Aqyndyq óner tua bitken talant, ol ekining birine búiyra bermeytin jaratushynyng bagha jetpes syiy.Jasandylyqtan góri jasampazdyqty, eskiden góri janany, sannan góri sapany sýietin sóz patshasy poeziya әlemining hal-ahualy jahandanu zamanynda qanday kýy keshude? «Ólenge әrkimnin-aq bar talasy» dep Abay aqyn aitqanday kiyeli ónerding qadirin arttyryp jýrgender de, ózderinshe arttyrghan bolyp artta qaldyryp jýrgender de biz ómir sýrip jýrgen qoghamda barshylyq.

Aqyndyq óner tua bitken talant, ol ekining birine búiyra bermeytin jaratushynyng bagha jetpes syiy.Jasandylyqtan góri jasampazdyqty, eskiden góri janany, sannan góri sapany sýietin sóz patshasy poeziya әlemining hal-ahualy jahandanu zamanynda qanday kýy keshude? «Ólenge әrkimnin-aq bar talasy» dep Abay aqyn aitqanday kiyeli ónerding qadirin arttyryp jýrgender de, ózderinshe arttyrghan bolyp artta qaldyryp jýrgender de biz ómir sýrip jýrgen qoghamda barshylyq.

Kórkemdik sapasy nashar, yrghaq birde saqtalyp, birde saqtalmaghan tek úiqasqa qúrylghan, tipti úiqas ta joq jadaghay jattandy ólender qaltasy kótergenning kitabyna ainalyp jatqany ókinishti-aq. Osyghan dәlel retinde elimizding әr týkpirinen shyqqan «aqyndarymyzdyn» kitaptaryna sholu jasap kórsek. Solardyng biri Ontýstik Qazaqstan oblysy, Maqtaaral audanynyng tumasy Baltabayúly Ayypbergenning 2009 jyly Almaty qalasyndaghy «Núrly әlem» baspasynan shyqqan 200 bettik «Tughan jer» kitaby. Azan shaqyryp qoyghan esimin ózgertip, «núrdyn» zamany dýrildep túrghanda  ózin  «AyypNúr» dep  ataghan aghamyzdyng ólenderin oqyp shyghyp, kónilge eshnәrse týie almaymyz.  Múqabasynan mazmúnyna deyin mәn-maghynasyzdyq túnyp túrghan osy sekildi dýniyeler últtyq poeziyamyzgha syn. Kitaptyng múqabasyna mәn berilmegendigi sonsha eldi el eter rәmizderimizding beynelengeninen-aq kóruge bolady. Búl tek syrtqy sipaty ghana, al osyghan deyin 7 kitaby shyghyp ýlgergen avtordyng kitabynyng ishki mazmúny tolghan mәn-maghynasyzdyq. «Basyn kótermesten jazylta, jandandyra jýregining týbinen rubai, ólen-jyrlar jazghan» AyypNúr:

Jýregim - múz,

Kónilim - qúz,

Denemde - túz,

Astymda - syz,-deydi.  Oqyrmanyna oy salyp emes, balabaqsha tәrbiyelenushisine júmbaq jasyryp túrghan sekildi bolsa, kelesi óleninde:

Bes sanaly sózder:

Ol - baqyt,

Ol - arman,

Ol - ardaq,

Ol - úrpaq,

Ol - bolashaq,-deydi.

Abay bes nәrseden asyq bolu nemese bes nәrseden qashyq bolu kerektinin aitsa, «úiqysyz keyde týnin ótkizip, keyde tas qarandap kýnin batyryp» jyr jazatyn AyypNúrdyng bes sanaly sózinen esh maghyna da, mәn de taba almaymyz. Halyq arasynda sanaly adam , sanaly jan  degen tirkester bar, alayda sanaly sóz degen tirkesti kezdestirgen de, estigen de emespiz. Sanaly sóz dep qanday maghyna da qoldanghan? Ol jaghy qúpiya.

«Óleng tiline kórkemdik sipat beretin oi-sezim terendigi, ótkirligi, әserliligi» dep Zaky Ahmetov óz enbeginde pikir aitqan bolatyn. Rasymen de, tereng maghynalylyq, ótkir de әserli oy bolmasa óleng óleng bolmaydy. AyypNúr Baltabayúlynyng ózining aituyndaghy «rubai, qissa-hikmet, ólen-jyrlarynda» osy atalghandardyng biri de joq.

Keshirgin meni Bir Allam!

Dýniyege jaratyp pendendi ózin,

Tang sәrilep kýnim atqanda,

Úiqysyz keyde týnim, tang qarandap kýnim batqanda

Rubai, qissa-hikmet, ólen-jyrlar jazdyryp,

Jәne de, sheksiz kóp kýnәlargha batyrasyn.

Osy joldarda AyypNúrdyng aitpaq oiy ne? Jaratushy pendesin ózi jaratyp, ózi kýnәgha batyra ma, әlde óleng jazghany ýshin kýnәgha bata ma, mýlde týsiniksiz. Aytar sózi, týier týiini joq. Taghy da aitar mәsele, Baltabayúlynyng jinaghynan ózi aitqan qissa-hikmet kórmedik. Qay órnegi battasqan, aishyghy joq sózin rubai, qissa, hikmet dedi eken? Ol da qúpiya. AyypNúrdyng jazghandarynyng maghynasyzdyghymen qosa, úiqasy da, yrghaghy da pispegen shala. Álginde keltirilgen ólenning buyn, bunaq sanyn taldap kórsek.

Keshirgin //meni// Bir Allam!                                                  a

Dýniyege //jaratyp// pendendi ózin,                                       b

Tang sәrilep //kýnim atqanda,                                                  v

Úiqysyz// keyde týnim, //tang qarandap// kýnim batqanda   v

Rubaiy,// qissa-hikmet,// ólen-jyrlar jazdyryp,              g

Jәne de, //sheksiz kóp //kýnәlargha batyrasyn.                    d

Qazaqtyng qara óleni belgili yrghaqqa negizdelip, úiqasy saqtalyp keyde ishki úiqasqa jýielenip  jazylady. Al myna joldarda yrghaqtyng túraqsyzdyghy da, úiqastyng ýilesimsizdigi de aiqyn kórinip túr. Buyn sany bir jolda 8, birinde 12, endi birinde 16. Múnday joldardy óleng dep baghalaudyng ózi әbestik bolady.

Jazdym endi ózindi ótkinshi ghúmyr taghdyrym,

Jýregimning tereng tórinen erekshe bir ýnge qosyp,

Birde quanysh, birde renish, kýige,jyrgha qosyp,

Kýn núrynan jaralghan o rubai, ólen-jyrlar,  qissalarym- deydi AyypNúr. Ózining oiynsha kýn núrynan jaralghan jyrlary oqyrmannyng jýregine jylylyq әkelmek týgili, әser de qaldyrmaghandyghyn «aqyn aghamyz» biledi me eken? Ol da qúpiya.

Ana tilim - asylym, ardaqtym,

Ana tilim - baqytym,baghym.

Ana tilim - bolashaghym, túghyrym.

Ana tilim - jýregim, jyrym,

Ana tilim - qazaq tilim, bar halqym.

Bir qaraghanda aqyn ana tilin sheksiz sýietinin kóremiz, alayda elge aqyl aitar jasqa kelgen aqsaqalymyzdyng bastauysh synyp balasy qúrastyra salghanday etip jazghany ar men namystyng isi.

Jalpy kitaptyng alghy sózinde aitqanday AyypNúr shynymen de «qúpiya aqyn» ba degen oy týiemiz. Aytar oiy da,týier týiini de  týsiniksiz.

«Tarih naqtyly jaydy bildirgende, poeziya kópti, jalpy jaydy anghartady»- degen eken Aristoteli. Qazirgi tanda jalpyny jyrlaumen qosa, jalqyny da jyrlau beleng alyp bara jatyr. Baghzy zamanda Asan qayghy Áz-Jәnibektin, Jiyembet Esim hannyn, Búhar Abylaydyng aghyn aq, qarasyn qara dep baghalatqan arnaular qazir jaghympaz aqynsymaqtardyng shendilerge jaghynu ýshin paydalanar qúralyna ainalyp, tughan-tuys, aghayyn, bala-shaghasyna maqtan ýshin aitar sózine úlasyp, sonymen qosa ony kitapqa bastyryp,týrli-týsti etip suretin qoidy da shyghardy.

Bir jinaghyndaghy145 ólenining 70-ten astamyn  tuysy men balalaryna, shendilerge arnaghan maqtaugha toly Ótkelbay Ordabekting «Ómir-tarazy» atty kitaby 2009 jyly Qyzylorda qalasyndaghy «Miras» baspasynan shyqqan.

Abay ólendi ermek ýshin jazbaymyn dese, Ótkelbay Ordabek «Ermek ýshin jazam ólen» deydi. Sonda sóz patshasyn erikkenning ermek eter oiynshyghy etkeni me?

Bәri bir ataqty aqyn bola almadym,

Jaratqan әlde isimdi qoldamady.

Jazghanymnyng bәri de shimay-shatpaq,

Qiyaldaghy maqsatym bir onbady.

Ózining talantsyzdyghyn emes, ólenining onbaghanyna jaratqandy kinәlaghan aqyndy kim kórdi eken? Ataq ýshin, ermek ýshin jazylghan jyrdyng qiyada qalyqtamaytyny da, júldyzynyng janbaytyny da aidan anyq.

Qúrban aitta Bauyrjanym ýilendi,

Mayra kelin bosaghagha attap, ýige endi.

Nauryz kýni nemere kep ómirge

Quanyshtan erekshe bir kýige endim,-deydi «Alghashqy nemerege» óleninde.  Bauyrjan kim, Mayra kim? Búl kitap qalyng oqyrmangha emes, belgili bir әulet arasynda ghana týsinikti bolyp, sol әulet  ýshin shygharylghan sekildi. Kitap ishindegi ólenderdin  jartysynan astamy beytanys kisi esimderi men solargha arnalghan nebir marjan sózderge toly.

«Ózim jayly syr» óleninde:

Aytayyn ózim jayly aqtaryp syr,

Kóp jazam qalsa eken dep artymda syr,-deydi. Qasym Amanjolovtay ózi jayly syr aityp, ólenining óshpegenin qalaghan Ótkelbay Ordabek osylay úrpaghyna jyr arnaydy. Sapasy da, qúny da bolmasa kóp jazghannan ne payda? Ermek ýshin óleng jazatyn aqyn nesine jyrynyng úrpaghyna miras bolghanyn qalaydy? Osynday jauapsyz súraqtardy tudyrghanymen qoymay, ózinen keyingilerge jauapty is qaldyrghandyghy taghy da ar men namystyng isine kelip tireledi.

Aqyngha shabyt, talantpen qosa jan-jaqty tereng bilim de asa qajet. Ólenine ne jazghanyn bilmey, halqyna kýlki bolghannan artyq masqara bolmasy haq.

Bauyrjan Qaraghyzúly atty  aqyn ózining Oralhan Bókeyge arnaghan «Birtuar» óleninde maghyna da, úiqas ta saqtalmaghan, tek shúbyrghan teneuler.

Sonymen qosa Qaraghyzúly:

Aq bas Altaydyng aq búrqaq aqyny -

Kerbúgha sekildi qazaqtyng kerbezi!

Oghlan oilary túnghiyq tebirenip,

Aruday sezimi tәkappar emirenip,

Ózendey buyrqanyp tasyghan arnasy, - deydi. Ol ózining kimge óleng arnap otyrghanyn jete tanymaghan bilimsizdigin birinshi tarmaqtan-aq kórsetip qoyghan. O.Bókeydi «Aq bas Altaydyng aq búrqaq aqynyna», «Keshegi jyraular jalghasyna» tenegenin kórgende  ózimizding kim ekenimizdi әli de bilmeymiz be degen oy keledi. Alayda, bilmey me dep oilasan, óleng sonynda jyr barysyndaghy Oralhan Bókey shygharmalaryndaghy keyipkerlerge anyqtama beredi.

Sen aitqan  «Seyitqúldar» - «qúrmetti әkimder».

Sen aitqan «Anaular» - «ataqty danyshpan» - degen joldardaghy Seyitqúl, ANAULAR-dyng jazushynyng «Qúm minezi», «Saytankópir» povesterindegi keyipkerler ekendigine toqtalyp, týsindirme berip ketken. Endi oilanyp qaranyz, aqyn, jyraulardyng izin jalghaushylar kim, povesti jazushy qalay atalady, eng aqyry Oralhan Bókey jyraulardyng jalghasy bolghan  aqyn ba? Búl - sóz patshasyna degen salghyrttyq.  Árbir sózi iynening jýzinen ótkendey boluy shart óleng joldarynyng solqyldaqtyqqa úshyratu taghy da ardyng isine kelip tireledi. Qazaqtyng poeziyasy eshqashan toqyraugha úshyraghan emes, úshyramaytyny da anyq. Alayda bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritetinin úmytpaghan jón.

Abay «sóz patshasy», Múqaghaly «qasiyetti qara ólen» dep baghalaghan óleng sózding qadirin týsirip, qasiyetin ketirgenimen qoymay, kitap etip shygharuy «auzy qisyq bolsa da, bay balasy sóilesinnin» keri bolyp túr. Kez kelgen adam shyghara bermeytin kitaptyng qazir kim kóringenning ermegine ainalyp, kitabynyng maghynasyna emes, kólemining ýlkendigine, qalyndyghyna mәn berip, ony toltyru ýshin býkil aghayyn, tuys, qúda-jekjattarynyng suretin basu da sәnge ainaldy. Mine, osynday jaylar qazirgi ólenning órisin taryltyp, qadirin ketirip jýr.

Atalghan óreskel  kelensizdikterge jol berip, atalghan kitaptardy jaryqqa shygharghan «Núrly әlem», «Miras» baspalary qayda qarap otyrghany týsiniksiz. Aqyn-jazushylarymyzdyng әrbir tuyndysyn sýzgiden ótkizip otyruy tiyis Jazushylar Odaghynyng da osynday kelensizikterdi auyzdyqtaugha shara jasamaytyndyghy qaryn ashtyrady.  Búl tek eki ghana baspa, maqala barysynda ataluyna qarap osy eki baspa ghana barlyghyn bylyqtyryp jatyr dep oilamanyz, elimizde resmy tirkelgen  baspalardyng sany 127 jetedi. Mine, osy biznes kózine ainalyp otyrghan  baspalardyng ne istep, ne qoyyp jatqanyn biylik tarapynan qadaghalap, týbegeyli tekserilip, mynnan birin súryptasa núr ýstine núr bolary anyq.

Balghyn Ádilbaeva, QAZÚU-nin

Filologiya fakulitetining studenti

«Abay-aqparat»