Eseninning izimen

HH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy orys poeziyasy turaly әngime bolghanda Nikolay Rubsovtyng esimin ainalyp ótuge eshkimning de qaqysy joq. Al Rubsov poeziyasyn bilmeytin jyrqúmar oqyrmannyng orys poeziyasyn da bilip jarytpaytyny anyq. Naghyz orys poeziyasy óz tabighy damuynyng jana bir kezenin Rubsov shygharmashylyghynda jan-jaqty kórsetkeni býginde әdebiyet tarihy, orys ruhynyng tarihy moyyndap otyrghan shyndyq. Tipti osy bir aqyn poeziyasyn orys jandýniyesining jalauy desek te bolady.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng basy, Kenestik dәuirding alghashqy jyldary orys poeziyasynda eki aqynnyng - Esenin men Mayakovskiyding teketiresinen bastaldy. Esenin Mayakovskiydi «orys poeziyasynyng jolyna kes-kestep jatyp alghan jansyz bórenege» tenese, Mayakovskiy Eseninge «sonshalyqty jaqsy kóretin Otanyndy nangha may qylyp jaghyp je» dedi. Sózsayys ereges ýstinde aityla salghanday kóringenimen, búl ózara qyjyrtpalardan eki aqynnyng aqyndyq bolmysy da, ruhany ústanymdary da men múndalaydy.

Eseninning izimen

HH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy orys poeziyasy turaly әngime bolghanda Nikolay Rubsovtyng esimin ainalyp ótuge eshkimning de qaqysy joq. Al Rubsov poeziyasyn bilmeytin jyrqúmar oqyrmannyng orys poeziyasyn da bilip jarytpaytyny anyq. Naghyz orys poeziyasy óz tabighy damuynyng jana bir kezenin Rubsov shygharmashylyghynda jan-jaqty kórsetkeni býginde әdebiyet tarihy, orys ruhynyng tarihy moyyndap otyrghan shyndyq. Tipti osy bir aqyn poeziyasyn orys jandýniyesining jalauy desek te bolady.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng basy, Kenestik dәuirding alghashqy jyldary orys poeziyasynda eki aqynnyng - Esenin men Mayakovskiyding teketiresinen bastaldy. Esenin Mayakovskiydi «orys poeziyasynyng jolyna kes-kestep jatyp alghan jansyz bórenege» tenese, Mayakovskiy Eseninge «sonshalyqty jaqsy kóretin Otanyndy nangha may qylyp jaghyp je» dedi. Sózsayys ereges ýstinde aityla salghanday kóringenimen, búl ózara qyjyrtpalardan eki aqynnyng aqyndyq bolmysy da, ruhany ústanymdary da men múndalaydy.

IYә, eki aqyn da sheksiz ataqqúmar boldy. Ol dertterin (asyly, búl dertti aqyndargha tәn qasiyet degen dúrys shyghar) ekeui de jasyrghan joq. Biraq Mayakovskiy óz ataghyn eskini týgelimen qiratyp-qoparu arqyly jasaghysy kelse, Esenin óz danqyn eskini búzyp-jarmay, dәstýrmen sabaqtastyra somdaugha úmtyldy. Onyng Pushkin eskertkishine jyr arnauynyn, óz ólenderin halyq әnderindey sazdy qylyp jazuynyng osynday astary bar-dy. IYә, Esenin óz ólenderining qaysybir saryndaryn Pushkinnen alghandyghyn eshkimnen jasyrmaghan, qayta maqtanysh kórgen. Ózin Kolisovqa tenegende baqyttan basy ainalghan kezderi de bolghan. Biraq ol Kolisov ta, Pushkin de, Blok ta emes, tek Esenin - tamyryn terennen, tól tilining san ghasyrlyq әuezdi de әuendi damu tarihynan tartqan orys poeziyasynyng jana belesi bolatyn. Búl otyzda qyrshynynan qiylghan beles edi. Al osy belesten jana belester bastau alatyndyghyna kýmәn joq-ty. Ol belesterding biri, biregeyi Nikolay Rubsov boldy.

Bizding býgingi әngimemiz osy aqyn turaly bolmaq.

Aqyn turaly zamandastarynyng biri Gleb Gorbovskiy bylay dep jazady: «Nikolay Rubsov - kópten kýtken aqynymyz. Blok pen Esenin jyr sýier qauymdy tabighi, shynayy poeziyasymen tamsandyrghan songhy aqyndar boldy. Olardan keyin әrtýrli formalyq qalyptardy jәne de aqiqatty izdeumen jarty ghasyrday uaqyt ótti. Orys poeziyasynda búl jyldary tabyldy degen janalyqtardyng kóbi keyin týkke jaramsyz bolyp qaldy. Endi bireuleri ony qoylandyra, salmaqtandyra týsti. Týbine túnghan, intellektualdyq shógindi bolghandary da az emes. Ara-túra kenes poeziyasynyng alyp horynda qaytalanbas jarqyn dauystar estilip qalatyn. Degenmen Rubsovtyng kelui kerek edi. Uaqyt sony talap etti. Onyng ólenderinsiz ruhany asharshylyqtyng jaqyndap kele jatqany angharylatyn... Kóp kýttirgen aqyn. Sonymen birge kýtpegen de aqynymyz. Men ony alghash kórgen kýnning ertesine-aq esimnen shygharyp aldym.

Onyng syrt beynesinen eshqanday da «aqyndyqtyng erekshe tanbasy» sezilmeytin. Osynday bir «mújyqty» óleng jazady deuge, tipti, keyin naqtylanghanynday, orystyng tamasha aqyny bolady deuge senuding ózi tym qiyn edi...»

Mine, búl ózi de aqyn zamandasynyng pikiri. Kóp kýttirgen aqyn. Kýtpegen aqyn. Nikolay Rubsovtyng kýtpegen jerden jarq ete qalghan aqyn bolghandyghyn bir zamandasy, orys poeziyasy men tarihynyng bilgiri Vadim Kojinovtyng myna bir esteligi de aighaqtay týsetindey. Kojinov 1965 jyldyng jana jylyn dostarymen birge óz ýiinde qarsy almaq bolghandyghyn jazady. Áriyne, ol dostarynyng ishinde Kolya Rubsov ta bar edi. Biraq Kojinov әldebir sharualarmen syrtta keshigip qalady da, Rubsov Kojinovtyng әkesining ýiine qaranghy týse ózi keledi. Álde syrt kiyimi, әlde óni, әlde jýris-túrysy únamaydy ma, Kojinovtyng әkesi Rubsovty ishke kirgizbey, esikting tabaldyryghynan attatpay keri qaytaryp jiberedi. Shamasy, arghy atalary orystyng taghy bir úly aqyny - Tutchevting ózimen aralas-qúralas bolghan qariyagha Nikolay Rubsov degen esim eshnәrseni anghartsa kerek. Keshigip kelgen Kojinovtyng aulada jýrgen Rubsovty kórgende shәt-shәlekeyi shyghady. Ýiine anasyn qúttyqtaugha kiredi de qayta ytyrylady. Sosyn birge kelgen orystyng taghy bir myqty aqyny Anatoliy Peredreev ýsheui Ádebiyet institutynyng jataqhanasyna tartyp ketedi. Jana jyldy sonda qarsy alady. «Ertesine tanerteng biz Anatoliy Peredreev ekeumiz jataqhananyng tómenine týsip, әkemnen qalayda «ósh alu» ýshin oghan avtomattan telefon soqtyq. Ákemning kónil-kýii de keshegidey emes, qayta keluimizdi, t.t. ótindi.

- Sen óz ýiinning tabaldyryghynan kimdi attatpaghanyndy bilesing be,- dep jauap berdim men. - Tiri Eseninning ózin...

Ol kezde, 1965 jyldyng 1 qantarynda búl aqiqat shyndyq edi...»

60-ynshy jyldar. Estradalyq poeziya

Joq, Kojinov әkesin kinәlamaydy. Onyng bilmestigin kinәlaydy.

Al búl kezderi qarapayym intelliygent qanday jas aqyndardy bilui mýmkin edi? Dau joq, Evgeniy Evtushenkony. Sosyn Andrey Voznesenskiydi, Bulat Okudjava nemese Robert Rojdestvenskiydi. Áyel aqyn dese Bella Ahmadullinanyng esimi atalatyny anyq. Óitkeni, búl estradalyq poeziyanyng dýrkirep túrghan kezi bolatyn. Poeziya stadiondardy jaulap jatqan-dy. Álde shynayy poeziyanyng stadion toly halyqtyng shapalaq dausy astyna kómilip jatqan kezi me? Bәlkim, ekeui de boluy. Joq, shyndyghyn aituymyz kerek, Kenes poeziyasynda Mayakovskiyding izbasarlary saltanat qúryp jatqan kez edi búl kez. Esenin taghy da tasada qalghan. Onyng oqyrmandary alystaghy týrmelerden endi-endi qaytyp kelip jatqan nemese sau basyma saqina tilep alarmyn dep ýndemey qaludy dúrys kóretin. Biraq olar Esenin men Mayakovskiyding taytalasynda týbi Eseninning jenetinin anyq sezetin. Sebebi, Esenin poeziyasy halyqtyq ruhpen astasyp ketkenin әldeqashan dәleldegen-di. Al Kojinovtyng әkesi qabyldamay jibergen Rubsov Esenin poeziyasynyng bútaghynan býr jaryp shyqqan jana óskin edi. Onday jana óskindi tanymay qalu, әriyne, Kojinovtay qarttyng kinәsi emes.

Býkil búqaralyq aqparat qúraldary búl kezderi estradalyq poeziyanyng ókilderin jarnamalap jatty. Babiy Yardaghy evrey qyrghynyn ashyna jyrlaghan, Stalindi aldymen maqtap, keyin dattaghan Evtushenko búl kezderi «Izvestiya» men «Pravdanyn» birinshi betinen týspeuge ainalsa, al onyng ólenderi bas maqalalardyng ornyna jýrse (Shyn óleng eshqashan maqala dengeyinde bola almaydy), Voznesenskiy de týrli jyr formalaryn tabugha әuestigimen jyrsýier qauymdy arbap alghan-dy.

Al Bella Ahmadullinany «kórkine qylyghy say» kóp qyz aqynnyng biri deuge ghana bolady. Ol turaly orystyng úly jazushysy Shukshinnin: «Bella asfalitti tesip shyqqan gýl. Odan arygha onyng shamasy jetpeydi» degeni bar. Mine, Ahmadullinagha beriler kesimdi bagha osy boluy kerek.

Degenmen «estradashyl» aqyndardy talanttan júrday jandar deuge әste bolmas. Olar kýndelikti kýibeng tirlikting bayqampaz jyrshylary bola bildi. Óz uaqytynyng aldynda jýrdi. Tek óz uaqytynyng ghana.

Mayakovskiy «Bar dausymen» «Lenindi» jyrlasa, búlar da odan, onyng «temir sauytty» tólengitterinen kem týsken joq. Býginde Mayakovskiydi «óz poeziyasynyng kenirdegine ózi ayaghymen basqannan qaza tapty» deydi. Asyly, «estradashylar» turaly da osyny aitugha bolatyn bolar. Aqyn әleumettik yaky sayasy problemany emes, ruhany problemany sheshkende nemese sheshuge talpynghanda ghana aqyn. Búl túrghyda bizding bәrimiz, aqynymyz bar, jazushymyz bar, oqyrmanymyz bar, úly Gomerden ýlgi aluymyz kerek. Onyng Ahilldey qaharmandy madaqtay otyryp, onyng Gektordyng óli tәnine jasaghan ozbyrlyghyn, aqyr-ayaghy Gektordyng әkesi Priamnyng aldynda jas baladay óksip jylaghanyn eshqanday búltalaq boyamasyz jyrlaghanyn úmytpaugha tiyistimiz. Ómir «estradalyq» poeziya týsindirgisi keletindey tek aq pen qara boyaudan ghana túrmaydy. Biz osy qaghidattyng jetegimen ghana shynayy poeziya әlemine, Rubsov poeziyasyna dendep ene alamyz. Áriyne, búl Rubsovty pútqa ainaldyru kerek degen sóz emes.

Esenin sekildi onyng da óz kemshilikteri boldy. Óitkeni, ol da et pen sýiekten jaratylghan taghdyrly adam bolatyn.

Ómiri turaly shaghyn mәlimet

Nikolay Mihailovich Rubsov 1936 jyldyng 3 qanta­ryn­da Arhangelisk oblysynyng Emesk selosynda dýniyege keldi.

Ol 1935 jyly Vologdadan Emeskke qonys audarghan otbasydaghy tórtinshi bala edi. Keyin taghy eki bala dýniyege keledi. 1941 jyly Úly Otan soghysy bastalghanda aqynnyng ýi-ishi Vologdagha qaytyp oralady. 1942 jyly anasy qaytys bolghanda, әkesining búlargha qaraugha shamasy bolmaghandyqtan, Nikolay, taghy bir bauyry ekeui, jetim balalar ýiine tapsyrylady. Qalghan bauyrlaryn tughan-tuystary bólip alyp ketedi. Osylaysha, jetim balalar ýii ornalasqan Nikola selosy onyn, keyin ózi aitqanynday, «kishi Otanyna» ainalady.

Búl jerdegi ómirdi soghys kezinde de, soghystan keyingi mezgilde de jenil boldy deuge bolmaydy. Jetim balalar ýiinde әr kereuetke eki baladan jatqyzylatyn. Al qystyng suyghy erkin sabaq ótkizuge mýmkindik bermeytin. Mektep bólmesinde balalar qoldaryn uqalap, ysqylap jylytyp otyrugha mәjbýr edi.

Keyin jana otbasy qúrghan әkesi búlardan habar aludy qoyady. Nikoladaghy jeti jyldyq mektepti jaqsy tәmamdaghan bolashaq aqyn 1950 jyly Rigagha, sondaghy tenizshiler uchiliyshesine týsuge asyqqan. Biraq onda tek on bes jasqa tolghannan keyin qabyldaytyn bolghandyqtan, Totimadaghy orman sharuashylyghy tehnikumyna týsuge mәjbýr bolady. Aqyry tenizge degen mahabbaty ony taghy bir qalagha, Arhangeliskige 1952 jyly alyp keledi. Múnda balyq aulaytyn kemede kómirshining kómekshisi bolyp júmys isteydi. Al 1955 jyl Soltýstik flotta әskery boryshyn óteuge shaqyrylady. Áskery kemede ótken osy tórt jyldy, shamasy, onyng ómirindegi eng baqytty kezender deuge bolatyn shyghar. Osyndaghy әdebiyet ýiirmesinde aralasqan әskery qyzmettesterining biri, keyin ózi de qalamger bolghan Valentin Safonov aqynnyn: «Tórt jyl boyy meni qalay tamaqtandyryp, kiyindiruge starshina bas qatyrdy. Endi ózimning bas qatyruyma tura keledi...» dep múnayghanyn eske alady. Ólerining aldyndaghy bir jarym jyly bolmasa, jeti jasynan bastap ómiri jataqhanalarda ótken aqynnyng rasynda da qayghyratynday jóni bar-dy. Aqyn әskerge deyin de óleng jazghanymen, әdebiyetpen shyndap ainalysudy osy әskery tenizshilerding әdebiyet ýiirmesinde bastaydy. Búl jyldardy Rubsovtyng Eseninmen «auyrghan» kezi deuge de bolatynday. 1959 jyly, әskery qyzmetining songhy jylynda Nikolay Rubsov: «Arnasynan asyp-tasyp tógilip jatqan sezim tolqyny - ólenning eng basty qasiyeti osy...

Ólende, Blok aitqanday, «on eselengen ómirge qúshtarlyq sezimi» jatugha tiyis... Bizding kóptegen flot aqyndarynyng ólenderinde (tek bizding ghana emes eng aldymen, mine, osy qasiyet jetispeydi. Birtýrli qúrghaq, qoldan jasalghan ólender. Olardy tipti ómir sýrmeydi dep aitudyng keregi joq: olar óli tughan»,- dep jazady. Mine, óleng turaly, onyng tabighaty turaly osy ústanymyna aqynnyng ózi ómir boyy adal bolyp ótti.

Aqyn armiyadan song Leningradtaghy Kirov zauytyna (búrynghy Putilov) júmysqa túrdy. Osyndaghy әdebiyet ýiirmesine aralasty. Al 1962 jyly Mәskeudegi әdebiyet institutyna oqugha týsti. Aqynnyng poeziyadaghy óz baghytyn anyqtauyna osyndaghy aqyndardyng shaghyn ýiirmesining yqpaly mol bolghandyghy anyq. Búl arada keyin orys poeziyasynda «Túnyq lirika» («Tihaya lirika») dep atalghan poeziyalyq baghyttyng osy ýiirme mýsheleri izdenisterining negizinde qalyptasqanyn da aita ketken jón.

Poeziyadaghy búl baghyt «estradalyq poeziyagha» bәsekeles baghyt retinde keyin ózin-ózi tolyqtay dәleldey aldy. Onyng jarqyn kórinisi retinde Rubsov poeziyasyn tilge tiyek etsek te jetkilikti bolatyn shyghar.

Biraq aqynnyng Ádebiyet institutyn ishtey oqyp bitiruine mýmkindigi bolmady. Oghan minezi kedergi keltirdi deuge bolady. Ádebiyet institutynyng tarihynda Rubsovtyng student kezinen syr shertetin mynanday bir ótirik-shyny aralas әngime de bar: «Student jataqhanasynyn, onyng ishinde kileng bolashaq úly aqyn-jazushylar jatatyn jataqhananyng týnning bir uaghyna deyin tynshy qoyy mýmkin emes nәrse. Áyteuir bir tynshydy-au degen uaqytta kire beris vahtada otyratyn kempir anyq jataqhananyng úiqygha ketkenine kózin tolyq jetkizu ýshin joghary kóteriledi. Kezekti qabattaghy foyege kóz tastasa qabyrghadaghy úly klassikterding birqanshasynyng suretteri joq. Tan-tamasha bolady. Esikke ózi qarap otyr, syrtqa alyp shyghyp ketken eshkim bolghan joq. Qaytse de osyndaghy bólmelerding birinde bolugha tiyis. Osynday oigha kelgen kempir dәlizdi boylap sәl jýredi. Kenet qaysybir bólmeden kýbir-kýbir etken dauys shyghady. Áldekim sóilep otyr. «Aleksandr Sergeevich Pushkiyn, keliniz, qaghystyryp iship qoyayyq». «Sergey Aleksandrovich, ghafu ótinemin, keliniz, qaghystyryp iship qoyayyq»deydi. Ózining esigi sәl ashyq túr. Kempir sanylaudan kóz tastasa Nikolay Rubsov kil klassikterding portretin tóniregine jinap alyp, mayhana úiymdastyryp otyr eken».

Áriyne, múnday minezben joghary oqu ornyn ishtey bitiru qiyn nәrse. 1965 jyly syrttay bólimge qayta tirkelgenimen, endigi jerde aqynnyng «әr búryshta bir qonghan» kezbe ómiri bastalady. Múnday ómir әbden jalyqtyrghan ol aqyry tughan jerine qaytqan. Osynda ol 1969 jyly ghana óz baspanasyna, bir bólmeli pәterge qol jetkizdi. Al bir jarym jyldan keyin osy ýiinde әiel qolynan qaza tapty.

Aldyn ala boljaghan ólim

Orys әdebiyetining tarihynda óz ólimining qalay keletindigin aldyn ala sezingen aqyndar az emes. «Bizding zamannyng qaharmanyndaghy» Grushniskiy men Pechorinning jekpe-jegi Lermontovtyng ajalynan habar berse (onyng óz ólimin suretteytin óleni de bar), Nikolay Gumiylev týsinde 5 jәne 3 sandaryn kórip ózining 53 nemese 35 jasynda óletindigin boljaghan. Áytse de 53-ke kóbirek den qoyghan. Eseninde de erte óletindigi turaly joldar jetkilikti. Aqyry solay bolyp tyndy. Biz әngime etip otyrghan Nikolay Rubsov ta osynday kóripkel aqyndardyng qataryna jatady.

Qantarda qarly kóz júmam,

Qayyndar qaq-qaq aiyrylghan.

(Ya umru v kreshenskie morozy,

Ya umru, kogda treshat berezy)

Aqynnyng jer betindegi taghdyry dәl osylay, óleninde ózi jazghanday, qystyng qatty ayazdy kýnderining birinde, 1971 jyldyng 19 qantarynda adam qolynan ýzildi.

IYә, aqyn búl qayghyly oqighadan bir jarym jyl búryn ghana baspanaly bolyp edi. Ózining ala-qúla túrmys-tirshiligin birizdilikke, sabyrly túraqtylyqqa týsiruding sәti endi tughanday bolghan. Al onyng joly, әriyne, otyz beske kelgen saltbasty, sabau qamshyly erkek ýshin shanyraq kóteru bolyp tabylmaq. Jar sýn, sәby sýy - odan artyq baqyt bola ma, sir-ә!

Eger biz Rubsovty ómir boyy etegine namaz oqyghan taqua edi desek, onymyz kýnә bolar edi. Birge túrmady demesek, búl kezderi onyng әieli jәne qyzy bar-dy.

Mine, zandy nekege túrmaghan osy әieli Genriyetta Mihailovna jәne qyzy Lenamen onyng jana 1971 jyldy bir shanyraq astynda qarsy alghysy kelgen. Biraq qarly boran bastalyp, alys derevnyada túratyn әieli men qyzy jana jylgha ýlgerip kele almay qalady. Qyzymen birge sәndemek bolghan shyrshasy jasausyz qalady. Al besinshi qantar kýni aqyn ýiine eski mәskeulik tanysy, ózi de óleng jazatyn Ludmila Derbina kirip keledi. Bir kezderi ekeuining arasynda mahabbat mashaqaty bolghandyghyn eskersek, әriyne, búl kelisting syryn týsinuge de bolatynday. Aqyndy bir kezde joghaltqan muzasy ózi izdep tapty. Qanday әdemi! Degenmen búl eshqandayda quanysh emes, bolashaq tragediyanyng basy edi.

18 qantar kýni Rubsov Derbina ekeui túrghyn ýy kontoryna, Ludmilany tirkettiruge barady. Biraq ondaghylar Ludmilanyng Rubsovtyng bir pәterli baspanasyna tirkeluine ýzildi-kesildi qarsylyq bildiredi. Derbinanyng balasyna tiyisti pәter alany jetispeytindigin aitady. Al Rubsovtyng qalayda shanyraq qúrghysy kelgen. Múndaghylarmen bolghan biraz aighay-shudan keyin onsyz da aldynda jýregi syr berip jýrgen aqyn jora-joldastaryna ketedi. Jora-joldas izdeuding sony ýide ishkilik ishuge úlasady. Keshke Derbina oralghanda múndaghylardyng bәri de uday mas bolatyn. Derbinany kórip Rubsov úrys shygharady. Bir tyqyrdyng tayanghanyn sezgen jora-joldas jan-jaqqa qashyp tynghan. Arghy jaghy bolashaq erli-zayyptylardyng kiykiljinine úlasqan kesh aqyry úly aqynnyng ajalymen ayaqtalghan. Keyin, sotta mәlim bolghanynday, Derbina yza ýstinde Rubsovty jayalyqpen qalay qylghyndyryp óltirgenin sezbey qalghan.

Mine, osylaysha aqynnyng óz ólenindegi boljamy shyndyqqa ainaldy.

Aqyn ajalynyng sebebi turaly alyp-qashpa әngime kóp. Aqynnyng qaysybir kózsiz berilgen oqyrmandary Derbinany Rubsovtyng kózin qúrtu ýshin «qaharly ýsh әriptin» ózi jibergen degen de sóz qozghaydy. Áytpese, adam óltirgen adam, qúr adam emes, úly aqyndy óltirgen qylmysker týrmede jazasyn týgel ótemey jatyp qalay jyldam bosanyp shyghady deydi olar. Tipti búl ólimdi «estradashylar» men «túnyqshylardyn» ózara bәsekesimen baylanystyratyndar da kezdesip qalady. Olar aqynnyng ajaly sebebin taghy sol bayaghy Esenin men Mayakovskiylerding teketiresinen izdeydi. Mәskeulik, leningradtyq poeziya erketotaylarynyng orys provinsiyasynyng saf altyn talanttaryna jasaghan qúpiya qastandyghy dep qisyndaydy. Áytpese, alpysynshy jyldardaghy estradashylardyng shashbauyn kóterushiligimen mәlim Derbinanyng alys týkpirge, Vologdagha, Resey týgili әli ózining óniri de týgel tanyp moyyndap ýlgermegen aqyngha izdep kelip qosylmaq boluyna ne sebep? Al Rubsovtyng ólenderin balanyng shimayy kóretindigin onyng ózi de keyin ashu ýstinde aghynan jarylyp aityp qoydy emes pe! Joq, Derbina aqyndy moyyndamaghan. Demek, keluinde basqa bir gәp bar. IYә, oqyrmandaryna aqyn ajalynyng shynayy sebebine kýdikpen qaraugha josyn kóp. Áriyne, qaysysy dúrys, qaysysy búrys, ony bir Jaratqan ghana biledi.

Degenmen bizding de óz payymymyzdy aitqanymyz jón bolar. Derbinany Vologdagha әkelgen Rubsovqa degen mahabbaty emes, óz túrmys halin birshama uaqyt bolsa da jóndep alsam degen kәduilgi әielge tәn baqay esep qana sekildi. Esep nobayy «Bir oqpen eki qoyan atyp almaq» - bay da bar, baspana da bargha sayady. Al osy esepting songhy nәtiyjesi ózi oilaghanday bolmauy Derbinany adam ólimine, múnda aqyn ajalyna soqtyrghan әreketke aparghan sekildi. Áriyne, bizdiki tek boljam ghana.

P.S. Rubsov dýniyeden ótkeli 30 jyldan astam uaqyt boldy. Osy uaqyt ishinde onyng oqyrmandary kóbeymese azayghan joq. Tughan jerinde eskertkish ornatyldy, atynan ashylghan arnayy múrajayy da bar. Vadim Kojinov aitqanday, onyng shynayy poeziyasy eshqanday búqaralyq aqparat qúralda­rynyng atsalysuynsyz-aq jana ortalardy, jyr­qúmar jýrekterdi baghyndyruda. Qazaq oqyrmandary Rubsov poeziyasymen Úlyqbek Esdәuletov, Ibragim Isaev sekildi aqyndarymyzdyng audarmalary arqyly tanys. Bolashaqta da jana audarmalar jasala beretindigine bek senimdimiz.

Bir tang qalatynymyz, Rubsov poeziyasyn ainalyp óte almaghan Esenin - Mayakovskiy teketiresining qazaq poeziyasynda da ózinshe kórinis beretindigi. Jazushy, synshy Bekdildә Aldamjarov búl teketiresting auqymyn bir ghana Múqaghaly Maqataev poeziyasy arqyly jaqsy kórsetip berdi. Bizde de Esenin - Mayakovskiy teketiresi jýrip jatyr, múny endi ashyq aituymyz kerek. Búl dala men qala, topyraq pen tas kóshening taytalasy. Qaysysy basym týspek, poeziyamyzdyng bolashaghy, onyng halqymyzdyng ruhany qazynasyna qosatyn ýlesi de sonymen anyqtalmaq. Kózge kórinip túrghan eshtene joq demeseniz, aqiqat osy. Rubsov taghdyry men tvorchestvosynan órbiytin әngimening bir parasy osynday.

2005 jyl.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"