Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HHIH sessiyasyn ótkizip, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev atalghan úiymgha basshylyq etip kelgen ókiletin toqtatu turaly sheshim qabyldady. Ol Assambleya tóraghalyghyn Qasym-Jomart Toqaevqa ótkizip berdi.

Tәuelsizdikting birinshi kýninen bastap Elbasy ýnemi aityp kele jatqan bir sóz bar. Ol – tynyshtyq.

Sol tynyshtyqtyng basty bir kepili últaralyq tatulyq. Biz kóp etnosty memleketpiz. Alghash Tәuelsizdikti jariyalaghanda memleket qúraushy últtyng ýlesi óte tómen boldy. Tipti, elu payyzgha da jetpedi. Qazir, Qúdaygha shýkir, seksen payyzgha tayap qaldyq. Ózge etnos ókilderi de Qazaqstandaghy osynau mamyrajay tynyshtyqqa, jarasymdy qoghamdyq ortagha ýilesip, sinisip barady. Ózge etnos ókilderi Elbasyny arqasýier qorghany, tipti tughan әkesindey kórip, bauyr basyp ketkeni shyndyq. Birtektilikke qaray kósh týzegen elimiz ýshin búl istitut óz mindetin óte jaqsy atqaryp keledi.

Elding kózining qúrty bolghan qazaqtyng jeri bar. Soghan kóz alartqan ishki-syrtqy kýshter osy últ aralyq qatanasqa syzat týsirip, túraqsyz jaghday qalyptastyrugha tyrysyp baqqany da jasyryn emes.

Mine, osynday qiyn ótkeldergen bizding elimizdi aman alyp qalghan birneshe faktordyng bireui – osy – últ aralyq tatulyghymyz boldy. Áriyne, onyng basynda Qazaqstan halqy Asssambleyasy túrdy.

Demek, әu basta Túnghysh Preziydentting Qazaqstan halqy Asssambleyasyn qúruy jas memleket ýshin asa manyzdy qadam bolghanyn atap ótuimiz kerek.

Qazir memlekettik biylik Preziydentting qolynda. Últ aralyq qatynasty, tatulyq pen túraqtylyqty saqtaudyng kepili – Preziydent.

Sol ýshin Asssambleya biyligi de Preziydentting qolynda bolghany dúrys. Syrtqy kýshter bizding elimizdi basyp ala almaydy. Ol anyq. Biraq, әli de ishten irituge, býlik tudyrugha әr týrli jolmen әreket ete bereri sózsiz.

Elbasy dәl osy jaghdaylardy eskere otyryp, Qazaqstan halqy Asssambleyasyn onan әri basqaru qúqyghyn Preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa bergen boluy kerek. Óte dúrys sheshim dep baghalaymyn jәne Qasym-Jomart Kemelúlyn jana qyzmetimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

Qúdaygha shýkir, Elimizde memlekettik emes úiymdar az emes. Biraq, solardyng ishinde Qazaqstan halqy Asssambleyasy – erekshe mәrtebege iye. Bireuler «Asssambleyanyng keregi joq, taratu kerek!» dep jatady. Men onday odaghay pikirlermen mýlde kelispeymin. Men ýshin qazaqstan halqy asssambleyasynyng orny bólek. Kerek bolsa, búl úiymdy men Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynan da joghary qoyam.

Nege deseniz, Elbasy jetekshilik etip kelgen qoghadyq úiymdar birnesheu. Solardyng ishinde Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly arnay zang bar. Odan bólek, Mәjilisting toghyz deputatyn Qazaqstan halqy Assambleyasy saylaydy. Onyng búl qúqyghy Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasymen bektilgen.

Múnday mәrtebe Elbasy tóraghalyq etetin Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynda joq. Zang bylay túrsyn, Ýkimettik dengeyde bekitilgen jibi týzu jana baghdarlamagha qol jetkize almay otyr.

Zang degennen eske týsedi, «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zannyng 6-babynda 5) demografiya jәne kóshi-qon salasyndaghy josparlar men is-sharalardy әzirleuge jәne iske asyrugha qatysu, sonday-aq 10) shet elderdegi qazaq diasporasyna ana tilin, mәdeniyeti men últtyq dәstýrlerin saqtau jәne damytu, onyng tarihy Otanymen baylanystaryn nyghaytu mәselelerinde qoldau kórsetu – Assambleya qyzmetining negizgi baghyttary retinde kórsetilgen. Kóshi-qon, shettegi qazaqtar ýshin atalghan eki normanyng ekeui de tabylmas mýmkindik. Eger, osy normalargha sýienip júmys isteymin desen, eshkim qolyndy qagha almaydy.

Ókinishke oray, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng osy keremet mýmkindigi óz dengeyinde olyq paydalanylmay keledi.

Al, kóshi-qon sayasaty jәne shettegi qandastar mәselesimen arnayy ainalysatyn Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy men «Otandastar qorynyn» kósilip júmys isteuine osynlday kózge shúqyp túryp kórsetilgen zandyq negizding joqtyghy qol baylau bolyp túr dep oilaymyn.

Elbasy erte jolgha qoyghan kóshi-qon sayasatyn odan ary qarqyndy jalghastyru kerektigin Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ýnemi aityp keledi. Qazirge deyin alys-jaqyn shetelderden Jalpy, 1 mln 74,3 myng qandasymyz kóship kelip, Atajúrtyna qonystandy. 6-7 mln qazaq әli syrtta jýr. Kóp kelip jatqan Ózbekstan men Qytaydaghy aghayyndar. Pandemiya ayaqtap, shekara ashylsa, Qytaydaghy qandastarymyz aghylghaly túr.

Shetten kelgen aghayyn túraqty tirkeuge túryp, azamattyq alyp, qashan qatargha qosylghangha deyin, ózderin ózgeshe sezinedi, jatyrqap túrady. Bylaysha aitqanda, «Qandas» degen zandy mәrtebesi bar bir әleumettik top.  Olardy jana ortagha beyimdeu, zandar men baghdarlamalardyng óz dengeyinde oryndaluyn, iske asuyn baqylap otyru óte qajet. Sonymen birge, shettegi qazaqtarmen baylanys jasap otyru mәselesi taghy bar. Mine kórip otyrsyzdar, búl mindetter Assambliyagha zanmen jýktelgen. Bile-bilsek, búl kóshi-qon, shettegi qandastar mәselesimen arnayy ainalysu  ýshin qúrylghan Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy men "Otandastar qorynyn" da ortaq mindeti osy emes pe?!

Ara-túra úiymdastyrylatyn dóngelek ýstel jinalystary men konferensiyalarda birine biri qonaqqa kelgeni bolmasa, Assambleya  Qauymdastyq pen «Otandastardan» boyyn ýnemi ústap jýredi.

Endeshe, búl ýsh úiymdy jaqyndastyru kerek!

Qazir Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qoghamdyq senim kenesi úsynghan jobalardy negiz etip, sayasy jәne ekonomikalyq reformalar jýrgizu ýstinde. Memleket basshysynyng búl reformalary kóshi-qon sayasatyn da ainalyp ótpeydi degen oidamyn. Shyny kerek, búl sala qazir uaqyt talabyna say etip bastan-ayaq janghyrtudy talap etip túr.

Men aldaghy jerde  Qazaqstan halqy Assambleyasy, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdasty jәne «Otandastar qory» syndy osy ýsh otaudyng týtinin bir shanyraqtan shygharyp, «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zannyng osynau mýmkindikterin ortaq paydalanugha jaghday jasalsa, jaqsy bolar edi degen oidamyn.

Auyt Múqiybek,

QR Preziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi

Abai.kz