7 mamyr Otan qorghaushylar kýni. Kez kelgen memleketting tútastyghy men tәuelsizdigining myghymdyghy әskery quatynyng kýshtiligimen ólshenedi. Biz geosayasy oiyndar ushyqqan zamanda kýn keship kelemiz. Soghys otynyng әlemning qay týkipirinde búrq ete qalary belgisiz kezeng ornady. Búl әskery quatty kýn sayyn arttyrugha iytermelep otyr. Qazaqstan әskerining quaty qanday? Áleueti nege jetedi? Jana zamannyng talabyna saymyz ba?

Qazaqstan tәuelsizdik alghan son, әskery quatty qayta qúrugha tura keldi. Sebebi KSRO taraghan son, kóptegen mamandar basqa elderge qonys audardy. Elimizde әskery mamandar tapshylyghy bayqaldy. Ekonomikalyq toqyrau jana qarudy satyp alugha mýmkindik bermedi. Soghan qaramastan Qazaqstan ózining әskery quatyn qalpyna keltiruge baryn saldy.

1991 jyly 25 qazanda Memlekettik qorghanys komiyteti qúryldy. Komiytetting tóraghasy bolyp Saghadat Núrmaghambetov taghayyndaldy. Keyinnen Saghadat Núrmaghambetov qorghanys ministri lauazymyna taghayyndalghanyn bilemiz. Búl Qazaqstannyng әskery әleuetin qalpyna keltiruding alghysharty bolatyn.

1992 jyly 7 mamyrda tәuelsiz Qazaqstannyng әskeri resmy týrde qúryldy. Qazaqstan әskeri osy uaqytqa deyin talay synnan ótti. 1992-1997 jyldary búrq ete qalghan Tәjikstandaghy soghysqa aralasty. Búl geosayasy qauipsizdik pen Ortalyq Aziyada tynyshtyq ornatu maqsatynda jasalghan shara bolatyn. 2000-jylgha deyin Tәjikstanda 10500 otandasymyz bitimgerlik missiyalaryna qatysty. 54 qazaqstandyq oqqa úshyp, kóz júmdy. Osylaysha Qazaqstan әskeri qúrylghan sәtten bastap qatang synaqty bastan ótkizdi.

2001 jyly elimiz Ortalyq, Ontýstik, Batys jәne Shyghys bolyp 4 әskery okrugke bólindi. Al 2003 jyldan bastap ónirlik qolbasshylyqtar qúryla bastady. Elimizde «Astana», «Shyghys», «Batys», «Ontýstik» ónirlik qolbasshylyqtary bar.

2003 jyly Irakta soghys bastalyp, Batystyq koalisiya aralasty. Qazaqstan Irakty jarylghysh zattardan tazartu missiyalaryna qatysyp, 4 millionnan astam minany zalalsyzdandyrdy. NATO ayasyndaghy beybitshilikti qalpyna keltiru operasiyalaryna da bitimgerlik negizde qatysyp kelemiz. Bitimgerlerimiz Livan men Afrikanyng birqatar elderinde adamzat aldyndaghy boryshyn abyroymen óteude. Búl bizding qaruly kýshterimizge tәjiriybe jinaugha mol mýmkindik bermek.

Qazaqstan qaruly kýshterdi zamanauy negizde modernizasiyalaugha mýddeli. Sondyqtan kópvektorly sayasattyng prinsiypine say qimyldar jasaugha tyrysady. Elimiz ÚQShÚ úiymyna mýshe, onyng basynda Resey túr. Úiymnyng maqsaty bireuge agressiya jasau emes, agressiya jasalghanda ortaq qorghanysqa kóshu bolyp tabylady. Dey-túra biz búl úiymgha mýshe bola otyryp, ózge eldermen de qorghanys salasyndaghy әriptestikti arttyrudamyz.

Kýni keshe ghana Týrkiyamen әskery sala boyynsha 2022-2023 jyldargha arnalghan ortaq is sharalar ótkizu kelisimine qol qoydyq. Kelisim ayasynda arnayy jattyghular, tәjiriybe almasu, әskery ónerkәsip salasyndaghy әriptestik, drondardy iygeru boyynsha ýirenu jәne taghy basqa sharalar bar.

Týrkiya songhy bes jyldyqta әskery әleuetin arttyryp, NATO qúramyndaghy eng bedeldi oiynshygha ainaldy. Siriya men Liviyadaghy geosayasy tartysta Reseyge soqqy jasap, Qarabaq soghysynda sheshushi róldi oinady. Týrkiya aimaqtyq әskery derjavadan auqymy artyp, әlemdik oiyndardyng basty oiynshylarynyng birine ainalugha niyetti. Qazaqstan búl túrghydan Týrkiyamen әskery әriptestikti arttyru arqyly, qorghanys salasynyng әleuetin kóteredi.

Qazaqstan óz әskerin gibridtik soghys qaupine dayyndauda. Sebebi jana zamannyng soghysy jariyalanbaghan soghys. Ony biz Shyghys Ukraina mysalynda aiqyn kórip otyrmyz. Ukrainagha kórshi Resey bizben de shekaralas. Álemdegi eng úzyn qúrlyqtyq shekarany agressiyalyq sayasat ústanatyn memleketpen bólisu әskery quatty arttyrugha iytermeleude. Songhy uaqyttaghy Resey sayasatkerlerining aumaqtyq tútastyghymyzgha qarata aitqan sózderi qorghanys ministrligin batyl sheshimder qabyldaugha negiz boluda. Týrkiyamen әskery baylanysty arttyrudyng bir sebebi de osy.

Qorghanys salasynda ónerkәsipti damytu basty mindetting biri bolyp qala bermek. «Qazaqstan Paramaunt Injiniring» kompaniyasy brondy әskery kólikter shygharudamyz. «Steel Manufacturing» zauytynda patron óndirudemiz. Alayda ol jetkiliksiz. Endigi tanda zymyran keshenderi men soqqy jasaushy drondardy óndiru manyzdy. Sebebi jana zaman soghysynyng sipaty sonday.

«Global Firepower» reytingi boyynsha. Qazaqstan 62 oryndy iyemdendi. Qazaqstannyng qaruly kýshterge bóletin qarjysy 4 mlrd dollar. Búl az qarajat emes. Áriyne alpauyttardyng qorghanys salasyna bóletin qarjysymen salystyrugha kelmeydi, degenmen Ortalyq Aziya dengeyinde óte kóp qarjy.

Qarudy ózimiz shygharudyng manyzdy ekenin jite týsinip kelemiz. Sondyqtan artilleriyalyq qúrylghylar, soqqy jasaushy jәne barlaushy drondar, brondalghan әskery kólikterdi shygharyp kelemiz. Mysaly «Arlan» brondy kóligin osydan on jyl búryn óndirip, synaqtan ótkize bastadyq.

Qazaqstanda búl tehnikanyng synaqtary 2013 jyly jýzege asyryldy. Alghashqy synaq avtomobiliding jýruin jәne tehnikalyq sipattamalaryn tekseru boldy. Brondy mashina teniz dengeyinen 3800 metr biyiktikte qatty jәne tauly jerlerde jolmen jәne jolsyzben 6000 shaqyrym jýrip ótti. Ol qashyqtyqty jaqsy jene bildi, qozghaltqysh biyiktikte siyrek kezdesetin auada túraqty júmys istedi. Mysaly «Hammer» jәne «Sherpa Light Scout» siyaqty brondalghan mashinalar múnday synaqtargha әreng tótep beredi.

Synaqtar kezinde «Arlan» bronetransportery 120 shaqyrym/ sagh jyldamdyqpen kirpish qabyrghagha tiygen soqqygha tótep bere aldy jәne plastikalyq jarylghysh zattardyng jaryluynan aman alyp, korpusyna az ghana zaqym keldi. Avtokólikting ishinde on adamdyq brigadagha arnalghan oryn bar. Jarylys sәtinde ishindegi ekipajgha aitarlyqtay jaraqat әkelmeytini dәleldendi.

Jattyghu alanynda avtokólik «oqqa tózimdilikke» tekserildi. Ol 5,45 mm AK-74 pen 7,62 mm AKM-den 50 metr qashyqtyqtan atyldy. Nәtiyjesinde әinekte jaryqar payda boldy, biraq әinek tesilmedi. Osydan keyin «Arlangha» 7,62 mm SVD jәne 12,7 mm Milannan 100 metr qashyqtyqtan oq atyldy. Nәtiyje shamamen úqsas boldy: әinekte jaryqtar payda boldy, biraq әinek býtin kýiinde qaldy. Osylaysha, ol atys qaruynyng atuyna tótep berdi, búl naqty úrysta ekipajdyng 100% qauipsizdigin qamtamasyz etedi degen sóz. Áynek tútas búzylmaghandyqtan, kólik әskery missiyasyn ary qaray jýrgizuine mýmkindik alady degen sóz.

Avtokólikting korpusy qosymsha «aralyq bronimen» jabdyqtalghan. V-tәrizdi tómengi jaghy STANAG 4 dengeyine deyin kóterilu mýmkindigi bar STANAG 3 dengeyining ballistikalyq qorghanysyn qamtamasyz etedi. Minanyng jaryluynan qorghanys dengeyi korpustyng astynda 8 keli trotil jәne әr donghalaqtyng astynda 14 keli trotilge deyin shydas beredi. Sonymen qatar astyna qosymsha sauyt ornatugha bolady. Býiirlik jarylystar men mina jarylystarynan bolatyn jarylys tolqynyna qarsy túru ýshin jarylysqa qarsy oryndyqtar bar. Personaldyng jәne ekipajdyng tiri qaluyna jәne auyr jaraqat almauyna atalmysh brondar kepildik beredi.

Jauyngerlik qabilettilikti baghalau kezinde, bronidy avtokólikke úsynylghan qaru-jaraqtan jyldamdyq pen atys jyldamdyghy tekserildi. Oqtar nysandargha 50, 200, 300 metr jәne odan da kóp qashyqtyqta atyldy. Arlannyng qaru-jaraghy 1380 metrge deyingi qashyqtyqtaghy tikúshaq nysanyn atu boyynsha jaqsy nәtiyje kórsetti. Kýndizgi atys kezinde 10 oqtyng 10-y nysanagha dәl tiyse, týnde jaryq týsirgishti qoldanghan kezde 20 oqtyng 15-nysangha tiydi.

«Arlan» BTR-ning jauyngerlik moduli kez-kelgen kalibrmen auystyryluy mýmkin. Múnyng bәri tapsyrys berushining qanday maqsat pen mindet qoyatyndyghyna baylanysty.

Jauyngerlik moduliding mýmkindikteri kólikting kýndiz 15000 metr, týnde 6000 metr qashyqtyqta «avtomobili» týrindegi nysandardy anyqtay alatyndyghyn kórsetti; «adam» týrindegi nysandar kýndiz - 6500 metr, týnde - 2000 metr. Býgingi kýnge deyin Qazaqstannyng Qaruly Kýshterinde múnday atys qabileti bar basqa jýie joq.

Kelesi qaru týri ol «Barys» brondalghan kóligi. Barys 8x8 - búl ozyq tehnologiyalyq sheshimdermen jabdyqtalghan kóp maqsatty brondy kólik. Bronetransporter aimaqtaghy kópfunksionaldylyqqa, joghary mobilidilikke qoyylatyn talaptardyng artuyn jәne minagha qarsy platformalardy ornatu qajettiligin eskere otyryp jasalghan. «Barys 8h8» minalardan, qoldan jasalghan jarylghysh qúrylghylardan, jol boyyndaghy snaryadsyz minalardan qorghanysty qamtamasyz etedi. Minagha qarsy jalpaq týbi siluetti 2,4 metrge deyin azaytugha mýmkindik beredi, búl betpe bet úrysta jәne keybir qoldan jasalghan jarylghysh qúrylghylargha qarsy qosymsha artyqshylyqtargha ie bolmaq. Arnayy «minagha qarsy» oryndyqtar STANAG 4569 4A jәne 4B dengeyleri bar kólik qúralynyng janynda nemese onyng astynda tikeley jarylys nәtiyjesinde ekipajdy qatty jaraqattanudan qorghaugha arnalghan. Dizaynerlerding aituy boyynsha, «Barys» jyldamdyghy saghatyna 100 shaqyrymgha deyin jetedi, al onyng jýk kótergishtigi 9 tonnagha deyin, quaty 800 shaqyrymgha deyin barady. Onyng syrtqy jәne ishki dizayndyq mýmkindigi óte kóp mólsherde qaru-jaraq jýiesin ornatugha mýmkindik beredi, búl ony әlemdegi kez-kelgen qaruly kýshterding qajettilikteri ýshin tiyimdi әskery kólik dengeyine deyin kóteredi. Sonymen qatar, bronetransporterde atqan sәtte oghy 2 shaqyrymnan asatyn 30 mm Shipunov 2A42 avtomatty zenbiregi jәne qazaqstandyq KAE-men birlesip jasalghan 7,62 mm pulemeti bar.

Qazaqstan AQSh-pen «Dala qyrany» birlesken әskery jattyghuyn jasap keledi. Biyl da úiymdastyrylmaq. Biz ýshin Batystyq standarttargha jaqyn, quatty әsker qúrudyng manyzy artyp keledi.

Qazaq әskerining quaty aitarlyqtay myqty. Ol Ortalyq Aziya elderining ishinde kóshbasshy, al gibridtik soghystargha dayyndyghy myghym quatqa iye.

Abai.kz