Múrat ÁBENOV, Parlament Mәjilisining deputaty:

Ótken aptada Kólik jәne kommunikasiya ministrligi tosyn minez tanytyp, memlekettik qyzmetkerlerdi әleumettik jelide otyruyna tosqauyl qoyamyz degende, keybir sheneunikter ýrpiyisip qalghan edi. Feysbuk, Tvitter sekildi әleumettik jelini tiyimdiligin ýnemi aitatyn deputat Múrat Ábenov búghan ózining ýzildi-kesildi qarsy ekenin әu basta aitqan bolatyn.

- Jalpy, memlekettik qyzmetkerlerge әleumettik jelini paydalanudy shekteuge aparatynday ghalamtordyng keri әseri kóbeydi deuge negiz bar ma?

Múrat ÁBENOV, Parlament Mәjilisining deputaty:

Ótken aptada Kólik jәne kommunikasiya ministrligi tosyn minez tanytyp, memlekettik qyzmetkerlerdi әleumettik jelide otyruyna tosqauyl qoyamyz degende, keybir sheneunikter ýrpiyisip qalghan edi. Feysbuk, Tvitter sekildi әleumettik jelini tiyimdiligin ýnemi aitatyn deputat Múrat Ábenov búghan ózining ýzildi-kesildi qarsy ekenin әu basta aitqan bolatyn.

- Jalpy, memlekettik qyzmetkerlerge әleumettik jelini paydalanudy shekteuge aparatynday ghalamtordyng keri әseri kóbeydi deuge negiz bar ma?

- Múnday shekteu biz ýshin qay kezde de tiyimsiz. Qazir ghalamtor baylanysudyng taptyrmas qúralyna ainaldy. Ásirese, әleumettik jelilerding orny erekshe. Mysaly ýshin, men elektrondy poshtany telefon men hatqa qaraghanda jii qoldanamyn. Sebebi, múnda barlyghy bir jerge jinaqtalghan. Aqparatty da tez alugha bolady. Viydeojazba, fotosuretter, qújattardy qabyldaugha mýmkinshilik mol. Oghan birden jauap beruge, hattardy qarap shyghyp, úsynys jasaugha bolady. Biz: «memlekettik qyzmetkerler halyqqa jaqyn emes», -  dep aiyptap jatamyz. Eger ony týbegeyli shekteytin bolsaq, arghy jaghy qalay bolary belgili. Mysaly, kóptegen zandar qabyldanghanymen ókinishke qaray, kópshilikting pikirin eshkim bile bermeydi, tolyq zerttelmeydi. Kemshiligimiz - kópshilikpen aqyldaspau. Jaqynda aimaqqa shyqqanymda, auyldardy aralaghanda eldimekendegilerding aitatyny: «Ministrlikterding qyzmetkerleri bizben baylanyspaydy», -  dep ókpe-renishterin bildirip jatty. Parlament deputattary auyl-aymaqqa ýsh aida bir-aq ret barady. Áleumettik jelimen baylanyspaghanda, qay kezde baylanysqa týsuge bolady? Maghan ghalamtor arqyly azamattardan kóptegen saualdar týsip jatady. Sondyqtan tvitter, feysbuk, agent degender qay kezde bolmasyn qajet. Birjola shekteytin bolsaq, memlekettik qyzmetkerler aqparatsyz qalady. Ári búl jan-jaqty zerttelmegen úsynys. Ekinshi mәsele, әleumettik jelini kompiuterden óshirdik delik. Biraq әr adamnyng qolynda ghalamtorgha qosylghan telefon bar. Sondyqtan onday sheshim ózining tiyimdiligin bermeydi. Sondyqtan onday sheshimdi óz-ózimizdi aldau dep esepteymin. Memlekettik qyzmetkerlerding әleumettik jelige bosqa uaqyt ketpesin desek, onda teledidar, radio, telefondy da óshirip tastayyq. Ghalamtordy dúrys týsinbegennen osynday úsynystar tuyndaydy. Ghalamtor naghyz ashyq aqparat alatyn qúraldyng biri. Sony dúrys paydalanudy úiymdastyru, ghalamtordaghy sapaly aqparatty tabudy ýiretu memlekettik organ basshylarynyng mindeti.

-  Aldaghy uaqytta memlekettik qyzmetkerler arasynda jelini týbegeyli shektep jatsa, qay jaghynan útuymyz mýmkin?

-  Útamyz deu artyqtau bolar. Búdan júmys sapasyzdanyp, baylanys jýiesi bolmaydy. Jana tehnologiyalardy iygerip, kompiuterge degen sauattylyqty arttyruymyz kerek deymiz de, endi kelip memlekettik qyzmetkerlerdi shektegimiz keledi. Búl ýlken qarama-qayshylyq.

-  Áleumettik jelilerdi paydalanu sheteldik memlekettik qyzmetshiler arasynda qalay damyghan?

-  Áleumettik jelide tirkelmegen sheneunik kópshilikpen ýnemi baylanys jasay almaydy. Talay sheteldik sayasatkerlermen kezdesude vizitkalaryn úsynghan kezde Feysbuktegi meken-jayyn mindetti týrde kórsetedi. Bir sheneunikke habarlasqanda telefon nómirin tanymaghannan keyin sóilespeui nemese oghan uaqyty bolmauy mýmkin. Biz bir ret kótermegennen keyin nege almaghanyn bilmey jatyp, ekinshi ret telefon shalghymyz kelmeydi. Áleumettik jelining eng tiyimdi túsy ol qosuly túrady. Súraghyndy jazasyng jәne ol oghan uaqyty bolghan kezde jauap beredi. Mysaly, bir mәsele ýshin qalanyng bir shetinen ekinshi shetine deyin, bolmasa, basqa qaladan kelip, kezdesu kerek boldy deyik. Onyng uaqytyn belgileu qajet. Qabyldau bólmesinde tosyp, kezek kýtip otyruy kerek. Sóitip kirgende 4-5 minuttyng ishinde júmysyn bitirip shyghady. Sol júmysyn әleumettik jeli arqyly da sheshe salugha bolar edi. Tipti keybir әleumettik jelide viydeobaylanys bar. Dauystap sóilesuge bolady. Bizding elding kólemi ýlken. Eldimekender arasy úzaq. Búl orayda biz ýshin naghyz qajet qúral - әleumettik jeli jәne ony kóbirek paydalanu kerek.

-  Áleumettik jelining tiyimdi tústaryn tizbelep otyrsyz. Jeli arqyly qanday mәselelerdi sheship kórdiniz?

-  Aymaqqa baratyn kezde aldyn ala habarlap, kezdesuding qayda bolatynyn jelige jazyp qoyamyn. Tipti osy arqyly ýsh joghary oqu ornynyng studentterimen kezdesu ótkizdim. Búdan eshqanday da qauip-qater kórip túrghan joqpyn. Auylgha barghan sayyn mindetti týrde kezdesu ótedi. Zalgha 200 adam jinalghan bolsa, alghashqy qatarda aqsaqaldar, olardan keyin bilim salasynyng mamandary jayghasyp, jastar jaghy songhy qatarlardan oryn tebedi. Olar súraq qoymaydy. Sebebi, bizde ýnemi ýlken kisiler sóilep súraqtaryn qoyady. Mysaly, mening bayqaghanym әleumettik jeli arqyly jastar súraqtaryn jiberip jatady. Kezdesu bastalmay túryp jastar: «Agha, myna mәsele qalay bolady?», - dep kókeydegilerin aitatyn kezderi kóp. Byltyr mamyr aiynda Qyzylorda oblysy, Jalaghash audany, Aqsu auylynda boldyq. Sol jiynda mening poshtama «Diplommen - auylgha» baghdarlamasyna qatysty bir syn taghylghan hat týsip, keyin ony deputattyq saual retinde kóterdim. Sol saual arqyly biraz mәseleler sheshildi. Sol aqparatty jeli arqyly almaghanda, saual jasamasam, kópke belgisiz bolar ma edi?! Jastardyng sondaghy aitqany: «Bizde beretin 900 myng tengege ýy satyp ala almaymyz», - deydi. Deputattyq saualdan keyin ol soma 2 mln. 200 tengege deyin kóterildi. Dәl osylay biz jastardyng dauysyn qay uaqytta estir edik? Al jastar sonday mәseleni kópshilik aldynda aita bermeydi.

-  Sheneunikter arasynda Ýkimet basshysy Tvitterde jii habarlama jazyp túratyn edi. Odan bólek, belsendi týrde paydalanatyndardyng biri Múrat Ábenov. Áriptesterinizben jeli arqyly sóilesesiz be?

-  Qazir Parlamentte qatarymyz kóbeyip kele jatyr. Áriptesim Múhtar Tinikeev túraqty paydalanyp jýr. Aygýl Salovieva da túraqty tútynushy. Negizinen paydalanatyn sheneunikter kóbeyi kerek. Ýsh jyldan beri men ózimning jeke tabysymdy әleumettik jelide jariyalap kelemin. Búl da kerek әdis.

Ángimelesken - Zanghar TAUDAY

«Halyq sózi» gazeti