Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2303 0 pikir 23 Sәuir, 2012 saghat 06:26

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Núriyanyng senbilik sәlemi jeksenbi tanyn qúiynsha ýiirdi. Múnday kezende ganfandy auzym ghana emes, múrnym da asaytyn bolghan. Sol bir albaryndy «qyzmet» ýstinde Yusuf Qasymnyng qasyma otyra qalyp aitqan qaljyny da qúlaghyma estile qoyghan joq.

- Asyghyspyn!- deuge auzym әreng ýlgerdi.

- Asyqsang jan qaltana salyp ala ketpeymisin, bir qadyra ganfan siyar!- dep jan qaltama qolyn saldy da sanymnan týrtip qalyp, ózining tamaqtanatyn ornyna ketti.

Bir japyraq qaghaz salghan eken. Kóshege shygha oqyp an-tang bolyp túryp qalyppyn: «tanertengi saghat onnan qalmay, sanyrau kempirding ýiine jet, shaygha shaqyrdy!» depti. Yusuf Qasymnyng óz jazuy. Al men jatqan ýidi múnyng qaydan bilgenine anyryp edim. Artymnan Kәmenning kelip qalghanyn kórip, qaltalarymnan birdeme izdegen boldym.

- Neghyp túrsyn?- dep óte berdi Kәmen.

- Pochtagha salatyn hatym úmytylyp qalypty.

«Sary jelim» jabysarlyq jerin endi tapqanday qayrylyp túra qaldy.

- Hatty tәrtip bólimine kórsetpey, pochtagha óz betinmen aparyp salyp jýrmisin?!

III

Núriyanyng senbilik sәlemi jeksenbi tanyn qúiynsha ýiirdi. Múnday kezende ganfandy auzym ghana emes, múrnym da asaytyn bolghan. Sol bir albaryndy «qyzmet» ýstinde Yusuf Qasymnyng qasyma otyra qalyp aitqan qaljyny da qúlaghyma estile qoyghan joq.

- Asyghyspyn!- deuge auzym әreng ýlgerdi.

- Asyqsang jan qaltana salyp ala ketpeymisin, bir qadyra ganfan siyar!- dep jan qaltama qolyn saldy da sanymnan týrtip qalyp, ózining tamaqtanatyn ornyna ketti.

Bir japyraq qaghaz salghan eken. Kóshege shygha oqyp an-tang bolyp túryp qalyppyn: «tanertengi saghat onnan qalmay, sanyrau kempirding ýiine jet, shaygha shaqyrdy!» depti. Yusuf Qasymnyng óz jazuy. Al men jatqan ýidi múnyng qaydan bilgenine anyryp edim. Artymnan Kәmenning kelip qalghanyn kórip, qaltalarymnan birdeme izdegen boldym.

- Neghyp túrsyn?- dep óte berdi Kәmen.

- Pochtagha salatyn hatym úmytylyp qalypty.

«Sary jelim» jabysarlyq jerin endi tapqanday qayrylyp túra qaldy.

- Hatty tәrtip bólimine kórsetpey, pochtagha óz betinmen aparyp salyp jýrmisin?!

- Joq, sony bas múghalimge bermek edim, jataqhanada úmytyp ketippin,- degen syltaumen qayta jóneldim mektep qaqpasyna. Qapylysta jauaptan janylyp, tergeuge bir týsetin qylmys tapsam da, Kәmenning baqylauyna týspeu ýshin shegindim. «E - e... Álmen kelip, sol ýide Yusuf Qasymmen de sóilesken bolar!... Ol da tartylghan eken ghoy úiymgha, olay bolmasa sanyrau kempirdi qaydan bilsin» degen oimen kýdigim tiyanaqtasa da, kónilim tiyanaqtar emes. Jataqhanagha kirmey búrylyp, qayta shyqtym. «Yapyr-ay, Núriyashty taghy da kóp kýttirip qoyatyn boldym-au myna suyqta! Býgin erterek baruymdy keshe Kýlәngha qayta-qayta tapsyryp qaytuyna qaraghanda asyghys júmys bar bolghany ghoy!»

Biraq, qateri bar júmysqa qatal tәrtip, kesimdi uaqyt zәru ghoy. Álmenge ózi shaqyrghan uaqytynda jetuim qajet boldy. Kәmenning qarauyldauynan saqtanu ýshin ózen boyyna týse, tura tarttym. Júqa qatqan oidym-oydym múzdyng tútasqan ótkeli әreng tabyldy. Tәuekelmen jýgirip kelip syrghanap edim, syr etip óte shyghyppyn.

Ekpinmen kelip syrghanaudyng múzgha kóp jenildik beretinin talay ret kórgenmin ghoy. Biraq, múnday tәuekelshilik ekpinining ekbetinnen týsirip, jylymgha batyra salatyny da barshylyq-au. «Saqtan, Bighabil ómirding eng qaterli kezenine órlep kelesin! - dedim ózime ózim kýbirlep. - Biraq, qaterden qorqyp qas jauyna qarsy shyqpau odan da qaterli. Jeymin dep jelkene minip túrghanda saqtanatyn neng qaldy! Atyp túr da alysa ket, kýrespegenge kýn joq, búdan basqa jol bar ma?... Ózin jemeseng ózindi jeydi. Eng zor qater sol ghana!...»

Aytuly ýige kirip kelsem, Álmen emes, Gomindannyng әskery sary kiyimin kiygen sary shashty, aq sary bireu otyr! Aldyna jaiyly qaghazgha qarap túqyryp alypty. Anyra qarap túryp qalyp edim:

- Keliniz,- dep ornynan atyp túra qolyn úsyndy. Áluetti, jalpaq alaqanymen qolymdy qatty qysa amandasty da qotyr ýstelding qarsy jaghyndaghy arqalyqsyz oryndyqty núsqady. - Otyrynyz!

Kóz almay qarap amandasa túryp tany kettim: Momynbay auyrghanda jataqhanamyzdy diyzenfeksiyalaghan әskery at dәrigeri eken. «Aqylbay ertip barghan ghoy sonda, bәse kópten syrlas, istes eken-au» dep mólsherledim. Ol tanymaghan adamday synay qarap otyrdy da bayyrghy qazaq tilimen jón súrady.

- Atynyz kim bolady?

- Bighabil. Syfan mektebining oqushysymyn... Ótken qysta Aqylbaymen birge baryp, bizding jataqhanany diyzenfeksiyalap bergensiz. Atynyzdy bilmesem de ózinizdi tanyp otyrmyn.

Ózimning Bighabil ekendigime tez sendiru ýshin osylay tolyghymen jauap qayyryp edim.

- Dúrys, dúrys,- dep basyn iyzedi ol. - Jә, endi tanysyp qaldyq. Mening atym - Repqat... múnda ne júmyspen keldiniz?- dep súray kýlimsiredi. Búl saqtyghyn únata jauap qayyryp men de kýlimsiredim:

- Tanys ýy edi. Shaygha shaqyrypty ghoy.

- Kimnen?

- Yusuf Qasymnan.

- Búl ýide kimmen tanys ediniz?

- Osy ýiding aghayyndy eki azamatymen de tanyspyn... Ýlkenimen sabaqtas ta bolghanmyn. Iri aq tisti, qarasy bar ghoy, bilesiz be?

Ózin de synay jauap qayyra kelip, Álmenning atyn ózine súrau etip qoyghanyma Repqat sýiine kýldi.

- Dúrys, Álmen aitqanday saqtyghyng da bar boldy... men... sonyng elshisimin,- dedi de, symynyng jan qaltasynan býktelgen qaghaz alyp berdi. - Aldymen mynany oqyp shyghynyz.

Úighyr tilinde may baspamen basylghan jarnama eken. «Shyghys Týrkistandaghy barlyq músylman tuysqandargha!» dep bastalypty. Endi aitylatyny maghan týsinikti siyaqty. Ekinshi betting ayaq jaghyna ýnildim. «Haq din jolynda ólsek shәiit, qalsaq qazy! Múhammed ghalayssalamnyng aq tuyn biyik kóterip, jalpy attanysqa keleyik! Qúraldy, qabyl kýsh úiymdastyryp, dinimiz ben halqymyzdyng qas jauy Gomindan qytaylaryn quyp shyghayyq!» dep toqtapty da, sonyna «Áliqan tóre» degen qol qoyylypty.

Sol esimge qarap otyryp qaldym. Repqat ýlken kókshil kózin keng ashyp, maghan qarap otyr eken.

- Búl kisi... kim?- dep bógelip baryp súradym. Repqattyng aq sary jýzi sәl qyzghylt tartqany bayqaldy da keng mandayly juan basyn sol jaq iyghyna jygha iyzep qaldy.

- Qúljalyq ózbek damolla!- dep jymiya kýldi ózi.

- Búl jarnama «Shyghys Týrkistan tónkeristik komiyteti» atynan nege shygharylmady eken?

- Bizdey oqyghandardy ghana emes, jalpy halyqty attanysqa keltiru ýshin aldymen din basylary jaghynan oyatu kerek bolghan. Bizding halyq, әsirese ontýstik qazyr dinnen basqa eshkimge senbeydi. Halyqty tolyq qozghay almasaq, jeniliske, zor qyrghyngha úshyrauymyz sózsiz... Tónkeristik sipaty men taktikasyn sizge Álmen úqtyrghan shyghar, solay ma?- dedi ol. Men basymdy iyzep, tómen qaray berdim. - Bizding sanaly qauymnyng - Marksizmnen habardar, alghabasar oqyghan azamattardyng nysanasy býkil hanzu halqy emes, Gomindan men gomindanshylar ghana ghoy. Múny býkil janasha oqyghandar erten-aq týgeldey qoldaydy. Tónkeristik ýkimetting bel buyp isteytin negizgi qyzmetteri osylay bolmay ma! Sondyqtan, tizgindi kertartpa qara kýshterge mýlde bermeytindigimizge senemiz, oghan kýmәn joq!...

- Búghan sizderding sondarynyzdan ilesken men de kýmәndanbaymyn. Gomindan salghan últtyq óshpendilikting lanynan qútylu ýshin kýresip jýrgenimizde Gomindannyng ózinshe istesek, bóriden ýirengen bóri ghana bolyp shyghatyndyghymyzdy eskersek bolghany!

- Mynauyng ýlken sóz, myqty ekensing azamatym!... Últtyq satqyndardan, tynshylardan óte saq bolu kerek. Ondaylardy barynsha shekteu amalyn oilay isteymiz. Múnan keyin siz meni ghana tanityn bolynyz, biraq, mening atymdy eshkimge aitpau jaghy este bolsyn! Habarlasyp túrudy men oraylastyramyn. Úiymdasu, mýshe tartu tәrtibin Álmen úghyndyrghan shyghar?

- Úghyndyrghan... aldy-artyndaghy ózi baylanysqan eki serigin ghana tanityn әdispen úiymdasudy aitqan.

- Shynjyr forymynda úiymdasu tәrtibi..... qyzmet bastadynyz ba?

- Resmy bastamadyq, oy jaghyndaghy dayyndyghymyz jaqsy. Bizding mektepte úiymdasudyng sharty tolyq. Sizding núsqaudy ghana kýtip otyrmyz. Manayymyzdyng jaghdayyna ýilesip jýrgizuimiz kerek qoy.

- Dúrys!- dep Repqat basyn iyghyna jygha qoydy. - Endi kirisseniz bolady. Óte saqtyqpen isteniz! Syfan - bizding jauyngerlerimizding mol ornalasqan negizgi oryndarynyng biri. Qaytalap aitayyn, qatargha bir jauynger tartu ýshin, onyng ózining eng jaqyn adamyn ghana salu kerek, óziniz kórinbeudi úmytpanyz! Aldaghy sәuirding jarymyna deyin úiymdasu qyzmeti tolyghymen oryndalsyn! Oghan tórt jarym ay ghana uaqyt qaldy ghoy!...

- Qozghalatyn kýnimiz naqtyly belgilendi me?

- 17 sәuirding keshi. Qaliybek bastaghan zor partizan otryady Qyzyl ózen arqyly Erenqabyrgha bókterimen jetip, Ýrimjini qorshaugha alady. Biz - qaladaghy barlyq músylman oqushylary men halyq soghan úshtasa ishten bir-aq kóteriluge dayyn túruymyz shart.

- Qúral tabyla ma?

- Qúral mәselesi oilanylyp qoyylghan, jeterlik tabylady. Qay jerden, qalay alatyndyghymyz óz uaqytynda aitylady...

Osy myghym deneli sary jigit maghan pildey kýshti kórinip, myzghymas senim bitirdi.

- Rahmet aghay, endi uaqytynyzdy ala bermeyin, úqtym,- dep týregeldim ornymnan.

- Myna jarnamadan qansha kerek sizge?

- Bizding mektepke me?- dep oilana kidirdim. - Bizge Áliqan tórening búl ýgiti kóp kerek emes siyaqty, Gomindannyng óz myltyghynyng úshymen, aqsighan tisimen, últshyldyq múratynyng kýshimen-aq úqtyra ýgittep bolghan, maghan eki núsqasy ghana kerek. Sonyng ózi jyljyp jýrip bәrimizge jetedi!

Repqat qarqylday kýldi. Kýlkisi de tym nanymdy eken.

- Olay demeniz,- dedi sonan son, - Múhammetting ornatqan din senimindey jalpylasqan senim bizding júrtshylyqta әli joq. Sizge materiyalizmshil - marksshyl bolyp kórinip jýrgenderding kóbi-aq ishinen kýbirlep, imanyn ýiire jýredi. Búl jarnama qazirgi kýnde sondaylargha da qyzmet istey alady.

Búl sózi shyndyq ekenine moyyndasam da, jarnamadan kóp alghym kelmedi.

- Kóp bolsa iyisshilderding qolyna týsip, bizdi әlekke salady, bireu de bolsa halyqqa molyraq taraghany qatersiz ghoy. Osy ekeuin bar sabaqtasqa jetkize alamyn!...

Sóitip, eki núsqa ghana alyp shyqtym. Oiqastay jortyp kelip, ótken jazda Núriya ekeumiz sóilesken tar kóshege ilinip edim. Sodan shygha kelgenimde әielder institutynyng qaqpasy ontýstikke qiys qarap ashyq túr eken. Dәl qarsymda ólkelik ýkimet ýiining aldyndaghy qary kýrelmegen yzgharly alang týski ashyq kýnmen jarqyrap-jarqyldap ótirik kýlip jatqanday kórindi maghan. Arjaq shetindegi myltyqty qaqpadan shashqan uday zәrli suyq jel guleydi.

Yqsham ghana qara dyrap palitosy kózime ottay basylyp, ýlken tórt kóshe jaqtan Núriya shygha keldi. Sәlden son, alandy kese, mektebine tóteley jóneldi. Tym asyghys siyaqty, qonyr týbit salysymen auzyn túmshalap alypty. Ong jaq býiirindegi uaghdaly kóshe auzynda túrghan maghan bir de qarap qoymay typyndaghan suyt jýrisi mening kóp kýttiruime ókpelegenin nemese keluimnen ýmit ýzgenin tanytqanday. Ayghay salghym keldi. Ersili-qarsyly ótip jatqan kóp adamdy jalt qaratyp aighaylaudan tiyla qoyyp, úmtylyp edim, Núriyanyng sonynan quyp kele jatqan sary kiyimdi Kәmen kórindi. Núriyanyng qaramay zytuynyng sebebi sol eken, men de jalt berip, tar kóshe mýiisine daldalandym.

Júrt kózinshe jýgire qashudan úyalyp, bar jýrisimen lypyldaghan úsaq qadamdy qyzdy orghy qughan ojar adym qútqarsyn ba, on adymday qalghanda yrshyp baryp qoltyghynan ile týsti Kәmen. Serpilip shyqqan Núriya qayrylyp túra qaldy. Amandasqansy sozghan arsyz qoldan shegine berip edi, Kәmen qos arsyzyn qosarlay sozyp baryp, bir qolyna jabysa týsti. Tútqyndalghan qolyn shyghara almaghanday tartysyp biraz túrghan Núriya, endi bir sәtte bosay qalghan qolyn ózi qayta úsynghanday kórindi maghan. Sýiikti qyzdyng sýiriktey sausaqtarynan endi Kәmen bezingendey jalt berip jýrip ketip edi, Núriya quyp jetip jәne sozdy qolyn. Kәmen Núriyanyng qolyn qaghyp tastap túra jóneldi.

Ayaulymnyng qolyn zorlyqpen bir ústap qana jadyrap ketkendey myna kóriniske kýldim men. Kәmen zorlap hat ústatyp qashyp, Núriya sonysyn qaytaryp beru ýshin qughanyn sezip túrmyn.

Kәmen qayrylmay jónelgende, Núriya onyng artynan qorqytarlyq bir sóz aityp qaytqanyn Kәmenning alystay bere jaltaqtap túryp qaluynan bayqadym. Núriya jan-jaghyna da, men jaqqa da qaray-qaray kirdi qaqpasyna. Men kórinbeuge tyrysyp, mýiisten jartylay syghalap qana túrdym. Onyng ýstine, qys boyy týspegen malaqayymnyng qúlaghyn da týsirip, alystan eshqaysysy tany almaytynday keptep kiygenmin.

Alannan alystanqyrap baryp qayrylyp túryp qalghan Kәmen, ne sebepten ekeni belgisiz, qolyn silkip tastay jóneldi bir kezde. Tórt kósheden Yanhang kóshesine búrylyp, qarasy әbden óshken song ghana jýrdim. Mektep qaqpasyna jaqyndaghanymda Núriya terezesinen kórgen siyaqty, maqtaly meshpetin kiyip shygha keldi.

- Po, osynsha nege...- dep sonyn aitpay búrtiya qarady da, ókpelegendey týiilgen bolyp, kózin bir tónkerip tastady. Týiilgeni de tym ystyq kórindi maghan, jýzinen jýregi kóringendey, sýiisting jalyndy emeurini erninen jalt ete týsti.

- Keshir Núrym, osymen ýsh ret úzaq kýttirdim seni!... Búl joly ýlken sebeppen keshiktim.

Jadyray kýlimsirep, ilese berdi ynghayyma. Kózi tórt kóshe jaqty kóp sholdy, Kәmen әli andyp túrghanday seziletin siyaqty.

Janaghy men jasyrynghan tar kóshe auzynda kidirip, taghy biraz qarauyldady da, artymnan jete súrady:

- Kәmendi kórding be?

- Kórdim,- dey saldym, - men osy kóshemen keldim.

- Sen keshikken son, jolyndy tosyp jýre berippin. Yanhangha shygha bergenimde Kәmendi kórip, qayta qaytyp edim. Alystan qalay tanyp qoyghanyn bilmeymin, quyp jetip osy jana ghana hat berip ketti maghan. Laqtyryp tastayyn dep edim, manayymnan ótip jatqan adam kóp bolghan song úyaldym. «Ózing qaytaryp almasan, oqushylarynnyng bireuinen jiberemin, masqarasy ózindi tabady» dep qayttym.

Kәmenning keyingi qayrylyp túryp qaluy Núriyanyng osy sózinen ekeni týsinikti boldy.

- Hatyn alanda laqtyrmaghanym jaqsy bolypty, - dep jalghastyrdy Núriya sózin. - Men qorqatyn sóilemder bar eken. Mә, oqyp shyq ta sen aparghanyndy aitpaytyn bireu arqyly ózine jetkize sal!... Ózing endi qatty saqtan, janym, - dep qalyp, songhy sózinen ózi úyalghanday, jýzi qyzarynqy tartty da túqyr sóiledi. - Jengemning jazghan hatyna qaraghanda Qaben agha qolgha týsken siyaqty...

Men túra qaldym.

- Ne dep jazypty?!

- «Mening qauiptenuim dúrysqa shyqty, aghang auruhanagha týsti. Biraq, sening aitqanynday... «dәrigerler» qútqarmay qoymaytynyn aityp jýr. Mening de ýmitim tolyqtandy» degen sózine quandym. Jengemning tym qorqaq ekenin de aityp edim ghoy ózine, múnday adamnyng tolyq ýmitti boluy halyqtyng kýsheygendigi shyghar?

- Dúrys, ózing men turaly nege qauiptenesin?

- Ynghay jaman týs kóretin boldym,- dep jәne túqyra týsti Núriya, - maghan qaramay alystan kórinetin boldyn. Aldynghy kýngi týsimde sugha týsip kettin... shoshyp oyandym.

- Týske senemisin?

- Senbey... jaman týsting keletini kóp qoy!

- Oyauynda oilaghanyng basqa bir sipatpen týske kire beredi, janym. Senbey-aq qoy oghan!

- Saghan aitayyn degen taghy bir isim bar: ótken jeksenbiden beri sheshemnen eki ret hat keldi. «Tez qaytyp kel» deydi maghan. Edel-jedel hat jazyp, sonsha shúghyl shaqyruynan auyryp qaldy ma deyin desem amanshylyghyn jaqsy bayandapty. Ýlken kóterilis bolsa menen airylyp qalarmyn dep qauiptenetin siyaqty. Jauabyn qalay jazayyn?

Men Ýrimji kóterilisining mezetin oilap, qaterli kezende Núriyanyng óz ýiine qaytyp túra túruyn jón kórdim.

- Ol kisining solay qauiptenui de dúrys shyghar. Tez qayt dese... qayta túrsang bolmay ma?

- Seni... senshi?!

- Amandyq bolsa ózim-aq tappaymyn ba, ant attamaytyndyghymyzgha senim tolyq qoy!

- Ýige qaytyp baryp alsam... ol antty biz búzbaghanymyzben basqalar búzar dep qorqam.

- Qalaysha?

- Aytyp edim ghoy ózine, meni sheshemnen súrap jýrgender kóp bolatyn. Ala topalang bola qalsa... Ýide әkem bolmaghan song zorlap alyp qashudan tayynbaytyndar bar... Qorghan bolarlyq Qaben agha da týrmede jatyr... Álde... jana jyl da kelip qaldy ghoy, qystyq demalysta baryp qana qaytsam, qalay?... Seni de, mektepting qatersizdigin de týsindirip qaytsam, sheshem menen alansyz bolar edi.

Maghan Núriyanyng sol «baryp qaytuy» da qaterli kórindi. Jauapsyz oilanyp qaldym. Núriya mening búl bógelisimnen eleng ete týsti.

- Jana, «ýlken sebeppen keshiktim» dep eding ghoy, sony aitshy aldymen.

- IYә,... kóshe auzyna kelip qalyppyz, qayta jýreyik!... «Shyghys Týrkistan» úiymy Ýrimjide de qúrylypty. Tanerteng meni soghan shaqyryp әketken.

Múny estigende janaghy menshe Núriya da kilt túryp qaldy. Jýzi nart janyp, anyra qarady maghan.

- Qaben aghasha qolgha týsip ketesin-au!

- Olay bolmaydy, Núriyash... kete qoymaspyn, bizding úiymdasu tәrtibimiz óte berik.

- Qalay?

- Meni úiymgha ózim tartqan eng senimdi bir adam ghana biletin bolady,- dep bastap, úiym jayynda biletinimdi qysqasha týgel aita saldym.

- Ýige baryp qaytudy da qoydym endi,- dep Núriya bilegimdi kókiregime basa qoltyqtap ilbidi.

- Nege?

- Qaterli kezde seni jalghyz tastap kete almaymyn! Men de qatynasamyn. Sen meni ghana tart osy úiymgha, tartugha tiyisti adamyng nesheu bolsa da men oryndayyn, ózim ghana kórineyin olargha! Sonda ghana qamsyz bolarmyn!

Asa adaldyqtan anghaldyq tuylatyny bar ghoy, qaterli istegi, әsirese, tónkeristik júmystaghy anghaldyq aqymaqtyqtan da asyp týspey me. Úiym jayyn Núriyagha týgel aita saluym osylay sezildi ózime. Kirshiksiz mahabbat iyesi óz ayaulysyna apat tóndirmeytini anyq. Biraq, ayaushylyqtan óz basyna apat tóndiru de bar. «Ózi qayghyly jannyng kókiregin qasyretpen qarityn boldym-au endi! - dep ókindim anghaldyq etkenime. - Eng shydamdy bolghanda da maghan alandap, úiqysyzdyqtan solmas pa... shynap, qayrap túru kerek boldy ghoy endi!»

Jautanday qarap jauap kýtken kózine mysqyldaghanday qarap sóiledim.

- Kýreste tughan kýshti núr bolar dep jýrsem, ýide tereze aldynda ghana ósken, әlsiz-әienshek gýl me edin, Núriyash?

- Ne bopty?!

- Qabenning isine alandaghan jengendi «qorqaq» dep mineushi eding ghoy, endi sonday iske qatnasqanymdy aitqanda ózing ne bop kelesin?... Kórgen týsinnen de qorqady ekensin.

Synghyrlay kýldi Núriya.

- Joq, әlgi talabymnyng mәnisin týsinbey qalypsyn... Áyel isine ýkimet jenilirek qaraydy, osy ispen sender qolgha týssender atyp tastauy mýmkin.

- Áyel ýgitine ýkimetke qarsy azamattar da jenil qaraydy. Ózing tanityn eki-ýsh qyzgha sybyrlaudan basqa eshtene istey almay qolgha týsuing tipti mýmkin!- dep «kýmis qonyrauymdy» taghy bir synghyrlatyp edim. Biraq, búl synghyrynyng sony syngha oiysyp, kýbirlep túqyrdy:

- Meni tym qor sanaytynyndy bilip qoydym... Qyzdar ghana ma eken?... Seni eshkimge kórsetpey Yntyqbaylar arqyly bar sabaqtasyndy bir-birine jalghastyra qoyar edim!

- Qor sanauym emes Núriyash, qorghashtauym. Ózing de meni qorghaymyn dep qorlap alghanyndy sezbey qaldyn!

- Qalay?

- El-júrty ýshin qúrbandyqqa shydau ghana azamattyq atqa layyq is. Sen meni ol attan júrday etip, ózing attanbaqsyn!... Sen úiymdastyrmaq bolghan Yntyqbaylar әldeqashan ózdikterinen úiysyp bolghan. Mening mindetim - ózdiginen, eshqanday qatersiz-aq oryndap qalghan mindet. Ot jaghady dep otqa týsetindey qoryqsan, qorlaghandyq bolmay ma?

- Al qoydym endeshe!... Jalghyz-aq... senimen birge kórmesem... kónilim tynshymaytyn siyaqty, mening de bir sebim tiyip qalar, qatynasayynshy!

- Maqúl, biraq, menimen aqyldaspay eshtene istemeysin, aqyldaspay qatargha eshkimdi tartpaysyn!

- Maqúl!

- Aldymen jaghdaydy әrkimnen súrastyryp bilip, qatersiz bolsa demalys kezinde apandy tynyshtandyryp qaytsang qalay?... Altay ahualyn, Qabenderding jayyn bile kelesin!

- Maqúl, biraq, onda ýsh kýnnen artyq túrmaymyn!...

Repqattan alyp shyqqan jarnamanyng bireuin Núriyagha oqytyp, búl tónkeristing «sózsiz» jenetindigin tolyq týsindirip qayttym. Kónili ornyqqanday bolyp qaldy.

Kәmenning Núriyagha jazghan haty kóshe boyy oilandyrdy meni. Bastabynda ólip-óshkendey qúshtarlyghyn bayanday kelip, epti sózben qorqytugha kóshipti - әkesi ýkimetke ejelgi jau qatarynda týrmeden shygha almay jatqanda, aghalary odan da asyp týsip Júnhua Mingogha qarsy shyqqanyn, «bandy» bolyp ketkenin jazypty. «Osy jayynnyng ózi ghana jetkizilse mektepten quylar edin. Ózinning de key kezde erekshe kiyinip, jýzindi ózgertip, múrt jasap shyghatynyndy menen basqa bireu bilse, qanday halge týser edin, oilap kórshi! Ghashyqtyghym ghana saghan qorghanysh bolyp kele jatpay ma? Álde de aitarym, ózindegi sol ýmitimdi jandyrsang eken!... Ózindi de, әkendi de, sonymen birge meni de ayasanshy, Núriya jan!... Zaryghyp jatqan әkene kepil bolyp, jaryq dýniyege shygharar edim ghoy! Eger shesheng men tuysqandarynnyng qasynda bolghyng kelse, ózinmen birge keter edim ghoy!» degen sózi Núriyadan basqa qyzdy oilantar edi. Saqshynyng ishki jaghynan osynday kepili bar әkeni qazirgi U Junshin ýkimetining shyghara saluy op-onay ghoy! Birer auyz jyly jauap qaytaryp, Kәmendi alday salsa, týrmede sarsang bolyp jatqan sol әke shygha kelgendey eken.

«Núriyanyng qorqudy bylay qoyyp, tittey iylikpey, beyhabarsyp túrghan maghan sol hatty bere saluy - netken beriktik, netken bir bettilik!... Ózine zor qasiret ornatyp jýrgen әke taghdyryn da ekinshi oryngha qoyypty ghoy! Mahabbattyng osynday jansebil pirisin, ystyqqa da, suyqqa da shydamaytyn әlsiz-әienshek ýy gýline qalay tenersin?»- osylay janyp qayttym jar qasynan.

Kәmenning búl hatyn basqa bireu arqyly qaytaryp bermey-aq, sol tynshynyng ózin ishten býre týsetin qúralgha ainaldyrugha bolatynyn da oilap kelemin.

Ádiletti tergeushim, terimnen qyryndy shel tilep otyrghanynyzda «Shyghys Týrkistan» úiymy jóninen qos tegenedey qúiryq asata qoyghanymdy týisinip, kóziniz shyraday janghan shyghar! Múnday qylmys faktysy arqyly meni qay saqqa jýgirtip, qay sotqa tartqyzsanyz da tórt ayaghy baylanghan semiz ógiziniz bola qalmadym ba?

Shpionnyng ishinen mújityn qúral bolarlyq hat jayyndaghy kesek qylmyspen tandyrynyzdy taghy da jibite týsermin dep senemin!

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373