- Óziniz bir tútqasyn ústap otyrghan «Almaty» telearnasy qazaq­tyng mýddesin qalay qorghap jýr?
- Jalpy, «Almaty» tele­arna­synyng mýddesi - tútasymen qa­zaqtyng mýddesi desek qate­lespes­piz. Óitkeni byltyr mem­­leket­tik jeli Otau TV-gha qosylar aldynda, Aqparat miy­­­­­­niys­­­­trligi zertteu jýrgizdi. Ol kezde «Qa­zaqstan» telearnasy 100 pay­yz qazaq tiline ótpey túrghan edi. Zertteuding qorytyndysyna qa­ra­saq, bizding telearnada qazaq tilining ýlesi basym ekendigin kóruge bolady. Naqtylasaq, 74 payyz bolghan. Odan beri taghy da biraz qazaqsha baghdarlamalar qo­syldy. Demek, ana tilimizding ýle­­si artty deuge bolady. Jalpy, ózing tughan topyraqta ósip-ónip, ana tilinde til syndyrghan son, sol tildi qorghau basty maqsat bo­luy kerek dep oilaymyn. Osy sebepti, búl arnada qazaqtyng ese­­si ketip jatqan joq. Ekin­shi­den, múny biz sózben ghana emes, ispen kórsetip otyrmyz. Arna­myz shaghyn bolghanyna qaramas­tan, qazaqtyng namysyn jyrta­tyn, joghyn joqtaytyn habarlar ashugha barymyzdy salyp jatyr­myz. Ol qazaqtyng tilin, dilin, dinin qorghaytyn «Ózge Almaty» degen arnayy reportajymyz bolsa, odan keyin tilge arnayy baghdarlama ashtyq. Oghan sebep bolghan, Baltyq elderinde bar - til polisiyasy. Osyndaghy na­mys­ty qyz-jigitter bas qosyp, «ondaghy tәjiriybeni nege ózimizde iske asyrmasqa?» dep oiladyq. Sosyn bel sheshe kiristik. Sói­tip, eki jarym jyl búryn «Til saq­shysy» degen joba ómirge keldi. Osy jobanyng arqasynda shahar­daghy 600-ge juyq kompa­niya­nyng qazaqshasyn týzettik. Mәselen, Ramstor, Megaortalyq sekildi iri sauda oryndary tara­lymy 50 myngha taqau kitapsha­la­ryn joy­yp, qaytadan qazaq tilinde shy­ghardy. Búryn tek orys tilinde shygharyp kelip edi ghoy. Taghy bir mәsele, Almatynyng 5 mektebinde bastauysh synyp­tarda qytay tili oqytylyp kel­gen. Sol tu­ra­ly ýsh material ja­sadyq. Zan­syzdyqtyng joyy­luyna qol jet­kizdik. Ol jenis te «Til saq­shysynyn» arqasy. Biz­ding jasap jatqan tirlikting nәtiy­jesin osy­dan da bayqaugha bola­dy. Taghy es­ke sala ketetin jayt, ótken jyl­dyng jeltoqsan aiy­nan bastap, arnamyzda «Taghdyr men túlgha» degen habar shygharyp jatyrmyz. Biz keyde arda aza­mat­tarymyz dýniyeden ótip ket­ken son, «әtte­gen-ay, nege ba­ryn­da qoldama­dyq, qorghamadyq, jәrdem ber­me­dik» dep ókinip jatatyn әdetimiz bar. Osy se­bep­­pen habardy dýn­iyege әkeldik. Mәselen, býginde tosynan mýge­dek bolyp, kómekke zәru bolyp jatqan belgili akter Júmaqan Ábdiqadyrov, sazger Temirәli Baq­tygereev jәne ózge de aza­mattar jóninde týsirip, júrtqa úsyndyq. Halyq jyly qabyl­dady. Qazir sol azamattargha qol úshyn berip jatqandar bar. Ol da osy habardyng arqasy ghoy dep oi­laymyn. Sonday-aq qazaqy mulit­filim jasaghaugha talpyn­dyq. Bir jylda 40 seriya týsirdik. Áriy­ne, onyng ishinde kemshilikter de bol­dy. Bәri keremet deuden aulaq­pyn. Óitkeni bizde taza animator­lyq jabdyq joq. Bir ókinishtisi, «jigitter qazaqtyng býldirshin-baldyrghandary ýshin jantalasyp tirlik jasap jatyr ekensinder, senderdi qoldayyq» degen bir qa­zaqty kórmedik. Búl jerde bizding algha qoyghan maqsatymyz, últy­myz­dy tek sózben emes, ispen de qoldasaq degen oy edi.
- IYisi qazaq ýshin jasap jatqan isterine Qúday quat bersin. Jalpy, ózge arnalardaghy qazaqtyng ýlesi qanday?
- Áy, sol qazaghym dep jylap túrghan telearnany kórmedim-au... Árkimning ary bilsin. Qazir qazaq­tyng namysyn jyrtqannan góri, basqanyng namysyn jyrtu basym bolyp túrghan zaman. Amal qansha, syn saghattarda keybir әriptes­terim­ning azamattyq pozisiyasyn joghaltyp alyp jatqany ókinte­di.
- Bәlkim búl jerde qazaq jur­na­listikasynyng dengeyining kemdigi, týisik-týsinigining azdyghy bolar...
- Qaydam... Elim deytin, úl­tym deytin azamattar qanday qi­yn-qystau kezinde de olay sóile­mese kerek-ti...
- Keyde ózimizdi orys jurna­listikasymen salystyryp jata­myz. Búl jóninde san aluan pikir bar. Kózqarasyndy bildire otyr­san...
- Orys jurnalisterimen kóp aralasamyn. Qazir bayqay­ty­nym - elimizdegi orys jurna­liys­tiy­ka­synyng dәureni bitkeli túr. Sonau 90-jyldary NTK te­le­arnasynda júmys istep jýr­gende Shahnovich­tyng komandasy, Millerding ko­man­dasy degen úghym bar bolatyn. Keyin kórip jýr­genimizdey orys jurnalisterining kóp jaghdayda qúl­qynnyng qúzyry­na qaray jú­mys jasaytynyna kóz jetkize bastadyq. Jaqsy qarjy­lan­dy­ry­lyp otyrsa da, orys jurna­listikasynan kóterilgen adam joqtyng qasy. Biyliktegiler­ding de­ni orystildi bolghandyqtan, qan­day da bir shara jasap nemese aq­parat­tyq soghys úiymdastyrsa da, eng al­dymen, astyrtyn týrde orys­tildi basylymdargha tapsyrys beredi. Sonyng negizinde bizge orys jurnalisteri aqparatty kóp ta­batyn, beretini kóp siyaqty kóri­nedi. Bertin kele talay qúpiyanyng beti ashyldy.
Al qazaq jurnalistikasyna kelsek, tәuelsizdik alghan 91-jyl­dardaghy jurnalister kótergen mәsele men 2012 jylghy kóterilip otyrghan mәselelerdi qarap otyr­saq, qazaq jurnalisterining poziy­siya­sy ózgergen joq. «Últym, elim, jerim» dep keledi. Jәne osy túrghydaghy zertteuler men últqa degen shyn janashyrlyqtyng arqa­synda jazghan dýniyeler ózge aghystargha bóget bola alady jәne olardan basym týse alady. Bir baghytta, bir basymdyqta júmys istegendikten biz әldeqayda jogha­ryladyq.
- Qazaq telearnalarynyng kó­rer­meni az, auditoriyasy tar. Ber­gen jarnamanyng ózi aqtamaydy de­gen pikirler aitylyp jatady...
- Eldegi telekenistikte bir kemshilik - zertteu jýrgizetin kom­paniyalardyng joqtyghy. Siz ben biz biletin «Gelob Media» kom­paniyasynan qazaq tilinde sói­ley alatyn qyzmetker kór­seniz «Qúdaygha tәuba!» dersiz. Ózi qazaqtyng tilin, janyn týsinbeytin adam qazaqtyng baghdarlamasyn zerttey ala ma? Orys tili basym bolu kerek degen sayasat pa, әi­teuir, orystildi telearnalardy suyryp algha shygharady. Bizdegi bir kemshilik - «Myna últtyng egesi - qazaq, qazaqtyng mereyi qa­shan da ýstem bolu kerek» degen sóz anyghymen aitylmaydy. Orta­da ghana emes, joghary minberlerden aitylatyn bolsa, onda zertteushi­ler­ding sóz de, zertteuding kórsetki­shi de mýldem ózgerip shygha kelmek. Sondyqtan da búghan salystyr­maly týrde qarau qajet. Shaghyn te­learna bolsaq ta, «Til saqshy­synyn» kórermeni az dep oila­may­­myn. Respublikalyq arna­larda osynday baghdarlamalar bol­sa, olardyng kórermeni miyl­lion­dap sanalar edi. Últqa qa­jetti nәrse­lerdi berip, últtyng qa­jettiligin ótey alsaq, onda bizde kórermen óte kóp bolady. Bar mә­sele sonda. Memlekettik «Ha­bar», «Qazaqstan» arnalarynyng el kó­lemindegi den­geyi 85, 97 pay­yz. 4-5 oblysqa ta­raytyn orys telear­nalarynyng kórermeni kóp pe, әlde býkil elge taraytyn qa­zaq­­tildi arnanyng kó­rer­meni kóp pe? Búl jerde eshqan­day zertteuding qajeti joq, mening oiymsha. Osy­ghan qarap, statistiy­ka­lyq mәli­metterding qalay jasa­latynyn boljaugha bolady.
- Kedendik odaq bizding aqparat aidynymyzgha qalay әser etpek?
- Syrtqy aqparattyq ekspan­siya bizding aqparat aidynymyzdy basyp ketpey me dep qauiptegennen búryn, qazir ózimiz ústap otyrghan aqparat aidynyn saqtap qala ala­myz ba degen mәsele manyz­dyraq. Biraq «әi, qaydam» degen kýmәn basym. Nege desen, 5 myngha juyq basylymnyng 700-800-i ghana qazaqtildi. Endi saraptay ber. Ras, aqparattyq ekspansiya jýrip ja­tyr, ol toqtaghan joq. Kedendik odaq, Birtútas ekonomikalyq kenistikting ayasynda biz ózge elding azamattaryna elimizde erkin jý­ruine jol ashtyq. Búl - ózge últ­tardyng ýlesi ósedi degen sóz. Qa­jet desen, ertengi kýni resmy dep jazyp jýrgen orys tiline mem­lekettik dәreje beru mәselesi qay­­ta boy kóterui mýmkin. Qazaq basylymdarynyng oisyray úty­luy ghajap emes. Aqparat tizginin osy kýide saqtap qala almasaq, búl bizge orasan zor soqqy bolmaq.
- «Qazaqstan» arnasy «Bala­pan», «Mәdeniyet» arnalarymen tolyqty. Búl halyqqa ne berdi jәne salalyq arna ashu mәselesine qalay qaraysyz?
- Qashan da sangha jetuge bo­lady, biraq sapagha jete alamyz ba? «Mәdeniyet» arnasyna ýlken ýmit artyp edim. «History» siyaqty arnalardyng dәrejesinde bolmasa da, qazaqtyng mәdeniyetin tarata­tyn, bizdi tanytatyn keremet ar­na «Mәdeniyet» boluy kerek edi. Ókinishke qaray, óz izdenisine jau­ap beretin baghdarlamalar taba al­maysyz. Dóngelek ýstel nemese 5 adamdy jinap alyp bolatyn «gói-gói» әngime. Ókinishtisi sol - memleket nazar audaryp, qarjy bólip otyrghan kezde qolda bar mýmkindikti paydalana almay otyr­ghany. Arnanyng ashyluyna 7-8 ay uaqyt berdi, myqty jurna­listerdi jinap, jaqsy baghdarla­malar jasaugha bolatyn edi. 70 payyzy qazaq, 27-30 payyzy orys tiline tiyesili bolghan arnadan janalyq kórmedik. Biraq qazaqsha telearna ashylghanyna, tәuba. Ha­lyq­tyng keudesindegi ózining bol­mysyn, tegin zertteu mәselesi - mәdeniyetti zertteu emes pe?! Qa­zaq jurnalisterine zertteu jetispey­di. 1-2 adamnyng zertteuin alamyz da, soghan Qúran sózindey ilana salamyz. Bir sarabdal pikir bolu kerek. Ashylghan telearna­lardyng aqsap jatqan túsy - osy. Orny tolatyn kemshilik shyghar, búl. Qa­zaqpyz ghoy, telearnanyng ashyl­gha­nyna quana bileyik, jaq­sylyqqa seneyik.
- Praym-taym mәselesi qalay sheshilip jatyr arnalarda?
- Búl mәsele ekinshi jospargha ysyryldy deuge bolady. Qabyl­danghan zang talaptaryna bay­la­nys­ty praym-taym uaqyty teng bólisilip jatyr. «Qazaq jarghanat pa?» degen mәsele ong sheshim taba bastady. Biraq taghy da sapa mә­selesine kelip tirelemiz. Keshkilik júmys uaqytynan keyin ýide oty­ryp teledidardan ne baghdar­lama kóremiz? Ótkende, Nauryz merekesinde kóp arnalardan sa­typ alynghan orystyng baghdarla­ma­laryn kórdim. Petrosyannyn, Zadornovtyng shoulary, «Qisyq aina» degen siyaqty baghdarlamalar ekrannan týspedi. Nauryz mere­kesi emes, Petrosyan men Zadornov­tyng tughan kýni syqyldy boldy. Qa­zaq pen orys әzilderining arasy jer men kóktey. Zadornovtyng ai­typ túrghan әzilderin shyn týsine alatyn adam óz últyna, óz bolmy­syna mysqyldap kýlip túrghanyn angharar edi. Orys satirikteri úly imperiyalyq ambisiyany ózderi­ning qoyylymdary arqyly sinirudi basty baghytqa ainaldyryp, ýlken júmys istep jatyr. Kezinde «Na­sha Rashany» tәjikter men týrik­mender sotqa beruge deyin bardy. Olardyng «bizding orysymyz» dep túrghany - Orta Aziyanyng halqy. Jәne ol halyqtardy nadan etip kórsetedi. Sol syqpyttaghy habar­lardy kóbeytip qoydyq, osylaysha ózimizge ózimiz kýlemiz. Ózgeler meni synady eken dep, ózimiz qosyla synasaq, onda sanamyzdyng qanday «biyiktikte» ekenine bagha beriledi.
- Adamgha oy salatyn, kózin ashyp, tanymyn keneytetin sarap­tamalyq, taldamalyq, tanymdyq baghdarlamalardan góri, túzy jenil, arzan oiyn-kýlkige arnalghan tok-shoular kóbeydi...
- Qazir qazaq telejurna­liys­tikasy ýlken bir zobalang sәtte túr. «31 arnada» biz istep jýrgende «Tújyrym», «Soyyl», «Kim?» ha­barlary boldy, qatarlas jigit­ter «Doda» degen baghdarlama jasady. Tek qana biz emes, kóptegen jigit­ter 2003-2008 jyldar aralyghynda ózderining qabileti keletin, ózekti mәselelerdi kóterip, ony halyq aldyna shygharugha úmtyldy jәne dәleldedi. Qazir bәri әzil-syqaqqa búrylyp bara jatyr. Shaghyn arna bolghandyqtan, bizde onday mým­kin­dik joq. Juyrda salynyp jat­qan studiyamyz bitedi, sol ba­ghyttaghy habarlardy shygharamyz. Ázirge, «Pikirler piramidasy» degen habarymyz arqyly halyq­tyng kókeyinde jýrgen mәselelerdi qamtyp jýrmiz. Memleketten aq­sha alyp otyrghandardyng ýni alys­qa barmaydy. Óitkeni olargha «kóp nәrseni ashyq aitugha bolmaydy» degen tosqauyl qoyylghan. Jenil-jelpi kýlki men әzilge qúrylghan arzan maqsattaghy habarlardyng kóbeygeni osydan. Eger mýmkindik beriletin bolsa, tanymdyq bagh­dar­lamalardy olar da jasaydy. Qabiletti qyz-jigitter kez kelgen arnada bar.
- Qazaq jurnalisteri qay sa­la­ny tereng jaza almay jýr?
- Key mәselerdi zertteude qazaq jurnalisterining kýshi men mýmkindigi jetpeydi. Bayqonyr gharysh ailaghyna baylanysty dau tughanda «Vremya» gazeti birneshe tyng derekterdi jariyalady. Bizge eski-qúsqy tehnikasyn berip otyr­ghanyna deyin jazdy. Olar­dyng qolyna osynday mәlimetter qaydan týsti? Búl tústa qazaq jur­nalisteri til, dil, últ, auyl taqy­ryptaryn shyr ainalyp, odan әri jaza almadyq. Ýlken iske aralasa almay, tómendegi sharualar manyn­­da jýrip aldyq. Býgin de әlem kenistiginde bolyp jatqan qúby­lystardy býge-shigesine dey­in ji­lik­tep, jetkilikti dәrejede ha­lyqqa bere almay otyrmyz. Qa­zaq jurnalisteri júmylghan jú­dy­ryq­tay bolyp, osy mәselelerdi kó­ter­gende ghana orny tolatyn ol­qylyq, búl.
- Jurnalisterdi salagha bólip oqytu mәselesi damyghan elderde ong jolgha qoyylghan. Bizge osy jýiege kóshetin mezgil jetken joq pa?
- Songhy kezderi jurnalisterdi oqytu kerek pe degen mәsele tóni­reginde oilanyp jýrmin. Búryn Temirbek Qojakeev sekildi qarym­dy ústazdar bar kezde siz aityp otyrghan salagha bólip oqytu degen bolmaytyn. Studentting kókiregine bilim dәnin sebetin. Ony әri qaray ósiru nemese qiratu studentting óz qolyndaghy sharua bolatyn. Qo­jakeev mamandyghyna qyry joq adamdy jurfaktyng manynan jýr­gizbeytin. Áriyne, qazirgi jas­tar­dy jasytqannan eshtene út­paymyz. Dese de qazir oqu bitirgen kóp jur­nalisterding qolynda qy­zyl diplom, biraq búl salagha nege kel­genin, ne maqsatpen tandagha­nyn týsinbeydi. «Tәuba!» dep ai­tayyn, bizding arnanyng 90 payyzy - jas­tar. Kóbisi biyl oqu bitire­tinder, tipti 2-3-kurs student­teri bar júmys jasap jýrgen. Qalamdy qalay ústau kerektigin, qalay jazu qajettigin ózimiz ýi­retip otyra­myz. Tek sanasynda jylt etken úshqyn bolsa bolghany. Qalghany enbekpen, izdenispen ke­le­tin nәr­seler. Qazir elimiz boy­ynsha 20-gha juyq oqu orny jur­nalist maman­daryn dayyndaydy. Mening tangha­latynym - osyn­shama oqu or­nyn­da dәris beretin ústazdardyng qaydan shyghyp jat­qany. 80-jyl­dary shyqqan kitap­tardy qazaq­shalap, oghan birli-jarym óz maqa­lasyn qosyp, sony oqulyq etip qazaq jurnalisterin oqytyp, dayar­lay alamyz ba? Jur­nalistika salasynda sheshilmegen mәsele shash etekten. Salagha bólip oqytu ghana emes, jalpy, jurnaliys­tika әdistemesin qayta qarau kerek. Ol ýshin merzimdi basylym - gazetting otymen kirip, kýlimen shyghyp jýr­gen mamandar dәris beru kerek bolar studentterge. Kitaptaghyny oqyp beruge, ony ertesine qayta súrau­gha sol jurnalisterding de sha­ma­sy jetedi. N.Omashev, M.Bar­­manqúlov, T.Bekniyazov, K.Qa­­byl­ghazina, Q.Musin sekildi ghalymdar býginde joqtyng qasy. Ol kisilerdi biz nege jyly eske týsiremiz? Se­be­bi olar kәsipting qyr-syryn ashuda enbektengen. Ózi qinalyp, zertteu jýrgizbegen adam elding balasyna qaydan jany ashysyn. Jurnalist óz halqynyng qalqany bolghandyqtan, osy sala boyynsha maman dayarlaudy týbegeyli qaras­tyru kerek. Soghystardyng ishindegi eng auyry - aqparattyq soghys. Sol soghysta mereyi ýstem bolugha tiyis halyq - ol jurnalister.
- Temirbek Qojakeev sekildi túlghalarymyzdyng shәkirt tәrbiye­leu ýrdisin qalay joghaltyp al­dyq?
- Biz qadirdi, qasiyet pen tekti joghaltyp aldyq. Túrsynbek Kә­ki­shev jurnalist, keyin filologiya fakulitetining dekany boldy. Qa­zaqqa qanday qadirli kisi. Ol ki­siler kele jatyr dese, sening kóz­qarasyn, ishindegi ol kisige degen syilau qasiyeting erekshe bolyp túratyn. Qazirgi studentter múgha­lim­ning janynan birauyz sәlem­despey de óte beredi. Sen ony «tanymaysyn», onyng enbegin oqy­ma­ghansyn. Sebebi aldynda otyr­ghan 20 shәkirtin artynan er­dirip, sózine ilandyra almaghan jan­da qadir qalmasy anyq. «Me­ning atym - Qoja» filiminde mektep diyrektoryna Sәbira May­qanova: «Men Súltannyng shy­raghyn jagha almadym» deydi. Aldyna kelgen shәkirtting «maman­dyghymnyng maytalmany bolsam» degen ýmitin aqtay almaghan ústaz­dy ústaz deu qiyn. Biz songhy 20 jylda eki buyndy joghalttyq. Mek­tepting de, joghary oqu ornyn­daghy bilimning de dengeyi tómen. 20 jylda mektepterdi týgeldey ki­tap­pen qamtamasyz ete almadyq. Býgin bir oqulyqpen, kelesi jyly basqa kitappen oqidy. Qazaqtyng balalary - tәjiriybe qúralyna ai­naldy. Ár avtordyng kitabyn oqyp, әrtýrli derek alady. Sonyn­da nening dúrys, nening bú­rys­tyghyn bilmey shatasady. Al sol týlek JOO-da ne bilim almaq? Biz mektep baghdarlamasyndaghy kitap­tar­men alysyp jýrmiz. Osy 20 jylda oqu bitirgen maman­dar­dyng ne oqyghanynan habarsyzbyz. Ta­rihty qalay oqyp jýrgenin bi­le­miz studentterdin. Ár ústaz óz­derining bir-bir maqalalaryn qo­­syp, kitap shygharady da, sony oqyta beredi. Múraghat aqtaryp, shangha kómilip zertteu jasap jýr­gender az. M.Qoygeldiyev, D.Ra­ma­zanov sekildi ghalymdar bolmasa, dissertasiya jazghan doktordyng kitaptarynan tyng janalyq tap­pay qor bolasyn. Filosofiyanyng negizi mektepterde oqytylyp jýr­gen «Adam jәne qogham» pә­ninde «Europa halqy individual­dyq psihologiya da, Aziya halqy to­byrlyq psihologiyada» dep kór­setken. Ghalymdarymyz bir jer­den kóshirip bastyra salghan kitapta ne jazylghanyn qaramaghan degen sóz. Óz halqyn, ózin tobyrgha tenegenin týsinbeydi. Solar - professor, solar - dosent. Ayta bersek, problema kóp. Biraq tәuel­siz elmiz, bәri de ret-retimen bir­tin­dep sheshiletin shyghar degen ýlken ýmittemiz.

Ángimelesken
Seysen ÁMIRBEKÚLY,
Araylym BIYMENDIYEVA

"Ayqyn" gazeti