatyn әdis-tәsilderining jiyntyghy. Tútas bir ghylym. Ol kýshke qarsy kýsh qoldanudy emes, qarsylastyng kýshin óz iygiligine qalay paydalanudy ýiretedi. Tek samuray ghana emes, kez kelgen japon basyna qiyn-qystau kýn týskende osy әdis-tәsilderge jýginedi.

Japoniya Europada bar barlyq janalyq bitkendi iygerdi, biraq ony sol qalpynda paydalanghan joq, tek ózine tiyesili mólsherde, óz kýsh-quatyn arttyratyn dәrejede ghana qoldanysqa aldy. Europa Japoniya ýshin, bar bolghany, biyikke shygharatyn saty ghana bolghan sekildi».

Ótken ghasyrdyng basynda aitylghan osy sóz býgingi Japoniyanyng da shyndyghy. Grek miliarderi Onassis su syiymdylyghy 100 myng tonnalyq tankerlerdi jasay bastaghanda, aghylshynnyng «Tayms» gazeti búghan bolashaghy joq sharua retinde kýle bagha bergen bolatyn. Japondar bolsa әp-sәtte Onassisting bastamasyn ilip әketip, lezde su syiymdylyghy 500 myng tonna tankerlerdi múhit aidyndaryna jibere bastady. Búl kýnde olar osynday kemeler jasaudan әlemde birinshi orynda túr. Tranzistor, beynemagnitofon, televizor turaly de osyny aitugha bolady. Al búl djiu-djitsu әdisi japon әdebiyeti men ónerine de jat emes. Eger Akutavaga óz novellalarynyng kóbining jelisin orta ghasyrlyq hronikalardan, Qytay «Kóne әngimelerinen» alsa, (mysaly, jazushynyng ataqty «Rasemon qaqpasy» shedevri osyndaghy jarty-aq bettik әngimening damytylghan núsqasy bolyp tabylady) әigili rejisser Akiro Kurosava Shekspirding ózin japon qylyp jiberdi. Shekspirding «Makbeti» men «Koroli Liyrin» oqymaghan adamnyng osy japon rejisserining «Qangha bylghanghan taq» jәne «Ran» filimderin kóne japon materialdarynyng negizinde týsirilgen eken dep oilap qaluy әbden mýmkin nәrse. Biz óz biletinderimiz turaly ghana aityp otyrmyz. Al bilmeytinderimiz qanshama.

IYә, japondar da ózgelerden ýirenedi. Biraq ýirengen nәrsesin sol qalpynda qaytalamaydy, japon ruhy men jan-dýniyesine, onyng ishki súranysyna say etip damytady, jetildiredi. Bizge japondardyng osy jaghynan ýirenu kerek.

Eger japondardyng auyr kemelerdi syrtqy jaudyng basqynshylyghynan seskenip, 1860 jyldary ghana jasay bastaghanyn eskersek, arada qyryq jyl óter-ótpeste japon flotynyng eki jýz jyldyq tarihy bar orys flotyn tize býktirgeni de qyzyq. Europalyq órkeniyet pen mәdeniyetke nazary Meydzy reformalarynan (1867 jyl) keyin ghana búryla bastaghanyn oilasaq, arada elu-alpys jyl ótpey-aq Akutagava, Soseky sekildi Europa týgili, әlem moyyndaytyn qalamgerlerdi dayyndap ýlgergeni jәne tanqalarlyq. Jәne olardyng bәri de europashyl jazushylar emes. Shygharmalarynan japon tabighatynyng iysi anqityn qalamgerler.

Al bizde orys әdebiyeti arqyly Europa, әlem әdebiyetine kóz salghaly qansha uaqyt ótkenimen, bәribir Akutagavalar bayqalar emes. Bәlkim, dertimizding dauasy nede ekenin bilmek ýshin Japoniya jaqqa jitileu qarau kerek bolar.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443