Halyqaralyq sayasat arenasynda Qazaq elining róline yqpal etushi faktor qanday? Býgingi jas boyyna últtyq mýddemen qatar sinirui tiyis qúndylyqtar nendey? Búl saualdargha bir-aq jauap bar. Eldik maqsatta últty úiystyryp, júrtty júmyldyratyn ómirlik mazmúndaghy pәlsapalyq kategoriya - birtútastyq. Memleket tirshiligining san-salasynda onyng ózindik sipattary bar. Al biz osy týsinikting týpki mәnisin aiqyn angharyp, jete týsinip jýrmiz be?

Halyqaralyq sayasat arenasynda Qazaq elining róline yqpal etushi faktor qanday? Býgingi jas boyyna últtyq mýddemen qatar sinirui tiyis qúndylyqtar nendey? Búl saualdargha bir-aq jauap bar. Eldik maqsatta últty úiystyryp, júrtty júmyldyratyn ómirlik mazmúndaghy pәlsapalyq kategoriya - birtútastyq. Memleket tirshiligining san-salasynda onyng ózindik sipattary bar. Al biz osy týsinikting týpki mәnisin aiqyn angharyp, jete týsinip jýrmiz be?

Fransuz oishyly J.Tiriar geosayasy teoriyasynda «әlemde AQSh-qa qarsy túra alatyn baqtalas payda bolghanda, Europanyng mәn-manyzy joyylady» degen tújyrym aitady. Shynynda, biyl alghash ret 110 jyldyng ishinde Qytay AQSh-ty ekonomikanyng jekeley salalary boyynsha basyp ozdy. Naqtyraq aitqanda, azyq-týlik pen ónerkәsip óndirisi tauarlarynyng kólemi jaghynan. Aqsha dәuiri dәuirlegen kәri qúrlyq ta songhy jyldary qarjylyq daghdarystyng kezek-kezek soqqysyna úrynyp, kýizelisten kóz asha almay keledi. Búl - naqty faktiler. Al amerikalyq ghalym F.Fukuyama «Tarihtyng sony jәne aqyrghy adamy» atty ózining tanymal enbeginde «jahandanu ýrdisi saldarynan Jer sharynyng barlyq aimaghy eng myqty әri iri ekonomikalyq ortalyqqa birlestikter sipatynda tartyla bastaydy» dep jazady. Sipattap aitsaq, atom yadrosyna elektron bólshekterining ózdiginen tizbektelip, jinala qalghany sekildi. Mine, atyn estigende janyndy jahannamgha jiberetin sekildi әser alatyn әlem elderining jahandanudan qorqatynday jóni bar-aq eken. Óitkeni onyng bir el týgil, býtin әlemdik tәrtipti, tipti әlemdik basqaru formasyn ózgertuge osynday zor yqpaly bar. Songhy jyldary әlemde Europalyq odaqty qospaghanda, ASEAN, BRIKS siyaqty iri birlestikter qúryldy. Demek, Fukuyama aitqan dolbar shyndyqqa ainalyp, Jer sharynda iri ekonomikalyq ortalyqtar boy kótere bastady. Osynday әlemdik kóshten ilgerilep qalmas ýshin de bizding aimaqta 2009 jyldyng 1 qantarynda Euraziyalyq odaqtyng irgetasyn qalaushy Keden odaghy qúrylghan-túghyn. Demek, búl odaqty qúrudan bizding ainalyp ótuimiz mýmkin emes edi. Onda da oghan ýlken dayyndyqpen keldik. Álemdegi geosayasy jәne geoekonomikalyq faktorlardy esepke ala otyryp, asa boljampazdyq tanytqan Elbasymyz 1994 jyly nauryz aiynda TMD kenistiginde jana integrasiyalyq birlestik - Euraziyalyq odaqty qúru turaly úsynysyn alghash ret jariyalaghan bolatyn. Biyl 1 qantarda Keden odaghy kezekti Birynghay ekonomikalyq kenistik satysyna ayaq basty. Osy jaghynan alghanda, elimiz әlemdik geosayasy birtútastyqqa kirigip, júmylyp jatyr. Búl - elimizding әlemdik geosayasy tәrtibindegi birtútastyq faktory.

Ekinshiden, eger adam kapitalynyng sapasyn arttyrmasa, onda múnday birlestikten payda bolmay qaluy әbden mýmkin. Múnday jaghdayda bilektilerding әmiri jýrip túrghan myna dәuirding qúrbanyna ainalyp ketu qaupi de tuyndaydy. Sondyqtan bizge bәsekege qabiletti damyghan elderding qataryna qosyludyng qatang talaptaryn qaltqysyz oryndau qajet.

Osy jaghynan alghanda, Elbasymyzdyng 2007 jylghy «Jana әlemdegi - jana Qazaqstan» atty halyqqa Joldauyndaghy «Tilderding ýshtúghyrlylyghy» atty mәdeny jobany kezen-kezenmen iske asyru turaly úsynysyn ómirlik qajettilikten tuyndaghan iygilikti is dep bilgen dúrys. Yaky býgingi qazaqstandyqqa memlekettik tildi, orys tilin jәne aghylshyn-shany birdey alyp jýru mindet. Onsyz damuymyz tejele beredi. Múny elimizding tildik birtútastyq faktory deymiz.

Ýshinshiden, ekonomikalyq birlestikting irgesin tas-týiin bekitu ýshin qazirden importqa tәueldilikti azaytyp, óz óndirisimizdi arttyrugha basymdyq berildi. Ol ýshin Ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy qabyldanyp, negizinen, ónimi eksportqa baghyttalatyn óndiris oshaqtaryn týze bastadyq. Sondyqtan býgingi tanda «bilim beru» úghymynyng maghynasy da, qoldanylu ayasy da búrynghydan әldeqayda kenip, әleumettikten ekonomikalyq sipatqa úlasty. Álemdik óndiristegi innovasiyalyq jәne jana tehnologiyalardy iygeru boyynsha ghylymy negizdemeler qaytadan qarastyryla bastady. Ótpeli kezende mәrtebesi kýrt tómendegen tehnikalyq-injenerlik mamandyq-tyn, kәsiby tehnikalyq uchiliyshelerding jaghdayyn onaltugha airyqsha kónil bólindi. Ol ýshin arnayy bilim modeli jasaldy. Elimizding irgeli joghary oqu oryndary janynan әlemdegi elektronika, tehnika jәne aqparattyq tehnologiya salasyndaghy atyshuly, myqty kompaniyalardyng ókildikteri ashyla bastady. Sonyng nәtiyjesinde, Tәuelsizdik alghan bastapqy jyldarghyday zanger, qarjyger sekildi gumanitarlyq mamandyqtar «sәnnen» aqyryndap shyghyp, tehnokratiyagha jol keninen ashyldy. Tipti býginderi biylikting ózine tehnokrat mamandar kóptep tartylyp jatyr. Osy jaghynan alghanda, býgingi tanda bilim beru salasynyng negizgi potensialy ónerkәsip sektorynda tyng janalyq pen eren erlik jasauy tiyis әmbebap ta jan-jaqty tehnikalyq mamandardy dayar-laugha júmyldyrylyp otyr. Demek, bilim beru salasynyng birtútastyq kategoriyasy elimizding damu strategiyasy - ÝIIDB ayasynda tehnokratiyany damytugha baghyttalghan.

Tórtinshiden, býginderi kez kelgen damyghan memleket ekonomikalyq sayasatynyng basty baghytyn jergilikti halyqty otandyq tauar men ónimdi tútynugha shaqyru retinde qarastyrady. Tipten qazir Europanyng birqatar memleketi naryghyn keninen jaulay bastaghan qytaylyq tauarlardyng jarnamasyna tyiym salyp ta jatyr. Yaghny juan memleketterding biyligi men halqy naryqtyq qarym-qatynasta jatty jarmastyryp, bótendi basyndyryp qoymau sayasatyna kelgende dausyz kýsh biriktiredi. Endeshe, makroekonomikagha yqpal etushi faktor - sauda men tútynysta jergilikti tauarlardy tútynugha basymdyq beru ýshin bizding memleketimizding de birqatar sharalar qabyldap, ony týrli zannamalyq aktilerge «qazaqstandyq qamtu» normasyn engizu arqyly nyghaytuyn zandy dep bilgen dúrys. Búl talap jergilikti ghana emes, sonymen qatar múnay men gaz sekildi tabysy mol sektordaghy sheteldik kompaniyalargha da mindetteldi. Yaky makroekono-mikalyq sayasattaghy birtútastyq kategoriyasy tek ózimizding últtyq brendtegi ónimdi tútynudy jarnamalaydy.

Qazaqta «Tәrbie - tal besikten» degen jaqsy sóz bar. Sózine, ózine qarap qazaq atam kez kelgen jastyng tegin bayqap, bagha beredi. Biraq kenestik dәuirde úly babamyzdyng osynday úlaghatty sózderining birining maghynasy búrmalansa, birining mәnisi joyyldy. Kerisinshe, kenestik iydeologiya qazaqty basqasha tәrbiyege aldy. Mәselen, KSRO-nyng songhy yshqyny-syndaghy jyldary «Betpaqtyq - ekinshi baqyt» degen orys shovinizmining qanatty sózi qoghamgha tereng sinirildi. Sol kezde «Berseng qolynnan, bermeseng jolynnan» deytin orys shovinisterine úqsas tәrbiyedegi jastar legi kóbeydi. Búl, mýmkin, sayasatta óreskel qatelik retinde baghalanghan «qayta qúrudyn» «jemisi» de shyghar. Biraq býgingi tanda memlekettik basqaru formasiyasy kýrt ózgeriske úshyrady. Tәuelsizdik alghan jyldary naryqtyq jolgha «jabayy» týrde kóshtik. Tyiym salynyp kelgen, halyqqa mýlde jat dýniyeler elimizge lap qoydy. Bir ortalyqtan basqarylghan bilim, ghylym sekildi әleumettik salalar abdyrap qaldy, qysqasha aitqanda, olar uaqytsha «ýzilis» aldy. Sondyqtan Tәuelsizdikting bastapqy jas buyny tәlim-tәrbiyesindegi olqylyqtardyng boluy zandy da shyghar. Degenmen býgin el bolyp ensemizdi tiktep, halyqaralyq arenada rólimizdi tәuelsiz el retinde nyghaytyp, damu boyynsha aldymyzgha ýlken ambisiyalyq maqsattar qoydyq. Sondyqtan býginderi ozyq oily, tereng bilimdi, kórkem minezdi jas mamandar tәrbiyeleu ózektilik tanytyp otyr. Úly Abay «Jan tazalyghy - aqyl-oydyng kepili» degen. Demek, enbek naryghyndaghy bәsekelestik keshegi dýbara betpaqtardy kótere almaydy, býgingi jas mamannyng myqty jarnamasynyng basty kórsetkishi - aqyl-oyynyng úshqyrlyghy men janynyng tazalyghy. Búl - últtyq tәrbie men kadr sayasatyndaghy birtútastyq faktordy aiqyndaushy kategoriyalar.

Mine, geosayasiyden bastap, otbasylyq dengeyde jogharyda atalghan osynday birtútastyq faktorlary boyynsha Qazaq elining últ pen úlysy úiysqanda ghana halyqaralyq arenadaghy shoqtyghymyz biyik, bedelimiz qymbat bolady. Osylaysha óz ortasynda mәrtebesi ósken qazaq qamqorlyghyndaghy kóp etnosqa ýlgi bolar kóshbastaushy, memleket qúraushy atyna layyq últ bolyp qana qoymay, ar ilimi men adamgershilik qúndylyqtaryna toly últtyq bolmysymen dýiimdi tәnti eteri sózsiz.

Taqyrypqa kózqaras

Uәlihan TÓLEShOV, sayasattanushy:

- Unitarlyq memleket bolghan son, jergilikti halyqtyng últtyq bolmysy jana sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik trendtermen úshtasyp jatuy tiyis. Yaghny qazaqty qazaq etetin qúndylyqtar tirshilikting barlyq salasyna engizilui tiyis.

Jana oy memleketi atalatyn Singapurdyng bizdegidey asta-tók qazba baylyghy joq. Biraq ol Aziyadaghy azuly memleketterding biri retinde tanylady. Mine, osy memleketting Preziydentinen: «Damudyng osynday jetistigine qalay qol jetkizdiniz?» - dep súraghanda, ol: «Men eshteneni ózgertkenim joq, tek singapurlyqtarda bar dәstýrdi jana liyberaldyq, kapitalistik trendtermen birge jýzege asuyna múryndyq boldym», - dep jauap bergen eken.

Bizding halyq - enbeksýigish, jauapty. Tek bizding mәdeniyetke jana sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik trendterdi kiriktiru qajet. Biz ýlkenin syilaghan, jetim-jesirin jylatyp, jautandatyp, eshkimge qaratpaghan halyqpyz. Osynyng bәrining ózindik últtyq jón-joralghysy bar. Yaghny býgingi teng qúqyqty keshegi últtyq etnikalyq jýiege engizu kerek. Bizge sóz, senim, ar-namys tazalyghy joghary sapa kórsetkishi bolyp sanalghan. Sondyqtan bizde sózding ótimi men salmaghy saqtalghan. Búl - ýlken artyqshylyq. Ony sayasattan bastap, barlyq baghytta paydalanu kerek. Áytpese, kóp elderde sózding qadiri joq, kózing qalt ketse, zúlymdyq jasaydy, ony dәleldemese bolghany, oghan arlanbaydy da, namystanbaydy da. Mine, osynday Batystyng qúndylyqtary songhy kezderi, ókinishke qaray, bizding qoghamgha dendep enip keledi. Oghan tosqauyl bolatyn bizde myqty últtyq bolmys bar. Sony qalqan etuding bizge memlekettik dengeydegi tetigin jasau kerek.

Kәmshat SATIYEVA
«Alash ainasy» gazeti