5.
Endi osy tergeu isindegi ýshtikting sot ýkimin tolyqtay keltiremiz. Áriyne, keybir adamdardyng aty-jóni sizderge birinshi ret kezigui mýmkin. Onyng basty sebebi, bizding múqym is barysyn tolyq keltiruge eshqanday da mýmkindigimizding bolmaghandyghynan edi.
«Qauly ettik:
1.    Baytúrsynov Ahmet,
2.    Dulatov Mirjaqyp,
3.    Espolov Myrzaghazy,
4.    Ghabbasov Halili,
5.    Ádilev Dinmúhamed,
6.    Aymauytov Jýsipbek,
7.    Birimjanov Ghazymbek,
8.    ysupov  Ahmet-Safa,
9.    Kenshimov Mәdibek,
10.    Toqmanbaev Baqay,
11.    Ábdikeev Bitimbay,
12.    Ábdikeev Pittibay,
13.    Baydildin Ábdirahman
A T Y L S Y N.
14.    Biytileuov Damolla,
15.    Dulatov Asqar,
16.    Bóltirikov Ospan,
17.    Ismaghambetov Temirjan,
18.    Barlybaev Jarahmet,
19.    Júrqaqov Qúlahmet,
20.    Espolov Esenbay,
eng jogharghy jazagha kesilsin de ol ýkim on jyl konslageride otyru jazasymen aiyrbastalsyn.
21.    Júmabaev Maghjan,
22.    Omarov Eldes,
23.    Úrzabekov Abdolla,
24.    Sәtbaev Ibragiym,
25.    Ádilev Asqar,
26.    Ádilev Ábuәliy,
27.    Ádilev Ábubәkir
on jyl týrmede otyrugha kesilsin.
28.     Bolghanbaev Hayretdiyn,
29.    Baytasov Abdolla  
bes jyl týrmege qamalsyn, ol jaza PP OGPU arqyly soltýstik             aimaqqa sol merzimge jer audarylsyn.
30.     Jәlenov Kәrim,
31.    Kenjimbaev Darhan,
32.     Múratov Tóreqúl,
33.     Ibraev Akbar,
34.    Kәribaev Núrlan,
35.     Baydullaev Aghabek
bes jyl týrmege qamalsyn. Al tómendegi sottalghandardyn:
Baytúrsynov Ahmettin, Dulatov Mirjaqyptyn, Ádilev Dinmúhamedting (Múqysh), Júmabaev Maghjannyn, Dulatov Asqardyn, Bóltirikov Ospannyn, Ismaghambetov Temirjannyn, Barlybaev Jarahmettin, Espolov Esenbaydyn, Múratov Tóreqúldyn, Kenshimov Mәdibekting
enbek mólsherinen artyq mýlikteri tәrgige týssin.
36.    Arghymbaev Múhamediya,
37.     Alin Artyqbay,
38.     Bektúrsynov Bajay,
39.     Mayliyev Erke,
40.     Túrdybekov Ábdirahman,
41.     Múhanov Kәken,
42.     Úlmúratov Tәjibay
ýsh jylgha týrmege (konslaerige) qamalsyn.
Is arhivke tapsyrylsyn.
OGPU-ding hatshysy - qoly."
Osy bir baptardyng qoyyluy barysynda Jýsipbek Aymauytov tergeu isining eng týiitkildi "túlghasy" Dinshe Ádilevpen bir tizimge ilingendikten de, búl túzaqtan jazasyz qútylu mýmkin emes edi. Egerde, basqalargha «qosaqtalghanda», tym qúrymaghanda taghy da alty-jeti jylday jaryq dýniyening dәmin tatu mýmkindigi bar bolatyn.
Alla taghalam oghan múnday mýmkindikti jazbapty.
Osymen OGPU-ding tergeui men soty ayaqtalghan. Alayda arada bir jyl ótken song mynaday qosymsha úigharym shyqqan.

"1931 jyly 8 qantar kýni isti qayta qarau mәselesi tyndaldy, onda mynaday qauly qabyldandy.
OGPU kollegiyasynyng 4/IÝ-30 jylghy myna azamattargha shygharghan ýkimi: Biirmjanov Ghazymbekke, Espolov Myrzaghazygha, Dulatov Mirjaqypqa, Baytúrsynov Ahmetke shygharylghan ýkim kýshin joysyn"- delingen.
Búl tizimge, ókinishke oray, Jýsipbek Aymauytov pen Halel Ghbbasov, Ahmet-safa Yusupov jәne Dinshe Ádilev marqúmdar ilinbey qaldy. Olar opat ketti.

P.S. Alash qayratkerlerine osynday ýkim shygharylyp jatqanda, D.Ádilevting kórsetindisi boyynsha ústalghan jerlesteri, ózining aituy boyynsha - taraqtylar da atu jazasyna kesilip jatty. Sonyng biri - Mәdibek Kenshimov.
Dalanyng osynau kók bórisi arpalysyp ótken ómirining nýktesin bylay qoyypty:
«PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókildigi. Almaty qalasy. № 6.
OGPU-ding Syrdariya okrugtik bólimshessi mynany habarlaydy: PP OGPU-ding orynbasary Alshanskiyding ókimine sәikes tútqyndalghan:
1.    Kenshimov Mәdibek,
2.    Isataev Sapalay,
3.    Imanov Jantóre  - 17/ V-30 kýni Aral tenizi arqyly eki kýzetshimen  OGPU-ding Qyzylordadaghy bastyghynyng qarauyna jiberildi.  
20/V kýni alynghan PP OGPU-ding Kenshimov Mәdibekti atu turaly qaulysyna oray okrugtik bólimshening atyna: tútqyndar tiyisti jerge jetken son, ýkimdi oryndau turaly shifrly telegramma jiberildi. Okrugtik bólimshege belgisiz sebeptermen tútqyndar aidauylmen qosa 23/V-30 jyly Shymkentke qaytarylyp jiberildi. Qaytar jolda, Salatóbe stansiyasy men № 167 razieding arasynda Sarytoghay stansiyasyna jetpey 25/V kýni týngi saghat 11-de, aidauyldardyng aituynsha, tútqyndar zulap kele jatqan poezdding vagonynan sekirip ketken. Aydauyldardyng shúghyl shara qoldanuymen Imanov pen Isataev qolgha týsken. Qatty jaralanghan jaraqattan Isataev 25/V-30j. saghat 14-te óldi. Al Imanov Jantóre okrugtik bólimshege jetkizilip, sizding ókiminizge oray ýkim jýzege asyryldy  (atyldy - T.J.). Kenshimov Mәdibekti izdestiru sharalary jýrgizilip jatyr.
Burdakov, tirkeushi Jemchujinov» (ÝII tom, 389 bet).
Búl mәlimetten bayqalatyny, jogharydaghy ýsh azamat Aral tenizining ortasyndaghy  Barsakelmestegi týrmede jatqan. Ólim jazasyna kesilgen ýkimdi oryndau ýshin Qyzylordagha jóneltilgen. Aqyry atylatynyn bilip, dala kókjaldary  jandaryn dәrmen etip erkindikke úmtylghan.
Biraq ta qu jandarynyng qonys tabatyn úyasy basqa boldy. Jaraly Mәdibek te temir joldan úzap kete almaghan. Qandy qaqpangha týsti. Ony týrmede lardy «ajal aktisi» kýtip túrdy.
«Akt. 10 aqpan 1931 jyl. Shymkent qalasy: Biz, tómende qol qongshylar OGPU-ding Shymkenttegi operativtik sektorynyng qyzmetkerleri - Plishkiyn, Polevoy jәne Nesterov: býgingi kýni týngi saghat 12-de atu jazasyna búiyrylghan tútqyn Kenshimov Mәdibekke baylanysty ýkim oryndaldy, yaghny atyldy. Sol ýshin 2 dana etip osy akti jasaldy.                 
Plishkiyn, Polevoy, Nesterov - qoldary qoyylghan» (ÝII tom, 394 bet).
IYә, jortuylmen ómiri ótken dala kókjaldary osylay ajalyn tapty.

SONGhY KUÁ
(Qorytyndynyng ornyna)

«Alashorda isine" qatysty adamdardyng keyingi taghdyrlary әrqalay "qalyptasty". Biraq olardyng barlyghy da óz ómirlerin týrmede ayaqtady. Mysaly, Ahmet Baytúrsynov 1930 jyly 4 sәuirde atu jazasyna kesilip, ol jaza on jylgha jer audarylumen almastyryldy. Maghjan Júmabaev pen Ahmet Baytúrsynov Belomor-Kanalda aidauda bolyp, Qyzyl Krest qoghamynyng kómegimen 1934-1935 jyldary Almatygha qaytyp oraldy. Arada eki jyl ótisimen, 1937 jyly qarashada Ahmet Baytúrsynov NKVD-nyng Almaty oblystyq basqarmasy kollegiyasynyng sheshimimen qamaqqa alyndy. "Qayda aparasyndar?", - degen әieli Badrisanyng súraghyna jyldam qimyldaytyn, alasa boyly qara jigit: "O dýniyege", - dep jauap beripti. "Jyltyr qaranyn" búl sózine qaraghanda, A.Baytúrsynovqa aldyn-ala ýkim shygharylyp qoyylghan. 25 noyabri kýni "ýshtiktin" qaulysy qabyldanyp, ekinshi ret atu jazasyna kesildi.
On ýsh kýnnen keyin, yaghni, 1937 jyly 8 jeltoqsan kýni ýkim oryndaldy. Taghylghan aiyp mynaday:
«Baytúrsynov 1921 jyly Orynbor qalasynda Validovpen baylanys jasap, jasyryn kontrrevolusiyalyq úiym ashty, qylmysty jazasyn ótep kelgennen keyin, 1937 jyly Almaty qalasynda әshkerelengen taghy bir kontrrevolusiyalyq Týrik halyq partiyasynyng belsendi mýshesi Gh.Qabdaliyevamen baylanys jasaghany ýshin aiyptaldy».
Joghary sottyng A.Baytúrsynovty aqtau turaly anyqtamasynan: «Baytúrsynov ózin qylmystymyn dep eseptemedi. Qazaq aghartu institutynyng tóraghasy retinde Sovet ókimetining keybir sharalarynyng jýzege asyryluyna qarsy pikir aitqanymen, qanday da bir kontrrevolusiyalyq partiyamen baylanys jasamaghanyn mәlimdedi. Onyng ishinde, qazaq әrpin latyn qarpine kóshiru mәselesi jóninde kózqaras alshaqtyghy boldy.
Búdan әri ol mynany bayandady: 1937 jyly múnyng pәterine beytanys әiel kelip, Japoniyagha baylanysty qaydaghy bir sayasy isi ýshin kýieuining týrmege qamalghanyn habarlaydy. Búl әielge: ózining sayasy ispen ainalyspaytynyn, eger de Japoniyanyng Sovet ókimetimen soghysqysy kelse, ony qazaqtardan súramaytynyn aitady.
Al Gh.Qabdaliyeva óz sózinde: kýieui Ábikeevpen birge qylmysty jauapkershilikke tartylghan Qisaevtyng úsynysy boyynsha, aqyl-kenes súrau ýshin Baytúrsynovqa kelgen. Songhy adam (Baytúrsynov) oghan: onday isten shettep ketkenin, búl jóninde eshqanday da jón-joba kórsete almaytynyn bildiredi.
Búdan ózge, Baytúrsynov kontrrevolusiyalyq úiymmen baylanys jasady-mys deytindey dәleldi aighaq joq».
Tergeushi adam ony jauapqa tartatynday sebep te izdemegen jәne ol jóninde súraq-jauap ta almaghan. Gh.Qabdaliyeva degen azamatsha qaydan payda boldy? Shynymen, taghdyrdyng tezine úshyrap, jary ýshin jantalasa әdildik izdegen әiel me? Álde Ahmet Baytúrsynovty arandatu ýshin qasaqana onymen kezdesugi barghan adam ba? Múnday kýdikti súraqtardyng qoyyluy zandy da edi.
Sonymen, men jogharghy sottyng «aqtau qorytyndysy» negizinde maqala jazyp, gazettke úsyndym. Alayda, osy maghlúmat jariyalanysymen, aktrisa Rimma Qabdaliyeva maghan habarlasyp, ózining osy basylymda aitylghan Ghaynijamal Qabdaliyevanyng qyzy ekendigin, anasymen jolyghuymdy ótindi. Jetpisten asqan keyuananyng әngimesin tyndap otyryp, tóbe qúiqam shymyrlady.
Ghaynijamal Qabdaliyevanyng әngimesi:
-  Men 1911 jyly Jarkent uezining Qonyróleng atty qoynauynda dýniyege keldim. Arabsha sauat aldym. 1927 jyly komsomolgha óttim. 1928 jyly audandyq әielder bólimining bastyghy Banu Ábdirahmanovanyng kómegimen qyzmetke ilindim. Sonda jýrip audandyq partiya komiytetining birinshi sekretary Dayyr Ábikeevke túrmysqa shyqtym. Osy jaydy sol kezdegi QazPiy-ding oqytushysy Býrkitbaev degen kisi «Sosialdy Qazaqstan» gazetine syqaq etip jazyp, Qabdaliyding erke qyzyn birinshi hatshy alyp otyr» - dep sókti. Sóitsem, Dayyrgha ishtey qyzghanyshty eken. 1929 jyly Dayyr Almatygha shaqyrylyp, Qarghaly shúgha kombinatynyng diyrektory bolyp bekitildi. QazPIY-ge oqugha týsti. Sonymen qatar Almaty obkomynyng kadr bólimining mengerushisi qyzmetin qosa atqardy. Ózimen qatar oqyghan Yasyl Boranbaev pen jәne bir dosy jasyryn tynshylyq etip, 1932 jyly 25 dekabride ústaldy. Ústaluynyng sebebi mynaday.
Ózderiniz bilesizder, otyz ekinshi jyly asharshylyq eldi qyzyl qyrghyngha batyryp ketti ghoy. Men onda Týrksibting polittehnikumynda oqitynmyn. Kóshening eki jaghynda búralyp, ynyrsyp jatqan ashtardy kórmes ýshin basymyzdy býrkep ótemiz. Otyz ekinshi jyldyng qysynda tipti qiyn boldy. Tanerteng bazardyng manyndaghy tehnikumgha bara jatqanda ash adamdar qaraghashty ynyrsy qúshaqtap túrady da etpetinen qúlaydy. Jatyp-jatyp taghy túrady. Taghy qúlaydy. Solardy attap әzer jýresin. Ol kezde týngi saghat on ekige deyin jinalys tausylmaydy. Sonda týnde eki-ýsh kisi kóshede shanamen jýrip, әlgilerdi ayaq-qolynan ústap túryp mashinagha laqtyrady. Álgiler mashinagha, ne shanagha salghanda búlardyng qayda apara jatqanyn bilip, shynghyryp bar dausymen baqyrady. Oghan kim qaraydy. Mashinadan qalghandaryn arbagha salyp, saygha qaray domalatyp jiberedi. Sonda tiridey ynyrsyp jatyp, ayazgha ýsip óledi.
Almatyny ashtardan sóitip tazalaytyn.
Mening kýieuim sol kezde qatty ashynyp, ózining senetin dostaryn ýige jiyp aldy. Men shay aparyp bergenimde onyn: «Biz qazaqtyng bas kóterer azamatymyz. Myna tirshiligimiz qorlyq. Ne osylarmen birge óluimiz kerek, ne olardy qútqaryp qaluymyz kerek. Asharshylyqtan arashalap alayyq» - degen sózin estip qaldym. Ol meni kórdi de: «Endi ózimiz qúiyp ishemiz. Jәne ýige kelmey-aq qoy. Ózim izdep baramyn» - dep tehnikumgha qaytaryp jiberdi. Sodan kóp úzamay kýieuim Dayyr Ábikeev ústaldy. Dostary satty.
Goloshekin ketip, Mirzoyan kelgen song ashtardy qútqaratyn jasaq qúrdy. Shatyr tiktirdi. Shirkeuding ishine ornalastyrdy. Qalalyq komsomol komiyteti bizdi solardy kýtuge jiberdi. Monshagha týsiremiz, kiyimin tazalaymyz. Sonda qolyndaghy nandy tartyp birden auzyna tyghady da birden ólip ketedi. Al, ash ózegine týspes ýshin tam-túmdap beru qajet. Shydamdylary tiri qaldy. Olar ayaqtaryn basugha jaraghan song әlgilerge júmys izdeymiz. Onyng ýstine Almatygha sýzek auruy keldi.
Mening de qalim nasharlady. «Jaudyng әieli» dep oqudan shyghardy. Esh jerge almady. Aqyry balalar ýiine tәrbiyeshilikke jiberdi. Ash-aryq balalar. Kýnine qanshasy ólip jatady. Olardy arbagha tiyep, qalanyng syrtyna aparyp laqtyryp jatady. Enem bar. Kәri әjem sol jyly qaytys boldy. Sol kezde jana әlippe komiyteti qúrylyp, S.Mendeshev sonyng bastyghy boldy. Komiytetting mýsheleri: S.Seyfulliyn, T.Shonanov, I.Jansýgirov, M.Áuezov, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov, Q.Amanjolov /jauapty hatshy/. Men S.Mendeshev aghaygha baryp, ózine júmysqa aluyn ótindim. Ol kisi jaghdayymdy týsinip, is jýrgizushi etip aldy. Al 1934 jyly pedtehnikumgha oqugha jiberdi.
Arada bir jyl ótti. Kýieuim jatqan týrmege bardym. Ol bir joldasy arqyly Ahmet Baytúrsynovtyng aidaudan qaytyp kelgenin estipti de: «Ghaynijamal sol kisige baryp jolyqsyn. Dýniyening angharyn bir bilse - sol kisi biledi. Myna japonnyng shpiony degen attan qalay qútylamyn. Aqtaludyng mýmkindigi bar ma? Jәne osy ósekting shyndyghy qaysy, súrasyn. Biz qaytsek qútylamyz?», -  dep sәlem aitypty.
Men bir ýmitting jibin ústap, sol kisining ýiin qarayladym. Úyala jýrip osy jaydy Aqana aittym. Ol kisi mening sózimdi tyndady da: «Qaraghym, men sayasattan alystap kettim. Qazir ainalyspaymyn. Al Japoniya soghys ashamyn dese - ony qazaqtan súramaydy» - dedi salqyn týrde.
Áriyne, maghan kýdikpen qarap, senbeui de zandy. Seziktengeni dúrys eken, 1935 jyly bir kýni kóshede kele jatsam NKVD-nyng mashinasy qasyma toqtay qaldy da, ishinen bir adam shyghyp, meni birden SK-gha aparyp, partiyadan shyghartty. Asharshylyq kezindegi belsendi enbegim ýshin partiyagha ótkizgen.  Tehnikumnan da qudy. «Ýsh jylgha deyin júmysqa, oqugha alynbasyn», - degen qauly shyghardy.
Endi ne isteymin? Qaytip kýn kórem?
Bir kýni ýide gazet oqyp otyrsam, qazaq qyzdaryn NKVD-nyng baghynda ótetin sport jarysyna shaqyrypty. Bala kezimde erkekshora bolyp úldarmen qatar tastan-tasqa laqsha sekirgenim esime týsti de tәuekelge bel budym. Onda tiyisti paek beredi. Qymyz da bar eken. Kýn ýshin jarysqa qatystym. 36-jylghy Spartakiyada da bәige aldym. Suretim gazetke shyghyp, NKVD bilip qoyady eken dep jasyrynyp jýrdim.
Sol kezde auyldy jerlerge múghalim dayyndaytyn kurs ashyldy degendi estidim. Biraq men olardyng sabaghyna kirip, eleusiz kýide oqy berdim. «Oblono» jiberdi dep múghalimderdi aldaugha da dәtim jetti. Ómir sýru ýshin ótirikshi de bolady ekensin. Emtihannyng bir-ekeuin tapsyrghanda diyrektor bilip qoydy. Biraq ústazdarym sabaqqa yntaly dep, oqyta berdi. Sony bitirgen song QazPIY-ding til-әdebiyet fakulitetine týstim. Parkte sabaq oqyp otyrghanymdy suretke týsirip, «Leninshil jas» gazetine shyghardy. Sony NKVD adamdary kórip qoyyp, meni oqudan shyghartty.
Kýieuimning ejelgi dosy Hasen degen jurnalist 37-jyly maghan kelip: «Bir súrapyl nauqan bastaldy. Sen bizben birge Qyrghyzstangha kóship bar. Keyin kelemiz», - dedi. Men kónbedim. Olar sol jaqta aman-esen jýrdi. Men 1937 jyly avguste ústaldym. Taldyqorghanda «Sәtjol» jegen jerde әpkemning ýiinde kanikulida jýrgenimde Munira degen tatar qyzy ekeumiz pәterde túrdyq. Ol mening apayymnyng adresin úrlap oqypty. Maqsaty ana ýidi ózine iyelikke almaqshy bolypty. Sonymen Panfilovta meni tútqyndap, Almatygha alyp keldi.
Endigisi azapty ómir ghoy. Kýni-týni súraqqa alady. Tergeuden әling qúryp әzer kelip, endi demalamyn degenshe taghy shaqyrady. Sol arada týrmedegi ziyaly әielder qatty janashyr boldy. Silem qatyp kelgende ystyq shaygha qant ezip beredi. «Ish, әitpese әling qúryp, ashtan ólesin», - deydi. Solardyng kómegining arqasynda tiri qaldym. Úryp-soghu, qorlaudy basyna bermesin. Qolyndy qoymasang soza tartyp, perip kep jiberedi. Sausaghyndy zorlap bastyrady. Jazu mәnerindi kóreyik deydi. Áyteuir qamalap, esinnen tandyryp, kameragha әkeledi. Sondaghy әielderding qamqorlyghynyng arqasynda әl jiyasyn. Olar ózderi basynan keshken ghoy. Bәrin biledi. Eki aidan song jeke kameragha shyghardy.
Sonda tórt kýn jattym. Birde koridordan ózimning kýieuimnin: «Men aurumyn. Dәrigerge baramyn», - degen dauysyn jazbay estidim. Bar bilgenim - onyng tiri ekendigi ghana. Birde әjethanagha kýieuim: «Qarsy bólmede kim bar?», -  dep jazyp ketipti. Zady ol da mening dauysymnan tanysa kerek.
Jeti kýnnen keyin meni alyp shyqty. Atugha әketip bara jatyr eken dep oiladym. Bir jarym metr shashym bar edi. Ony kesti. Sol kezde: «Eng bolmaghanda tәnimdi jabatyn edi. Endi kómusiz qalamyn-au. Ómirden ne kórdim. Endigi qyzyghymdy jer kóredi-au», - dep qamyqqanym esimde. Sóitip kele jatqanda  Ózbek /Tashkent/ kóshesindegi týrmening múnarasyn kórip, «E, jaryq dýniyemen qoshtasugha erte eken ghoy», - dep tәubeshilik ettim.
Oy, búl týrmedegi az kýnimning azabyn ómiri úmytpaspyn. Meni búzyq әielderding ishine qamapty. Peshting ýstinen qúbyjyqtan aumaytyn bir әiel shyghyp, meni әbden mazaq etip, nanymdy tartyp aldy. Tek bir orys әieli «Beri kel», - dep shaqyrdy. Sol panalatty. Bir-birimizge qorghan boldyq. Ol bidayy orylghan anyzdan ash balalaryna masaq tergeni ýshin ústalypty. «Qútqar» degen dauysymdy sol estip, aman alyp qaldy.
Sodan Sverdlov oblysyndaghy «Edlagqa» bardyq. Sama stansiyasynyng tóniregin aghashtan arshydyq. Lozba ózeninen sal aghyzdyq. Eki ret sugha batyp ketkenimde shashymnan sýirep shygharyp aldy. Latysh Rita Ssalinik degen әiel. Soghys jyldarynda bizge kapustanyng túqymyn ektirdi. Men shóp aiyra almaymyn. Agronomymyz mazaqtap, nan bergizbey qoydy.
Birde bir atty egistikke alyp keldi. Jýgirip baryp minip aldym da, ei, aiyzymdy qandyra shaptym-au. Bәri an-tan. Qaytip keldim de: «Men dalanyng qyzymyn. Atqa shaba alamyn. Al shóbinning týrin tanymaymyn» - dedim. Sol esimnen ketpeydi.
Bizdi 1947-jyly bosatty. Biraq baqylauda boldyq. Elge baryp, siyr baqtym. Felidsherlik oqugha jiberdi. Qaytip kelgen song taghy da ústap, jer audardy. Tek 1954 jyly bosatty. 1960 jyly aqtaldym. Mine, bar kórgen «rahatym» osy. Ol azaptyng bәrin aityp tauysa alamyn ba. Áyteuir taghdyrdyng tәlkeginde ótti ghoy bar ómirimiz.
Al endi Ahmet Baytúrsynovtyng isine keler bolsaq, ol bylay. 1935 jyly jazda Ahmet Baytúrsynovqa jolyghyp, kýieuimning sәlemin aitqanym ras. Sotqa da, tergeuge de solay jauap berdim. Eger men satqyndyq istesem, panturkistik úiymnyng adamy bolsam, onda múnshama qúqaydy kórmes edim. Ne «qyzmetim ýshin bosatar edi», ne atugha búiyrar edi. Al iske tirkelgen Qisaev degendi men ómirimde estip-bilgem joq. Ol qoldan jasalghan aiyp. Kýieuimdi Qiyr Shyghysqa aidapty. Sol jaqta óldi degen qaghaz aldym. Ol - Quanysh Bәribaev gubkomda jýrgende gubkomnyng komsomol komiytetinde istegen. Partiya júmysyna auysqan. Negizi -Esik, Týrgen - auylynan. Qystauy - Belshabdar, jaylauy - Asy. Meni tergegen NKVD-nyng adamdary - Orazbaqiyev úighyr, Orazalinov -qazaq jigiti edi.
Mine, Ahmet Baytúrsynovtyng isine tigilgen bir kuәning shyndyghy osynday. Ózge ótirikti bylay qoyghanda, bir ret jolyqqan adamdy kinalau ýshin de aighaq kerek edi ghoy. Halyq ýshin qylsha moynyn talsha etken Ábikeev Dayyr ispetti adal azamattyng jary satqyndyq jasamaghan. Stalindik jazalau sayasatynyng jazyqsyz japa shekken «qúrbandyqtarynyn» biri.
Shyndyghynda da, Ghaynijamal Qabdaliyeva 1937 jyly Jarkentte jýrgende tútqyndalyp, tamyz aiynda Almatygha alyp keledi. Úryp-soghyp, әbden jәbirlegen son, on jylgha sottap, Sibirge jiberedi. 1947 jyly shygharady, biraq 1949 jyly qaytadan qamalyp, jer audarylady. Sodan I954 jyly bir-aq bostandyqqa shyghady. 1960 jyly ghana aqtalady. Kýieui - Ábikeev Dayyr Qiyr Shyghystaghy lageride qaytys bolady.
Mine, Ahmet Baytúrsynovtyng astyrtyn baylanysshysy «panturkist" últshyl әielding taghdyry osynday.
Qazaq SSR Jogharghy sotynyng anyqtamasy: "Almaty oblystyq NKVD ýshtigining 1937 jylghy 25 qarashadaghy qaulysy búzylsyn jәne is-qimylynda qylmystyq әreketterding joqtyghyna baylanysty Ahmet Baytúrsynovqa qatysty tergeu isi toqtatylsyn.
Qazaq SSR Prokurorynyng narazylyghy qanaghattandyrylsyn.
Predsedateli -              T. K. Aytmúhambetov.
Kollegiya mýsheleri -    V. L. Grabarniyk. K. T. Kenjebaev.
Qarasha, 1988 jyl".
Aragha elu jyl salyp baryp aqiqat ashyldy. Al búl shyndyqty biz jetpis jyldan keyin halyq nazaryna úsynyp otyrmyz.
Jandary jәnnәtta bolsyn.
Áumiyn.

(Birinshi kitaptyng sony)

"Abay-aqparat"

MAZMÚNY

Týrme әfsanasynyng tarihy (Alghysóz ornyna)..........................................3

Birinshi bólim: Jegiler jýiesi
Birinshi tarau:  El jegisi ............................................................................................11
Ekinshi tarau:  Er jegisi ............................................................................................30
Ýshinshi tarau:  Jer jegisi .........................................................................................51
Tórtinshi tarau:  Jan jegisi ........................................................................................72
Besinshi tarau:  Jýike jegisi ......................................................................................85

Ekinshi bólim: Jegi
Birinshi tarau:  «Kәri kósem...» (Álihan Bókeyhanov) ...............................................103
Ekinshi tarau:  «Bәibishe-Toqal» tragediyasynyng qúrbany (Halel Ghabbasov)..........154
Ýshinshi tarau:  «Dala qashqyny...» (Dinmúhamed Ádilev) ...........................................182
Tórtinshi tarau:  «Sózi de - aq, ózi de - aq» (Mirjaqyp Dulatov)..........................233
Besinshi tarau:  «Baytúrsynov - bayaghy Baytúrsynov».........................................321
Songhy kuә  (Qorytyndynyng orynyna)........................................................358