Júma, 19 Shilde 2024
Janalyqtar 3548 0 pikir 2 Mamyr, 2012 saghat 09:00

«JANAÓZEN ISI»: BOJENKONYNG ZARY, SARBÓPEEVTING JAUAPTARY...

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sottyng 26-jy jәne 27-shi sәuir kýnderi bolghan 23-shi jәne 24-shi sot otyrystarynda kuәlardy súrau jalghasyp, sonyng ishinde ózining bastapqy «Alpysbaev Qayrat» laqap atynan da, laqap atpen bergen kórsetulerinen de bas tartyp, ashyq shyqqan Bojenko Aleksandr jәne Janaózen qalasynyng búrynghy әkimi Sarbópeev Oraq súralghan.

23-ShI SOT OTYRYSY

 

Alghashqy súralghan kuәlar - Janaózen poliytehnikalyq kolledjining diyrektory Bolatbaeva Tilektes te, sol kolledjding oqytushysy Qanatjanova Hadisha da ózderining tergeu kezinde bergen kórsetulerinen bas tartyp, aiyptau qorytyndysynan ýzindiler oqyghan prokurorlar olargha qysym jasaugha tyrysqanymen, «16-jeltoqsan kýni alangha barghan 54 studentke múnayshylar tarpa bas salyp, quyp taratty» degen maghlúmatty teriske shygharghan.

Odan song búryn súralmay qalghan bes jәbirlenushi súralyp, olardyng tórteui talaptarynan bas tartqan.

Ári qaray 11 kuә súralghan, olardyng beseui - qosymsha kuәlar.

Bojenko Aleksandr, 1989 jyly tughan, búryn «Alpysbaev Qayrat» atymen kuә bolghan, NGDU-da júmys isteydi.

Prokuror: Sotqa ne biletininizdi aityp beriniz.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, Aqtaudaghy sottyng 26-jy jәne 27-shi sәuir kýnderi bolghan 23-shi jәne 24-shi sot otyrystarynda kuәlardy súrau jalghasyp, sonyng ishinde ózining bastapqy «Alpysbaev Qayrat» laqap atynan da, laqap atpen bergen kórsetulerinen de bas tartyp, ashyq shyqqan Bojenko Aleksandr jәne Janaózen qalasynyng búrynghy әkimi Sarbópeev Oraq súralghan.

23-ShI SOT OTYRYSY

 

Alghashqy súralghan kuәlar - Janaózen poliytehnikalyq kolledjining diyrektory Bolatbaeva Tilektes te, sol kolledjding oqytushysy Qanatjanova Hadisha da ózderining tergeu kezinde bergen kórsetulerinen bas tartyp, aiyptau qorytyndysynan ýzindiler oqyghan prokurorlar olargha qysym jasaugha tyrysqanymen, «16-jeltoqsan kýni alangha barghan 54 studentke múnayshylar tarpa bas salyp, quyp taratty» degen maghlúmatty teriske shygharghan.

Odan song búryn súralmay qalghan bes jәbirlenushi súralyp, olardyng tórteui talaptarynan bas tartqan.

Ári qaray 11 kuә súralghan, olardyng beseui - qosymsha kuәlar.

Bojenko Aleksandr, 1989 jyly tughan, búryn «Alpysbaev Qayrat» atymen kuә bolghan, NGDU-da júmys isteydi.

Prokuror: Sotqa ne biletininizdi aityp beriniz.

Bojenko: 15-jeltoqsan kýngi tanda men masterding júmsauymen alangha kiyiz ýy tiguge kómektesu ýshin bardym. Keshki 9-da ýige kettim. 16-sy kýni ertengilik bastyghym telefon soghyp, taghy da kiyiz ýiler manayynda kómektesuge júmsady. Sonda jýrgenimde kenet shu shyghyp, kiyiz ýy iyesi әjey: «Jinalu kerek», - dedi, oghan kómektestim, sonsyn ýige kettim. Bolghan jaghdaydy ózimdi asyrap alghan ata-anama aittym. 18-i kýni kóshege shyqqanymda OMONdyqtar ústap, úryp-soqty. Alangha aparyp, tizerletip qoydy da, «Ne ýshin?» degenime qaramay, taghy da úryp-soqty. Odan song meni jәne birneshe adamdy «Gazelige» tepkilep kirgizip, polisiyanyng garajyna apardy, ayaq kiyimdi sypyryp alyp, múzday edende 4 saghat boyy túrghyzyp qoydy. Men shoshynyp, ishimnen dúgha oqydym, olargha ózimning balalar ýiinen ekenimdi aittym, tyndamay, úryp-soghyp, qolymnyng bilezigin syndyrdy, rentgenge týsirgen beynesi bar. Basym әli kýnge deyin auyrady. Bosatqan song Aqtaudaghy aghama bardym, ol da shoshynyp, ekeumiz polisiyagha aryz jazdyq. Odan song meni taghy da ústap, prokuraturagha apardy, Janat Múrynbaevqa kórsetuge mәjbýrledi. Men onda: «Nege mening qolymdy syndyrdy? Nege tórt saghat boyy jalanayaq múzday edende túrghyzdy?» - dep súradym. Prokuraturada maghan poliysey Erlan jolyqty, ol mening alanda kiyiz ýy tikkenimdi kórgen bolatyn. Men odan qamqorlyq súrap edim, ol kómektespedi.

Bojenko әlsin-әlsin qazaqshadan orysshagha auysyp, keyde jylap, qinalyp sóilegen: «Qúrmetti sot, men músylmanmyn, Janatqa jala japtym, endi ony bostandyqqa shygharu ýshin ayaghyna deyin kýresemin. Men tipti asyrap alghan ata-anammen de úrysyp qaldym».

Prokuror: 15-jeltoqsanda Janat saghan ne dedi?

Bojenko: Amandasyp, júmys turaly sóilestik, ol maghan tabys tiledi, men oghan aqsha jaghynan kómeketsem dep uәde berdim.

Prokuror: 16-syna alanda ne boldy?

Bojenko: Shu boldy, biraq men eshtene kórmedim, kiyiz ýy jyghugha kómektestim.

Advokat Biysekeshev: Sizdi jauaptaugha qalay apardy? Aparghandardyng attary esinizde me?

Bojenko: Attaryn bilmeymin.

Biysekeshev: Poliysey Erlan turaly ne aita alasyz? Ol sizdi úryp-soqty ma?

Bojenko: Joq, ol mening sausaghymnyng tabyn alghanda boldy.

Biysekeshev: Sizge nege QPK-ning 100-shi babyn qoldandy?

Bojenko: Ózderi aitty, qoldanamyz dep.

Biysekeshev: Laqap atpen aitqandarynyzdy siz óziniz oilap taptynyz ba?
Bojenko: Milisionerler aitty, men shoshynghan jaghdayda boldym. Aldynda men tek Janatty 15-ine kórgenimdi ghana aittym.

Biysekeshev: Tergeushi kim boldy?

Bojenko: Bilmeymin.

Biysekeshev: Sizdi IVS-te úryp soqty ma?

Bojenko: 3 kýn boyy, búl tozaq azaby siyaqty boldy.

Biysekeshev: Úrghan kim?

Bojenko: Betteri jabyq, olardyng nege jasyrynatynyn men týsinbedim.

Biysekeshev: Sol poliyseylerdi tanyr ma ediniz?

Bojenko: Negizinen olar aqtaulyq poliyseyler boldy, bireui maghan: «Men bir balalar ýiinikin otyrghyzdym, seni de otyrghyzam. Sender jaqsylyqty bilmeysinder», - dedi. Men oghan: «Meni asyraghan sen emes, memleket», - dedim. Bir prokuror menen: «Sen balalar ýinensing be?», dep súrady, men: «Iya», - dep edim, әlgi prokuror konvoyshygha: «Dubinkandy bershi, men onymen sóileseyin», - dedi, biraq konvoyshy: «Men ony jetkizip saluym kerek, sondyqtan bere almaymyn», - dedi.

Biysekeshev: Búryn nege osynyng bәrin aitpadynyz?

Bojenko: Qorqtym, mening qoldaushym bolmady.

Biysekeshev: Sol poliyseydi tanisyz ba?
Bojenko: Týrin tanimyn.

Biysekeshev: Sizdi alyp barghan garaj jóninde aityp beriniz.

Bojenko: Búl QIID-ning garajy, jasyl esikti.

Biysekeshev: Onda sizding tanystarynyzy boldy ma?

Bojenko: Iya, balalar ýinen Segeev Anatoliy Sergeevich, taghy da júmystan tanystar boldy, attaryn bilmeymin.

Biysekeshev: Sizdi garjda ústaghanda prokurorlar keldi me?

Bojenko: Joq, kórgen joqpyn. Onda bizge bir poliysey bolysty, ol tipti: «Ne ýshin búlardy úrsyndar?» - dep aiqaylap, biz ýshin tóbelesti de.

Biysekeshev: Sotta laqap atpen kórsetuler bergende qasynyzda kim boldy?

Bojenko: Hatshy qyz («Sonda bolghan siz be?» - dep sottaghy hatshylardyng birine qaraghan), prokuror jәne poliysey boldy. Biz IIB-de boldyq, 12-shi yqshamaudan siyaqty. Sol kýni meni bólmeden prokuror alyp shyqty, al hatshy qyz meni: «Qashyp ketti», - dedi. Prokuror: «Sen maghan bәrin býldirdin, ashyq sotqa barsan, seni onda qúrtady», - ded. Men: «Bәribir baram», - dedim. Prokuror azamattyq kiyimde boldy.

Biysekeshev: Onyng prokuror ekenin qaydan bilesiz?

Bojenko: Óz aitty.

Biysekeshev: Demek, onda ýsh adam, senimen tórteu bolboldy ma?

Bojenko: Iya. Meni «shyndyqty aitam» degenimde bólmeden alyp shyqty.

Sudiya: Sodan song Janaózenge ketiniz be?

Bojenko: Joq, kabiynette otyrdym, bir saghattay. Maghan: «Sen erkek emessin», - dedi.

Sudiya: Janaózenge poliyseyler әketti me?

Bojenko: Iya. Mening kónil-kýiim bolmady.

Sudiya: 24-sәuirde, laqap atpen kórsetuler bergende, Janaózennen Aqtagha qalay jettiniz?

Bojenko: 23-ine keshke júmysta boldym, poliysey Leha telefon soghyp, 24-ine sot dedi. Men masterge eskertu kerek dedim. Leha shaqyru bolatynyn aitty. 24-ine Leha telefon soghyp, maghan joldyng boyyna shyq dedi. Jarty saghat kýttim. Menimen azdap dóreki sóilesti.

Sudiya: Seni sol Leha әkeldi me?

Bojenko: Iya.

Advokat: 24-ine taghy da laqap atpen kórsetuler bergender boldy ma?

Bojenko: Iya, bir balaqay boldy. Maghan ol: «Sharshadym mynadan», - dedi.

Advokat: Siz ony bilesiz be?

Bojenko: Joq, oghan: «Alla jar bolsyn», - dedim. Onymen bólmege poliysey, prokuror men hatshy kirdi.

Advokat Sarsembina: Qorqpaysyz ba? Endi aryz aita alatynynyzdy bilesiz be?

Bojenko: Iya.

Sottalushy Qaliyev sóz súraghan: Qúrmetti sot, men sizge meni ózge sottalushylar otyrghan jalpy kameragha auystyrudy ótingen bolatynmyn, al men әli kýnge jalghyz otyrmyn. Álde meni qorqytqysy kele me? Boldy, men endi qorqpaymyn.

Sudiya: Búghan oray men arnayy sheshim qabyldaghan joqpyn. SIZOda bolyp jatqan jaghdaylar izolyator әkimshiligining ókilettiliginde.

Qaliyev: Al SIZO әkimshiligi búl sottyng qaulysy deydi.

Sudiya: Qaytalap aitam, men búghan oray eshqanday núsqau bergen joqpyn.

Sottalushy Múrynbaev: Aleksandr, sen erkeksin, qorqpa. Rahmet saghan.

Sottalushy Qoyshybaev: Seni taghy qalay úryp soqqanyn ait.

Bojenko: Kirzi etikpen tepkiledi, týngi saghat tórtte túrghyzyp alyp soqty. Jetibaylyq poliyseyler. Búl bir tozaq boldy.

Qoyshybaev: Ond Ruslan boldy ma? Úrdy ma seni?

Bojenko: Iya, ol mening esimde qaldy. Qúrmetti sot, marhaba, Janatty bosatynyzshy.

Sudiya: Jaksy.

Advokat Biysekeshev: Sottan kuә Bojenkogha qauipsizdik sharalaryn qoldanudy ótinemin..

Sudiya: Kimnen qauipsizdik?

Biysekeshev: Ol aitty ghoy, poliyseylerding úryp-soqqanyn, olardan qorqatynyn.

Sudiya: Siz qanday memlekette túrasyz? (zalda shu shyqqan: «Zansyzdyqtar bolyp jatyr ghoy!»), materialdardy prokuraturagha tekseruge jiberemiz. Polisiyadan qauipsizdik sharalaryn qoldanghandy qaydan kórdiniz?

Advokat Juaspaeva: Bizding barlyghymyz kuә Bojenkodan estigenimizdey, laqap atpen jasyrynghan kuә kórsetuler beretin bólmede prokuror men poliysey bolghan. Al búl kuә «Alpysbaev Qayrattyn», mýmkin, basqalardyng da kórsetuleri zansyz dep moyyndau jóninde talap qoygha negiz beredi. Múny sot bildi dep esepteymin. Búl faktilerdi nazardan tys qaldyru - zang búzushylyq, múnday jaghdayda men taghy da sudiyagha senimsizdik bildiruge mәjbýr bolamyn.

Sudiya advokat Juaspaevanyng búl mәlimdemesi boyynsha taraptardy súrady. Advokattar men sottalushylar Juaspaevany qoldady.

Prokuror: Barlyq aqpartty tekseru qajet. Keshe kuә jylady, býgin taghy bireui jylady, búl konsert emes qoy (zal shulap ketken, әldekim: «Solay tayaq jegende kóreyik seni», - degen).

Prokuror: Biraq biz tekseris jýrgizuge qarsy emespiz, kerisinshe, osynda kuә retinde is jýrgizgen tergeushilerdi shaqyrudy úsynamyz. Asyghudyng qajeti joq. Sheshim kelisu bólmesinde qabaldanuy tiyis dep esepteymiz.

Sudiya: Qazir kórsetuge bagha bere almaymyn, talap-tilekti ashyq qaldyramyn.

Advokat Juaspaeva: Qúrmetti sot, 11-sәuirde senimsizdik bildirgenbiz, oghan sebep bolghan - bizge sot otyrystary hattamalarynyng ne qaghaz, ne elektrondy núsqadaghy kóshirmelerining berilmeui boldy. Kuә Bojenkony súrau joghalyp ketui mýmkin, sondyqtan býgingi sot otyrysy hattamalarynyng kóshirmeleri beriluin talap etemin.

Sudiya: Siz ýnemi otyrystar hattamalarynyng kóshirmelerin súrysyz, biraq búl zanda qarastyrylmaghan. Olarmen tanysa alasyz, biraq 18:00-den keyin.

Prokuror: Biz taghy da tergeushilerdi kuәlar retinde shaqyru jóninde talap-tilek etemiz.

Advokat Batiyeva: Prokurorlardyng talap-tilegin qanaghattandyrusyz qaldyrudy ótinemin. Arnayy organdar bar, solar teksersin. Ol tergeushiler bәribir eshteneni moyyndamaydy, prosesti soza beruding ne qajeti bar.

Sottalushalar men advokattar týgel ony qoldaghan. Sot memlekettik aiyptau tarapynyng talap-tilegin qanaghattandyrusyz qaldyrghan.

Odan song súralghan kuәlar Beginshev, Oghlanov, Qaliyev tergeude bergen kórsetulerin qaytalaghan, al kuә Sarghúlova Dәmesh birneshe sottalushygha, sonyng ishinde Parahat Dýisenbaevqa qarsy bergen kórsetulerinen týgel bas tartqan.

Ereuilge qatysqan múnayshy, qazir UBR-de júmys isteytin kuә Joldas Esqúlov tergeu kezindegi kórsetulerin qaytalap, «15-jeltoqsan kýni alanda Tanatar Qaliyevtin mas kýiinde Janarbekpen jaghalasqanda olardy aiyrghanyn, Roza Tóletaeva ekeui onyng avtokóliginde otyrghan kezde Dinjanov Berdibek kelip: «Garajdan 30 shólmek benzin alyp keleyik», - degende, barugha kelispegenin, Qaliyevtin: «Qazir men kiyiz ýilerdi órteymin!» - dep aiqaylaghanyn» aityp bergen.

Sottalushy Qaliyev: Joldas, aitshy, sen IVS-te qansha uaqyt boldyn?

Esqúlov: 72 saghat.

Qaliyev: Onda seni úrdy ma?

Esqúlov: Iya, shamalap. Qorqytty. Keudemnen, jaqtan úrdy.

Advokat Dosbolov: Sizdi ne ýshin úryp-soqty?

Esqúlov: Olar shyndyqty aitudy talap etti, qasymyzda ÚQK-den ekeu boldy.

Advokat Batiyeva: Qaliyev jóninde kórsetulerinizdi naqty qay kezde berdiniz?

Eslov: IVS-te bolghan 72 saghattyng ishinde.

Sottalushy Áspentaev: Joldas, shyndyqty ait, otbasy jalghyz sende ghana emes qoy. Mýmkin, seni úryp-soghyp, osylay sóiletken shyghar?

Eslov: Úryp-soqty, biraq men shyndyqty aittym.

Eng sonynan súralghan qorghanys tarapynyng qosymsha kuәsi Pyastolov Aleksandr Ivanovich sottalushylar «ÓzenMúnayGaz» kensesin órteuge mýddeli bolmaghandyqtan, olardyng kinәsizdigine senimdilik bildirgen. Onyng aituynsha, búghan ÓMG-ning basshylyghy mýddeli bolghan.

Pyastolov: Meyram kýnderi ÓMG kensesinde 20 shaqty adam boldy, órt tura buhgalteriyada bastaldy. Tatulastyru komissiya anyqtaghanday, statistika organdaryna ortasha ailyq jalaqy 360 myng tenge degen mәlimet berilip, al, qol qoyylghan vedomosterde («jirovkalarda») 160 myng tenge kórsetilgen.

Demek, onyng pikirinshe, ay sayyn әr júmysshydan 200 myng tenge «jútqan» qosalqy buhgalteriya jýrgizilip otyrghan. Óz sózinde Pyastolov sottalushy múnayshylardy «búrynghy júmysshylar» demey, olardyng júmysqa qayta túrugha tolyq qúqyghy bar ekendigin aita kele: «Kimderdi óltirdi, tek solar ghana búrynghylar», - degen.

Roza Tóletaeva: Siz buhgalterlik qújattardyng joyyluyna júmysshylardyng mýddeli bolmaghandyghyna nege senimdisiz?

Pyastolov: Óitkeni men ÓMG kensesinde zansyz jýrgen adamdardyng qújattardy әdeyi joyghandyghyna tikeley senimdimin.

Pyastolov úzaq sóilegen jәne sottalushylar ony ayaghyna deyin tyndaudy talap etken, alayda kuәni sudiya toqtatqan.

Otyrys ayaghynda advokat Juaspaeva laqap atpen sóileytin kuәlardyng anketalyq mәlimetterimen ózin tanystyru jóninde talap-tilek jasap, oghan alynghan milimetterdi jariya etpeytindigi turaly qolhatty qosa tirkegen. Jәne, búryn da advokattar tarapynan jasalyp, biraq qanaghattandyrusyz qaldyrylghan búl talap-tilekti sudiya qanaghattandyryp, júrttyng barlyghyn tang qaldyrghan! Al saghat 14:00-den keyin advokattargha otyrystar hattamalarymen tanysu mýmkindigin beru ýshin kelesi kýnge deyin ýzilis jariyalaghan.

 

24-ShI SOT OTYRYSY

 

27-shi sәuir kýni ertengilik sot zaly adamgha lyq tolghan jәne guildesken júrt auyzynan jiyi-jii «Eshmanov, Sarbópeev» esimderi estilip jatqan. Óitkeni býgin sot prosesinde osy adamdardyn, yaghni, ÓMG-ning eks-basshysy men Janaózen qalasynyng eks-әkimi tyndalatyndyghy belgili bolghan.

Sot otyrysynyng basynda advokat Juaspaeva qosymsha kuә Marjan Aspandiarovany súrau jóninde talap-tilek jasaghan.

Sudiya: Ol sotqa ne habarlay alady?

Juaspaeva: Onyng qolynda iske qatysty qújattar bar, sony jariya etedi.

Sudiya: Taraptar pikiri?

Advokat Batiyeva: Advokat Juaspaeva ol qanday qújattar ekenin aitsyn.

Sottalushylar Juaspaevanyng talap-tilegin qoldaghan.

Prokurorlar: Ol qanday qújattar ekenin advokat Juaspaevanyng ózi de bilmeydi. Qanaghattandyrmaudy ótinemiz.

Sot talap-tilekti ashyq qaldyrghan.

Sottalushy Ábdirahmanov: Qúrmetti sudiya, búltartpau sharasyn ózgertip, meni eshqayda ketpeu jónindegi qolhatpen shygharuynyzdy ótinemin.

Sudiya: Taraptar pikiri?

Advokattar men sottalushylar qoldaghan, prokurorlar qarsy bolghan.

Sottalushy Dýisenbaev: Qúrmetti sudiya, siz bizdi tekseru ýshin dәrigerler keledi degen ediniz, biraq biz olardy әzir kórmedik.

Sudiya: SIZOda dәrigerlik bólim bar, sonda barynyz, olar barlyq qajet sharalardy qoldanady.

Sudiya: keshe mening advokattargha dybys jәne beynejazbalarmen tanysugha rúqsat etkenim belgili. Maghan noutbukterding birinen ótken otyrystardyng dybys jәne beynejazbalary tabylghanyn habarlady. Keyin ol kompiuterding advokat Juaspaevaniki ekendigi anyqtaldy. Al men múndaygha tyiym salghanmyn, sondyqtan osyghan oray akt jasadyq.

Juaspaeva: Men mәlimdeme jasaymyn - nege mening rúqsatymsyz mening kompiuterimning ishine kirgen? Men ýziliske keterde noutbugimdi osynda qaldyrghanmyn.

Sudiya: Jaraydy, biz tekseremiz. Biraq sizge eskertemin - eger búl jazbalar internetke shyghatyn bolsa, olardy siz shyghardynyz dep esepteymiz. Qosymsha kuә Sarbópeevti shaqyrynyz.

Konvoy shashy tyqyrlap alynghan eks-әkimdi alyp kirgen.

Advokat Batiyeva: Siz qay kezden әkim boldynyz?

Sarbópeev: 2009 jyldyng 20-aqpanynan.

Batiyeva: 15-16-jeltoqsan kýnderi bolghan oqighalar jóninde ne bilesiz?

Sarbópeev: Biz Tәuelsizdik Kýnin ótkizuge kópten dayyndala bastadyq. Alanda tulardyng eki jaghynan kiyiz ýiler ornatudy úighardyq. Biraq alanda jigitter boldy, olardyng da óz shyndyghy bar, sondyqtan kelissóz jurgizudi sheshtik. Olar maghan: «Ákim myrza, mýmkin, kiyiz ýisiz-aq bolar?» - dedi, men: «Sheshim qabyldandy, tigemiz», - dep jauap berdim. 15-ine kiyiz ýiler iyelerimen sóilesuge tura keldi, óitkeni olar óz mýlki ýshin qauiptendi. 10-15 adamdy әkimdikke shaqyryp, kepildik berdim. «Múnayshylar eshkimge tiyispeydi, olar jeti aidan beri tәrtip saqtap keledi», - dedim. Jinalysta týrli sifrlar aityldy, aqyry eki million tengege toqtap, kepildik hattar dayyndadyq. 15-inen 16-syna qaraghan týnde alangha bardym, tynysh bolatyn. 16-syna tanerteng oblys әkimining 1-shi orynbasary Aytqúlov, oblystyq ÚQKD bastyghynyng orynbasary, QIID bastyghy keldi. Áriyne, dayyndalyp jatqan arandatular jónindegi sybys bizge de jetti, sodan 2-3 kýn búryn týsken aryzda bir top múnayshy da sonday eskertu jasaghan bolatyn. 9:30-dar shamasynda «Energetiyk» sport keshenining janynda mektepter men kolledjder oqushylary jinalyp, saghat 10-da kolonna bolyp alangha jaqyndady. Biz Aytqúlov ekeumiz de sol kezde shyghugha tiyis edik. Adam kóp boldy. Biz sahnagha bettedik. Artyma qarap, bir týsiniksiz qozghalys bayqadym, biraq mәn bermedim. Konsert bastaldy. Kenet aiqay estildi. Áldebir adamdar sahnagha qaray jýgirdi, bet-jýzderin ajyrata almadym, kóp-aq. Poliyseyler shebi olardy toqtata almay, әlgiler turniyketti tónkerip ketti. Biz sahnanyng syrt jaghynan týsip, qalalyq bilim bólimining mәshanasyna otyrdyq ta, әkimdikke kettik.

Sonda shyrshany órtegendigi turaly mәlimet aldyq. Terezeden «Aruana» qonaq ýiine, ÓMG-ge qaray jýgirip bara jatqandardy kórdim, arasynda «QazMúnayGaz»-dyng arnayy kiyimin kiygender boldy. Qoldarynda tayaqtar, nege ekenin, maghan tamyzyqqa paydalanatyn otyn siyaqty bolyp kórindi. Ákimdikke shabuyldaydy dep oilamagham, biraq tereze әinegining synghan dybysy, odan song jýgirgen adamdar dýrsili estildi. Biz Aytqúlov ekeumiz aldymen demalys bólmesinde jasyryndyq, odan song esigi myqty bir kishkene bólmege auystyq. Sonda otyryp, týtin iyisin sezdik. Dauystar birde jaqyndap, birde alystap ketedi. Úzaq uaqyt shygha almadyq, sonsyn mýmkindikti paydalanyp, órt sóndiru joly arqyly tóbege kóterilip, shahtada otyrdyq. Saghat 11-ler shamasy bolsa kerek, avtomattan oq atqanyn estidik. Auagha otqan bolar dep oiladyq. K'Cell baylanysy ýzilip qaldy, biraq Bilayn istep túrdy. Polisiyamen baylanystyq. Aytqanday, 14-15-terine Janaózenge 100 shaqty poliysey kelgenin biletinmin. Saghat 19-darda poliyseyler kelip, bizdi alyp shyqty. QIID-de maghan kabiynet bólip berip, sonda otyryp júmys istedim.

Batiyeva: Siz basshylyqqa enbek tartysy jóninde jazdynyz ba?

Sarbópeev: Joq, biraq auyzsha bayandagham.

Batiyeva: Nege jazbasha emes, siz memlekettik qyzmetkersiz ghoy?

Sarbópeev: Basyma kelmepti.

Batiyeva: Araaghayyn, enbek tartysy boyynsha mamandar shaqyru jóninde ynta bildirdinizbe?

Sarbópeev: Búl bylay boldy. Ereuil bastalyp ketken kezde Jannaózenge bir sheteldik әiel keldi, amerikandyq qoy deymin, sonymen әngime ýstinde biz kelissózder boyynsha mamandar turaly aittyq, men tipti kelissózshilder tabudy ótindim ghoy deymin. Mine, osydan keyin araaghayyndar jóninde iydeya payda boldy. Solar retinde Pyastolov, shahterlar, «Algha» partiyasynyng zangeri, Serik Saparghaly boldy. Keyin búl mәsele pikirtalas klubynda talqylandy, atyn úmyttym («Samúryq-Qazyna» janyndaghy klub bolsa kerek. - J.Q.).

Batiyeva: Nege amerikalyqty kýtu qajet boldy, jalpy araaghayyndar jóninde qayda aityldy?

Sarbópeev: Búl әnsheyin mening iydeyam boldy. Ereuil kezinde kóptegen adamdar kelip jatty ghoy, múnayshylar ýshin bir payda bolsyn dedim.

Batiyeva: Búl iydeyanyng bәrin basqa jaqqa búryp әketui mýmkin bolghanyn siz oilamadynyz ba?

Sarbópeev: Joq, olay oilamadym, tek sheshim tapqym keldi.

Batiyeva: Jaghday ýshyghyp túrghanyn bilseniz de, siz kiyiz ýiler iyelerine kepildikter berdiniz. Kimning atynan?

Sarbópeev: Ákimning atynan. Bәlkim, ókilettiligimnen asqan shygharmyn, týsinem. Men múnayshylardyng arandatulargha barmaytyndyghyna senimdi boldym, qazir de senimdimin. Mening ózim de institut bitirgen song 15 jyl múnayda istedim ghoy.

Batiyeva: 15-ine әkimdiktegi jinalysta kimder boldy?

Sarbópeev: Ózimiz boldyq.

Batiyeva: Polisiya boldy ma?

Sarbópeev: Joq.

Batiyeva: Kiyiz ýilerdi nege tas tabangha tiktinizder?

Sarbópeev: Búl mening iydeyam bolatyn. Men tapsyrdym, odan әri tek oryndady. Maghan aitqan, topyraqqa tikken dúrys dep, biraq men qorqynyshty eshtene joq dedim.

Batiyeva: Degenmen, nege tas tabangha? Qazaqtardyng kiyiz ýidi tastyng ýstine tikpeytinin siz bilesiz ghoy?

Sarbópeev: Tas tabangha bolmaydy dep qayda jazylghan? Onyng asty da topyraq qoy.

Batiyeva: Qorshau (osepleniye) qayda túrdy?

Sarbópeev: Sahna men shyrsha arasynda.

Batiyeva: Nege dәl solay?

Sarbópeev: Búl polisiyanyng sheshimi bolsa kerek.

Batiyeva: Sizder nege qorshaumen múnayshylardy bólip tastadynyzdar?

Sarbópeev: Olar paradqa qatysushylargha yqpal etedi degesin.

Batiyeva: 15-ine qoparylghan tastardy kórdiniz be?

Sarbópeev: Joq.

Batiyeva: Kelesi kýni she?

Sarbópeev: Joq, biraq keyin synghan tas týiirlerin kórdim.

Advokat Biysekeshev: Naqty kim kiyiz ýilerdi tular arasyna qoigha kenes bergen?

Sarbópeev: Esimde joq.

Biysekeshev: Ótken jyldary alang janynda kógónis, azyq-týlik satatyn jәrmenke ótkizilip pe edi?

Sarbópeev: Joq.

Biysekeshev: Olay bolsa, naq sol jerlerge kógónis, azyq-týlik tiyelgen 20 KamAZ qoiydyng qanday qajeti boldy?

Sarbópeev: Adamdargha sol jerden satyp alu onay bolady dep oiladyq, qalanyng ortasy ghoy.

Biysekeshev: Múnayshylar siz 15-i kýni olardy qorqytty dedi. Ras pa?

Sarbópeev: Esimde joq.

Biysekeshev: Sizding pikirinizshe, múnayshylardyng jalaqyny 1.7, y 1.8 koeffisiyentterimen tóleu jónindegi talaby zandy ma?

Sarbópeev: Zandy.

Biysekeshev: Jalaqyny kóteru sizding ókilettiliginizge jata ma?

Sarbópeev: Men jalaqyny kóterudi qoldadym.

Biysekeshev: Siz múnayshylardyng tәrtipsizdikter dayyndap jatqanyn sezdiniz be?

Sarbópeev: Joq, naqty eshtene estigen joqpyn, biraq tәrtipsizdikter turaly sybystar boldy.

Biysekeshev: 16-syna múnayshylardan alanda naqty kimderdi kórdiniz?

Sarbópeev: Esimde joq.

Biysekeshev: Siz 16-syna 19:00-ge deyin әkimdikting tóbesinde otyrdynyz, biraq qalay? Ghimarat órtenip jatty ghoy?

Sarbópeev: Shahtada, Aytqúlovpen.

Biysekeshev: Al әkimdik qyzmetkeri Qatira?..

Sarbópeev: Ol ózining ekinshi qabattaghy kabiynetinde bolghan, keyin terezeden sekirgen.

Biysekeshev: Sholaq myltyq ústaghan adamdar kórdiniz be?

Sarbópeev: Joq.

Biysekeshev: Órtenip jatqan kiyiz ýilerdi kórdiniz be?

Sarbópeev: Joq.

Advokat Álibiyev: Siz ereuildegi múnayshylargha kómektestiniz be?

Sarbópeev: Joq, men olaygha qalaysha kómektesem? Biraq koeffisiyentting zandylyghy jóninde olargha aityp, auyzsha kómektestim.

Álibiyev: Mening aityp túrghanym әleumettik kómek, mәselen, balalar ýshin?

Sarbópeev: «Mektepke barar jol» aksiyasy shenberinde biz nashar qamtamasyz etilgen otbasylarynyn, sonyng ishinde ereuilshilerding balalaryna da kómektestik. Jine men bankilerding nesiyeler boyynsha payyzdar tóleu merzimin shegeruin ótindim.

Álibiyev: Al «Jarylqau» qory arqyly kómektesuge bolatyn ba edi?

Sarbópeev: Ol jeke qor , onyng belgili maqsattary bar - mýgedekterge, qarrtargha kómektesu. Oqsha QMG-dan týsip túrdy, sondaqtan biz ony ereuilshilerge kómekke baghyttay almaytyn edik.

Álibiyev: Siz kiyiz ýiler ýshin aqsha tóleuge tyrystynyz ba?

Sarbópeev: Iya, tyrystyq, kiyiz ýiler iyelerining tizimin jasay bastadyq. Barlyghy órtenip ketken joq qoy. Saraptama jýrgizu kerek boldy, 2 million - olardyng aituy ghoy. Internette kiyiz ýilerding qúnyn anyqtay bastadyq.

Álibiyev: Siz ikimdikte otyrghan kezde telefon soqtym dediniz. Naqty kimge?

Sarbópeev: Men emes, Aytqúlov, QIID-ge telefon soqty.

Álibiyev: Siz atysty toqtatudy talap ettiniz be?

Sarbópeev: Adamdargha atyp jatyr dep oilaghan joqpyz, aspangha atty dep oiladyq.

Advokat Tasqynbaev: Siz ereuilshilerge alanda palatkalar qongha rúqsat bermediniz.

Sarbópeev: Olardyng jazda ystyqtan, qysta suyqtan qorghanghysy kelgenin bildim, biraq búl qala ortalyghy ghoy.

Tasqynbaev: 100 poliysey qaydan keldi?

Sarbópeev: Men olardyng 14-15-ine kelgenin bildim, biraq qaydan ekenin bilmeymin.

Tasqynbaev: Olardy ornalastyrumen, tamaqtandyrumen kim ainalysty?

Sarbópeev: Olardyng birneshe shaghyn qonaq ýide, birqatary tuystarynda ornalasqanyn bilemin, tamaqtanudy ÓMG úiymdastyrdy.

Tasqynbaev: Oqighalardan keyin komissiyalar qúryldy ma?

Sarbópeev: Iya, ekeui. Bireuin oblys prokurorynyng orynbasary basqardy, ekinshisine qalalyqtar, ýkimettik emes úiymdar kirdi.

Tasqynbaev: Qansha adamnyng ústalghanyn, jaraqat alghanyn kimge bayandady?

Sarbópeev: Bilmeymin, maghan bayandaghan joq.

Tasqynbaev: Sizding pikirinizshe, oryn alghan tәrtipsizdikter ýshin kim kinәli?

Prokuror: Biz qarsymyz, kimning kinәli ekenin kuә aita almaydy.

Advokat Taskynbaev: Jәy óz pikirinizdi aitynyz.

Sarbópeev: Sirә, bәri kinәli shyghar. Sirә, men de kinәli shygharmyn. Men әkim bolyp tughan joqpyn ghoy. Iya, múnayshylarmen úrysqan kezderim de boldy, biraq tatulasugha tyrystym. 14-15-jeltoqsanda men poliyseylerden súradym, biraq olar da bәri jaqsy bolatynyna senimdi boldy. Múnayshylardy kinәlamaymyn. Ýshinshi kýsh boldy dep oilaymyn. Mening tәrtipsizdikterge qatysym joq.

Tasqynbaev: Ákimdiktegi órtke qarsy jabdyqtar jóninde ne aita alasyz?

Sarbópeev: Órt sóndirumen eshkim ainalysqan joq.

Advokat Batiyeva: Siz 1.7 jәne 1.8 koeffisiyentterin tóleu turaly talaptardy mansúqtau qasiretke alyp keldi dediniz...

Sarbópeev: Iya.

Batiyeva: Endeshe nege mәseleni zang boyynsha sheshuge tyryspadynyz?

Sarbópeev: Tyrystyq.

Batiyeva: Hat jazdynyzdar?

Sarbópeev: Tatulastyru komissiyasynyng júmysy kezinde hattamalar toltyrylda, onda mening qolym bar.

Batiyeva: Siz ereuilshilerding zang bilmestigin paydalanghan joqsyz ba?

Sarbópeev: Joq.

Advokat Biysekeshev: Kiyiz ýiler iyeleri olardy 15-ine alannan shygharmay ústaghany turaly aitty.

Sarbópeev: Men onday núsqau bergen joqpyn.

Advokat Batiyeva: Siz Talghat Saqtaghanovtyng shetelge barghanyn bilesiz be?

Sarbópeev: Iya, bilem.

Batiyeva: Nege onymen jolyqpadynyz? Ol naqty enbek tartysy boyynsha bardy ghoy ol jaqqa.

Sarbópeev: Basyma kelmepti.

Batiyeva: Siz aitqan ýshinshi kýsh sizding adamdar emes pe?

Sarbópeev: Joq.

Advokat Jamenov: Siz Júmaghaliyev Múratbaydyn: «Zang qayda? Ádilet qayda?» - dep aiqaylaghanyn estidiniz be?

Sarbópeev: Joq.

Sottalushy Dýisenbaev: Siz ereuilshilerding tas daqtyryp, órtep, qiratyp, talqandaghanyn kórdiniz be?

Sarbópeev: Joq, iytergenin kórdim, biraq naqty eshkim esimde qalmady.

Dýisenbaev: Biz qysta jylynu ýshin alanda qardan jasap, ýy túrghyzdyq, al siz ony traktormen búzugha búiryq berdiniz.

Sarbópeev: Búl qalanyng ortasy ghoy, biraq mening sizderge ziyan keltiru niyetim bolghan joq.

Dýisenbaev: 5-shildede ózimizding UOS-5 kәsipornynyng aldynda túrghanda bizdi quyp taratty. Búl kimning búiryghy edi?

Sarbópeev: Bilmeymin, mening oghan qatysym joq.

Dýisenbaev: Bizdi nege Janaózenning barlyq medisinalyq mekemelerde emdeuden bas tartty?

Sarbópeev: Bilmeymin.

Sottalushy Dosmaghambetov: Siz tek býgin ghana múnayshylar talaptary zandy boldy dep túrsyz, al búryn olay demegensiz.

Sarbópeev: Óitkeni «ÓzenMúnayGazda» olardyng dúrystyghyn dәleldeytin qújattar kórsetti, men soghan sendim.

Dosmaghambetov: Preziydent Nazarbaev bizdiki dúrys bolghanyn aitty, ereuil bastalghan song ýsh ay ótkesin-aq Janaózenge barghym keldi dedi. Siz nege oghan aqparat jetkizbediniz?

Sarbópeev: Men basshylyqtyng basynan attap kete almaymyn.

Dosmaghambetov: Júmysshylar avtobeketin qorshau jóninde búiryq bergen kim?

Sarbópeev: Bilmeymin, men búiryq bergen joqpyn.

Dosmaghambetov: ÓMG basshylyghymen únatpaushylyq qarym-qatynasynyz boldy ma?

Sarbópeev: Joq.

Sottalushy Nepes: Sizdi qanday bappen sottap jatyr?

Sudiya: Búl súraqqa jauap bermeuinizge bolady.

Nepes: Byltyr jazda jergilikti telearnadan sizding býkil aitys-tartysty 50-60 oralman jasap otyr degeninizdi kórsetti.

Sarbópeev: Men azamattardy bólmeymin jәne oralmandardy qorlaghym kelgen joq. Mening tipti tolyq jazbany («Samúryq-Qazyna» janyndaghy pikirtalas klubynyn. - J.Q.) kórsetu jóninde oiym da boldy.

Nepes: Jazda, biz alanda túrghan kezde, mezgil-mezgil әldebir jas jigitter kelip, 20-30 adam, bizding rúqsatymyzsyz bizid fotogha týsirip jýrdi. Olardy siz jiberdiniz be?

Sarbópeev: Múny biz jaghdaydy bilu ýshin jasadyq. Bizden ýkimet ereuilde qansha adam ekenin jәne t.b. aqparat súrady. Beynetaspagha týsirdik.

Nepes: Men basqa mәseleni aitam, jas jigitter turaly.

Sarbópeev: Ol, shamasy, әkimdikting jas mamandary bolsa kerek.

Nepes: Siz Aәtqúlovtyng teris sózderin nemese is-әreketterin bayqamadynyz ba? Ol ýnemi bizdi basyp tastaugha tyrysyp, barlyq isterge qystyryldy ghoy.

Sarbópeev: Endi, ol bizding kuratorymyz boldy ghoy, tipti bilmeymin...

Nepes: Siz 16-synan keyin IVS-ke barmadynyz ba? Bilginiz kelmedi me?

Sarbópeev: Maghan, ústalghandar IVS-ke syimay jatyr, sondyqtan garajgha da ornalastyruda, odan song Aqtaugha attandyra bastady dep aitqan.

Sottalushy Tóletaeva: Siz ÓMG-de qosalqy buhgalterya jýrgizui mýmkin degendi estidiniz be?

Sarbópeev: Iya, estidim, mening kezimde Astanadaghy QMG adamdarynyng ózi «jirovkadaghy» әrtýrli mәlimetke nazar audarsa da, ÓMG basshylyghy múny teriske shyghardy. Men anyqtaugha tyrystym.

Sottalushy Dýisenbaev: Siz kiyiz ýiler ýshin 2 million tenge kepildik berdiniz, al adam ólimi ýshin 1 million tengeden berdi. Osy dúrys pa?

Sarbópeev: Búl sifrdy men emes, ýkimet belgiledi.

Dýisenbaev: Adam ómiri 1 million túra ma?

Prokuror: Biz búl súraqqa qarsymyz.

Dýisenbaev: Mening әkemdi óltirdi, meni jәne qaryndasymdy sottap jatyr, jәne de ony jaraqattady. Adamdargha atu dúrys pa?

Sarbópeev: Dúrys emes, ómir 1 million tenge túruy mýmkin emes.

Tóletaeva: Adamdargha oq atugha kim búiryq bergen?

Sudiya: Búl súraqty alyp tastaymyn.

Advokat Álibiyev: Sizge 16-synda qaru qoldanu mýmkindigi turly aitty ma? Ol kezde 100 poliysey keldi ghoy.

Sarbópeev: Joq.

Tóletaeva: Sizding pikiriniz - atugha kim búiryq berdi?

Sarbópeev: Men búl jóninde úzaq oilandym. Bilmeymin.

Prokuror: Sizding  kabiynetiniz órtendi me?

Sarbópeev: Syrtqy bólmede bolghanda kýiik iyisin sezdim.

Prokuror: Eger sizdi tәrtipsizdikter kýni ústap alghanda, sizge ne ister edi?

Sudiya: Búl súraqty alyp tastaymyn.

Prokuror: sottalushylardyng biri, balalar ýiinde tәrbiyelenushi, olar әkimdikke barghanda siz: «Men «ayt» desem, senderdi parshalap tastaydy», - dedi degen. Búl ram pa?

Sarbópeev: Joq.

Prokuror: Siz aittynyz: «Múnayshylardyng óz shyndyghy bar», - dep. Qanday?

Sarbópeev: Jalaqy boyynsha, enbek tartysy boyynsha.

Prokuror: Saqtaghanovtyng shetelge qanday maqsatpen barghanyn bilesiz be?

Sarbópeev: Joq.

Prokuror: Múnayshylardan kim sizding jeke qabyldauynyzda boldy?

Sarbópeev: Eshkim.

Advokat Tóleuqúlov: Tәrtipsizdik kýnderi qaza bolghandar men ralanghandardyng sanyn aita alasyz ba?

Prokuror: Búl mәselening qaralyp jatqan iske qatysy joq (sottalushylar, zaldaghylar: «Aytsyn, aitsyn!» - dep shulap ketken).

Sudiya: Búl mәlimetter qúpiya emes.

Sarbópeev: 16 adam óltirilgen, 100-ge tarta jaralanghan.

Sudiya: sol kýnderi siz QIID-nyng garajyna bardynyz ba? (zaldaghy bir kekse әiel: «Ayt, adamdardy qalay azaptaghanyn sen kórding ghoy»).

Sarbópeev: Joq.

Sudiya: Sizge janyp ketken kiyiz ýiler sany belgili me?

Sarbópeev: 5-6.

Sudiya: Alannan songhy kiyiz ýidi qashan alyp ketti?

Sarbópeev: Esimde joq.

Odan song súralghan kuә,  mektep múghalimi Narynbaeva Ibash ózining tergeu kezinde: «Múnayshylar oqushylardyng sheruine kedergi keltiruge tyrysty», - dep bergen kórsetuinen bas tartqan.

Qorghanys tarapynyng qosymsha kuәsi Marjan Aspandiarova sottalushylardyng kinәsi joq ekendigine kuәlik beretindigi, shyn kinәliler Sarbópeev, Qúlybaev, Mәsimov, Nazarbaev ekendigi, solar jauapqa tartylmayynsha búl 37 adamdy sottaumen is bitpeytindigi, qoghamdyq úiymdardyng ereuilshilerge zangerler arqyly kómektesuge tyrysqandyghy turaly aita kelip, sudiyagha pikirtalas klubynyng beynejazbasyn súratu jóninde talap-tilek jasaghan. Sudiya: «Jaqsy», - dep, ýzilis jariyalaghan.

Aspandiyarovany súrau kezinde advokat Batiyeva, birinshiden: «Ol tek Tóletaeva jóninde aitsyn, basqa sottalushylar jóninde aitpasyn», - dep shekteu qoyyp, ekinshiden: «Siz: «Ereuildi mansúqtau qantógiske әkeledi», - dep eskerttim dediniz, sonda siz múny bilgensiz be?» - dep, júrttyng ashu-yzysyn tughyzuy saldarynan zaldaghylar birneshe ret: «Batiyeva, ket! Batiyeva, shyghyp ket!» - dep aiqaylaghan.

 

Ýzilisten keyin súralghan «Qarasaev Aybek» laqap atty kuә tergeu kezinde sottalushy Ótebekov Janaydar jóninde: «Poliyseylerge janghysh shólmek, tas laqtyrdy, qarsylyq kórsetti», - dep bergen kórsetuin qaytalaghan, biraq qoyylghan súraqtardyng barlyghyna derlik («Ótebekovting kiyimi, boyy, shashy, óni qanday, sizdi polisiyagha qalay shaqyrdy?» jәne t.b.) «esimde joq», «bilmeymin» dep jauap bergen.

Odan song súralghan «Múrat» laqap atty kuә «poliyseylerge shabuyl jasaghan sottalushylar Dosmaghambetov, Nepes, Qosbarmaqov, Jarylghasynov, Aqjigitov, Dýisenbaev, Erghazev, Tóletaeva» turaly búrynghy kórsetulerin qaytalaghan jәne ol da qoyylghan súraqtargha ne «bilmeymin», «esimde joq» dep jauap bergen, ne mýlde jauap beruden bas tartqan, sondyqtan advokat Jәmenov ony kuәlar qúramynan shygharyp tastau jóninde talap-tilek jasaghan.

Eng sonynan súralghan aiyptaushy taraptyng qosymsha kuәsi - polisiya tergeushisi Ónerov Eljan.

Prokuror: Siz kuә Bojenkony neshe ret súradynyz?

Ónerov: Men Bojenkony bilmeymin.

Prokuror: Kimdi súradynyz?

Ónerov: «Orazbaev Almazdy», yaghni, Jaylyhanov Erlandy.

Prokuror: Ol laqap atty ózi tandady ma?

Ónerov: Iya, odan keyin sottalushy Ermúqanovtyn tuystary  Jaylyhanovty qorqytqany aiqyndaldy.

Prokuror: Jaylyhanovtan neshe ret kórsetuler aldynyz?

Ónerov: Eki ret. Maghan Ermuqanovtyng tuystary Jaylyhanovty notariusqa alyp baryp, Bas prokurorgha hat qúrastyrghany belgili boldy. Jaylyhanov ol hatty qysymmen jazghan.

Prokuror: Siz notariustan kórsetuler aldynyz ba?

Ónerov: Iya, aldym.

Sottalushy Dosmaghambetov: 20-jeltoqsanda meni tergeushiler jauaptady, siz olardyng meni qorqytyp, qúlaghymdy steplermen qysqanyn kórdiniz be?

Ónerov: Joq, kórgen joqpyn.

Dosmaghambetov: Joq, kórdiniz.

Ónerov: Búl ótirik.

Dosmaghambetov: Sen jәne SIZOgha kelip, bizdi qorqyttyn, Bizge qarsy jana aiyptaular jasaldy dedin. Qúrmetti sudiya, oghan senuge bolmaydy.

Drugie podsudimye: Qúrmetti sudiya, Ónerov 16-17-jeltoqsanda Janaózende bolghan joq, al siz ýnemi - kuәlar tek jappay tәrtipsizdikter boyynsha kerek deysiz. Qúrmetti sudiya, Ónerov pen Jaylyhanovty bettestirudi talap etemiz.

Advokat Álibiyev: Jaylyhanovqa nege advokat bermediniz?

Ónerov: Qajet emes dep eseptedik.

Álibiyev: Siz aitasyz, Jaylyhanovqa Ermuqanovtyng tuystary tarapynan jasalghan qysym jóninde belgili boldy dep,  olay bolsa neg qylmystyq is qozghamadynyz, eshqanday shara qoldanbadynyz? Jaylyhanov ol kezde 100-shi baptyng qorghauynda boldy ghoy?

Ónerov: Ne aityp túrghany týsiniksiz.

Álibiyev: Siz meni týsinbediniz. Mine, QPK-da jazylghan: 100-shi bapty qoldanu ýshin kuәgha nemese onyng tuystaryna naqty qauip tónui kerek. Naqty qauip boldy ma?

Ónerov: Boldy.

Álibiyev: Jaqsy, siz 100-shi bapty qoldandynyz. Biraq kuә Jaylyhanovqa Ermúqanovtyng tuystary qysym kórsete bastaghandyghy jóninde sizge belgili bolghan kezde nege sol tuystargha qarsy qylmystyq is qozghamadynyz?

Ónerov: Qozghamadym.

Álibiyev: Nege?

Ónerov ýndemegen.

Álibiyev: Jaraydy, mine, siz aitasyz, Ermúqanovtyng anasy kuәmen birge Qazaqstannyng Bas prokuroryna hat jazghandyghy sizge belgili boldy dep. Sondy siz múny qysym, qorqytu dep esepteysiz be?

Ónerov ýndemegen.

Álibiyev: Sizge qysym turaly belgili boldy deysiz, endeshe nege siz kuәgha tolyq qauipsizdik qamtamasyz etpediniz? Álde oghan laqap at berumen shekteludi úighardynyz ba?

Sudiya: Tergeushi múnymen ainalysugha tiyis emes.

Álibiyev: Qúrmetti sudiya, kuә ýshin jauap bermeniz.

Sudiya: Men sizge zandy týsindirip otyrmyn.

Álibiyev: Maghan ózim biletin nәrseni týsindiruding qajeti joq. Kuә Ónerov, siz Jaylyhanovtyng jauaptaryn basqa adamdardyng kórsetulerimen salghastyrdynyz ba, olar ýilese me?

Ónerov: Esimde joq.

Álibiyev: Esinizge salayyn, siz iste Ermúqanov qylmys jasaghandyghyn teriske shygharady dep jazasyz, al Jaylyhanovtan basqa kuә joq. Kórshileri men tuystary Ermúqanovty mýlde basqa jerde kórdik deydi, siz nege olargha senbeysiz?

Ónerov: Olar Ermúqanovtyng alangha qaray bara jatqanyn kórdik dedi ghoy.

Advokat Sәrsembina: Ózinizding júmys saghattarynyzdy aitynyzshy?

Ónerov: Janaózende me?

Sәrsembina: Iya.

Ónerov: Tanghy 9:00-de bastaymyn, odan song jaghdaygha qaray.

Sәrsembina: Iste sizding kuә Jayylhanovty súraudy 22-jeltoqsan kýni 22:35-te bastap, týngi 1:35-te ayaqtaghanynyz jazylghan. Týnde jauaptaudyng qanday qajettiligi boldy? Janaózende komendant saghaty júmys isteytinin bile túra, siz kuәni 1.35-te jiberesiz de, ýiine jetkizip salmaysyz, al ony sol týni OMONdyqtar ústaghan. Onyng aituynsha, sodan song ony úryp-soqqan. Onyng ýstine QPK súraulardy kýndizgi uaqytta jýrgizgen dúrys deydi.

Ónerov: Ol kezde júmys óte kóp boldy, kýndiz ýlgermey jattyq.

Álibiyev: Is materialdarynda kuә Jaylyqanovty, jәne taghy da sony, biraq «Orazbaev Almaz» laqap atymen, bir mezgilde eki tergeushining - siz ben Biyazbekovtyng súraghany kórsetilgen. Sonda búl qalay, zansyzdyq qoy?

Ónerov: Bilmeymin.

Álibiyev: Qúrmetti sudiya, kuә «Orazbaev Almazdyn» kórsetulerin dәlelderden alyp tastau jóninde talap-tilek jasaymyn, óitkeni prosessualdyq normalar búzylghan, onyng ýstine laqap atty kuәning anketalyq mәlimetteri salynghan konvert ashyldy. uvajaemyy sudiya hodataystvuy iskluchiti pokazaniya sviydetelya «Orazbaeva Almaza» iz dokazatelistv, tak kak byly narusheny prosessualinye normy, tem bolee vy raskryly konvert s anketnymy dannymy sviydetelya pod psevodnimom (osy uaqyt boyyna sudiyanyng qolynda mórler basylghan sary týsti qaghaz konvert bolghan, ol odan әlsin-әlsin birdeneni alyp, qaytadan salyp otyrghan. Al keshe prokurorlar ashylghan kuәlardyng anketalyq mәlimetterin tek jaryssózden keyin ghana salystyrugha bolady degen).

Pikirlerdi súraghan song (prokurorlar qarsy bolghan) sudiya búl talap-tilekti ashyq qaldyryp, býgin kelmegen jәbirlenushi Eshmanovty mәjbýrlep keltiru ýshin  2-mamyrdyng saghat 10:00-ine deyin ýzilis jariyalaghan.

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 01-mamyry.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1291
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2026
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2075