Osy aptada «Forbes Kazakhstan» jurnaly elimizdegi baylyghy asqan elu azamattyng tizimin jariyalady. Dýniyesi milliondy artqa tastap, milliardtarmen ólshengen qaltalylar qataryna qazaqtyng keshegi qaradomalaqtarynyng da qosylghanyna quandyq.

Baylargha әrkim kózin tigedi. Tipti, halyqaralyq shygharmashylyq toptar da olardyng dýniye-mýlkin sanap, qyzyghushylyq tanytyp jatady. Baylardyng múny az ghoy. Al, kedeylerdi kim kózge ilip jatyr? Aqyn Iran-ghayyp jazghanday, «ómir sýrmey, ómirge sýrilip jatqan» qazaqtardy sanap, olardyng mýddesin qanshalyq oilap jýrmiz? Osy saualdy aldymyzgha kóldeneng tartyp kórdik.

QYRYQ JANYMYZGhA QORGhAN BOLGhAN 43 TAUAR

Býgingi kýni elimizde eng tómengi kýnkóris dengeyinen tómen tabys tabatyn halyqtyng ýlesi 5,3 payyzdy qúraydy eken. Múny ótken ailarda Parlament­te esep bergen QR Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov mәlimdedi.

«2012-2014 jyldargha arnalghan respublikalyq bud­jet turaly» Zannyng 9-babyna sәikes, 2012 jylghy 1 qantardan bastap elimizde jalaqynyng eng tómengi mólsheri - 17 439 tengeni qúraghan. Statistika agenttigi kýnkóris minimumyn da 17 439 tenge dep belgiledi. Búl - adam bir ay boyy 17 439 tengege ómir sýre alady degen sóz. Yaghni, bizdegi bekitilgen zang boyyn­sha, azyq-týlik sebetine enetin tauarlardyng baghasyn esepke ala otyryp úsynylghan soma.

Osy aptada «Forbes Kazakhstan» jurnaly elimizdegi baylyghy asqan elu azamattyng tizimin jariyalady. Dýniyesi milliondy artqa tastap, milliardtarmen ólshengen qaltalylar qataryna qazaqtyng keshegi qaradomalaqtarynyng da qosylghanyna quandyq.

Baylargha әrkim kózin tigedi. Tipti, halyqaralyq shygharmashylyq toptar da olardyng dýniye-mýlkin sanap, qyzyghushylyq tanytyp jatady. Baylardyng múny az ghoy. Al, kedeylerdi kim kózge ilip jatyr? Aqyn Iran-ghayyp jazghanday, «ómir sýrmey, ómirge sýrilip jatqan» qazaqtardy sanap, olardyng mýddesin qanshalyq oilap jýrmiz? Osy saualdy aldymyzgha kóldeneng tartyp kórdik.

QYRYQ JANYMYZGhA QORGhAN BOLGhAN 43 TAUAR

Býgingi kýni elimizde eng tómengi kýnkóris dengeyinen tómen tabys tabatyn halyqtyng ýlesi 5,3 payyzdy qúraydy eken. Múny ótken ailarda Parlament­te esep bergen QR Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov mәlimdedi.

«2012-2014 jyldargha arnalghan respublikalyq bud­jet turaly» Zannyng 9-babyna sәikes, 2012 jylghy 1 qantardan bastap elimizde jalaqynyng eng tómengi mólsheri - 17 439 tengeni qúraghan. Statistika agenttigi kýnkóris minimumyn da 17 439 tenge dep belgiledi. Búl - adam bir ay boyy 17 439 tengege ómir sýre alady degen sóz. Yaghni, bizdegi bekitilgen zang boyyn­sha, azyq-týlik sebetine enetin tauarlardyng baghasyn esepke ala otyryp úsynylghan soma.

Áriyne, 17 myng qaltaly adamnyng bir shәy ishkeninen artylmaydy. Al, әleumettik jaghdayy tómen adamdar ýshin 43 tauar men qyzmet týrining baghasy dep belgilendi. «Tarta jesen, tay qaladyny» algha tart­sa kerek, múnyng 20,3%-y - et pen balyq satyp alugha, 14,8%-y - sýt, may jәne júmyrtqa alugha, 14,6%-y - jemister men kókónisterge, 7,7%-y - nan jәne jarma ónimderine, al, qant, shәy jәne dәmdeuishter ýshin 2,6%-y júmsalady deydi agenttik deregi.

Alayda, et jep, qymyz, shúbat iship kelgen qazaq búl shyghyndy biylik núsqaghanday jaratpaytyny anyq boldy. Aytalyq, 2011 jyly tirkelgen esep-qisap boyynsha, halyqtyng eng kóp tútynatyn tauary sýt pen sýt ónimderi de, ekinshisin - júmyrtqa, ýshinshisin - nan jәne jarma ónimderi, tórtinshisin - sәbiz, piyaz, kapusta sekildi kókónister qúraghan. Qazaqtyng negizgi asy et tamaq ónimderining ishindegi tútynymdylyghy jaghynan besinshi oryngha jyljyghan. Al, kóp jaghdayda kedeyler qarny ashqanda quyryp jey beretin kartop altynshy oryn­dy alypty.

Búdan, әriyne, kóp qazaqtyng mentaliytetine jat bolsa da, kóbine ystyq tamaghyna kókónis tútynugha kóshkeni angharylady. Últtyq susyndary - qymyzy men shúbaty dýkendegi sýt ónimderimen almastyrylghany anyq.

Aytpaqshy, susyn demekshi, әlemdegi әrbir memleket óz túrghyndarynyng eng tómengi kýnkóris dengeyin belgileu ba­rysynda azyq-týlik sebetin әrtýrli ónimdermen toltyrghan. Mәselen, Reseyde eng tómengi dengeyde ómir sýru ýshin ay say­yn 156 týrli tauar men qyzmet týri qajet dep esepteledi. AQSh-ta búl kórsetkish - 300-di, Fran­siyada - 250-di, Angliyada - 350-di, Germaniyada 475-ti qúraydy.

Atap aitarlyghy sol, Re­seyde kýnkóris minimumy belgilengende әr adam ýshin 18 sharshy metrlik ólshemdegi bas-pana shyghyny qosa eseptelgen. Onyng syrtynda arnayy mәdeny oryndargha baru aqysy taghy bar. Yaghni, búl el eng túrmysy tómen halyqtyng ózi mәdeny oryndargha baryp, kónil kóteruge, dem alugha haqyly dep biledi.

Sportpen ainalysyp, mәdeny oryndargha barugha, taghatyn moyyn shәli men oramalyna, tútynatyn kórpe-jastyghyna deyin esepteu, әriyne, órkeniyetti elderding bәrine tәn. Eng qyzyghy, jergilikti halyqtyng mentaliytetine qaray Europa elderi, tipti, alkogolidi su­syndardy da kýnkóris sebetine engizgen. Mәselen, Fransiya túrghyndarynyng tútynu sebetin eseptegende, ishiletin sharap­ty, al, Germaniya syrany qosa esepteydi.

Taghy da aita ketu kerek, bizding elimizdegi kýnkóristing eng tómengi satysyndaghy azamattar ýshin belgilengen azyq-týlik tútynu sebetinde bar bolghany 43 týrli tagham men qyzmet týri bar. Olardyng 40%-y - azyq-týlik ónimderi.

EUROPANYNG KEDEYLERI ORTA AZIYaNYNG ORTA TABYMEN TEN

Halqynyng kedeyligi jaghynan Europa elderi arasyndaghy qara tizimning basyn Latviya (túrghyndarynyng 26%-y), Rumy­niya - (23%), Bolgariya - (21%), Litva (20%) qúraydy eken. Múndaghy eng kedeyi az el - Chehiya. Onda kedeylerding ýles salmaghy 9% deydi derek kózderi.

Qyzyghy sol, azyq-týlik sebetine 475 ónim engizilgen Germaniya osy tizimning ba­synan oryn alghan. Búl elde kedeylerding ýlesi - 15%. Al Avstriya, Daniya, Shvesiya kedeyi azdau memleketterge jatady.

Ayta ketetin bir jayt, Euroodaq memleketter ortasha kýnkóris dengeyining 60%-ynan tómen tabys alatyndardy ghana kedey dep sanaydy. Al, ortasha kýnkóris somasyn belgileu - odaq qúramyndaghy elderding búljymas dәstýri. Búl, әriyne, halyqtyng shyn mәnindegi әleumettik jaghdayyn saralap otyrugha mýmkindik beredi. Yaghni, búl elderde elding túrmysy azamattarynyng tabysynyng jogharylyghy, ortasha jәne tómengi kýnkóris dengeyi boyynsha esepteledi. Al, ortasha tabysty qansha adam tabatyny taghy saralanady.

Osy orayda, taghy bir qyzyqty derek: kýnkóris minimumy eng joghary memleket Luksemburg eken. Onda bir aida 1545,83 evro tabys tappaghan adamdar «túrmysy tómender» bolyp sanalady. KNA aqparat agenttigi taratqan mәlimetke qaraghanda, búl qatardy әri qaray Daniya (múnda eng tómengi kýnkóris tabysy aiyna - 1208,08 evro), odan keyin - Irlandiya (1146,66 evro), Úlybritaniya (1113,25 evro)... bolyp kete beredi. Al, azamattarynyng bir ailyq tabysy 108,53 evrodan kem bolmaugha tiyis Bolgariya men 97,75 evro tappaghandy kedeyler tabyna jatqyzatyn Rumyniya kedeyshilik etek alghan elder qatarynda sanalady.

Álgi kedeylerining kóptigi boyynsha aldynghy qatarlardan oryn aldy delingen Germaniyanyng ózinde kedeyshilik shegi - 912,75 evro. Al, AQSh-ta ay sayyn 1837,5 dollar taba almaghandardy memleket qamqorlyghyna alady.

Búl elderding kópshiliginde kedeylik ortasha ailyq kórsetkishting jartysyn taba almaghandyqpen ólshenedi. Tútynushy sebetining týrli tauarmen qamtylyp, tompiyp túrghany da sondyqtan.

Biraq, búl elderding naryqtaghy baghasy bizdegimen shamalas.

Búdan angharylatyny, «kedey» degen statustyng ózi әr elde әrtýrli dengeymen ólshenedi. Batys elderindegi eng kedey adamdardyng ózining túrmysy bizdegi kónili ornyqty deytin orta taptyng túrmystyq jaghdayyna ten.

88 MYNG ADAM KEDEYShILIKTE KÝNELTUDE

Biylghy aqpannyng 28-inde elimizding Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri «Qazaqstan Respublikasy az qamtylghan azamattary­na әleumettik kómek kórseu kriyteriylerin bekitu maqsatynda atauly әleumettik kómek kólemin anyqtau ýshin Qazaqstan Respub-likasy statistika agenttigining ótken toqsangha eseptegen 2012 jylghy ekinshi toqsanyndaghy kedeylik shegin tómengi kýnkóristing 40%-y dengeyinde anyqtaudy búiyramyn», - degen qújatqa qol qoydy.

Búl - kýnkóris minimumy 17 439 tenge desek, biylghy jyly kedeylikting shegi 6 975,6 tengege tenestirildi degen sóz. Yaghni, bizde osy somadan bir tiyn artyq tabys tappaytyndar ghana kedeylik tabyna kiredi. Aytalyq, bir otbasynda ýsh adam bolyp, ýige 21 myng tenge kóleminde kiris kiretin bolsa, olar kedeyge jatqyzylmaydy. Kommunaldyq shyghyndary, tamaghy, bilim alugha nemese júmysqa bara­tyn jolkiresi, qysqasy barlyq shyghyny sol 21 mynmen qamtylady dep esepteledi.

Desek te, osy kiriske de qol jetkize almay otyrghandar da az emes eken. Statistika agenttigining mәlimdeuinshe, 2011 jyly elimizdegi 16734 myng adamnyng 0,5%-y, yaghny 83670-si azyq-týlik qorjynynyng qúnynan tómen tabyspen kýneltetini anyqtalghan. Al, tabysy kýnkóristing eng tómengi shamasynan tómen halyqtyng ýlesi - 5,3%, yaghni, 886902 adam. Búl ótken jylgha qaraghanda kedeyshilik 28 payyzgha qysqarghanyn bildiredi deydi agenttik.

Ayta keter bir jayt, algha ýlken mindetter qoyylyp, týrli әleumettik baghdarlamalar jýzege asyrylyp jatqan elimizde elding әl-auqatyn jaqsartu baghytynda memleket tarapy­nan әrtýrli jәrdemaqylar qarastyrylghan. Jalpy aitsaq, qazir bes milliongha juyq otandasymyz, yaghni, halyqtyng ýshten biri әrtýrli әleumettik jәrdemaqy alady. Múndaghy memlekettik tólemderding 61%-y balalargha tiyesili. Búl, әriyne, elde demografiyalyq ósu ýrdisi oryn alghanyn kórsetedi. Áleumettik zertteu mәlimetterine qaraghanda, bizdegi negizinen kedeyshilikke beyimder osyn­day enbekke qabiletsiz balala­ry, zeynetkerleri, mýgedekteri bar otbasylar. Al, jana shanyraqtyng boy kóteruimen qatar, eng bastysy, baspana mәselesi birge tuatynyn esker­sek, otbasyna tyrbandap júmys istegende kiretin kirisi pәter jaldaugha ketetinin taghy da týsine beruge bolady. Alayda, 17 439 tengege bir adam bir ay ómir sýre alady dep kýnkóris minimumyn belgilegen biylik әr adamnyng baspana ýshin júmsaytyn shyghynyn qarastyrmaghan.

Búl orayda, qalagha júmys izdep kelgen kóp qazaq qaltaly azamattardyng tabysynyng qúrbanyna ainalady. Olay deytinimiz, naryqta tarif or­tasha jalaqy mólsherine qaray belgilenedi. Al, ortasha jalaqy ekining birine tie bermeydi. Aytalyq, Astanada býgin 30-40 myng tenge jalaqygha júmys isteytinder de kóp.

Qala kedeyshiligine qatysty taghy bir mәsele, júmyssyzdyq edәuir azayyp keledi degenmen de, qalada eng tómen tabys tabatyn­dar - óz betinshe tirshilik jasay­tyndar. Áleumettanushylardyng aituynsha, ólmesting kýnin kórem dep, jeke kәsippen ainalysa bastaghandar memleket tarapynan baqylanbaydy.

Desek te, respublika boyynsha, kedeyshilik negizinen auyldy jerde oryn alghan. Statiy­stika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylovtyng songhy mәlimdemelerine sýiensek, auyl túrghyndary arasyndaghy kedeyshilik qalalyqtargha qaraghanda eki ese ýlken. Sol sebepti de, әleumettik kómek alatyndardyng 60%-y auyl túrghyndary bolyp keledi. Bizding elimizde ortasha jalaqy 128 myng tenge bolsa, jalaqynyng eng tómengi mólsherin alatyndar da - sol auyldaghylar, yaghny auyl sharuashylyghy salasynyng mamandary. Olar orta eseppen bar bolghany 36 477 tenge ala­dy. (Ayta ketu kerek, elimizdegi júmysshylardyng eng jogharghy ortasha jalaqy - 241 myng tengeden asady.)

SÓZ SONY

Baylar men kedeylerding әleumettik jaghdayy arasyndaghy alshaqtyq - ómirding qalypty qúbylysy. Kommunizm orna­tamyz dep úrandatqan Kenes ýkimeti de әleumet tendigin qalyptastyra almady.

Tariyhqa zer salsaq, bay men kedey tenestirilgen zaman ejelgi Illada elinde ghana bolghan. Ádilettilik, ortaqtyq prinsiypin tu etken Likurg zany boyynsha, búl elde «meniki» emes, «bizdiki» degen sóz jasady. Barsha qauym ortaq dastarhannan dәm tatyp, birdey ómir sýretindey jaghdaygha jetti. Kóppen birge tamaqtanbay, tartynshaqtay bergenderge «jasyryn tamaqtanyp, ózgelerden bólektenip jýr» degen aiyp taghylghan...

Býgin, әriyne, eshkim eshkimning auzyn andy almaydy. «Men qara bazardan kiyim kiyip, bazardan azyq-týlik alyp jýrmin, sen nege supermarketten alasyn?» dep, eshkim eshkimdi sóge almaydy. Tipti, «men senen góri kóp júmys isteymin, biraq nege toya tamaq jemeymin» dep de eshkim eshkimdi jazghyrmaydy.

Áytse de, qazaq jurnalistikasyna óshpes iz qaldyrghan Kamal Smayylov: «qazaq jeri 20, 30 milliard adamdy asyray alady» degen. Afrikanyng da jerining asty bay, al qamsyz bolghandyqtan halqy kedey ekenin eske salghan.

Qazirgi kýni Qazaqstanda kedeyler 5-6 payyz ghana deydi Statistika. Europa elderining eng kedeyi az degenderinde kedeyler 9 payyz bolsa, bizde 5-6 payyz eken. Ýkimetting esebine qaraghanda, bizding halyq bay túrady. Jaghdayy, tipti, Europa elderinen de jaqsy siyaqty... Biraq, kóz aldymyzdaghy shyndyq sol: qazaqtyng ýshten biri - ýisiz, kýisiz. Ortasha jalaqy respublika boyynsha 128 myng tenge bolsa, onday jalaqynyng bes adamnyng bireui almaydy. Banktegi esep shoty barlar qazaqstandyqtardyng 17 payyzy bolsa, býkil banktegi depozitterding 50 payyzy halyqtyng 0,1 payyzynyng ýlesinde. Yaghni, baylyq sanaulylardyng ghana qolynda.

Endeshe, oilanyp kóreyikshi: kedeyshilik degen ne? Qalyng kópshilik jýretin oryndarda alaqan jayyp, qayyrshylyq jasap otyru ma? Álde dorbany iyqqa asyp alyp, kóshe kezip, diuanalyq etu me?..

Bәlkim, әrkimning baylyqqa úmtyla bilui qajet te shyghar?..

«Abay-aqparat»