Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2308 0 pikir 19 Sәuir, 2012 saghat 05:44

Qajyghúmar Shabdanúly. Kýres (jalghasy)

ÝShINShI BÓLIM

KÝRES

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ýshinshi jyldyq oqugha toghyzynshy ay tuysymen-aq ýlgerip jetip edim. Sabaqtastarymnyng Ýrimjige jaqyn mandaghy on shaqtysynan basqa, alys audandaghylarynyng eshqaysysy qaytyp kele qoymapty. Sabaq resmy bastalmay, mektep qaqpasy kenirek ashylyp túrypty. Núriyany ertenine-aq Kýlәnning ýiinen taptym. Aq jýzi alabúrtyp, tanertengi aq gýldey ashyla qarsy aldy meni. Týpki ýiining esiginen aldymen qol alysqan Kýlәn bizding kórisuimizdi tamashalaghysy kelgendey túryp qalghandyqtan tórt qolymyz ghana aiqasty. Ol mening qalay kelgenimdi súrady. Janarly kókshil kózderin keng ashyp, barlyq jayymdy kózimnen tanyghysy kelgendey, telmire qarady. Men astyq tasyghan donghan arbasymen kelgenimdi aittym...

Dórbiljinnen shygha qytay bolyp ala qoyghan donghan arbakeshti jolhat tekserushiler kidirtpep edi. Biraq, qazaq arbakeshtershe dalagha týnemey, ynghay denge týsetindikten men ýnemi arbanyng ýstinde boldym. Qayshylysa jýrip jatqan «sary ayaqtar» deng jataqhanasyn bermeydi, meni jolatpaydy, qytaylardy ghana qabyldap, týn boyy qúmar oinaydy da, úlar-shu bolyp araq ishisedi. At kýzetushige jaryghan arbakeshim әr týni alansyz sauyq qúryp, kýndiz jolda úiyqtau ýshin bojyny (tizgindi) maghan ústatyp qoyady.

ÝShINShI BÓLIM

KÝRES

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ýshinshi jyldyq oqugha toghyzynshy ay tuysymen-aq ýlgerip jetip edim. Sabaqtastarymnyng Ýrimjige jaqyn mandaghy on shaqtysynan basqa, alys audandaghylarynyng eshqaysysy qaytyp kele qoymapty. Sabaq resmy bastalmay, mektep qaqpasy kenirek ashylyp túrypty. Núriyany ertenine-aq Kýlәnning ýiinen taptym. Aq jýzi alabúrtyp, tanertengi aq gýldey ashyla qarsy aldy meni. Týpki ýiining esiginen aldymen qol alysqan Kýlәn bizding kórisuimizdi tamashalaghysy kelgendey túryp qalghandyqtan tórt qolymyz ghana aiqasty. Ol mening qalay kelgenimdi súrady. Janarly kókshil kózderin keng ashyp, barlyq jayymdy kózimnen tanyghysy kelgendey, telmire qarady. Men astyq tasyghan donghan arbasymen kelgenimdi aittym...

Dórbiljinnen shygha qytay bolyp ala qoyghan donghan arbakeshti jolhat tekserushiler kidirtpep edi. Biraq, qazaq arbakeshtershe dalagha týnemey, ynghay denge týsetindikten men ýnemi arbanyng ýstinde boldym. Qayshylysa jýrip jatqan «sary ayaqtar» deng jataqhanasyn bermeydi, meni jolatpaydy, qytaylardy ghana qabyldap, týn boyy qúmar oinaydy da, úlar-shu bolyp araq ishisedi. At kýzetushige jaryghan arbakeshim әr týni alansyz sauyq qúryp, kýndiz jolda úiyqtau ýshin bojyny (tizgindi) maghan ústatyp qoyady.

Jol boyy jalghyzdyq kórsem de, on kýnde-aq jetkenimdi qosyp aittym Núriyagha.

Núriya ýy amandyghyn, әlgi sharuanyng qalay sheshilgenin súrady.

- Amanshylyq. Ózimning qalyndyqqa ainalghanymnan basqasy oidaghyday oryndaldy,- dep kýrsindim. Núriyanyng jýzi qyzghylt tarta syqylyqtady da, Kýlәn anyra súrady:

- Qalyndyqqa?.... Qalay?...

- Ony aitpaymyz, aitpaymyz!- dep Núriya erke jalynyshpen ernin qyzyl kýltedey býre qoydy.

- Qaytsender de bilmey qoymaspyn,- dedi Kýlәn esikke bettey kýlip. Men qayryla súradym odan.

- Kýlәsh, әlgi... sýrkey jolaushy keldi me?

- Kelmey-aq keruen soghuyn tilep jýrmin!

Kýlәn shyghysymen qúshaqtasa týstik...

- Keterinde aityp edim ghoy ne bolsa da senimen teng kórerimdi... aitpaqshy әlgindey sózdi... saghan qiynshylyq bolyp qalmasyn degenim...

Núriya kostumynyng ish qaltasynan konvert alyp ústatty. Qabenning haty eken. Amandyq súraudan song óz amandyghy jayynda qysqasha aita kelip: «Qalghan ahualdy Núriyashtan estirsin, eng tolyghyn aghang jetkizer, ol da aman. Endi myqty... oqyndar, myqty oqityn kezeng osy... Bitirer jyldaryng ghoy!...» dep kóp nýktelep jazypty.

Qoltyghyma tyghyla sýienip otyrghan Núriya sybyrlap qana súrady:

- «Aghan» degen sóz bar ma?... Ol - Álmen degen kisi eken. Maghan Qaben agha auyzsha úghyndyrudy tapsyrdy: ol kisi osy kýzde Ilege, sonan song Ýrimjige kelip qaytady, saghan da jolyghady dedi.

- Qaben qazir ne istep jýr eken?

- Kóterilisting qaladaghy jasyryn qyzmetinde deydi. Ózi ashyq aitpady, jengemnen úqtym. Jaghday óte auyr. Saqshynyng qolyna bir adam týsse, qinap otyryp kókitip, kóp adam ústaydy eken. «Aghang da osydan óler me eken!» dep jylady jengem.

- Ózing onymen birge jylastyng ba?

- Joq,- dep synq ete týsti Núriya, - onda ol ýn salyp, onan sayyn jylamay ma? Men ony qayrap, bekitudi ghana oiladym. «Halyq birlesti, múnan song tútqyndalghandaryn tez qútqaryp alady» dedim. Rasynda da sonday siyaqty,- dep kózin keng asha qarady Núriya maghan. Biraq, halyqtyng pighyly tipti qatty búzylypty. Hanzu kórse-aq kózi túnyp, óltire salghysy keletin bolypty. Qyr halqynyng kóbi at ýstinde. Qay toby partizan, qay toby qaraqshy ekenin bilu qiyn, ala sapyran!... Qazaq kórse-aq sary ayaqtar da solay: potaydan myltyq shaqpaghyn qayyrady, sóitip túryp ata salghandary bar eken. Satatyn maldy aidap kelgen mening tuystaryma da sóitip shaqyldatqanda es-aqylym qalmay, aldylaryna shauyp bardym... Keudemdegi mektep znachogyn týrtkiley berippin, - dep synghyrlaghan Núriya omyrauyma betin basa, qystygha kýlip alyp, tamaghyn keney jalghastyrdy sózin. - Artymnan Qaben agha men audandyq ýkimette isteytin bir qúdamyz jetip qútqardy. Aldylarynda atpen búlay shapqan adamdy potaydaghylar pulemetpen týtip tastaytynyn artynan Qaben agha týsindirdi maghan....

Núriyanyng búl sózderinen Altaydaghy shiyelenis Dórbiljindegiden kóp qiyn ekenin týsinip edim. Keyinirek qaytqan sabaqtastarym basqa audandarda jaghday onan әldeqayda qaterli ekenin aita keldi. Keybireui hanzudyng jeti atasyn jezdey qaqtaytyn, qaytadan qytay dep ataytyn bolypty.

Yntyqbay men Shaqandar qatty saghynghandyqtaryn aityp kezek-kezek qúshaqtasa kóristi menimen. Mekteptegi qazaq oqushylardyng bәrimen, tipti búryn ózderi jek kóretin úighyr sabaqtastarmen de shyndap shýiirkelesip, tym ýiirsek bolysyp qalypty.

Eng sonynan kelgen Serәli Shaqanmen tipti qyzu kezdesti. Serәli men Týgelbaydyng kelgenin estip, jataqhana esiginen japyrlay shyghyppyz. Serәli kýlimsirey kelip qúshaqtaghanda dәu Shaqan solq-solq jylap qoya berip edi. Onysyn kóre sala Serәli enirep jiberip, iyghynan qoyyp qaldy.

- Úr, úra týs men aqymaqty!.... Ózing tandaghan býiirimnen-aq úrshy! - dep solqyldady Shaqan.

- Endi sen úr meni! - dep Serәli túqyra kemsendedi de, bir tizelep otyra ketti. Sida Serәlini Shaqan moynymen taqymynan qapsyra qúshaqtap, kótere jóneldi.

- Ishshu... Ey Salyq, nәrsesin kirgiz jataqqa!

- Myna minezderindi úqsam búiyrmasyn,- dedi Oralqan maghan qarap, kózin júma, juan qarnyn solqyldata kýldi, - ózdering qalaydan-qalay jylauyq, bauyrmal bolyp qaytqansyndar múnsha!

Bir jaghymda túrghan Tileuqannyng domalaq múrny jybyr ete týsti:

- Sayasattyng byltyrghy shirigen júmsaq sabanyn tausyp jýrip, myna Oralqandar eshnәrse úqpapty-au әli. Biz biyl qalyng ósken qalaqaygha aunap qayttyq. Óne boyymyz duyldap bara jatqan song sabaqtastarymyzgha qasytqanymyz emes pe?

Kәmenning danghyrlaghan ýnin estip, jalt qaradyq. Áudem jerdegi bizge teteles klass jataqhanasynyng aldynan jaghalap keledi eken. Dýmdey bolyp semiripti ózi.

- Ói, әlgi Serәli me?... Tym saghynysyp qalghansyndar ma, qalay, qúshaqtan qúshaq bolyp jatyr ghoy?!

Oralqan ýndemey qaldy da, Tileuqan qayyrdy jauabyn:

- Jylqy minezdes januar emespiz be, erten-aq tistesip, basynyzdy auyrtamyz Kalausy!

Kәmen alshang basyp, kisiliktene ótti aldymyzdan. Qaytyp kelgeli kezdespesem de takappar qabaghyn bayqaghan song maghan da «kisilik» bite qalyp, ýnsiz jónelttim. Tileuqan qushykesh minezimen eleng ete týsti de, әlgi sózining sonyn sybyrlay jalghastyrdy.

- Ei, eshki minezdes boludyng paydasy bar eken. Qoy minezdi boludyng qorlyghyn osy joly kóp kórdim. Qoydy bauyzdaghanda qyr ete týsip qana qoya salmay ma? Álepetsiz óletin bolghan song da sol beysharany kóp jeydi ekenbiz. Eshki baqyrauyq bolghandyqtan úry qorqady ghoy. Adamnyng da dәl solay baqyryp-shaqyryp, shúrqan shasha ólui jaqsy siyaqty. Bizding Morida qytay kóp qoy. Gomindan olardy dәl qazaqtay onay óltire almay jatyr, ólimmen qorqytady eken olar; bir-ekeuin atyp edi. Atylarda-aq oibaygha basyp, oq tiygensong da shyrqyrap, býkil qalashyqty bir-aq jidy. Qabyrghamyzdy qayystyrdy aiqay. Bizding qazaqtarsha beker tyraya salghan joq!...

Kóp sebebi bar búl jaytty Tileuqannyng kýlki ýshin synar jaqty bayandap túrghanyn úqsam da, týzetu aityp qoyghym keldi:

- Hanzu minezi jalpylyq jaqtan eshkige mýlde úqsamaydy ghoy, ózimizdi de týgelimen qoy minezdi deuge bolmas; shoshqa, siyr, it minezdilerimiz joq pa, eshki minezinen de tym taqyr emes shygharmyz, bir shydamas eshkining myng shydamdyny naqaq ústatyp shyjghyrtatynyn kórip jýrmiz ghoy? Quym, eshki minezin kóksey kórme, ystyqqa da, suyqqa da shydamay shyjbalaqtap, kýni búryn ólersin!

- Maldyng shonjary - siyr, - dedi Oralqan, - siyr sýiegin kórgen bir siyr ókirip-baqyryp jýrip, sol aumaqtaghy bar  siyrdy bir-aq jimay ma? Qasqyrdan qanday qorghanghysh!...

- Gomindandy da qorqytatyn sol minez ghana, - dep qostym men. - Yntymaqpen úiysqan kýshten qoryqpaytyn jolbarys joq. Eshkishe baqyryp qorqytayyq dey kórme!...

Sabaqtastar arasynda ólim jayly әngime kóbeye berdi. Ár audandy kórip kelgender óz audandaryndaghy ashynyshqa toly, ayanyshty ólimderdi kýrsine, óksy әngimeledi. Tughan eli ýshin qúrbandyqqa jarap, halyq jýreginen óshpes oryn, ólmes tirlik taba batyrlyq ólimmen ólgender barshylyq eken. Keybiri tipti jaza alanynda kýreskerlikpen әndetip-úrandatyp, óz dastanyn ózi jaza jyghylypty.

Súlubay, Býrkitbay syndy erlerding sonday әnderi elge nayzaghay jarqylynday, dauyl ekpinindey tez taraghan eken. Bizding sabaqtastar bir-birinen lezde-aq ýirenip, mektep jataqhanasyn, býkil Ýrimji kóshesin janghyryqtyrdy. Bir ghajaby, ashyqtan ashyq óz atymen, óz sózimen aitylyp jýrgen sol әnderdi eshqanday saqshy, eshqanday qaru-jaraq tiya almady. Tektep, tergeushi Kәmen siyaqtylargha: «kimnen taraghanyn qaydan bileyik, әiteuir elding bәri aityp jýrgen halyq jyry» dey salyp, әndete beremiz.

Halyq jýregin eshqanday tajal toqtata almaytyndyghyn osydan týsingendey boldyq.

- Ólseng osylay alal ólimmen, adamsha - azamatsha ól!- deydi bizding sabaqtastar bir-birine.

- Eng jirkenishti, eng aram ólim Kәmenderding ólimi bolady, әli kóresin, jigitim,- dep kijine sybyrlaydy.

- Kәmendeylerding eng masqara bir ólimin óz kózimmen kórdim,- deydi bireu sybyrlap, - osynday bireuin kóterilisshiler sholghynshylary andyp jýrip óltiripti de, eki ezuin qúlaghyna jetkize tilip, óz tәnin ózine tistetip kóshege tastap ketipti. Basqa adamdy búlay jazalasa jauyzdyq dep ataymyz ghoy, halyqty ýkimet saqshysyna nahaqtan qyrghyzyp jýrgen Tәiniydi «mәlimdegen auzyng osy ma?» degendi eskerte búlay jazalaudyng nesi jauyzdyq?!

- IYә, halyqtyng kekti qahary osy dәrejege jetip otyr ghoy!... Óletin jaghday kele qalsa, basqalardy sharpymay, ózimiz ghana ólgenimiz jón!...

Sabaqtastar jiylyp bolysymen oqu resmy bastalsa da, kýndelikti sabaq kestesi Gomindannyng jalghan ghylmy men sayasy nәsihatyna tipti tolyp ketkenin, ótken jyldaghysha óz mýddemizge say kitaptardy oqugha uaqytymyz jetpeytinin bayqastyq.

- Endi lausylar byljyrap túrghan saghattyng ózinde-aq úrlap oqymasaq bolmas,- dep sybyrladym Yntyqbaygha, - ol ýshin ólim turaly osy әngimelerdi paydalanyp, aldymen óz aramyzdaghy jenil auyzdardy myqtauymyz kerek...

Múny Yntyqbaydan estigen Shaqan partasynan atyp túrdy, múghalim kirmegen bir saghatta.

- Sabaqtastar, eki jyldan beri bir-birimizdi shaghystyryp, andysyp jýrip oqy almay qaldyq. Endi bireuimizdi әkem shaghystyrsa da mine!- dep júdyryghyn bilep-bilep qaldy.

- Endigi shaghystyrushylargha júdyryq jazasy az bolar!- dep Yntyqbay ýstemeley syzdyqtatyp edi, Serәli týregelip, jazalau zanyn jariyalay saldy:

- Estidik qoy, jansyzdardyng qalay jazalanghanyn! Endigi shaghympazdar ezuin kim tilip... tistetip ketkenin ózi de sezbey qalatyndyghynda dau joq!

- Endi ondaylardyng ezui jelkesine jetkizile tilinip tistetiledi,- dep Salyq qyzaraqtay kesetti. - Byltyrghy óz istegenimnen qazyr ózim qorqatyn boldym, endi týsingen shygharmyz! Onan da uaqyt tauyp, bilim alatyn jolda ghana jýreyik!

Formulamen ainalysyp otyrghan Omarqan Salyqtyng sózine kýlip jiberdi.

- Endigi oqularyng salpanqúlaq iykisti qos nólge ainaldyryp, ortasyna bir tik syzyq qoya salu bolghany ma!

- Sózdi mәnsiz kýlkige ainaldyrmalyq!- dedi Quat Omarqangha renjy qarap.

- Auzymyz kýiip boldy ghoy,- dedi sonson. - Endigi shaghympazdyqqa qatal shara qoldanatyn uaqyt jetti! - Jaqsyraq oqulary ýshin ondaylardyng jazasyn ashyq eskertip qonglary dúp-dúrys!

Hanzu tilin oqytatyn Kәmenning saghaty jetken bir kýni:

- Endi eptep tóbelese otyrayyqshy,- dedim men, - tym tatulyq jaqpaushy edi ghoy bizge.

Tileuqan qu tildese ketti Serәlimen. Salyq tileuqangha ara týskensy shanqyldaghanda Serәlini Týgelbay jaqtaghansyp serpile túrdy ornynan.

- Atannyng ouyzyn... ilelik nenderdi aldy senin!

- Ey qyrghyz, ei, ... qys!- dep Salyq ta atyp túrdy. Ákenning kenirdegin...

Kәmen kirip kelip, ýsteldi bir qolymen tayana jymighanda, iri deneli Týgelbay ishtegi kýlkisin sezdirmeu ýshin týksie qalshyldap, auzynan kóbik shasha gýrildedi.

- Naymandikin ghajap bolup, endi qyrghyzdiki qaldy ba?.... Jalghyz dep bózek qylabysyn, shyqshy bylay, atandyng górine tyghayyn!...

Kәmen oqushylarynyng ózi «shygharghan» tilderine sýiine tamashalap túrghanda esik qaghyldy. «Qoyyndar!» degen ymmen qolyn siltep qalghan Kәmen shalqaqtay baryp esik ashty da bireumen qol alysyp amandasty. Bóten adam kelgenin bilgen biz de ótirik tóbelesti toqtata qoyyp, jym-jyrt bola qalyp edik, az kýbirlesken song Kәmen qaghaz ústaghan qolymen ymdap meni shaqyrdy da:

- Mine, Bighabil degen oqushymyz osy,- dep tanystyrdy. Beytanys qyzyl shyrayly jigit maghan qol úsyndy. Kәmen ony tanystyra jalghastyrdy sózin. - Búl kisi gazet redaksiyasynda isteydi. Seni «Shinjyang gazeti» tilshilikke tartqan eken. Tilshiler mәjilisine shaqyra kelipti. Erip bar da mәjilis bitisimen tura qayt, úqtyng ba?... Tәrtip mengerushi solay rúqsat etipti...

«Gazet qyzmetkeri» qaqpadan shygha kýlimsirey ymdap meni velosiypedke mingestire jóneldi, eshqanday til qatpady. Qarashanyng kýngirt súr búlty men sýrkey lebi mening oiyma ózindey yzghary bar kýdik tudyrdy. «Mengerushiden tóte súrap әketken búl qay súmyray eken?... Qalay da tynshylyqqa tartatyn bir oryngha aparar-au!... Álde, tilshilik dep aldap aparyp Músataydyng kebin kiygize qoymaq pa eken?.... Joq, Núriyashtyng aldynda qara bet bolyp tiri jýre almaspyn. Músatay bola almaspyn!» degen sertti kýdikpen aldymdy baghdarlay otyrdym. Rasymen-aq gazethana jaqqa zyryldatty... joq, gazethananyng syrtyna qaray tartty ghoy búl, osy jaqta bir týrmesi bar ma edi? ... «Ózin velosiypedimen birge tonqalang asyra jónelsem qayter?!...»

- Bauyr, tynyshsyzdanyp kelesing be?- dep qaldy beytanys «gazetshi». - Búl kóshede qater joq!... Jolymyz tegis degenim ghoy... Mine, jettik!... Mektebine qaytqanda «tilshi boldym» dey ber! Qazir tilshide tizim de, belgi de, tipti qyzmet te joq.

Shym-shytyryq tar kóshedegi alasa ghana jýdeu tamy bar, kishkene esikting aldyna әkelip, meni týsire saldy «qyzmetker».

- Osy ýige kir, bir tuysqanyng bar eken, shaqyryp jiber dep maghan bireu tapsyryp edi. - Osyny aita sala artyna búryla jóneldi.

Áyteuir astyrtyn bir syr baryn mólsherlegendey boldym da: «ne de bolsa syrt kózge shalynbay sýngiyin»,- dep, tar esikten zyp berdim. Kishkene ghana aulada jalghyz semiyanyng eki bólmeli ýii bar eken. Kýngirt auyz ýide kýibendep qazaq kempir otyr.

- Sәlemetsiz be, sheshe?- dep amandasa kirip edim, anyra qarap auyz jybyrlatty. - Sheshe búl kimning ýii?

- A...a!- dep qúlaghyn qalqalady kempir. Tórgi ýiden aghash tósekting syqyry estildi.

- Qúdaygha shýkir, qúlaqtan túldyrmyz!- degen tanystau ýn shyqty da qiuy qashan kishkene esik ashylyp, iri aq tisteri jarq ete týsti. Álmenning tisi siyaqty. Biraq bet shyrayy men biletin sirinke qara emes, semiz qara kýren, keng keudeli kerme iyq eken. Ójettigin beyneley shýnireygen shúnghyl qara kózi men týkti qara qasy da sonyki ekendigine ekinshi, ýshinshi dәlel bola qaldy da qúshaqtasa týstim...

Tórgi ýidegi tozghyn aghash tósekke qatar otyra qalyp, qazaqtyng kesimdi de, kelte sózimen asyghys qana jay-japsar aitystyq. Sonan song ol iri mәselelerge toq eter sholular jasady: Ospan batyrdyng alty-jeti jyldan beri búrynghy-songhy ýkimetterge qarsy jýrgizgen shayqasy «algha basar iydeyaly bolmaghanymen», halyqtyq kórinis jaghynan «batyrlyq kýres» sanalatynyn, «joghary programmasy soqyrlyq» bolghanymen, «aldamshylyqqa, últtyq ezgige, tútqyndaugha ymyrasyzdyghy kóregendik» ekenin, sóitip, «ózining nadandyghynan әldeqayda joghary, naghyz halyq batyryna layyq is» istep kelgenin tújyra aitty.

- Biraq, sanasy tolyq, qabileti joghary aqylshy bolmaghandyqtan, kóterilis tizginin myqtap ústay almay, búlanshylyqqa jol berip qoyghan zor qateligi de bar. Búl qatelikterdi Dәlelqan týzetip jatyr!- dep bir kidirdi Álmen.

- Basqa aimaqtar tynysh pa? - dep súradym.

- Saghan negizgi aitpaghym sol jaghday. Gomindangha qarsy kóterilis bar aimaqta, bar audanda qozdap keledi. Shinjyang taularynyng bәrinde de bar. Eng zor oshaghy Altay men Ile aimaghynda, búlar ózara baylanysyp, osy juyqta ghana «Shyghys Týrkistan halqynyng tónkeristik komiyteti» degen atpen tónkeristing basshylyq organyn qúrdy. Onyng qazirgi programmasy - Shinjyandaghy Gomindan ýkimetin joyyp, halyqtyq demokratiyalyq ýkimet ornatu bolyp otyr.

- «Shyghys Týrkistan» bolsa ... Shinjyandaghy músylman últtardyng ýkimeti bolghany ghoy?

- IYә, birinshi kezende osylay atamaq.... Qazirgi auqym tónkeristing osy sipatyn ghana qabyldatyp otyr.

- Sonda... orta ghasyrdaghy «músylman» men «kәpir» soghysy bolmaq pa?!

- Olay bolmaydy. Múndaghy halyqtyng da, últtardyng da basym kópshiligi músylman ghoy. Basqa dinderdegi monghol, sibe-solan, orys últtary Gomindangha qarsylyghy boyynsha músylmandargha ózdikterinen birlesip ketti. Búlay birlesudi ýiretken «ústaz» - Gomindannyng ózi. Gomindannyng zor últshyldyghy Shinjyandaghy osy últtardyng bәrinde de hanzu últyna qarsy jauyghushylyq tudyrdy. Últtyq baylanysty qatty ushyqtyrghany sonshalyq, halyq kóterilisterining bәri týgelimen «qytaygha qarsy» atpen ot alyp otyr. Qazirgi Shinjyang tónkerisi búl úransyz Gomindandy joya almaydy. Búl úrandy qosa túrmayynsha halyq júrtshylyghy bizdi qoldamaq emes.

- Sonda, býkil hanzu halqyna, enbekshilerine de qarsy bolghanymyz ba? Chyn tanchiulerde hanzu emes pe edi?... Olay bolghanda Júngo Gúnchandany qalay qaramaq, Sovet kommunisteri qalay qaramaq?!.... Biz sonda qalyptasyp kele jatqan halyqaralyq eki lagerding qaysysyna sýienbekpiz?!

Álmen qarqylday kýlip, mening iyghymnan qaghyp-qaghyp qaldy da qúshaqtay aldy:

- Bighanim! ... bauyrym!... Ótken jylghy ahualyndy Qabennen tolyq estip edim. Zor últshyldyq soqqy men zor últshyldyq taratqan meningitting arasynda jýrip-aq, internasionalizm oqypsyn-au ózin!... Jaqsy oqyghan shovinizm uyn darytpaytyn múnday qyzyl jýrek Shinjyannyng qansha adamynda bar deysing qazir? ...Men de sening osy pikirindi sóilegenmin. Osy pikirdegilerding birnesheuimen qanattasyp, osylay aitysqanbyz. Altay jotasynda da, әneu kýni ghana Ile boyynda da osylay aitystyq. Tónkeristing negizgi basshylyghy da osylay qaraydy, múnyng dúp-dúrys. Biraq halyqtyng qazirgi talabyn birden toytaru ýlken hauipke soghady. Qandy kekterden tuylghan búl joyympazdyqty shekteu ýshin uaqyt sharty jәne ýlken sheberlik kerek. Ol tizgindeledi әli. Bizding tónkeris, qazirshe Gomindangha - qytaygha qarsy degen úran kótergenmen әriyne, býkil qytay halqyna emes, Gomindangha ghana qarsy, әdiletti tu etedi. Marksizmmen damidy, sotsializm lagerine sýienedi. Negizgi tetik dinshilderding qolynda emes, naghyz enbekshi halyq úldarynyn, yaghny bizding qolda bolmaq!...

«Búl da tónkeristik zor kenespen ashylghan, ghylymilyghy bar jol eken!» dep, ishten moyynday súradym Álmennen:

- Ýrimji ne isteu kerek dep oilaysyzdar?

- Ýrimji aimaghy, әriyne, bizben bir dene ghoy... Jergilikti últtar jóninen osy qalanyng ózi ynghay oqushylar men júmysshy, qyzmetkerler qalasy, tónkeristing qayratty qoly osynda. Gomindan búghan sondyqtan da qatty shúqshiyp, qandy túyaghymen býrip, typyr etkizbey otyr. Onyng ýstine irili-úsaqty qytay burjuaziyasy eng kóp ornalasqan qala. Demek, búl qaladaghy is qatal saqtyqty talap edi. Úiymdastyru isi tizimge, azdy-kópti bas qosqan jiyngha sýiense-aq, ýlken sәtsizdikke, qyrghyngha úshyratady. Sondyqtan, búlay ashyq úiymdaspaugha tiyisti!... Qatargha qosylghan jauynger ózin qabyldaghan adam men ózi qabyldaghan adamnan basqa eshbir kisini tanymaugha tiyisti!... Bighan, jәne esinde bolsyn: sabaqtastardyng arasynda kýni búryn kóniline býkken jandaryng bolu kerek, soghan dayyndala jýr!... Syr-sipatyn is jýzindik әreketinen múqiyattap tolyq iygeru úiymdastyrushynyng eng negizgi qabileti esepteledi. Biraq, úiymdasudyng ashyq sózi bolmasyn!... Der kezinde seni bir adam, tek bir ghana adam tabady. Pikirindi soghan ghana aityp, sonyng aitqanymen ghana isteysin!

Álmen osylay sóilep kelip, maghan oilana qarady. Men tolyq úqqanymdy, syrgha әrqashan, әrqanday jaghdayda da berik bolatyndyghymdy aitqanymda, ol basyn iyzep-iyzep qaldy.

- Ózindi qorghaugha tiyisti jerde algha shyghyp kórinushi bolma! Ásirese, shpion-tynshylardan saq bol!... Ósu jolyndy Qabennen, sonan song Aqylbaydan estuim boyynsha, solay bolar dep senemin!...

Álmenning qasynan óz quatymnan artyq baghalanyp, auyr mindet arqalaytynymdy týsinip shyqtym. «Tughan elimning erkindik-tendigi ýshin әrqanday auyrlyqty bolsa da kóterer, bәrine kóne biler kezenge jettim ghoy!» - osylay myghym basyp oilay alatyn dәrejege kelgenime de quandym ózim.

Ádiletti tergeushim, izdegeniniz Gomindannyng qylmysy emes, әriyne mening qylmysym ghoy. Osy taraudy oqy kele qaharly qolynyz qaltyrap, sonyna kelgende bas jaghynyzdaghy qylyshqa jabysa týsken-aq shyghar. Shaghyn sandy últqa últtyq-tendik, erkindik kókseu qanday әdiletke siishy edi; ol, kertartpa burjuaziyanyng keri tónkeristik úrany emes pe!

Mening qanqúily obrazym kózinizdi qangha toltyrsa da qylmysym ózinizdi әli toydyra alghan joq. Solay bolsa da, qolynda qúdireti bar adamnyng kónilinde sabyry bolugha tiyisti. Sabyr etiniz, qylyshqa jerik qylmysym endi qyltyndap keledi! Qylt etkendi qiyp týskenning beyimi kóringenimen meyri qanbaq emes. Kópten kóp kýttirip qatalatqan qylmysynyzgha qandyryp-aq óleyin, sonyn kýtiniz! Aytqyzyp bolmay ajal shartynyng da tolmaytyny bar emes pe, sabyr, sabyr!

(jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407