HHI ghasyr tek qazaq halqynyng ghana emes, tútas týrki tektes júrttardyng aldyna mol mýmkindikter ashuymen birge, sheshimin tabudy kózdeytin zor mindetter de qoyymen erekshelenude. Ruhany qúbylanamany anyqtauda, ghylymnyng san aluan salasynda zertteuler jasap, izdenister jýrgizude osy kezge deyin bir jaqty europamenmendik («úly orystyq») oiarna ayasynda qalyptasyp qalghan әdis-tәsilder men negiz-tirekterge, kózqarastyq baghdarlargha ghana sýienip eleuli tabystargha jete almaytynymyz әri kóne sýrleudi shiyrlaudan asa almay, kóshirindi elikteushilik shenberden shygha almaytynymyz anyq bolyp túr. Onyng ýstine Kenes Odaghy ayasynda ómir sýrgen týrki halyqtarynyng oilau jýiesine ghasyrgha juyq uaqyt boyy ýstemdik etken «formasy - sosialistik, mazmúny - últtyq» әdis-tәsilding de tiygizgen әser-yqpaly az emes.
Derbes damu arnasyna týs­kenimizge birshama uaqyt ót­keni­ne qaramastan, odaqtyq oiarna qúrsauynan qúryq ýzip shyghudyng ózi onaygha týspey túrghanyn jasyrmaugha tiyispiz. Ádette, belgili bir jaghday ayasynda tuyndaghan mәseleni sol kezende qalyptasqan oilau jýiesi arqyly sheshu mýmkin de emes. Múny qay-qay salagha qatysty bolsyn, dәlel-dәiekti molynan keltire otyryp aituymyzgha әbden bolady.

HHI ghasyr tek qazaq halqynyng ghana emes, tútas týrki tektes júrttardyng aldyna mol mýmkindikter ashuymen birge, sheshimin tabudy kózdeytin zor mindetter de qoyymen erekshelenude. Ruhany qúbylanamany anyqtauda, ghylymnyng san aluan salasynda zertteuler jasap, izdenister jýrgizude osy kezge deyin bir jaqty europamenmendik («úly orystyq») oiarna ayasynda qalyptasyp qalghan әdis-tәsilder men negiz-tirekterge, kózqarastyq baghdarlargha ghana sýienip eleuli tabystargha jete almaytynymyz әri kóne sýrleudi shiyrlaudan asa almay, kóshirindi elikteushilik shenberden shygha almaytynymyz anyq bolyp túr. Onyng ýstine Kenes Odaghy ayasynda ómir sýrgen týrki halyqtarynyng oilau jýiesine ghasyrgha juyq uaqyt boyy ýstemdik etken «formasy - sosialistik, mazmúny - últtyq» әdis-tәsilding de tiygizgen әser-yqpaly az emes.
Derbes damu arnasyna týs­kenimizge birshama uaqyt ót­keni­ne qaramastan, odaqtyq oiarna qúrsauynan qúryq ýzip shyghudyng ózi onaygha týspey túrghanyn jasyrmaugha tiyispiz. Ádette, belgili bir jaghday ayasynda tuyndaghan mәseleni sol kezende qalyptasqan oilau jýiesi arqyly sheshu mýmkin de emes. Múny qay-qay salagha qatysty bolsyn, dәlel-dәiekti molynan keltire otyryp aituymyzgha әbden bolady.
Elimizding ghylymiy-zertteushilik órisinde qazaq tilinde ózindik baghyt-baghdary, sony payymdau jýieleri bar derbes ghylym jasaudan góri orys oqymystylarynyng zertteulerindegi je­tek­shi oilar men ghylymy әdis­temelerge, solar arqyly jetken europalyq ghalym­dardyng ghylymy tújyrymdaryn, oy baylamdary men qalyp-nysandaryn negiz ete otyryp, últ ómirinen mysaldar engizu arqyly ghylymy izdenister jasaudyng isharalyq týrine den qoishylyqtyng etek alghany da ras. Qysqasha qayyrghanda, búl qúbylysty ghylymy zertteushilik deuden góri «ghylymdy týsindirushilik» dep atasaq, aua jayyla qoymaspyz.
Álbette, elimizde osy kezge deyin jýrgizilgen ghylymy izdenisterding bar­lyghyn birjaqty teris baghalaugha bolmaydy jәne oghan qaqymyz da joq. Ghylymnyng belgili bir salalarynda eleuli jetistikterge qol jetkizgenimiz de ras. Birqatar gumanitarlyq salalar bolmasa, jaratylystanu salasy boyynsha ghylymy zertteulerding tolyqtay orys tilinde jýr­gizilgeni jәne búl ýrdisting qazirgi kýnning ózinde onalyp kete qoymaghany mәlim. Sondyqtan, ashy da bolsa auyq-auyq aqiqatqa jýginip, odan auytqymaugha úmtylyp otyrudyng isimizge keltirer paydasy bolmasa, tiygizer ziyany joq.
Jalpygha belgili jalqy jayttardy tәptishtep jatuymyzdyng syry ómir boyy «ýirenushilik» pozisiyasyn ústanudyng úshpaqqa shygharmaytyndyghyn kórsetuden tuyndap jatyr. Jogharyda keltirilgen jayttardy ghylymgha tirek bolar - tól terminder jýiesin qalyptastyrugha da tikeley qatysy bar. Ghylym - jalpy adamzatqa ortaq iygilik bolghanymen, ony әrbir últ óz tilinde iygerip, tanbalap, әri qaray óristetuge qaqysy bar ekendigi de talas tughyzbaytyn aqiqat. Búl manyzdy mәsele týrki halyqtaryna da jat emes. Kenes Odaghy ydyrap, týrki memleketteri jeke-jeke shanyraq kóteruine oray terminologiyalyq júmystargha qatysty da eleuli ózgerister oryn aldy. Búryn qalyptasqan terminjasam qaghidattary da qayta qaralyp, jana qaghidattar belgilendi. Tilding tabighy zandylyqtary eskerildi. Osyghan baylanysty halyqaralyq ayada qoldanylyp jýrgen san-salaly terminderding últtyq tilderdegi balamalary payda boldy, jana terminder jasaldy, ýzdiksiz izdenister qarqyn aldy. Osy rette artyq-kem tústar da boy kórsetti. Bizdinshe, endigi kezekte mynaday keleli jayttargha nazar audaru qajet sekildi.
Birinshiden, qoghamdyq-sayasy ómir men ghylymnyng san-salasynda halyqaralyq ayada keninen qoldanylyp jýrgen jәne janadan payda bolghan terminderdi ana tilimizde balamalau kezinde týrki halyqtary bólek-bólek baghyt ústanbay, últtyq terminologiyalyq jýielerin ortaqtastyru jayyn qolgha alghandary jón.
Ekinshiden, ghylymnyng jana salalaryn birlese óristetip, әlemge tyng ghylymy baghyttar úsynudy oilastyrmay, irgeli elderding qataryna kire almay­tyndyghymyzdy úghynghanymyz abzal.
Mine, osy eki baghyttaghy júmystardy yntymaqtasa, ýilestire otyra jýrgizsek, aitarlyqtay nәtiyjege qol jetkizuge jol ashylar edi. Sonymen qatar, búl júmystardy bolashaq Tútas Týrkistan iydeyasynyng iske asuyna qalanar irgetas, manyzdy qadam retinde qaraugha da mýmkindik bar. Aqyl, kýsh biriktiruden útpasaq, útylmaytynymyz aidan anyq. Álbette, múny iske asyrudyng týrli qiyndyqtary bar ekendigi sózsiz. Qarjylyq, intellektualdyq resurs­tardy toptastyrudy aitpaghannyng ózinde, saya­sy sheshim qabyldau, últtyq ózimshildikke boy aldyru sekildi tosqa­u­yldardyng da kese-kóldeneng túr­may­tynyna kepildik bere almaymyz. Sonday-aq, múnday birlestikke mýddeli emes taraptar jaghynan tuyndaytyn týrli qy­sym­dardyng da bar ekenin joqqa shyghara almaymyz. Alayda týrki halyqtarynyng qay-qaysysy bolsyn, dýnie didarynda damyghan memleket retinde ómir sýrui ýshin osynau armandy iske asyrmay bolmaydy. Búl mәselege biz qayta-qayta ainalyp sogha beretin bolamyz.
Eger týrik halyqtary ortaq birles­tikke qol jetkizip, ýlken odaqqa ainalmasa, týpting týbinde shaghyn elder retinde iri memleketterge jem boluy ghajap emes. Sondyqtan da biz biyik maqsattargha úmtyla otyryp, shaghyn bolsa da ýzdiksiz qadamdar jasay bergenimiz abzal. Búl qadam mәdeny óris, tildik tútastyq salasyndaghy ruhany qarym-qatynastardan bastau alghany tiyimdi.
Býkil týrki júrtynyng bolashaghy, mәdeniyetining saqtalyp, ósip-órkendeui - belgili bir dengeyde ortaq terminologiyasyn, ortaq ghylym tilin qalyptastyrugha baylanysty. Búlay bolmaghan jaghdayda, olar bólshektenip, birte-birte damyghan mәdeniyetterge sinip, jútylyp ketui yqtiy­mal. Osynday ýlken maqsat jolynda, әrbir týrki elining irgeli memleketke ainalyp, tútas týrki әlemin qalyptastyru ýshin týrki tektes júraghattarymyzdyng parasat biyiginen kórinetinine senimimiz mol.
Osy rette negizgi sóz ortaq til turaly emes, ortaq terminologiya qalyp­tastyru jayynda bolyp otyrghanyn qaperden shygharmaghan jón. Ortaq terminologiyalyq jýie qúru arqyly az sandy týrki halyqtarynyng joyylyp ketuine tosqauyl qoygha әri týrki halyq­tarynyng odaqtasa otyryp, nyghangyna qol jetkizuge bolady dep bilemiz.
Búl mәsele ekonomikalyq jaghynan da tiyimdi. Óitkeni, aldymyzdan 200 millionnan artyq tútynushysy bar kenistik ashylar edi. Býkil әlemdik ghylymy aqparatty últtyq til arqyly iygergenimizben, múny tútynugha kelgende óz naryghymyzdyng tarlyq etui mýmkin ekendigin de oilauymyz kerek, yaghny әrbir týrki halqynyng últtyq tilinde ghylymy terminologiyagha balama tapqanymyzben, ony paydalanu jaghy kemshin bolady. Sondyqtan, ortaq týrki terminolo­giyasyn qalyptastyrghanymyz jón. Búl ýlken siynergetikalyq әser beredi.
Osy orayda týrki halyqtarynyng búghan deyin jasaghan, qalyptastyrghan termiyn-ataulary men últtyq balamalaryn ózgerte almaymyz jәne onyng qajeti de joq. Óitkeni, búlay jasau arqyly biz ynghaysyzdyq pen kelispeushilikti tudyramyz, onyng ýstine shalaghaylyqqa, týsiniksizdikke úrynamyz. Sondyqtan, baryn sol qalpynda qaldyryp, búdan keyingi isterimizdi ýilestire alsaq ta taqiyamyzgha tar kelmeydi.
Áriyne, terminologiyany ortaq­tas­tyru jekelegen ghalymdar sheshe salatyn is emes. Búl mәselemen týbegeyli ainalysatyn týrki memleketterining terminolog mamandarynan qúrylghan arnayy ghylymy ortalyq kerek. Ásirese, osyghan deyin әr elde әr aluan kýy keship, óz halinshe enbek etip jatqan әr qily qogham, úiym, odaqtardyng is-tәjiriybelerin osy iske júmyldyrsaq, aitarlyqtay nәtiyje berer edi. Mýmkin, búl ortalyqty Týrksoy janynan úiymdastyru jóninde úsynys jasau kerek shyghar? Biraq, qalay bolghanda da seng qozghaldy, sana oyandy. Osy baghyttaghy әreketterimiz jinaqtalyp, bir arnagha týsetinine senimiz kәmil.
Týbi bir týrki halyqtaryn birinen birin alshaqtatqan tarihtyng talay teperishin bilemiz. Sonyng ishinde jazu alshaqtyghynyng alar ýlesi tym mol. Qaranyz, otyzdan astam tuys tilder osy jazu týrliligining kesirinen 70-80 jyldyng barysynda, tipti, birin biri týsinbeytin kýige jetti. Arab, kirillisa, latyn, taghy basqalarynyng jazularynyng san qúbyltylghan núsqalaryn múra tútqan týrki tilderi tuystyq negizde damudyng ornyna birinen biri oqshaulanyp, daralanyp, túmshalana týskeni mәlim.
Týrki halyqtary, negizinen, derbes­tikke qoly jetip otyrghan býgingi tanda osy bir orasan olqylyqtyng ornyn toltyrudy oilastyrghany abzal. Búl - tarihy mýmkindik. Eger biz múny der kezinde paydalanyp qalmasaq, keyin kesh boluy mýmkin. Sondyqtan, jazu-syzuy erteden jýielenip qalyptasqan týrki tilderining negizgileri latyn jazuyn qoldanady.
Ortaq terminologiyalyq jýie qa­lyp­tastyru degende bizding kózdep otyr­ghanymyz mynaday ýsh negiz:
a) týrki tilderining kóbine ortaq neshe aluan tuyndy sózder jasaugha negiz bolatyn týbirler (Á.Qaydar). Múnyng sany edәuir jәne búlar kez-kelgen týrki tilderinen kezdesedi. Solardy kez kelgen tilden terip saralay, jýieley bil, talghay bil;
ә) týrki tilderine әr dәuirde enip, sinisip ketken kirme sózder. Olar -arab, parsy, monghol, orys sózderi. Múnyng ýs­tine keyingi bir ghasyrgha juyq merzimde orys tili arqyly tilderimizge kóbi kýsh­tep endirilgen internasionaldyq terminder. Búlay dep otyrghanymyz, әlgi termin sózder orys tilindegi pishinin búzbay, yaghny ózge tilding zandylyghyn saqtay engizilgendikten. Biz emle erejelerimizdi de әuelden-aq osy ynghaymen, yaghny orys tilining ýlgisimen týzdik. Sóitip, tilimizding aitylu, jazylu zandylyqtaryna aitarlyqtay núqsan keltirip aldyq. Endi osylardy janasha iygerip, retteude de ózara ortaqtasa sheshiletin mәsele tuyndauda. Endeshe, búl jóninde de kenesip, kelisip alatyn jayttar jeterlik;
b) әrbir tilding ghasyrlar, jyldar bo­­yy qalyptasqan ózindik sózjasam ýlgileri, yaghny әrbir tilding óz baylyghyn sa­rqa paydalanu mýmkindigining de onashalyq­qa ghana emes, ortaqtyqqa qaray jeteley­tin mysaldary mol. Mine, búl jerde de sauattylyq pen saramandyq qajet. Osy aitylghandardy negizge ala otyryp, týrki tilderining bәrine ortaq ýlgini jasaugha әbden bolady dep bilemiz.
Qozghalyp otyrghan mәseleni ghylym­nyng kez-kelgen salasy boyynsha tarata әngimeleuge bolady. Mәselen, medisina salasyn alalyq. Medisina ghylymy neshe aluan salalar men tarmaqtardan túratyny mәlim. Sonyng qay bóliginde de jýieleudi, retteudi kýtip túrghan mәselesi qyruar. Memlekettik tildi ghylym tiline ainaldyrudyng týbegeyli mәseleleri qarastyrylyp jatqan qazirgi kezde búl sharuanyng kókeytestiligi, tipti, anyq. Tәuip, emshi, synyqshy, úshyqshy, tamyrshy, taghy basqalar tәrizdi tolyp jatqan úghymdardyng ózi-aq ana tilimizding órisin búl salada da keneyte týsuge bolatynyn bayqatpay ma? Tek, izdenimpazdyq kerek. Jogharyda sóz bolghan týbir sózding de, kirme sózding de, sózjasamnyng san týrin tanytar tól baylyghymyz da medisina salasynda mol, olardyng talay terminge negiz bolary haq.
Medisinalyq terminderge búryn ­da negiz bolghan, qazir de negiz bolarlyq ­san myndaghan ósimdik ataulary men mal atau­lary, dene mýsheleri, as-taghamdy bildi­rer sózderdi biz týgel iygerdik dep aita alamyz ba? Osy iygilikti iygeruding neshe aluan zandy joldary men prinsipteri saralanbay túryp medisina ghylymynyng da últtyq tilde damuy neghaybil. Endeshe, búl ghylym mamandarynyng aldynda da ózge til ghalymdarymen ortaqtasa, kenese shesher mәseleler barshylyq. Ziyaly qauym ýnemi osynday mәselelerdi alqagha salyp, kenesip otyrudy dәstýrge ainaldyrsa maqúl bolar edi.
Jalpy, termin payda bolu ýshin sol terminge negiz bolarlyq oqigha qajet. Oqigha, qúbylys bolmasa, ony ataudyng da qajettigi bolmas edi. Sondyqtan, biz ýnemi qabyldaghysh, alghysh bola bermey, ózimiz de jasaghysh, at bergish sanatyna ótuimiz kerek. Kez kelgen til osynday ghy­ly­my tabystary arqyly kógeredi. Qoldanys ayasy keneyedi. Belgili bir salada basymdyq tanytyp, jetekshilikke ie bolmay, tildik órkendeuge jetu qiyn.
Mysaly, HIH ghasyrdyng sonynda halyqaralyq sauda-sattyq artyp, jýk tasymaldau salasynyng damuyna oray irgeli otarshyl derjavalar - Angliya, Fransiya, Gollandiya, Germaniya jәne Italiya sekildi elder suyrylyp algha shyqty. Osyghan oray sharuashylyq-qúqyqtyq, naryqtyq qatynastardy, te­nizde kememen jýru qauipsizdigin retteu ýshin halyqaralyq odaqtar men әrtýrli qauymdastyqtar, instituttar payda boldy. Teniz kóliginde qarym-qatynas jasau men aqparat almasu ýshin ortaq til retinde aghylshyn tili, al temir jolda - fransuz tili tandap alyndy. Aghylshyn tiline artyqshylyq beriluining mәni te­niz­degi qúqyqtyq qarym-qatynastardy retteu aghylshyn qúqyghyna negizdelgen edi. Al fransuz tilinde halyqaralyq temirjolmen jýk jәne jolaushylar tasymaldau konvensiyalary jasaldy. Osy arqyly әlemde kólik tasyma­ly salasyndaghy terminologiyalyq jýie­de aghylshyn jәne fransuz tilderi ýstem­dikke ie boldy.
Songhy kezde kompiuterding payda boluyna oray qanshama qúbylystar ashyldy. Salanyng әrbir jana qúbylystaryn atau ýshin kóptegen termin qajettigi tudy. Sony terminologter jiylyp alyp, qalay ataymyz dep otyrghan joq. Kompiutershi mamandar prosess barysynda payda bolghan әrbir jana qúbylysqa ózderi atau berude. Kompiuter Amerikada oilap tabylghandyqtan, aqparattyq tehnologiya ataularynyng bәri aghylshyn tilinde bolatyny zandy.
Sol sekildi týrki halyqtary nemese qazaq halqy belgili bir salany damytyp alyp ketse, sol sala terminderi týgeldey qazaqsha jasalyp, әlemge solay taralar edi. Jogharyda aitylghan ekinshi maqsattan tuyndaytyn mindetter osyghan tikeley baylanysty. Biz halyqaralyq óredegi osynday bas qosular atalghan maqsattar ýdesinen shyghugha sep bolsa iygi dep tileymiz.

Ómirzaq Aytbayúly,
Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademiyk

 Abai.kz