Elbasy Nazarbayev University studentterimen kezdesude halqymyzdyng basynan kóp qiyndyqty ótkergenin, biyl asharshylyqtyng 80 jyldyghyn atap ótu turaly tapsyrma bergenin aita kelip, «1929-1933 jyldary qazaqtardyng 40 payyzy qyryldy. Asharshylyq bolmasa, qazir qazaqtardyng sany 40-50 mln bolatyn edi», - dedi.  Osynau ókinishi zor asa qayghyly ahualdyng qalay oryn alghanyna az-kem kóz jýgirtelik.

II. Últtyq Apat kezenderi

Qazaq halqy HH ghasyrda bastan keshken Últtyq Apattyng týp-tamyry eldiginen airylyp, Resey imperiyasynyng otaryna ainalghan zamanda jatyr. Monarhiyanyng ornyna biylikke kýiretkish sipatymen erekshelengen jana sayasy jýie kelgende jәne bolishevizmning taptyq iydeologiyasy, әsire tapshyldardyng qily asyra silteuleri dәuirlegen shaqtarda sol týp-tamyr ýreyli qara jemisin berdi.  Aldynghy tarauda aitqanymyzday, rejim týbegeyli auysqanmen, otarlau sayasaty men otar elge kózqaras týrin ózgertkenmen, mazmún sabaqtastyghy saqtalghan bolyp shyqty.

Elbasy Nazarbayev University studentterimen kezdesude halqymyzdyng basynan kóp qiyndyqty ótkergenin, biyl asharshylyqtyng 80 jyldyghyn atap ótu turaly tapsyrma bergenin aita kelip, «1929-1933 jyldary qazaqtardyng 40 payyzy qyryldy. Asharshylyq bolmasa, qazir qazaqtardyng sany 40-50 mln bolatyn edi», - dedi.  Osynau ókinishi zor asa qayghyly ahualdyng qalay oryn alghanyna az-kem kóz jýgirtelik.

II. Últtyq Apat kezenderi

Qazaq halqy HH ghasyrda bastan keshken Últtyq Apattyng týp-tamyry eldiginen airylyp, Resey imperiyasynyng otaryna ainalghan zamanda jatyr. Monarhiyanyng ornyna biylikke kýiretkish sipatymen erekshelengen jana sayasy jýie kelgende jәne bolishevizmning taptyq iydeologiyasy, әsire tapshyldardyng qily asyra silteuleri dәuirlegen shaqtarda sol týp-tamyr ýreyli qara jemisin berdi.  Aldynghy tarauda aitqanymyzday, rejim týbegeyli auysqanmen, otarlau sayasaty men otar elge kózqaras týrin ózgertkenmen, mazmún sabaqtastyghy saqtalghan bolyp shyqty.

Otarlyq ezgige týskeli qazaqtyng dәstýrli  sharuashylyghy kýizelu ýstinde edi. Ony 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis oqighalary - otarlyq soghystar, kóterilisshiler men olardyng auyldaryn  basyp-janyshtaghan jazalaushy әskerler oirany - odan sayyn kýiretti. Patsha taqtan qúlatylghan jyly qazaq oblystarynyng birqatarynda egin shyqpay qaldy. Týrkistan ólkesinde 1917 jyldyng jazynan-aq azyq-týlik tapshylyghy sezildi. Ólkeni is-jýzinde basqarumen shúghyldanghan júmysshy-sharua-soldat komiytetteri, sol oqighalar arasynda bolghan Zәky Validiyding kuәlik etuinshe («Estelikter», 1994,  1-k., 188-189-bb.), Reseyden kelgen astyqty «opat bolu mandayyna jazylghan» kóshpendilerge bermeu jaghynda boldy. Ólkeni ashtyq jaylady.

1918 jylghy mamyrgha deyin Tashkentte túrghan Mariya Shoqay  ashyqqan qazaqtardyng 1917-1918 jyldyng qysynda qalagha qúr sýlderleri jetip, kóshe-kóshede súlap jatqandaryn, ózegi talghan jandargha bir týiir nan beruge qayransyzdyqtan qinalghanyn jazyp qaldyrdy. Apattyng búl bastapqy kezeninde Tashkentte Súltanbek Qojanov basqaratyn «Birlik tuy» gazeti belsendileri ashtyqqa úshyraghandar ýshin qoghamdyq ashana  ashty. S.Qojanov Qoqan avtonomiyasy talqandalghannan keyin kóp úzamay Týrkistan ýiezine ketip, asharshylyqpen kýreske atsalysty: el ishinen azyq-týlik, kiyiz ýi, kýrke jinastyryp, tamaqtanu beketterin úiymdastyrdy. Kenes zamanynda sol ónirding qarttary bertinge deyin: «Halyq jauy Súltanbekting shýlen kójesining arqasynda jylan jylghy ashtyqtan aman qaldyq qoy», - dep sybyrlasatyn.

Áulieata ýiezindegi ashtargha kómek beru isinde Túrar Rysqúlov qajyrly qyzmet atqardy. Ol búl abyroyly isin 1918 jyldyng kýzinen әueli Týrkrespublika Densaulyq saqtau halkomy, odan  sol jylghy qarashadan Týrkatkomnyng ashtyqpen kýresu jónindegi Ortalyq komissiyasynyng tóraghasy retinde jalghastyrdy. Búl qyzmetinde Túrargha jana túrpatty shovinistermen  ymyrasyz aiqasqa týsuge tura keldi.

«HH ghasyrdyng qyzyl topalany» atanghan bolishevizm biylikke kelgen bette  jergilikti halyqtar mýddesin kózge ilmegen edi. Olardyng ómir sýru qúqyghynyng ózine kýdikpen qaraghan. Sol kezgi sayasy oqighalardyng bel ortasynda jýrip, naqty kuәlik qaldyrghan T.Rysqúlovtyng enbekterinen býginde kópke mәlim: әlemdik revolusiya órtin órshite týsudi maqsat etken «lenindik gvardiyanyn» aldynghy sapyndaghylar kóshpeli qazaqtardy markstik kózqaras túrghysynan bәribir qúryp bituge tiyis, ekonomikalyq jaghynan әljuaz top dep eseptedi. Sondyqtan, olardy ashtan qútqaramyn dep shyghyndanghannan,  bar qarjyny azamat soghysy maydandaryndaghy qyzylәskerlerdi qoldaugha júmsau manyzdy...

Osynday payymdaghy bolishevikter qazirgi Qazaqstannyng ontýstik ónirin qamtityn Týrkistan ólkesi aumaghyndaghy biylikke qol jetkizisimen, ózderining әskery atty jasaqtaryn qazaq jylqysymen jabdyqtay túryp, sol jútty jyly qazaqtargha - ózderi «ekonomikalyq túghyry әljuaz, markstik ilim túrghysynan bolashaghy joq» dep sanaytyn kóshpendilerge - azyq-týlik bóluden bastartty, onyng ornyna olar «әlemdik revolusiya jasaugha tiyis qyzyl  әskerdi» asyraudy dúrys kórdi. Sóitip, ólkede  kenes ókimetining ornauymen birge bastalghan alapat ashtyqta, kóshpendi júrtty búltartpas ajal tyrnaghyna iliktirdi.

Mústafa Shoqay qorytqan әshkere-anyqtamamen aitqanda,  «bolishevizmning ashtyq sayasaty» negizinen ólkedegi mal baghudy ómir salty etken qazaq halqyn bauday týsirdi. Resmy derekter boyynsha 1917-1919 jyldarghy súrapyl asharshylyqta 2 millionnan astam adam ashyqqan. 1918 jyldyng qara kýzinen T.Rysqúlovtyng basqaruymen jýrgizilgen ashtyqpen kýres sharalary milliondaghan adam ómirin arashalap qaldy. Biraq qyrylghandardyng sany  jónindegi derekter jan týrshigerlik. M.Shoqay Týrkistanda 1 million  114 myng adam ashtan opat boldy dep eseptedi. Shyghynnyng osy shamadaghy mólsherin jәne olardyng basym kópshiligi kóshpendiler bolghanyn sol shaqtaghy biraz qújat rastaydy.    Al osynau ontýstik ólkede revolusiya qarsanynda 3 millionday qazaq túratyn-dy. Orta Aziyadaghy «proletariat diktaturasy» kóshpendilerding tirshilik kenistigin bosatuy arqasynda, solardyng sýiegi ýstinde ornady...

Kóshpendilerge qarsy qylmysty is-әreket pen sonyng saldarynan oryn alghan qayyrshylyq pen jappay qyryludyng negizgi aiypkeri ólkedegi biylik bolatyn. Ashtyqtyng basty sebebi - Týrkistandaghy kenes ókimetining tizgini otarshyldar qolynda bolghanynda, olardyng ólkege revolusiyany nayza úshymen әkelip, qúlaghan rejimning qanau sayasatyn qoldaryndaghy qaru-jaraq kýshimen jalghastyrghanynda jatqan. Jana  túrpatty otarshyldar basqarghan ókimetting jergiliktiler ýshin asharshylyq pen ashtan qyrylu «bostandyghyna» keng jol ashyp bergenin 20-jyldar baspasózi betterinde bolisheviyk-zertteushiler G.Safarov, S.Ginzburg jәne basqalar da jazyp jatty.

Sonymen, 1917-1919 jyldary Qazaqstannyng Týrkistan ólkesine kirip túrghan qazirgi ontýstik ónirin  jasandy ashtyq jaylady. Sonyng saldarynan kóshpeli halyq jalpy sanynyng tórtten birine juyghyn joghaltty. Búl  bolishevizmning «ashtyq sayasaty» dushar etken qasiretti dәuirding qazaq halqyn alghash sharpuy - Últtyq Apattyng birinshi kezeni edi.

Ekinshi kezende de 2 millionnan astam jan ashyqty. Búl jәit Qazaq ólkesinde, sol kezgi Resey Kenestik Federativtik Sosialistik Respublikasy qúramyndaghy Qazaqtyng Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasy aumaghynda 1921-1923 jyldary oryn aldy. Onyng da basty sebebi - jergilikti otar halyqtyng keneui kete bastaghan dәstýrli sharuashylyghyn azamat soghysy odan әrmen kýizeltkeninde,  qúnarsyz en dalada túrmysyn tez týzeuge mýmkindigi bolmaghandyghynda jatqan. «Qazaq jarly-jaqybayynyng tragizmin jәne kenes ýkimetining kýlli arsyzdyghyn týsinu ýshin - patsha rejiymi kezinde qazaq halqynan 40 mln. desyatina shamasyndaghy eng jaqsy shúrayly jer orys pereselenderi paydasyna tartyp alynghanyn, kenes ýkimetining últ-azattyq revolusiya atynan, «әlemdik revolusiyashyl proletariat» atynan: qúlaghan rejimning jer jónindegi әdiletsizdigi týzetiletin bolady, qazaqtargha tartyp alynghan jer qaytarylady, qazaq jerlerine pereselender jiberilmeydi  dep uәde bergenin bilu kerek...» (M.Shoqay).

Alayda  qazaqtar arasynda joq proletariattyng diktaturasyn Qazaqstanda ornatu úranymen әreket etken, sóitip is jýzinde bolisheviktik jana imperiya otaryn qúrumen shúghyldanghan partiyalyq biylik naqty is-әreketteri ýstinde onday  uәdening barshasyn tәrk etken bolatyn. Jaghdaydy azamat soghysynyng auyrtpalyqtarynan onalyp ýlgermegen qazaq oblystarynan ortalyqtan kelgen arnayy әskery jasaqtardyng azyq-týlik jinap әketui de shiyelenistire týsti.

Avtonomiyalyq respublika aumaghyndaghy asharshylyqqa úshyraghan guberniyalargha Resey Federativti Respublikasynyng kindik ýkimeti tarapynan  kómek berilmedi. Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy Seytqaly Mendeshev 1925 jyly Aqmeshitte ótken Kenester sezinde aitqanynday, ortalyqtan azyq-týlikpen jәrdem kórsetiluine qol jetkizu - qiynnyng qiyny-tyn...

Qazaq halqy búl kezende sol shaqtaghy jalpy sanynyng taghy da bir shiyregin joghaltty.

Últtyq Apattyng ýshinshi, eng súrapyl, halyqty josyqsyz qyzyl qyrghyngha úshyratqan asa auyr kezeni jer-suy men halqy bir shanyraqqa birikken Ýlken Qazaqstanda oryn aldy. Ýlken Qazaqstan búl kezde de Resey Federasiyasy qúramyndaghy avtonomiya edi.

Alghashqy kezde eshqanday qater bayqalmaghan. Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik mejeleuden keyin ontýstiktegi oblystardy qosu arqyly irgesi keneytilgen Qazaqstan partiya úiymy el-júrt mýddesine jauap beruge tiyis júmysty janasha jigermen qolgha aldy. Resey Kommunistik partiyasy Qazaq oblystyq komiytetining 1925 jylghy sәuir plenumynda mal baghu men jer óndeu kәsibin qazirgi qazaq jaghdayynda biriktirip qaraugha bolmaytyny atap ótildi. Óitkeni «QKSR-ding býgingi sharuashylyq ahualynda: egin eguge qolaysyz jalpaq sardalany sharuashylyq kәdesine asyrudyng birden-bir yqtimal tәsili - mal baghudyng kóshpendi  týri bolyp tabylady». Sondyqtan da búl saladaghy asa manyzdy shara -  meliorasiya, jayylymdardy sulandyru, jem-shóp әzirleu, qoy túqymyn asyldandyryp, qúramynyng sapasyn jaqsartu ýshin kóshpendi halyqqa keng kólemde nesie beru isin jolgha qoi bolmaq. Sol sebepti Qazobkom plenumy auylsharuashylyq nesiyelerin  auylgha tikeley baghyttau, auyl sharuashylyghyndaghy kooperasiyany kýsheytu  qajettigin tújyrymdaghan tiyisti sheshim  shyghardy.

Plenumda birneshe kýnnen song (1925 jylghy 16 sәuirde) Aqmeshitte ashylmaq Kenester sezining mәseleleri jayynda  ólkekomnyng ekinshi hatshysy S.Qojanov bayandama jasady.

Sonda ol bylay degen edi: «...ómirge kelgen osynsha uaqytynan beri  Qazaqiyada sharuashylyq túrghyda órkendeuding zerttelip-jasalghan perspektivasy joq. Jyldan jylgha, kýnnen kýnge eshqanday da perspektivalyq josparsyz ómir sýrip keledi. Bar aitatyndary - ótken jyly pәlen bas mal boldy, endi oghan jiyrma shaqty myng qosyldy degender ghana. ...qaytkende jaghymdy әser etuding amaly. Endi  osyndaydyng jolyn qii kerek.  Osy sezde biz birer perspektivalyq jospar konspektimen sóilemekpiz. Sosyn jer mәselesin praktikalyq mindet etip qoyamyz».

Qojanov bayandamasynda irrigasiya problemasyna da toqtaldy. «Qazaqiya ýshin búl mýldem jana sharua, - dedi ol. - Al Týrkistan ýshin -әdettegi ýirenshikti mәsele. Qazaqiyada da, keybir guberniyadaghy asharshylyqtan keyin, mysaly Semeyde, halyq óz bastamasymen,  Narkomzemnen «rúqsatsyz-aq», aryq qazugha kóship jatyr. Tipti sekildi egis jayyn aitudyng ózi qiyn Qarqaraly ýiezinde de solay etude...».

Qazobkom plenumy  osylay, eski Qazaqstan aumaghyndaghy 1921 jylghy ýlken ashtyqty da, odan bergi jyldarda oryn alghan jekelegen guberniyalardaghy asharshylyqtardy da tikeley taldamaghanmen, aldaghy uaqyttarda onday qauip-qaterlerden qorghanu sharalaryn oilastyrdy. Sonday maqsatpen -qyr aimaqtarynda sulandyru jýiesin jasap, egin egudi jýzege asyra bastaghan, elding óz ishinde tughan bastamany qoldaugha shaqyrdy. Saryarqany iygeruding birden-bir tiyimdi joly - kóshpendi mal sharuashylyghyn damytu ekenin moyyndap, qaulysynda atap kórsetti. Mal baghudy yntalandyru, ony odan әri órkendetu ýshin arnayy qarjylandyru, ónimderin tiyimdi jolmen qalalargha tasymaldap taratudyng әdisterin qarastyrdy.

Eldi kýizeltken 20-shi jyldarghy asharshylyq respublika Kenesterining Aqmeshittegi Birinshi (Besinshi) sezinde de arnayy әngime bolmady. (Eski Qazaqstan Kenesteri búghan deyin tórt sezd ótkizgen, sol ret sany boyynsha - jana, ýlken Qazaqstan Kenesterining Aqmeshittegi sezi besinshi dep esepteledi. Alayda, Týrkistan Respublikasynan, sonday-aq Búhara men Horezm sekildi ózge de Orta Aziya respublikalarynan  mejelengen Syrdariya, Jetisu, Qaraqalpaq oblystary qosylghannan son,  Qazaqstannyng jeri men halqynyng sany 1924 jyldyng sonyna qaray edәuir úlghayyp qana qoymay, últtyq qúramy da ong ózgeriske úshyraghan. Túnghysh ret Últtyq Respublika mәrtebesinde atalghan. Qazaq elining jana astanasynda ótken osy 1925 jylghy sәuir qúryltayynda delegattar janadan qosylghan ónirlerdegi Kenesterding kelgen ózge әriptesterimen túnghysh ret bas qosqan. Tarihy sheshimder qabyldaghan. Osy jәitter sol tústa-aq moyyndalyp, sol qúryltay ýstinde-aq ol birinshi sezd dep atalghan. Sondaghy berilgen baghagha, әri onyng memlekettik ómirdegi jana betbúrysty tanytatyn manyzyna  sәikes, Aqmeshit sezin Birinshi dep baghalaghan jón).  Ashtyq derekteri jәy ghana eleusizdeu aityldy. Degenmen, atap aitylmasa da, ony qayta boldyrmau sharalary keninen qaraldy. Al ol sharalardyng eng bastysy jer-sudy útymdy iygeru mәselesi edi.

Jer-suy men halqynyng negizgi bóligin qanaty astyna alghan Ýlken Qazaqstan Kenesterinin  alghashqy qúryltayynda atap ótilgendey, jerdi qogham mýlkine ainaldyru jónindegi alghashqy sovettik zan  men túrghyndardy jerge ornalastyru jayyndaghy ereje «azamat soghysy, asharshylyq, QKSR-de eshqanday qarjynyng bolmauy jaghdayynda bolymsyz ghana nәtiyje berdi». Osy shaghyn nәtiyje derekteri mynanday: el-júrttyng biraz bóligi 1920 jyldan 1923 jylgha deyin 215.178 desyatina jerge ornalastyryldy. 1923 jәne 1924 jyldary júmys Jer Kodeksi men 1924 jyldyng 17 sәuirindegi Ereje boyynsha jýrgizildi de, halyq «...memleket esebinen 2.512.609 des., halyq esebinen - 2.815.522 des., barlyghy - 5.543.309 desyatina jerge ornalastyryldy».

Al jýrgizilgen is sharalarynyng oidaghyday ong nәtiyje bermeu sebepterin sezd bylay tújyrymdady: a) qazaq jerin syrttan kóship kelgenderding otarlauy jalghasuda; ә) otarshyldyq sayasattyng qaldyqtary әli joyylmaghan; b) eng jaqsy jerlerdi pereselender basyp alghan, keng alqapty kazak-orys túrghyndary paydalanuda; v) jergilikti jerdegi júmystar ortalyqta ýilestirilmegen, kóbine ortalyq jerdi is jýzinde paydalanyp otyrghandargha bekitip, eng tәuir jerlerdi búrynnan túratyn pereselenderge kesip beru  jaghynda; g) jerge ornalastyru sharalary - túrghyndardyn  qúqyqtyq sanasyn jerdi zang boyynsha paydalanu qajettigin sezinetindey etip   oyatugha jәrdemdespedi.

Mal sharuashylyghyn Qazaqstannyng qatal tabighatyna shydas berip,  payda týsiretindey etip damyta  alu ýshin - jer qatynastaryn dúrys retteuding manyzy zor. Sol sebepti sezde respublikanyng kýlli aumaghyn jaratylysy men ekonomikalyq nyshandaryna qaray: «eginshilik-malshylyq» jәne tek «malshylyq», sonday-aq tek «kóshpendi malshylyq» audandargha bólu tәrtipteri bayandaldy. Jermen qamtamasyz etu normasy qalay jasalatyny týsindirildi. Sosyn: «...mal baghu jәne mal baghu-egin egu sharuashylyqtarymen shúghyldanatyn qazirgi júmys istep túrghan qojalyqtargha órkendeuine әri ekonomikalyq túrghyda nyghaiyna qajet jaghdaylar jasau» - jerge ornalastyrudyng negizgi mindeti bolyp tabylady dep týiindeldi.

Osy oraydaghy  oryndaluy qajet sharalar retinde mynalar  atalghan edi (olar sezd qararymen zandastyryldy): a) jappay jerge ornalastyru aumaghyna barlyq pereselen uchaskelerin qosu, búl rette olardyng kósh jolynda jatqandarynyng tolghan-tolmaghanyna qaramau; ә) 1924 jylghy 17 sәuir Erejesining kýshi jýrmeytin pereselen uchaskelerinde otyrghan túrghyndardy óz uchaskelerining 1917 jylgha deyin belgilengen sheginde, qosymsha jer kesip bermey  ornalastyru; b) syrttan kóship kelushilerding jәne QKSR-degi ishki qonys audarushylardyng «qazaqtyng paydalanuyna jatatyn jaqsy jerlerdi jәne kazak-orys territoriyasyn» qalaularynsha basyp alularynan saqtanu ýshin - óz betterinshe qonystanularyn doghartu, 1922 jylghy 31 tamyzdan keyin óz betimen  kelgenderdi jer qojalyghyn beru sharalarymen qamtymau; v) QKSR-ding barlyq audandaryndaghy qazirgi kezde qolda bar, sonday-aq  anyqtalghan bos jәne artyq jerlerding bәrin - jerge ornalastyrudyng 1924  jylghy 17 sәuir Erejesimen әreket etuge jatatyn  birtútas qory dep esepteu.

Alayda Qazaqstan Kenesteri sezining qararlaryn ómirge engizuge  ortalyq ókimet kedergi jasay berdi. Aqyry, atalmysh qúryltaydan tórt aiday ótkende, 1925 jylghy 12 tamyzda, jerge ornalastyru mәselesi BK(b)P Qazaq ólkekomy Burosynda talqylandy. Ekinshi hatshy S.Qojanov «Jerge ornalastyru turaly» arnayy bayandama jasady. Onda Besinshi (Birinshi) Býkilqazaq sezi qararlarynyng jerge ornalastyru júmystaryna qatysty bóligi oryndalmay jatqanyna alandaushylyq bildirildi. Sosyn, Buroda onyng bayandamasy boyynsha mynanday qauly qabyldandy: «a) Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetinde Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng jappay jerge ornalastyru jónindegi  perspektivalyq jospary bekitilgenge deyin 5-shi Kýlliqazaqtyq Kenester sezi men QazOAK qabyldaghan jer mәselesi boyynsha sheshimderge eshqanday alyp tastau, týzetu jәne tolyqtyrular engizilmesin; b) Atap aitqanda, óz betinshe kóship kelgen qonys audarushylargha baylanysty 5-shi Kýlliqazaqtyq Kenester sezi belgilegen merzim - 1922 jylghy 31 tamyz saqtalsyn. 1922 jylghy 31 tamyzdan keyin kelgen barlyq óz betterimen qonys audarushylar QKSR-ding barsha aumaghynda jerge ornalastyrylmaytyn bolsyn; v) BROAK aldyna QKSR-degi  jerge ornalastyrumen shúghyldanatyn barlyq mekemelerdi bir organgha - Qazaq jer halkomatynyng (Kaznarkomzem) Jerge ornalastyru basqarmasyna meylinshe shapshang baghyndyru turaly mәseleni ýzildi-kesildi qong QazOAK-ke úsynylsyn».

Ortalyq qalamaghandyqtan, búl sheshim de oryndalghan joq.

Últ kommunisterining tabandylyghy nәtiyjesinde 1925 jylghy jeltoqsanda Qazaq ólkelik 5-shi partkonferensiya  esep berilgen merzimdi «tariyhqa qazaq jerin jinau kezeni jәne qazaq memlekettigin úiymdastyru salasyndaghy alghashqy qadamdar retinde kiredi» dep atady. Sosyn: «...jerge ornalastyru salasynda - birinshi kezekte túrghylyqty halyqqa, әsirese otyryqshylyqqa auysa bastaghan kóshpendilerge qatysty mindet qoi kerek. Sonymen bir mezgilde últtyq azshylyqtyng otyryqshy enbekshil sharua túrghyndarynyn, әsirese onyng kedey jәne ortasha bóliginin  tilekteri nazardan shygharylmasyn» degen qauly aldy. Jetkilikti dәrejede әdil, basqa halyqtyng da mýddesin kemsitpeytin osy qauly da  oryndausyz qaldy. Al 1927 jylghy ólkelik 6-shy parkonferensiyada ol mýldem teris baghalanyp, kýshi joyyldy...

BK(b)P Ortalyq Komiyteti 1925 jylghy qyrkýiekte Qazaqstandy basqarugha Filipp Goloshekin syndy emissaryn jibergen edi. Ol últtyq mýddeni kózdeytin sheshimderdi qily bolisheviktik aila-amal qoldana otyryp, joqqa shygharyp jýrdi. Sóitip, úzamay,   totalitarlyq oilau jýiesining qazaqstandyq «úly qúrylysshysy», yaghni, sol kezgi qayratkerlerding ózderi atap aitqanday, diktator bolyp shygha keldi.

Ortalyqta jinaqtalghan aqparatpen qarulanyp, sonda qorytylghan oilargha sәikes tiyisti núsqau alyp kelgen osynau stalinshil kósem ólkelik 5-shi jәne 6-shy partkonferensiyalarda sayasy ómirden, oqu-aghartu isinen «alashordashylar» men solargha iydeyalastardy alastau mәselelerin tiyanaqtady. Intelliygensiyanyng sana-sezimin «qyrnau» («niyvelirovka») arqyly tegistep, birizdi arnagha týsiru qajettigin «dәleldedi». Kommunisterding dәstýrli auyl ómirine kózqarastaryndaghy «azamattyq bitim» (S.Saduaqasov) jәne «azamattyq soghys» (O.Jandosov) dep tújyrymdalarlyq sayasy baghyttargha «tóreshi» boldy. Is jýzinde ekinshi baghytty qoldau arqyly auyldas-tuystar arasyna  tap synasyn qaghudyn, sóitip aghayyndy aghayyngha óshiktirudin  sayasi-iydeyalyq túghyryn somdady. Oktyabri revolusiyasy qazaq auylyn ainalyp ótken dep tapty.

Úzamay goloshekinshil ólkepartkomnyng  «dana» basshylyghymen qúlaq kýii keltirilgen qazaq ókimeti  qazaq auyldarynda «Kishi Qazan» órtin tútatudyng naqty  sharalaryn jýrgizudi qolgha aldy...

1927 jylghy jeltoqsanda BK(b)P XV sezi boldy. Onyng sheshimi boyynsha 1932 jyldyng kóktemine deyin elding auyl sharuashylyghy jeke qojalyqtan újymdyq sharuashylyqqa ainalyp ýlgeruge tiyis edi. Újymdastyru haqynda partiya algha qoyghan osy biyik mindetke Qazaqstan ózindik jolmen bet aldy.  1928 jylghy 27 tamyzda Qazatkomnyng arnayy  dekreti shyqty, soghan sәikes dәuletti qojalyqtardy tәrkileu turaly Qazatkom men Halkomkenes qauly shyghardy. Tez arada baylardyng mal-mýlikterin kәmpeskeleu nauqany bastalyp ketti. Onyng revolusiyalyq sipaty tәrkileuge qarsylyq әreket kórsetkenderdi qylmystyq jauaptylyqqa tartu jәne asa iri әri jartylay feodal baylardy jer audaru turaly 1928 jylghy 13 qyrkýiekte shygharylghan qaulymen kýsheye týsti. Ortalyq kenselerdegi maghlúmattarmen taghalanyp kelgen Goloshekin qazaq kadrlaryna baylanysty kózqarasynyng jýzege asyryluyn iydeologiyalyq túrghyda sheber qamsyzdandyryp ýlgergen edi.  Sondyqtan, tәrkileu sonynan, iri kólemdegi sayasy repressiyalardyng «Alash isi» atanghan alghashqy tolqynyna jol ashty.

«Kenes ókimetining qas-dúshpandaryn» týrmege tygha otyryp, qazaqstandyq biylik 1930 jylghy 19 aqpanda auyl sharuashylyghyn sosialistik túrghyda qayta qúru isin nyghaytudy jәne kulaktar men baylargha qarsy ymyrasyz kýresudi kózdeytin qauly qabyldady.

Ókimetting tәrkileu men újymdastyrudaghy solaqaylyqtary 372 jerde halyq kóterilisterin  tughyzghany, olardy әskery kýshpen basyp-janshu oryn alghany, yaghny tәrkileu-újymdastyru nauqandarynyng jana sipatty otarlyq soghystarmen astasqany mәlim. Sonyng bәri el-júrtty jana alapat apat iyirimine qúlatty. Últtyq Apattyng ýshinshi, eng qasiretti kezenine ainalghan sol 1931-1933 jyldary halyqtyng jartysyna juyghy ashtan qyryldy. Shamasy jetkender basqa ólkelerge bosyp, shet elderge ótip ketti. Mal basy on shaqty ese azaydy.

Beybit QOYShYBAEV,

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy

tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy,

tarih ghylymdarynyng kandidaty.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"