Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1796 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 20:48

Qúralay Rahymbay. Jatqa tizgin bermeniz, jalamenen bas keter

Gastarbayter. Shekesi qyzghannan shetel asyp jýrgen turister emes. Kerisinshe, aqsha ýshin «satylghan» júmysshylar. Manday ter, taban aqysy ýshin erteli-kesh tynym tappay jýrgen top. Kim aqsha berse, sonyng «qúly».
Týp tórkini nemisten shyqqan «Gast + Arbeiter» (jaldamaly júmysshy) sózi eshkimge tansyq emes. Alghash sonau 60-shy jyldary soghystan keyingi uaqytta tez qarqyn ala bastaghan GFR ekonomikasyna «qolghabys» jasaugha memlekettik kelisim-shartpen týrik, grek, italiyan, ispan, portugaldar kele bastaydy. Kelisim boyynsha olar belgili bir uaqyttan keyin óz elderine qaytyp, ornyn basqa júmysshylar almastyrugha tiyis bolatyn. Alayda Germaniya ýkimeti oilastyrghan rotasiya prinsiypi ózin-ózi aqtamady. Júmys berushiler jana tәrtipting keri shegeriluin talap etip, tiyimsizdigin algha tartty. Nәtiyjesinde uaqytyly jýrgen «qonaqtardyn» kóbi túraqty tirkeuge túryp, Germaniyada birjola qalyp qoydy. Osylaysha, nemis elinen bastalghan gastarbayterler kóshi birte-birte barlyq elge qanat jaydy.  Aldymen  Resey elin sharlap, keyinnen búrynghy Kenesting qúramynda bolghan barlyq memleketterdi «jauap» aldy. 
1950-70 jyldary Europada gastarbayter «eksporttaushy» memleketting qataryna: Gresiya, Italiya, Portugaliya, Ispaniya jatqyzylsa, býginde Tәjikstan, Albaniya, búrynghy Yugoslaviya, Qyrghyzstan, Rumyniya, Moldaviya, Ukraina, Bolgariya, Ózbekstan, Týrkiya, Ázirbayjan, Qytay, Ýndistan, Litva, Polisha elderi kirip ýlgerdi. 

Gastarbayter. Shekesi qyzghannan shetel asyp jýrgen turister emes. Kerisinshe, aqsha ýshin «satylghan» júmysshylar. Manday ter, taban aqysy ýshin erteli-kesh tynym tappay jýrgen top. Kim aqsha berse, sonyng «qúly».
Týp tórkini nemisten shyqqan «Gast + Arbeiter» (jaldamaly júmysshy) sózi eshkimge tansyq emes. Alghash sonau 60-shy jyldary soghystan keyingi uaqytta tez qarqyn ala bastaghan GFR ekonomikasyna «qolghabys» jasaugha memlekettik kelisim-shartpen týrik, grek, italiyan, ispan, portugaldar kele bastaydy. Kelisim boyynsha olar belgili bir uaqyttan keyin óz elderine qaytyp, ornyn basqa júmysshylar almastyrugha tiyis bolatyn. Alayda Germaniya ýkimeti oilastyrghan rotasiya prinsiypi ózin-ózi aqtamady. Júmys berushiler jana tәrtipting keri shegeriluin talap etip, tiyimsizdigin algha tartty. Nәtiyjesinde uaqytyly jýrgen «qonaqtardyn» kóbi túraqty tirkeuge túryp, Germaniyada birjola qalyp qoydy. Osylaysha, nemis elinen bastalghan gastarbayterler kóshi birte-birte barlyq elge qanat jaydy.  Aldymen  Resey elin sharlap, keyinnen búrynghy Kenesting qúramynda bolghan barlyq memleketterdi «jauap» aldy. 
1950-70 jyldary Europada gastarbayter «eksporttaushy» memleketting qataryna: Gresiya, Italiya, Portugaliya, Ispaniya jatqyzylsa, býginde Tәjikstan, Albaniya, búrynghy Yugoslaviya, Qyrghyzstan, Rumyniya, Moldaviya, Ukraina, Bolgariya, Ózbekstan, Týrkiya, Ázirbayjan, Qytay, Ýndistan, Litva, Polisha elderi kirip ýlgerdi. 
TMD tónireginde jat júrttyqtardy qúshaghyna qysyp, bauyryna basudan eshkimge ese jibermey túrghan – Resey. Odan keyingi tizgin – Qazaqstanda. Qazaq jerinde enbegin satyp jýrgen kóbine ózbek, tәjik, qyrghyz aghayyndar. El ekonomikasy eselep «qyzghan» 2000 jyldan beri shekara syzyghyn kesip, Qazaqstangha ótken jalshy júmysshylar az emes.
Býkilәlemdik bankting derekterine jýginsek, jyl sayyn 1,5-3 million ózbek, 300-400 myng qyrghyz, 1 million tәjik jat elden jaldamaly júmys izdeytin kórinedi. Jaqynnan «dorbalaudy» qúp kórgen kórshiler aldymen Qazaqstan men Reseyding «esigin» qaghady eken. Alayda songhy uaqytta migranttargha bólinetin kvotanyng kýrt qysqaruy «qonaqtardyn» qabaghyna kirbing týsirgen sekildi. Oljadan airylghan júmys kýshin «eksporttaushy» elder de búghan barmaq tistep, bas qatyruda.

 

 

Qauip neden?

 

Álem ekonomikasyn shatqayaqtatyp ketken daghdarys migranttardan da maza ketirdi. Batys elderi shaqyrusyz keletin «qonaqtargha» qoyylar talapty ýdetti.
AQSh-tan keyingi orynda migranttargha «qúshaq jayghan» Resey júrty da jaybaraqat qarap jatqan joq. Gastarbayterge bólinetin kvotanyng mólsherin 50 payyzgha «short» kesti. Derekterdi dóngeletsek, kórshi elde 10 milliongha juyq enbek etip jýrgen migranttar bar eken. BÚÚ búl kórsetkishti 12,1 milliongha deyin jetkizip otyr. Daghdarystyng salqyn lebi alghash sezile bastaghanda Resey Ýkimeti  2009 jyly 3 million 970 myng gastarbayterdi qabyldaugha kelisim bergen.  Keyin deputattardyng shu kóteruimen búl mólsher  taghy eki esege qysqardy. Sóitip, bar-joghy 1 million 900 myng migranttyng Resey jerinde júmys isteuine rúqsat. «Jahandanu jәne әleumettik qozghalys» institutynyng diyrektory Boris Kagarliskiy «Bizge migranttardyng júmys kýshi qajet. Biraq daghdarys kezinde elimizdegi syrtqa ketetin qapitaldy ústap qalu odan da manyzdy» deydi. 
Batys elderi arasynda alghashqylardyng biri bolyp Ispaniya bastama kóterip, migranttar ýshin arnayy әleumettik joba jasady. Enbekaqy ekvivalentine sәikes ispandyqtar gastarbayterge bereshek aqshasynan eki jyl ishinde «qútylugha» әzir. Tek ol ýshin enbek migranttarynyng 3 jyl boyy ispan jerine ayaq basuyna rúqsat joq. Alayda ondaghy  5 million «qonaqtyn» búl shartqa kelisu-kelispeui ekitalay. 
Úlybritaniya Ýkimeti de ýnsiz qalmady. Jyl sayyn túmandy Alibiongha qaray «tartylatyn» jaldamaly júmysshylardyng qatary milliondap sanalatyn. Alayda daghdarys britandyqtardyng qaltasynan «úrghanda» gastarbayterlerge qoyylar talap kýsheytilip, arnayy balldyq jýie engizildi. Aghylshyndardyng sharty boyynsha túmandy Alibiongha ayaq basqan jaldamaly júmysshynyn  joghary bilimi, júmys tәjiriybesi, kәsiby biliktiligi boluy kerek. Oghan qosa aghylshyn tilinde erkin sóileui shart. 
AQSh-tyn jaghdayy mәz emes. Jappay bankrotqa úshyraghan kompaniyalardyng jabyluynan sheteldik gastarbayterlerdi aitpaghanda, qarapayym amerikalyqtardyng kópshiligi «eki qolgha bir kýrek tappay» bos qaldy. Onyng ýstine Ontýstik Koreya men AQSh arasyndaghy kelisilgen vizasyz tәrtip, kәris-migranttardyng qataryn kóbeytken. Qazir amerikanyng immigrasiyalyq qyzmeti zansyz migranttardy «ústaumen» әlek.
Migrasiya mәselesi Azerbayjan deputattarynyng da basyn qatyruda. Baku qalasy qaptap ketken qytaylyqtarmen «kýrese» almay sýrligip jatyr.  Azghantay tiyn-teben ýshin jaldanatyn qytaylyqtardyng qarasy 2009-2010 jyldary  kóbengui mýmkin degen boljam bar. Ukrainanyng da «urra»-lap túrghany shamaly. Kýn kóris qamymen shetel asyp ketken ukrain azamattarynyng kópshiligi óz otanyna orala bastady. Tek biylghy jyly Europa men Resey asyp ketken 3 milliongha juyq jergilikti gastarbayterler keri qaytarylmaq. Soghan qaramghanda «batika» elinde júmyssyz qalghan halyqtyng qatary 2 milliongha jetpek  degen joramal negizsiz emes. 
Halyqaralyq valuta qorynyng diyrektory Strauss-Kann ótken jyldyng sonynda  Qazaqstan ýshin de  gastarbayterlermen «kýres» qiyngha týsetinin jetkizgen-di. Daghdarystyng kesirinen dalada qalghan «importtyq» júmys kýshi qoghamdaghy túraqsyzdyqty tudyruy mýmkin degen.
Býkilәlemdik bankting derekteri boyynsha 2007 jyly Qazaqstan gastarbayterlerdi qabyldaudan 9-oryn alypty. Al Orta Aziya boyynsha 1-oryngha shyqqan. Tek 2007 jyly 3 milliongha juyq sheteldik azamattar elimizding «esigin» qaqqan. Qúrylys qyzuynyng basylghanyna qaramastan,  qara júmys izdegen gastarbayterlerding kóshi toqtaghan emes. Keybiri kóshi-qon polisiyasyna tirkelmey-aq, jeke azamattardyng qolyna qújattaryn ótkizip, әrkimge bir «satylyp» jýr. Búl jerde enbek sharty búzylyp qana qoymay, qarapayym tazalyq normalary da saqtalmaydy. Gastarbayter legin tejeu ýshin Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi talapty kýsheytip, kvotanyng kólemin azaytqan bolatyn. Ótken jyldyng sonynda el Ýkimeti 2009 jylgha bólingen 2,4 payyz (ekonomikalyq túrghydan belsendi halyqtyng tobyna shaqqanda) kvotanyng kólemin 0,75 payyzgha deyin qysqartty.
Reseylik ghalym Artem Ulunyan «Qazaqstan men Reseyge gastarbayterler eshqanday qauip tóndirmeydi. Ózbekstan, Tәjikstan, Qyrghyzstangha jóneltiletin aqsha aghymynyng azanguy , olardyng ekonomikasyna auyr soqqy bolady. Sol sebepti qarsylyq aksiyalar sol elderde ótedi» degen joramal jasaghan-dy. Búl pikirdi qazaqstandyq sayasattanushy Dosym Sәtpaev ta qúptap otyr. Sebebi kórshiles elden kelgen gastarbayterding otanyna jóneltetin aqshasy  IJÓ-ning 32 payyzyna deyin jetip jyghylady eken.  Al Qazaqstan, Reseyden jóneltiletin aqsha kólemining azanguy, eldegi túraqsyzdyqqa әkelui mýmkin. 
Býkilәlemdik bankting mәlimetteri boyynsha osydan 4 jyl búryn gastarbayterler óz eline 232 million dollar aqsha jóneltipti. Kapitaldyng syrtqa «syrghuy» kez kelgen memleket ýshin tiyimsiz, әriyne. Dese de, orta jolda ortayyp qalatyn halyqaralyq jәne memlekettik baghdarlamalar arqyly bólinetin qarajatqa qaraghanda migranttardyng kómegi shyn múqtajdardyng qolyna jetetin kórinedi.
Mәselen, 2006 jyly Qytay eli syrttaghy júmyshylarynyng tabysynan el ekonomikasyna 22,5 milliard dollar aqsha týsiripti. Odan keyingi orynda Meksikalyq gasterbayterler. Memleketting budjetin 25,1 milliard dollarmen toltyrghan. Ýndistandyqtardyng da ýlesi az emes. Gastarbayterlerding tabysy – 23,5 milliard dollar. 
Reseyding Ortalyq bank mәlimetteri boyynsha otandyq kapitaly shetelding qorjynynda ketken elderding qataryna: AQSh, Saud Arabiyasy, Shveysariya, Germaniya, Ispaiya, Resey jәne Qazaqstan jatqyzylypty.  Qazaqstannan 2006 jyly orys júrtyna 597 million dollar aqsha jóneltilipti. Songhy jyldary migranttardyng arqasynda qyrghyz eli 500-700 million dollar tabysqa kenelgen. Tәjikterde IJÓ-ning 10 payyzyn gastarbayterler toltyrady eken.
Syrtqa «susyp» ketken aqshagha ishimiz ashyghanmen, songhy uaqytta jaldamaly «qonaqtar» týrli «erlik» tanytyp, «babyn» bayqatyp jatyr. Almatydaghy ishki ister departamentining derekteri boyynsha ótken jyly beti ashylghan  5 myngha juyq qylmystyng jartysynan kóbi kórshi elderden kelgen azamattardyng ýlesine tanylypty. Keyingi kezde gastarbayterler ózara birlesip «shabuylgha» shyghudyng jana әdisterin engize bastaghan kórinedi. Almatyda 28 natar kýni tirkelgen 28 qylmystyng 8-ine gastarbayterding «qoltanbasy» anyqtalghan. Al Aqtóbede qytay azamatynyng zansyz týrde «Sinoyl» JShS múnay bazasynda zansyz qúrylysyn jýrgizgeni belgili bolghan. Sóitip, syrttan kelgender elimizde  ailasyn asyryp, eki jep biyge shyghyp otyr. Anau bir jyly Amangeldi Aytaly aghamyz halyqaralyq izdeude jýrgen 100-asa qylmyskerding qazaq jerinde jýrgenin aityp, jaghamyzdy ústatqan edi. Sonda ózgeni ókpeletpeymiz dep jýrgende, ózimizdi kemsitip otyrghan joqpyz ba?
Kezinde Mirjaqyp Dulatúly  «Biz onsha satyp alghan qúl emespiz, Árkimdi tóbemizge shygharatyn» degen eken. Aghamyz әdemi-aq aitqan. Esikten kirip, «tór» meniki deytinderge toqtau salatyn uaqyt әldeqashan jetkeni ras. Tipti osydan alty ghasyr búryn Búhar jyrau da «jatqa tizgin bermeniz, jalamenen bas keter» dep eskertip ketpep pe edi?!

 


«Núr Astana» aptalyghy.

0 pikir