Tolghanu

Tasqynda, tau suynday, kónil jyry,
Qazaqtyng susyndasyn oiy - qyry.
Búrqyrat búlaghyndy keng dalana,
Bastyrmay shópke - shargha toqtap qúry.

Dalannyng toy bolghanda býgin kýni,
Jýiriktey babyndaghy jýgir, mini;
Oray shap aldyn, artyn jiyn júrttyn,
Jyr qyla býgingini, búrynghyny.

Sharyqta shartarapqa qiyal qúsy,
Kónilding kep túrghanda kýndi alghysy.
Halqynnyng quanyshyn qanat qyp qaq,
Qashan da qala berer úyang kisi.

Qashannan qazaq kóshken tarih kóshi,
Talanyp jaudan, júrttan jetken osy,
Kósemi kósh aldynda basshy bolyp,
Baqyttyng jaylauyna qonghan túsy.

Shat kónil, shadyman júrt aqynysyn;
Jýirikting júrt quantqan jaqynysyn;
Balasyng baqytty elge, týs maydangha,
Halqynnyng qayratysyn, aqylysyn.

Tilisin, teniz kónil, batylysyn,
Ótkir oi, sezgir sezim batyrysyn;
Jelindey quanyshtyng jedeldey soq,
Ólenning ózeni bir sapyrylsyn.

Kýiindey dombyranyng qúldyrasyn,
Suynday Alataudyng syldyrasyn;
Sózderding asyl, kórkem tasyn qala,
Úiqasy ólenimning synghyrasyn.

Teginde kәr qúlaqsyn, súnghylasyn,
Sondyqtan súlu sózdi jyr qylasyn.
Soghayyn sózimnen bir súlu saray,
Ya kórsin, ya kórmesin túrghylasym.

Úzaqqa jýgiretin óren jýirik,

Tolghanu

Tasqynda, tau suynday, kónil jyry,
Qazaqtyng susyndasyn oiy - qyry.
Búrqyrat búlaghyndy keng dalana,
Bastyrmay shópke - shargha toqtap qúry.

Dalannyng toy bolghanda býgin kýni,
Jýiriktey babyndaghy jýgir, mini;
Oray shap aldyn, artyn jiyn júrttyn,
Jyr qyla býgingini, búrynghyny.

Sharyqta shartarapqa qiyal qúsy,
Kónilding kep túrghanda kýndi alghysy.
Halqynnyng quanyshyn qanat qyp qaq,
Qashan da qala berer úyang kisi.

Qashannan qazaq kóshken tarih kóshi,
Talanyp jaudan, júrttan jetken osy,
Kósemi kósh aldynda basshy bolyp,
Baqyttyng jaylauyna qonghan túsy.

Shat kónil, shadyman júrt aqynysyn;
Jýirikting júrt quantqan jaqynysyn;
Balasyng baqytty elge, týs maydangha,
Halqynnyng qayratysyn, aqylysyn.

Tilisin, teniz kónil, batylysyn,
Ótkir oi, sezgir sezim batyrysyn;
Jelindey quanyshtyng jedeldey soq,
Ólenning ózeni bir sapyrylsyn.

Kýiindey dombyranyng qúldyrasyn,
Suynday Alataudyng syldyrasyn;
Sózderding asyl, kórkem tasyn qala,
Úiqasy ólenimning synghyrasyn.

Teginde kәr qúlaqsyn, súnghylasyn,
Sondyqtan súlu sózdi jyr qylasyn.
Soghayyn sózimnen bir súlu saray,
Ya kórsin, ya kórmesin túrghylasym.

Úzaqqa jýgiretin óren jýirik,
Sekildi tyz etpege qaqpay kýibik,
Kósilip óresi úzaq poemagha,
Jay tastap, keng qúlashtap jeldey jýitkip.

Dese de «Búl aqynnyng sózin sýidik»,
Dese de «Aqynymyz ketti jiydip»;
Tastay ber ortasyna óz sózindi,
Úly úrpaq, osy kýni kópte biylik.

Halqymnyng quanyshty búlbúlymyn,
Júrtymnyng jýirigining dýldýlimin.
Kóterip kópting kónilin kýnde shauyp,
Jýlde alar júma sayyn tudy kýnim,

Shat elding sheshenimin, danghylymyn,
Shynym sol, pravom búl, zandy múnym.
Astanam Alataudan sanqyldasam,
Jetpey me jer jýzine janghyryghym?

Baq tuyn túrghanda ústap býgin qazaq,
Kónili suday tasyp, ottay mazdap.      .
Eski kýn elim kórgen endi oilasam,
Kóriner keyde qorlyq, keyde mazaq.

Solardy әdetim edi aitu azdap,
Eskige endigi elding kegin qozghap;
Eski kýn - elding jylap ótken kýni,
Eski әn, kýy sondyqtan qalghan bozdap.

Ejelden eskerushi em elding sózin,
Búlaqtyng tazalaugha tintip kózin.
Bar ma dep ashpaghan syr, aitpaghan jyr
Qúlaqty qyrgha týrip jýrgen kezim.

Aqtaryp asyl sózding altyn, jezin.
Salatyn dýkenime bar minezim.
Aqtarghan Arqa astyn injenermin,
Al, júrtym, keregine túrsa sózim.

Ózgege úghyndyrmas ózi búzbay,
Synshydan saqta qúday sortang túzday.
Shatasqan shalduardan jiyirkenem,
Elimning eskisinen sóz aitqyzbay.

Sapyrghan syrly sózdi sar qymyzday,    .
Zamannyng otyrgham joq saltyn búzbay;
Asylyn aramynan arshyp aldym,
Qashannan qazynagha halqymyz bay.

Tughan jer

Men ózim tauda tuyp, tasynda óstim,
Jasymnan múz tósenip, qardy keshtim;
Asqarda Arshalygha qozy jayyp,
Búlttyng aspandaghy qasynda óstim.

Jónkening joghary ala basynda óstim,
Aq gauhar Aq tastynyng tasynda óstim.
Aspanda aqiyghy shanqyldaghan
Qúzdardyng qúlamaly astynda óstim.

Sondyqtan bir qazaqpyn taudy sýigen,
Tasy joq, tausyz jerdi jersinbegen.
Almatym Alataudyng bauyrynda
Anqyldap jel soqqanday әn men kýiden.

Jasymnan jyrlap edim taudy talay,
Gimalay, Kavkaz, Jónke, Altay, Alay.
Ordasy oi, kónilimning ala asqarlar
Jyrlatpay jýregimnen jatsyn qalay?

Taudaghy tasqyndaghan aghyn suday,
Ólenim bastalady taudan úday.
Ósemin әngimening kóp taratqan
Aytylmay qalghan eken tau mynaday:

Kók orman, kórkem toghay maujyraghan,
Súludyng kózindey kól jaudyraghan.
Malta tas, marjan, aqyq, meruert tas
Tógilip kól jiyekke saudyraghan.

Kók kilem, balausasy balbyraghan,
Kók jibek japyraghy jalbyraghan.
Aq qant aspandaghy sonda jauyp,
Bal búlaq taudan, tastan or qúlaghan.

Búl taudy izdeymin be bizder shetten,
Talayy osy taudyng bizge bitken.
Maqtaugha, maqtanugha túratyn jer
Aytamyn Kókshetaudy danqy ketken;

Oqjetpes oqshyrayyp órlep ketken,
Keudesin kerip kókke sermep ketken.
Qiya qúz, jaqpar saray, bura tastar
Tәrtippen kóldi ainala sәndep shókken

Kavkazday talaspaydy aspan - kókpen,
Qaharly Hantәniri emes qar bekitken;
Altayday asu bermes asqar emes,
Jónkedey jolsyz emes qúj - qúj bitken.

Kókshetau jer jannaty jeke bitken,
Búl súlu keng dalada boyyn kýtken.
Jomart tau dastarqandy, momaqan tau,
Shipa tau tazartatyn barlyq dertten.

Kókshetau kóp jerding bir kórkem jeri,
Qyz orman, Burabaydyng móldirleri.
Jamylyp jasyl barqyt, asyl qúndyz
Týrlengen toty qústay tau kórkemi.

Sayraghan búlbúlynday әnshileri,
Zulaghan dýldýlindey jýirikteri.
«Han túryp qazaghyna, handy ant úrghan»,
Qonysy Abylaydyng bir kýndegi.

Qazaqtyng әsem jeri Arqasynda.
Arqagha jeter Aral, Balqashyng ba?
Syrymbet, Zerendi, Iman, Ayyrtaular
Arqanyng tizilgendey alqasyna.

Arqanyng alqa qonghan dalasyna,
Auylday taular otyr jarasymda.
Alapqa betegedey kiyiz tósep,
Oranghan ormandy tau aghashyna.

Búlaqtyng tәttisi de, tazasy da,
Kólderding ken, móldiri tap osynda.
Aydyny ala shúbar, qús qiqular,
Auyl, mal, masaty kól jaghasynda.

«Auyly Syrymbetting salasynda,
Aq súnqar ghashyq bolyp balasyna».
Qúmar bop jerden jýirik, kókten qúsqa,
Túr taular әn shyrqalghan arasynda.

«Ol kýnde osy tauda jalghyz jan jýr,
Dýniyeden aulaqtanghan dabyr - dýbir,  .,
Qara shal qayyndy otyr kólenkelep,          
Bir qu bas shal ýstinde iluli túr.

Ne etken jan, әlde danghyl, әlde múnghyl?
Búl ózi әn kýnirentip aitady jyr». -
Osylay ertegi qyp ketuinde
Elding de eski auzynda joq pa eken syr?

Salghanda shalqyp, shyrqap әr týrli әnge,
Osy shal úqtyrghanday kóp әngime.
Jetisu, Ertis, Arqa jýgen jattap,
Baybaylap salghan әnin «Qúlagerge».

Ketse de shaldyng ózi kópten kórge,    
Jayylghan әni, sózi jalpaq elge.
Elimning esiginen itter qughan
Sorlynyng sýiregen el basyn tórge.

Jaqsynyng jaqsylyghyn jan aitady,
Sondyqtan «Qúlagerdi» bәri aitady.
Egilip әnderine, sózin tyndap,
Erindi el qiyaly dardaytady.

Qazaqta Qúlagerdi kóp aitady,
«Serining serigi edi» dep aitady.
«At syry iyesine mәlim» dep júrt,
Teginde mal kórmese, nege aitady.

Zamanda sonau sarsang Aqan túrghan,
Ol zaman - erge túsau, zorgha duman.
Jalmap jep ainalasyn ash kenedey,
Semirgen júrt qanyna neler juan.

Han qaban - halyq qúlaghyn búrap túrghan,
Býii by - biylep-tóstep súrap túrghan.
Qor qylyp aq almasty otqa kósep,         .
Jýz -jýz jar tenin tappay jylap túrghan.

Barymta - el shulatyp jylqy qughan,
Áupildek batyr shyqqan әr rudan.       .
El qúngha júma sayyn bir jyghylyp,
Qara nar, qaly kilem bitim qylghan.

Qandy kek el arasyn ushyqtyrghan,
Qorqaudy qol tabylmay túmsyqqa úrghan.
Asyl er, armanda jar opyq jegen,
Albasty әlsiz jandy túnshyqtyrghan.

Qyrdaghy qara soyyl baqandaghan,
Qalada qara jýrek qaharlanghan.
Túsynda seri bolsyn, peri bolsyn,
Únaydy ómirimen Aqan maghan.

Ol kýnde qazaq múnday jasarmaghan,
Qúl men kýng qojasynan asa almaghan.          
Jarlygha, jalghyzgha da des berdi me,
Jylanday ysqyrynghan zәhar zaman.              .

Kereksiz kisi bolghan ol zamangha,
Qaytkenmen bir júmbaq syr bar Aqanda.
Ez bolmay, elge syimay kim túra alghan,
Jalghyz bop janasa almay barlyq jangha.             .

Týsken jan sonday kýige súm jalghanda
Eskerip endi oilansaq tegin jan ba?
Qynyr jan qyryq kisimen qyryqpyshaq bop,
El tappay óte bergen nege armanda?

Ishinde órti janyp basylmastay,                                .
Shemendep derti ketken ashylmastay.
Tentirep tauda, tasta nege jýrdi,
Tastalyp tanylmaghan asyl tastay?

Bay basyp, batyr әlde jasqaghan ba,
By tauyp, sherin shyndap ashpaghan ba?
Súnqar qús sýimegen bir júmyrtqasyn
Úyadan sadaghalap tastaghan ba?

Taba almay tynyshtyqty tughan elde,
Kete almay birjolata bóten jerge,
Tartqanda.tan jany qorlyq,       .
Tósegen talay erler oqqa keude.

Jaqsy bop elden ólim talay erge,
Az ba eken oqqa úshqandar dueliderde?
Ólimdi jan qorlyqtan jaqsy kórgen
Ne deymiz Lermontov pen Pushkinderge?

Ómirde bastyrmastan kónilin órge,                   .
Kim edi el talantyn tyqqan jerge?
Qyz emes, qara kýsh pen qanqu sózder
Erterek er jýregin kómgen kórge!

Ómirde solardayyn qorlyq tartqan,
Súm zaman ótkir jandy qor qyp baqqan.       
Jaralap er jýregin jau qanjary,
Ysqyryp jylan ómir janyn shaqqan.

Lermontov bomaghanmen bizding Aqan,
Kisi me ed aqyndyqtan qúr alaqan?
Ortasyn olqy kórgen búl da dara,
IYmegen itterge bas seri, darqan.

Eriksiz erte tughan el erkesi,
Jetpesten qiylatyn er jelkesi.
Lermontov, Pushkin kókten atylghan qús,
Týsken be Kókshetaugha kólenkesi?

Qayt bolyp qara kýshten meseldesi.
Halyqtyng qayghyda ótken neshen dosy.
Janyshtap júrttyng janyn jerge tyqqan
Qara kýsh, qanqu sózder- kesel de osy.

Teginde tegin be eken Aqan seri,
Búl da bir emes pe eken elding eri?
Óz úlyn, óz erlerin eskermese,
El tegi alsyn qaydan kemengerdi?

Tughany Arqadaghy Arghyn eli,
Óskeni Kókshetaudyng shalghyn jeri;
Ashy til, asau minez qlyghynan
Atanyp ketpedi me «azghyn», «peri»?

Laqaby -әlde әuliye, әlde peri,
Arqanyng ataqtysy Aqan seri.
Kókshede súlu sýiip, óleng aitqan,
Búlandap taqymynda Qúlageri.

Kókshege jaz kók jiydek japqandayyn,
Kókshege qys aq kýmis shashqandayyn.
Kókshe qyz kýzde kiyip qyrau ishik,
Kók aina- kóli qysta qatqandayyn.

Jamylghan qysta aq ýzik aq qardayyn,
Tóselgen jazda kilem maqpaldayyn,
Qyrdaghy el « Qúlagerdin» әnin tyndap,
Bylaysha әngimeler Aqan jayyn:

Aqan

Burabay bir taza jer «peri» jýrgen ...
Onda joq jyn men saytan órip jýrgen.
Aghashqa atyn baylap kólenkelep,
Aqan ghoy anda-sanda kelip jýrgen.

Aqanday osy tauda seri jýrgen,
Su iship, tauda shie terip jýrgen.
Qayynday minsiz, tauday taza jigit,
Kóng -qonyr, bylapyttan jerip jýrgen.

Jasynan iyelengen balasynday,
Talpynyp Kókshetaugha anasynday.
Kóline betin juyp, at suarghan
Arqanyng bir siqyrly ainasynday

Súrsha tal -súlu qoldyng salasynday,
Qyp-qyzyl qayyn-qyzdyng balasynday.
Jamylghan janat ishik, móldir súlu,
Kózining Kókshe kóli sharasynday.

Kisi emes Aqan tórde biylik aitqan,
Úry emes, auyl toryp, el shulatqan.
Molda emes, meshit salyp, zeket alyp,
Nәjisin dýniyening boygha jaqqan,

Ol emes jәne ózining malyn baqqan,
Jalshy emes jәne baydyng otyn jaqqan.       
Kisini it etinen jek kóretin                                 .
Dau quyp, aryz aityp, biyge shaqqan.

Tórening túsyndaghy qasyna ergen,
Ózin el qúrmet qylghan kórgen jerden.
Jerlerdi toqty soyghan topyr qylyp,
Sal sýrey, sanlaq minip, súlu sýigen.

Jýirik at, sonar sayat, qyz-qyrqynmen
Ómirdi ótkizgen jan óz yrqymen.
Ómirding ashy emes, túshysynda
Qyzyqtap jigit oiyn, qyz kýlkimen.

Sanlaq ed shyqqan mynnan, ozghan jýzden,
Kóp súlu kózin sýzgen kýndi ótkizgen.
Qyzyqtyng aidynyna qúlash úryp,
Armansyz qazday qalqyp, quday jýzgen.

Solardyng kele-kele jany bezgen,                      .
Ómirde әlsizdigin әbden sezgen.
Sezgir jan, nәzik kónilin azap alyp,               .
Jabyrqap japan týzdi jalghyz kezgen.          

Kisi emes kóp qatyndy ýiirlegen,
Bolghan joq bir pendege tii degen.
Tekti qús tazalyqty qolyna ústap,
Armany-aq súlulyqty sýi degen.

Adamnan, ainaladan, kýiirkeden,
Boy tartyp el ishinen jiyirkegen,
Bezingen birjolata taghy bolyp,
Aulaqtap әsem tauda jýrumenen.

Súlulyq jerden ónip, kóktem jaughan,
Tapqan ol tynyshtyqty taza taudan.
Shomylyp móldir kólge, ormanda úiyqtap,
Jaqsy jer júmbaq janyn ayalaghan.

Qaraghay, qayyn, taldar-qalyng orman,
Tau men tas jeke jangha bolghan qorghan.
Qiqulap óleng aityp, kýiler tartyp,
Seri ýshin qús, kóbelek qylghan duman.

Taza tas siyaqtanghan kýmis kesek.
Japyraq sekildengen taza tósek.
Jýregin juyqtasa jaralaghan:
Kir ómir, tiken túrmys, uly ósek.

Aqandy sol kýndegi sopy desek,
Ásem tau oghan qúbyla, Mekege esep.
Án- azan, әdemi sóz-namaz bolyp,
Kitap bop kónilin ashqan gýl - bәisheshek.

Búl ózi auylynda az oqyghan,
Alghyr oi, aqyn, әnshi-kóp toqyghan.
Eldi ulap, ólim tilep jalmang qaqqan
Búl em,es bólek edi kóp sopydan.

Kórmegen ilimdi artyq kóp toqtydan,
Ne tapsyn bilgenimen kóp soqyrdan.
Tәnirisi tabynatyn tabighat bop,
Meshit qyp meken alghan kók shoqydan.

Jasynan tuyp,ósip meken qylghan
Jerinen patsha qughan, qala otyrghan,
El inin sugha aldyrghan suyrday bop,
Joyqyn jút- súrapylda malyn qyrghan.

Armandy el aq patshagha aryz qylghan,
Aryzdan borysh basyp, qaryz qughan.
Jer múnyn, elding sherin óleng qylyp,
Aqan da  jannyng biri jany auyrghan.

Jәne de jaqynynan jardy sýigen,
Sol ýshin auyl-aymaq, bezgen ýiden.
«Alam» dep Aqmarqany alas úryp,
Ala almay aqyrynda jany kýigen.
Sol ýshin tau pәleni basyna ýigen,
Tartqan ol tauqymetti bolys, biyden.
Soqpadym onysyna osy arada,
Bar ma dep joldastaryn jazyp jýrgen...

Kýidirip osyndaylar janyn jegen,
Kenesip kelise almay qalyng elmen.
Tilimen jyrdy jattap, jerdi joqtap,
Ol ózin jazalaghan aldmenen...

Súrama onyng bәrin býgin menen,
Tirshilik bolsa taghy aityp berem.
Aqannyng eng ayauly әngimesi-
Tek býgin tarqasalyq «Qúlagermen».

Arqada Aqandy aitqan әngime kóp,
Qylady ony әulie әlde ne dep.
Áulie bolmasa da bezegen jan,
Nelikten? Tarihshylar tabar sebep.

Men ózim seri Aqandy kórgenim joq,
Sózderin, әnin jattap, tergenim joq,
Aqannyng ózin kórgen, sózin tergen
Adamdar aitpas múny ótirik dep.

Serining sýigen jary-Aqmarqasy,
Kólindey Kókshetaudyng jan qalqasy,
Sol ma eken elden aidap әn saldyrghan,
Jýregin kýnde shauyp qyz baltasy.

Asyqqan azap bolyp qyzgha aiqasy,
Qayghymen órtedi me qyz-qalqasy?
Júrttan ba, jarynan ba janyn qinap,
Serini syighyzbaghan el ortasy?

Áyteuir Qúlagerdi minip baptap,
Jalghyz jan japan-týzge ketken aqtap.            
Aq kónil, asqar janyn alyp qashqan
Aramnan, ainaladan kirden saqtap.

Sondyqtan әn shyrqaghan jyrdy maqtap,
«Asylym, Aqmarqam» dep atyn jattap.
«Senderge sýigenimmen kelmedim» dep,
Ormangha, qúsqa, tasqa qyzdy maqtap.

Jete almay armanyna bolyp qapy,
Kýnirentip әnimenen keng aimaqty;
Týlki ýshin tasqa týsken qyran qústay
Bolghan song ketti me eken jany zapy?

Jattalyp Aqmarqanyng auzynda aty,
Telmirip tasta otyryp jazghan haty.
Jary da, joldasy da tek bireu-aq-
Onysy astyndaghy jalghyz aty.

Menshiktep taza búlaq, taudyng tasn,
Mekendep jýrgen deydi kólding qasyn,
Aytady oslaysha aitushylar,
Kim bilsin, әlde ótirik, әlde rasyn...

Tamsantqan әnimenen kәri, jasyn,
Demeymiz elge Aqandy sóz qylmasyn.
әngime Aqan emes, Qúlager ghoy,
osynan bastamaqshy ek sózding basyn.

Endeshe kóldeneng sóz bylay qalsyn,
Qyzyqsyz qysyr sózge kim ainalsyn.
Kónilin kórkem taudyng jaylauyna
Shygharyp, seri saltang kete barsyn.

Asyq bop Aqan joqtap Aqmarqasyn,
Dep biraz jalyn shyghyp, sher tarqasyn.
Janghyrtyp Syrymbetting kýlli alabyn,
Seriniz serpip kókke әn shyrqasyn.

Búlbúldap kómeylerin býlkildetsin,
Kódeler aq ýkisin ýlpildetsin.
Suyryp kók jibekting syrtpaghyn,
Qúlager kók shalghyndy kýrtildetsin.

Suyqta panalasyn nu toghaygha,
Ystyqta kólenkelep saya jaygha.
Jauynda ýngir tasqa yqtap, úiqtap,
Shomylyp jýre bersin Burabaygha.

Bata qyp batqan kýnge, tughan aigha,
Beyshara jýre bersin Burabayda.
Serini «peri» degen qalyng qauym
Ne ghylsyn, bir maqsymdy qudalay ma?

As

Bastaldy әngimening bylay basy,
Boldy oghan jetpis, seksen jyl shamasy.
Arqada Ereymendi meken etken
Kereyde Saghynaydyng bolypty asy.

Qaudyrap appaq quday saqal, shashy,
Qaltyrap jyndanghanday qoly, basy.
Saghynay saptyayaqqa siyip óldi,
Toqpaqtay toqsan tórtke jetip jasy.

Bilmeymin kim ekenin Saghynaydyn,
Kim bilsin, qay jyl ótti,óldi qay kýn?
Maly mol, malayy kóp, qatyny kóp,
Áyteuir boluy anyq, biri baydyn.

Joq bolmas, biri ghana qúry baydyn,
Ózi-nәn bolsa kerek, ruy- aidyn.      
Osy astyng biz aitpay-aq ózi aitady
Bolghanyn әldeqanday súmyraydyn.

Irindep, syghyrayyp eki kózi,
Bolypty Kereyding bir búldysy ózi.
Aldynan dau, auzynan sóz ketpepti,
Aytqanda kereylershe «Dәuding ózi».

Olarsha -jerding beli, taudyng qúzy,
Ata úly, arystanday ker auyzdy.
Bizdershe- hat bilmeytin bir qatty shal
Juan it sýiek bermes, jalmauyzy. 

Qar ketti, kók jetildi, aghash mýlgiy,
Jetipti Saghynaydyng jyly jyljiy.
Qar júqa, qysy jaqsy, jer sony bop,
Sol jyly Arqa elinde bolyp ed kýi.

Qatarlap qaladayyn ýilerdi ylghiy.
Kóshe bop kók maysagha tigilgen ýi.
Aytylghan qystay sauyn, úly dýbir,
Hat alghan neshe duan, bolys pen biy.

Ár elder túrghy- túrghy, alys, jaqyn
Jaratyp kelip jatqan dәmeli atyn.
Bas qosqan neshe duan aqtaryldy as,
Jalpaq júrt týgel estip jatty danqyn.

Áyteuir әudim jerge shaba alatyn
Búla astan qaldyrghan qazaq atyn.
Qalmastan qaladaghy birjevoylar,
Saudager qalydghan joq taghaly atyn.

Kereyding as bolghan song osy shaly
Aghyldy aluan jýirik qosylghaly.
Qaptasty qúmyrsqaday qyrgha qazaq, .
As emes, shegirtkening josylghany.

Qaraótkel kelip jatyr, Qarqaraly,
Kereku, Bayan, Semey, Torghay-bәri.
Jetisu osynda kep qúiyp jatyr,
Arqagha aunap shókti Qaratauy.

Ár jaqtyng qoshqarlary, marqalary,
Ár jerde auyr qotan, alqalady.
Jiyldy Saghynaydyng sorpasyna,
Asyn jep, atyn shaup tarqaghaly.

Ár elding búqalary, ógizderi,
Qyzyl kóz, saba qúrsaq-semizderi,
Jerlerden jarty ay jýrip kelgender bar,
Kelipti bәlenshe de degizgeli.

Deymiz be oslardy neni izdedi?
Jyn qudy astyn etin jegizgeli.
Arqagha audaryldy as degenge
Laqyldap Balqash, Aral tenizderi.

Jan-jaqtan aghytyldy sabany artyp,
Týsirip, dýrildep jýr tabaq tartyp.
Kisige shypyldady aq ordalar,
Qalyng at er-túrmany etip jalt-jalt.

Baylanghan qys bordaqy domalantyp,
Soyyldy talay mertik, talay shartyq
Solargha bir súghyndy súrpaqbaylar,
Mal soyyp, tabaq tartyp, sorpa qalqyp.

Arqanynng jazy jibek, jeri saya;
Qonyr jaz samal soqqan kýn jylmaya.
Qazaqty asqa kelgen Arqa kýtti,
Su berip bal búlaqtan, kilem jaya.

Tәtti jal, qazy, qarta maya-maya,
Damylsyz dastarqandy jýrgen jaya
Jigitter tanymy joq, tabaq tasyp,
Bolghansyp terlep-tepship, baya-shaya.

Shaldargha bylsh-bylsh qaqyrynghan
Sar qymyz salqyn ýide sapyrylghan.
Qalyng top, qara qúryq, qamys kisi
Tolyqsyp, jeldi kýndey japyrylghan.

Ár elding dәriptegen batyrynan,
Aqsaqal at әkelgen ata úlynan.
Bireudi bilmese de nәn desedi-
Shirenip nasybaydy atuynan.

Bir ýide túzdyqtaghan tәtti tabaq,
Bir ýide et tartylmay qaqqan jalaq.
Bir ýide tabaq teuip etke ókpelep,
Boqtasyp bir ýy jatyr jerdi sabap.

«Shormannyng Oqasy!» dep shapty antalap,
Bir ýidi qyrghyz aldy-Shabdan manap:
Oyazy Qaraótkelding Izmaylov
Bir ýide lәilip otyr iship araq.

Jiyngha oyaz mingen bir arghymaq
Tynshymay mamaghashta túr qarghylap.
Túqymy tobylghyday tor qasqanyn,
Alynghan fransuzdan anglo-arap.

Býgilip bauyrynan, jýirik jarap,
Jan-jaqtan kelip jatyr ne jeldi ayaq.
Kól asqan qyr qazaghy qústay qaptap,
Topyrlap qonyp jatyr ýige tarap.

Bir ýide bәibisheler bauyrsaqtay,
Auyzy etten, maydan damyl tappay;
Sýrtinip sorpan terin jenimenen,
Úzyn kýn istep otyr qarnyn qaptay.

Kelinshek-jas jauqazyn, sarymsaqtay,
Qyzdar da pisip otyr qauynshaqtay;
Aq tamaq, alma betti arular jýr
Qydyrtqan baqalshylar sabynshyqtay.

Bir ýide qobyz dausy shymyraghan,
Kýnirenip keyde, birde ynyldaghan;
Bir kezde bebeu qaghyp, kýshiktey bop
Qynsylap, synsyghanday kýy jylaghan.

Bir ýide dombyra da ynyranghan,
Qyr kýii qúldyraghan, búldyraghan;
Qos ishek « Qosbasardy» sylqyldatyp,
Jýrekti júlyp jeuge kýy jyndanghan.

Et asyp, pyshaq qayrap, maldy qyrghan,
Kedeyge sonda yrza emes bay antúrghan.
Jalghyz-aq búl jiynda malshylar joq,   
Ansaghan as etine qoyshy qyrdan.

Albasty Arqadaghy aby jylan-
Molda otyr ysqyrynyp  oqyp qúran;
Atty arbap, atan jútyp jatyr molda,
Qúranmen jem týsirip juan-juan.

Týlkisin sanap qystay púshpaqtaghan,
Bir ýide bir daraqy qús maqtaghan.
Saudager mata satqan sóz qatyp túr
Qyljaqtap bir toqalgha túshtaqtaghan.

Bir ýide ólenshi otyr júrt maqtaghan,
Sóz satyp, tiyn tilep eldi aqtaghan.
Toltyryp sýiek-sayaq dorbasyna                          
Bir qora qayyrshylar jýr qaptaghan.

Kәri aqyn kijinedi ónmen qaghyp,
Bala aqyn sar masaday jatyr shaghyp;
Eki jaq ereuildep kerisip túr,
Dattasyp birin-biri atyp, qaghyp.

Qolyna ya bórik, ya túmaqty alyp,
Aqtaghan at ýstinen siyaqtanyp,
Jarshylar jaghy semey jar qaghyp jýr,
Júrt jatyr әr habardy qúlaqtanyp.

Tang atsa shang bermeydi astyng ýiin,
Kýn batsa jan bermeyditirep iyin.
Syltauy as, Saryarqany qazaq basty,    
Qyl saqal, qymyz sasyp, qolpang kiyim.

Osynday bolyp jatty úly jiyn,
Jiynnyng mynnan birin aitu qiyn.
Eti tau, qymyzy kól deuge bolar
Aytqanda tartynqyrap astyng syiyn.

Jýz-jýzden jýrgen jigit dayashygha,
Aq kóbik mingen attyng jayasynda.
Eki aiday Ereymendi et sasytpay,
Júrt malyn jylulaghan ayasyn ba.

San soyys Saghynaydyng búl asyna
Mal qaydan jetip jatyr, rasynda?
Jan-jaqtan top-tobamen tógilgen mal,
Kótergen malyn Kerey ýy basyna.

Mal aidap jan-jaqtan júrt onnan, besten;
Kóp saba kelip jatyr eldey kóshken.
«Joghalghan toqtym bar» dep bay jýginse,
Qoyshygha biyler otyr kesik kesken.

Shyghynnyn, shanyraq aqyng múnsha desken
Bir ýide, starshyndar qúlaq kesken.
Jasauyl anau jerde at audaryp,
Mynau jer jesir dauy dýrildesken.

Jiylghan kóp kýshigen әrbir tústan,
Qalmastan qargha, qúzghyn týgel úshqan.
Toyattap qazy, qarta, týie kekirik,
Qyp-qyzyl biyler jatyr qymyz qúsqan.

Qap qaryn ýielmender tisi shyqqan,
Ishine et pen maydy istep tyqqan.
Jelpinip aldy-artynan jel soqtyryp,
Ter sasyp, qarnyn qasyp, biytin syqqan.

Sopylar tәspi tartyp, qúman ap jýr,
Ár ýige «Allay haq» dep duana jýr.  
Kempiri Saghynaydyng opyrandap,
«Ket-ket!» dep duanany qualap jýr.

Qarghalar qyzyl kórgen antalap jýr.
May shaynap jambastardy janqalap jýr.
IYtinip et ýilerge it pen jetim
«Qay jerden qaghamyz» dep bayqap-aq jýr.

Myrzalar kýmis túrman shalqalap jýr.
Kedeyler otyn shauyp arqalap jýr.
Kýnirentip Saghynaydyng kәr molasyn,
Osynday as bop jatty Arqada bir.

Qúlager

Qayyryp qystay baptap Qúlagerdi,
Osy astyn  daqpyrtyna Aqan keldi.
Mingizip bәige bala jaytandatyp,
Aulyna as bergennin   taqau keldi.

Aragha alty qonyp, alys jerdi
Alyp ed jaylap jýrip Aqan seri.
Habary  Qúlagerding osy jaqqa
Kelushi  ed emis-emis kópten beri.

Kóz tigip, túrghan kýtip Kókshetaugha
Dayashy shapty aldynan qarsylaugha.
«Qosh keldin, seri!» degen sәlemmenen
Týsirdi Aqandy  әkep aq otaugha.

Degendey; sheshen - daugha, batyr -jaugha,
Jýirikti-bәigege dep baghalauda.
«dýldýli Kókshetaudyng keldi-desti,-
Top jarghan talay elge salghan saugha»-

Kermege qoydy baylap Qúlagerdi,
«Manaydan jan jýrmesin» dedi seri.
Kózinen nege tasa qylsyn Aqan,
Irgeni at jaqtaghy týrgizdirdi.

Degene «Kókshetaudan Qúla keldi»,
Kóruge yntyzar bop el jýgirdi.
«Bireuding til men kózi tiymesin»-dep
Dúgha oqyp, Aqan jerge týkirindi.

Dabysy búryn jetken Kerqúlanyn,
Degende «Keldi» týrdi el qúlaghyn.
As tegis aldy, artyna qaldy ýimelep,
Kóruge Kókshetaudyng Ker pyraghyn.

Jiylghan Arghyn, Kerey jan-jaghyna,
Kermede qalghyp túrdy arda Qúla
Ne synshy, ne qyraghy-jiylghan jan
Kózdering qaldy sýzip sanlaghyna.

Salbyrap túr Qúlager baylauynda,
Qarasyp Qúlanyng bas, ayaghyna:
-Osy ma, Qúlagerin?-desedi júrt,
-Jýirigi januardyng qay jaghynda?
-Salpy erin, sala sýiek, salbyr tirsek.
-Qatybas, qanshyr moyyn, it óndirshek.
-Bitimi oiqy-shoyqy, orda shorqy,
-Pishkendey januardy olaq ólshep.

-Almaydy mynau bәige jylqy kórsek,
Kók eti kedir-búdyr, bólshek-bólshek.
-Kókshetau sholaghyn da maqtaytyn el,
Osyghan it bolayyq bәige bersek.

-Qúlagha minip qoyan atar edim.
-Men múny jýrginshige satar edim.
-Bolghansha asqa kýlki « at qostym» dep,
Ýiimde tynysh qana jatar edim.

-Qoyshygha men mingizip qoyar edim.
-Semirtip men soghymgha soyar edim.
-Kempirding azasyna әkep salyp,
Bata oqyp, et, qymyzgha toyar edim.

-Sýiegi-siyr sýiek, qiqy-jiqy,
Sal bókse, jazyq bauyr, úzyn túrqy...
-Osy ma danqy shyqqan Qúlager?-dep,
As tegis Aqan atyn qyldy kýlki.

Synshynyng kelip kórdi otyz-qyrqy,
Kýrenbay kórip dedi: «Jaman súrqy,
Aldynan úmtylghanda ang qútylmas,
Artynan jónelgende jetpes jylqy!»

Sózine Kýrenbaydyng júrt tang qaldy,
Ne synshy, ne súnghyla ortagha aldy.
Jylqynyng qyraghysy, shejiresi-
Kýrenbay kózin sýzip túryp qaldy.

Kýrenbay kózi túnyp kóp qadaldy,
Aynalyp aldy-artyna kózin saldy.
Estuge Kýrenbaydyng baylau sózin
Tarqamay kópting toby túryp qaldy.

Kýrenbay kórip túryp artyn, aldyn:
«Januar jýirigi eken jylqy maldyn,
Jeri úzaq, kýshi aldynda óren jýirik,
Bitimi ózi aityp túr januardyn.

Kelisken keskin mynau, omyraudyn
Ózi aitar: qaratam,-dep-qazaq qaumyn.
Som ayaq, byrtyq baqay, bolat túyaq
Tasynday shúbar ala Kókshetaudyn.

Tәuet bas, qamys qúlaq, quarghan jaq,
Qúlan jal, búlan moyyn, qoy jútqynshaq,
Qoyan jon, jazyq jaya, jauyryndy,
Qús topshy, qos shyntaghy qalqynqyraq.

Sinirli, jer sogharly, ayaghy tik,
Týlki tós, tazy tize, it jilinshik,
Shashaqty, shaqpaq etti, alasa úrshyq;
Qúndyzdyq qalay bitken qúiryqqa dýp?

Qoqannyng jibegindey jenil qúiryq,
Ne qoi, ne bolmasa emes súiyq!
Bútynyng arasynan el kóshkendey,
Jambastyng basy deldek, quys qoltyq.

Shýideli, shoqtyghy órgek, shiderligi,
Serke san, jelmayaday tilersegi;
Tau jelin tartsa jútqan talys tanau,
Tynysty kende jatyr kenirdegi.

Jýrse de jazday qúry bolmaydy toq,
Kez jarym keser basta kesim et joq.
Qaqpan bel, qalbanayly, ýngir saghaq,
Shapsa jel, minse jaysan, túrsa selsoq.

Qanynda shyghysyng men batysyng joq,
Aghylshyn arghymaqtyng shatysy joq.
Qashannan qazaghymnyng qoltumasy,
Araptyng dýldýlining qatysy joq.

Manghúldyng mes aty emes túqyrynghan,
Búl taza shved, shotlan túqymynan.
Januar shepsa jýirik, minse berik,
Ozbaydy jýgirgende jylqy múnan.

Sýiegi januardyng jylqydan jat,
Búl emes tekejaumyt, ne qazanat.
Kýikiyip kózge qorash kórinse de,
Shapqanda shaldyrmastay biter qanat.

Ekpini ýy soqqynday pysqyrghanda,
Shaldyrmas kókten qúsqa, jerden angha.
Jyqpasa jalghyz qazyq januardy,
Búl әzir jetkizbey túr jylqy malgha.

Búl túlpar kelip túrghan әbden baby,
Salbyrap túrghanyna deme «jaby».
Mandayy jarqyrap túr januardyn,
Ashylyp túr osy asta múnyng baghy.

Kózimning kóbeymese býgin aghy,
Esimnen janyltpasa saytan taghy.
Eger de shyn jylqyny  men tanysam,
Haq múnyng qyryp-joyyp bәige almaghy!»

-Pәli! At tanydyn!
-Taptyn, sóz-aq!-
Dep ony ózge qazaq etti mazaq.
-Kómbede kórisermiz, asyqpandar!
Sol kýni Qúlagerding sóiler ózi-aq!

Sol kýni Qúlagerding aitar ózi-aq,
Qayteyin onan beri sózdi qozghap.
Qazaqy qoldyng jýirik jylqysy osy,
Sau emes tanymaghan múny -kózi aq.

Sony aityp kete bardy sol Kýrenbay.
Aqandy ortagha alyp by menen bay:
-Jarqynym, jalghyzbysyn?
-Eling qayda?-
Dep jatyr jabyrlasyp jónin súray.

-Eline sauyn aittyq bizder úday,
Toymadyq kelisine sening múnday.
Jetelep jalghyz atty jeke kepsin,
Eshkimdi Qarauyldan joldas qylmay,

«Eli emes, Kókshetaudyng aty keldi,
Ne kerek onan basqa?-dedi Seri.
Qúlager qosatynym, atym -Aqan,
Taratsyn, jarshy qayda, shaqyr beri!»

Aqannyng aituymen jarshy keldi,
Ol da bir zar qaqsaghan arsyz edi;
Atynyng jayyn Aqan aityp berip,
«Osyny júrtqa habar salshy!»-dedi.

Kóktúighyn tyighan jýirik osy jaqty,
Bermesten bes jyl bәige kele jatty.
Jiynda neshe duan jýirik jighan
«Shappay ber, bәigemdi!»-dep talay aitty.

Jar salyp shauyp jýrip shartarapty,
Qúlager kelgendigin jar taratty.
Qúlaghy Qúlagerge qanyq shirkin-
IYesi Kóktúighynnyng ishin tartty.

Altayda úrpaghy bar Begaydardyn,
Búlar da bir biyigi bitken nardyn.
Balasy Begaydardyng Batyrash bar-
Ór kónil, juan keude, biri ausardyn.

Atty aittyq jogharyda bir Kóktúighyn.
Ákelgen asqa Batyrash sol jýirigin.
Qaghatyn qanattyny óren jýirik,
Qoymaghan qyrdan jylqy búl bir qyrghyn.

Bermesten kele jatqan jangha bәige,
Bәige alghan keyde jetim, keyde týie.
Siltidey Saryarqany tighan túlpar,
Bәigeni búl asta da berem-dey me?

IYesi Batyrash bir keppe keude,
Úr-kóppe, tomyryq minez, namys berme;
Osy asta saghy synyp, baghy taysa
Ol ózin dap-dayyn túr «óldim» deuge.

Shulatqan arghyn elin, Arqa halqyn,
Estigen Batyrash ta Qúla danqyn.
Satylap súrap edi kisi salyp
Qolyna týsiruge Aqan atyn.

Jambygha, jesir, malgha shaghyp narqyn;
«Bolam-dep-qúda, tamyr kónil jaqyn»
Qyzyghyp Qúlagerge neshe jylday
Jiberip Jeksenbaydy qolqalaytyn.

Jýregi jaralghan er jýirikpenen,
Seri Aqan súrauyna iylikpegen.
Sonan song kegin saqtap ketken Batyrash,
Ýkilep Kóktúighynyn «jýirik» degen,

Kók, Qúla-eki arys ta jýirik degen,
Dәl múnday ózge jerde kiylikpegen.
«Kelipti Qúlager at» degeninde,
Mәni sol Batyrashtyng kýibiktegen.

Ólgende Saghynay shal el shulatqan,
Kóktúighyn sonan beri ishin tartqan.
Súly jep, sýt simirip mәpelenip,
Beldeude osy Kók at qystay qatqan.

Kóktúighyn kýnirentip talay shapqan,
Bәige alyp shapqan sayyn alghystatqan;
Osy asta bas bәigeni oimen alyp,
Batyrash kópten beri ýide jatqan.

Niyetpen dәl osynday Kók at kelgen,
Qashannan «qap»!- dep azu basyp jýrgen.
Qúlager Kókshetaudan kep qalghan son
Qyzghanyp Batyrashtyng ishi órtengen.

Eli shet, ruy jat, jalghyz elden
Asqa Aqan at qosyp túr alys jerden-
Barlyghy Batyrashqa boldy tolghaq,
Qauip iylep ajalynday Qúlagerden.

Eges

Kólenke ýi, kýrpildetip saba pisken,
As qanday әngimeshil qymyz ishken.
Ánshi Aqan әsem әnin ayaghan joq
Jiylghan dauysyn súrap mәjilisten,

Aq otau topyrlady Aqan týsken,
Qalyng júrt ketti kerip syrttan, ishten.
Shyghady Aqan dausy inge talyp,
Bezelgen ghashyq jarmennn, qyran qúspen.

«Oy qalqa, bizding kónil qeyda jatyr,
Tolqyghan on tórtinshi aida jatyr.
At túrsa, atang túrsa kóz salmaymyn,
Arghymaq, asyl túqym tayda jatyr.

Hosh iysi jadyratyp kónil ashqan,
Aq qúiryq, mәmileli shayda jatyr.
Gýl shashaq. Jasyl jibek jaylauynda,
Kónilim el qonbaghan sayda jatyr....»

Án tәtti Aqan salghan Arqadaghy:
«Ýsh toty», «Aq sausaq», «Aqmarqalary».
Salghanda «Syrymbettey» sýiikti әnin
Qasyna jiylghan júrt tarqamady.

Arqanyng jýirigindey әn salady,
Órge aidap, baryp-baryp jaltarady.
Týiilip týlki kórgen qyrandayyn,
Qylmandap qos qanatyn qomdanady;

«Jayyqtyng aq týlkisi araldaghy,
Aldymnan sen bir shyqqan maral-daghy;
Pormyna tónkerilip, jaydym qanat,
Sharyqtap aqiyqtay Oraldaghy.

Ertisting qúba taly sekildenip,
Aldymnan shyq mayysyp, búral daghy.
Qyzyl gýl sen bolghanda gýlbaqshada,
Biz búlbúl kýiin shertken Irandaghy.

Qiyanyng qiynynda túrsang daghy
Qighashtap qanatymdy qonam daghy....»

Asyrghan aighay әnin alty qyrdan
Ákesi asqaq әnning әnshi Birjan
Aqanday mayda kómey, nәzik emes,
Qúlaqtaghy Birjan ashy inmen qyrghan.

«Ýsh toty», «Kókshetauym», «Ahau, arman»
«Jaydarman», «Jayma qonyr», «Ker qashaghan»,
«Oy, erke», «Meylin-meylin»-degenderdin
Bәri de-Aqan baptap salatyn in.

Baqyrmay doibyrany kókke búlghap,
Aqquday әsem dauys-ýn synghyrlanhp;
Qyshuyn janynyzdyng mayda qasyp,
Terbeter jan kónilin biyazy yrghaq.

Kóksheden qúiylghanday bir bal búlaq,
Tәtti әnge halyq qandy, el susyndap.
Soqqanday jazdyng jelng arqa jaqta,
Eljirep jýrek әnge, jusap qúlaq.

Ándermen әsem-әsem Aqan serin,
Qaratty auyzyna astyng elin;
Ólenge súlulyqty qosty talay;
«Aqmarqa», «Ardagerim», Tastýlegim.

Dep;»әnshi tym titti eken tómengi eldin»
Úmytty ózge әnshilnr óz әnderin.
Mashyqtan Aqan inge qosyp otyr
Ózining aityp jýrgen ólenderin;

«Toryny talgha baylap mingen qanday
Ýkilep, әsemdetip jýrgen qanday?
Túsynan qyzdy auyldyng әn shyrqatyp,
Qalqana qúryp jýrgen sýlder qanday?

Sóz salyp qalqa jangha jengesinen,
Qúrbynmen sypayy, oinap kýlgen qanday?
Isharat, әzilmenen sóz qatysyp,
Qyz syryn jengesinen bilgen qanday?

Sylanyp sal toryny mingen qanday?
Say qúldap, jardy kýtip jýrgen qanday?
Bir syigha toryshany baylap tastap,
Artyna aqboz ýiding kelgen qanday?

Alandap, alabúrtyp túrghanynda
Aldynnan qarsy shyqsa aqsha manday....
Qalqashyng qosylghanda atqan tanday,
Kóniling shalyqtaghan shattanghanday!...

Jamylyp ekeu-ara bir kórpeni,
Bastasyp tar tósekte jatqan qanday?
Sol jerde aitylmaghan syr qalar ma,
Mysaly abdyra ashyp aqtarghanday.

Aqyryn ýiden shyghyp tang aldynda,
Baylauly tor qúnandy tapqan qanday?
Shalbyryn sal torynyng qyzgha ústatyp,
Shaqshany erge qaghyp atqan qanday!

Oylasang búl dýniyele ne qyzyq bar,
Qasynan qalqa jannyng attanghanday!
Aulyna ólendetip sen aitasyn,
Bәigeden atyng kelip maqtanghanday...»

«Aq shashaq», «Jayma shuaq», «Kerbez kerim»- 
Aqannyng asty úiytty osy әnderi.
Ásem tau, at qyzyghy, ashyq oty,
Án bolyp qyran qústyng qu ilgeni.

Soqqanday Syrymbetting salqyn jeli,
Otyrdy duman qylyp, shalqyp Seri.
Jat elding jana әnine Sonyrqasyp,
Otyrdy «Oy, pәle-aylap» astyng eli.

Qyzyqtap Aqan salyp әr týrli әnge,
Mәjilis bop otyrdy, elge әngime.
Án toqtap, Aqan sózge ainalghanda,
Auysty júrt anyzy Qúlagerge;

-Quanyp qaldyq sizding at kelgenge,
Qúlany danqy shyqqan ap kelgenge.
-Atynyz búryn kezdespegen shyghar
Altayda alghyr túighyn Kókpenen de?

-Kóktúighyn kópting aldyn bermey aq túr,
Ózge mal onan ozyp kelmey aq túr.
Shaptyrmay jiyn sayyn bәige súrap,
Baq-talay Batyrashta, órlep aq túr.

Yrysy januardyng taymay aq túr,
Batyrash aruaqty órge aidap aq túr.
Aldyna әli kýnge jylqy salmay,
Baqytyn bar jýirikting baylap aq túr.

At shapsa ishimizde, syrtymyzda
Kóktúighyn jetkizbey túr jylqymyzgha,
«Bas bәige Batyrashtyng sybaghasy»-
Dep tegis qoydy úigharyp júrtymyz da...

Alyp jýr aruaqsyz da, qúdaysyz da,
Qúlanyng baqytyn siz de synaysyz da...
Estushi ek Qúlanyng da kópten danqyn.
Qúdaydan Kók ozbauyn súraysyz da.......

-Estigem búryn danqyn Kók nemenin,
«Altaydyng júirigi onan joq» degenin.    
Jolyqpay iyesine jýrgen bolsa,
Osy jol Kók sholaqty bókteremin!

Aqannyng osylay dep óktegenin,
«Qúlamnan ozarjylqy joq» degenin.
Jetkizdi Batyrashqa bir qu auyz,
«Qúlagha bókteriler Kók» degenin.

Esitip Batyrash bop búlan talqan,
Kókjaldy qysyp ketti ashu, saytan.
Tepsinip aq otaugha keldi kirip,
Jighan joq ayaghyn da jatqan Aqan.

Qylghan joq ó ó qyrqauynnan qauip,qayqan
Dauysy Batyrashtyng shyqty qatan.
Qamshysyn býktep, sharta jýginip shal
Aqangha sózi mynau sondaghy aitqan;

-Qanghyryp Qarauyldan asqa kepsin,
«Osy asta abiyrym basqa-depsin.
Ózine óz auzynmen biyge iperip,
«Atyndy ózgelering qospa depsin.                             

Atang az Altayymnan qalay kópsin?
Aldymen bәigendi alyp kórgen joqsyn.
Sorpasy Saghynaydyng bu boldy ma,
«Altaydan ozamyn!»-dep ...jepsin.
Altayda men aqiyq úshqan qonbay,
Qaramdy kóre almaytyn sendey torghay.
«Bókterem Batyrashtyng Kók atyn!» dep,
Ottapsyng auyzyna ie bolmay.

Qarauyl qayrat qashan bitti múnday?
Basuym kónilindi tipti onay!
Tórening atyn erttep ósken el en,
Ózine at bitipti au, bayghúsym-ay!

Aqangha batyp ketip shaldyng sózi,
Anyrap alghashqyda qalda da ózi;
U tilmen aldy shaldy shaghyp-shaghyp,
Lap-berme, onyng daghy ot minezi;

-Ángýdik, әkireng qaqqan, albyt sózdi,
....kók eshkining jyrtyq kózdi,
Altaydyng kәr jynynday baqyldaghan,            
Kók saqal, azbansyghan, búl kim ózi?

At bitken Qúlagerdey Aqanyna,
Ol dayyn Kókti jerge taqauyna.
Bәigeden basy kózin su qyp ozbay,
At sening qaray ma eken saqalyna?!

By bolsan, by shygharsyng Altayyna,
Tilimdi terezem teng , tartayyn ba?!
Kógindi bóktermesem atym seniki,
Shapsa da әkeng minip baytalyna!                   

Tútqyshtay óni kýiip qap qara bop,
Batyrash basqa sózdi baptaghan joq.
«Batyryp Batyrashqa jiberdi au» dep,
Tym tyrys ýndemedi tyndaghan top.

Jayrandap Jaysang Aqan qaymyqqan joq,
Jýregin jolbarystan ainytqan joq.
«Jat elde jalghyz jýrmin» dep iymenip,
Bolar dep týbin qalay qayghyrtqan joq.

Júrt sózdi onan әri janghyrtqan joq,
Qanqulap, qanajulap qaghytqan joq.
Nasyrgha shabatynyn bilip jiyn,
Shappaghan bәige basyn auyrtqan joq.

Kógerip Batyrash shal basy qaltaq-
Qaltaqtap jan jaghyna etip jaltaq;
Bile almay ne qylaryn ýiden shyqty,
Halyq ta ketip jatty ýiden tarqap.

Jýiriktey jiyn jarghan qaghyp jaytaq,
Tanghaltyp әn, atymen eldi baytaq;
«Auylym qonghan Syrymbet dalasyna!»
Dep Aqan әn sap jatty basty shayqap.

Jansýgirov I., «Qúlager: Poemalar men ólender»,
«Jazushy»,  1994 j. 256 bet. Ázirlegen S.Dәuitov

«Abay-aqparat»