Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2415 0 pikir 19 Sәuir, 2012 saghat 11:20

«Jerding jýzin ainala» atty oblystyq kórme-bayqauy

2012 jyldyng 24-25 sәuir kýnderi saghat 14.00-de Shyghys Qazaqstan óner múrajayy «Jerding jýzin ainala» atty oblystyq kórme-bayqauynyng ashyluyna shaqyrady.

Dostar, «Bremen muzykanttary» mulitfiliminde shyrqalghan «Jer jýzinde sayahat jasaudan artyq eshtene joq»- degen óleng joldary esterinizde bolar? Shynymen de, joldar bizdi ýiden alysqa shaqyryp, kókjiyekten shalghay jatqan jerlerge býkil әlemdi sharlaugha shaqyrady. Bizding qaysymyz alys elderge sayahat jasaudy, Afrika savannasynda qyzghylt kýnning batuyn kórudi, arystandardyng qaharly aqyruy men pilderding bayau jýrisin estudi, ystyq djunglyada ekzotikalyq qústardyng kóz jauyn alatyn qanattarynyng ashyluyn kórudi, jyldam kemening palubasynda tenizding túzdy auasyn jútudy, teniz túnghiyghynda әsem delifinderding sekirulerin tamashalaudy, al shalghay Antarktidada kýnge shaghylysqan appaq múzdardyng arasynda qara frak kiygendey tompighan pingvinderding balpighan jýrisin kórudi armandamadyq?  
Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda «Jerding jýzin ainala» atauymen kezekti on tórtinshi balalar shygharmashylyghynyng oblystyq kórme-bayqauy ashylady. Is-sharanyng maqsaty: beyneleu ónerimen baysaldy ainalysatyn balalardyng jana esimin ashu, daryndy balalar men jastardy qoldau, olardyng kórkemsuret shygharmashylyghyn zertteu.

2012 jyldyng 24-25 sәuir kýnderi saghat 14.00-de Shyghys Qazaqstan óner múrajayy «Jerding jýzin ainala» atty oblystyq kórme-bayqauynyng ashyluyna shaqyrady.

Dostar, «Bremen muzykanttary» mulitfiliminde shyrqalghan «Jer jýzinde sayahat jasaudan artyq eshtene joq»- degen óleng joldary esterinizde bolar? Shynymen de, joldar bizdi ýiden alysqa shaqyryp, kókjiyekten shalghay jatqan jerlerge býkil әlemdi sharlaugha shaqyrady. Bizding qaysymyz alys elderge sayahat jasaudy, Afrika savannasynda qyzghylt kýnning batuyn kórudi, arystandardyng qaharly aqyruy men pilderding bayau jýrisin estudi, ystyq djunglyada ekzotikalyq qústardyng kóz jauyn alatyn qanattarynyng ashyluyn kórudi, jyldam kemening palubasynda tenizding túzdy auasyn jútudy, teniz túnghiyghynda әsem delifinderding sekirulerin tamashalaudy, al shalghay Antarktidada kýnge shaghylysqan appaq múzdardyng arasynda qara frak kiygendey tompighan pingvinderding balpighan jýrisin kórudi armandamadyq?  
Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda «Jerding jýzin ainala» atauymen kezekti on tórtinshi balalar shygharmashylyghynyng oblystyq kórme-bayqauy ashylady. Is-sharanyng maqsaty: beyneleu ónerimen baysaldy ainalysatyn balalardyng jana esimin ashu, daryndy balalar men jastardy qoldau, olardyng kórkemsuret shygharmashylyghyn zertteu.
Kórmege jalpy bilim beru mektepteri men internattar, beyneleu studiyalary, óner mektepteri jәne qalalar: Óskemen, Ridder,  Shemonaiha,  Ayagóz, Zyryan,  Semey, Zaysan; sonday-aq, Glubokoe, Úlan, Ýrjar,  Ayagóz,  Kýrshim,  Boroduliha, Kókpekti audandarynyng kórkemsuret mektepterinen 300-ge juyq tәrbiyeneleushiler qatysty. Ekspozisiyagha 259 keskindeme, grafika, sәndik-qoldanbaly óner júmystary endi.
Ridder qalasynyng balalar kórkemsuret mektebi dәstýrli myqty júmystaryn úsyndy. Bayqaudyng Bas jýldesine Lyahova Kristinanyng týsi men beyneleri jaghynan kórikti «Afrika» tuyndysy ie boldy. Q.D.Núrsadyqov jetekshilik etetin «Suret» beyneleu studiyasy balalarynyng tuyndylary erekshe. Asa sheberlikpen oryndalghan Elidar Qúrmanovtyng «Sәt sapar» suretine Bas jýlde berildi. Auyl mektepterining oqushylary da joghary dengey kórsetti. Boroduliha audany Auylynan kelgen Baysheva Nastya «Kolomnadaghy kýz» tuyndysy ýshin Bas jýldege ie boldy. Taghy bir Bas jýldeni qazylar alqasy Óskemen qalasy №38 mektep-gimnaziyadan Sidorenko Yananyng tandauly «Italiya-Venesiya» grafikalyq júmysyna berdi. 
Jyldan jylgha jas suretshilerding sheberligi óse týsude. Kórmede úsynylghan júmystardyng kóp bóligi - keskindeme, grafika - bizdi tehnika, stili jәne janrlardyng әr týrliligimen quantady. Stilidik әr týrlilik realizmnen abstraksiyalyq keskindemege deyin kórsetilgen. Janrlyq әr týrlilik te sonshalyqty joghary: taqyryptyq suretter, portretter, peyzajdar, animalistik janrdaghy júmystar, qiyal-ghajayyp. Sәndik qoldanbaly óner әrdayym qoldanylatyn materialdardyng әr týrliligimen erekshelenedi. Batikter, kilemder, vitrajdar, atlas baularmen kesteleu, túzdy qamyrdan jasalghan búiymdar, saban jәne kollajdan japsyrma, júmsaq oiynshyqtar kórmege kórik berip túr. 
Kórme jas suretshilerding oi-órisining damuyna, bilimderining nyghangyna, sheberligin arttyrugha jәne de әlem halyqtarynyng mәdeniyeti men dәstýrlerine kónil audarugha yqpal etedi dep senemiz. 

Qosh keldinizder!

http://culturevko.gov.kz/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=1&Itemid=86&lang=kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407