Qazirgi Qazaqstannyng resmy tarihnamasy bekitken jәne kópshilik qabyldaghan dәiek boyynsha, Abylay han 1711 jyly tughan. Yaghni, ótken 2011 jyly 300 jyldyq mereytoyy atalyp ótuge tiyis edi.

Mýlde eskerusiz qalypty. Ókimet emeurin bildirmedi, al basybayly jalpy júrtqa bәribir eken. Tanghalarlyq eshtene de joq. Eger eng biyik minberden: "Búghan deyingi zamanda qazaq halqynyng atauly memleketi bolghan joq, ózindik shekarasy da bolmady!" - dep bir emes, eki emes, әldeneshe qayyra jar salynsa, búl óreskel qaghidany Ghylym akademiyasynyng Tarih instituty qostap otyrsa, onda Abylay deytin han da bolmaghan, endi sol joghymyz kenetten bar shyghyp, býkil respublika sheginde nasihattalyp jatuy... súmdyq emes pe - Ghasyr ghúlamasy Kýn kósemning jarqyn beynesine kólenke týsui mýmkin! Bas auyrtpas, býkpesiz anyghy - osy.

Qazirgi Qazaqstannyng resmy tarihnamasy bekitken jәne kópshilik qabyldaghan dәiek boyynsha, Abylay han 1711 jyly tughan. Yaghni, ótken 2011 jyly 300 jyldyq mereytoyy atalyp ótuge tiyis edi.

Mýlde eskerusiz qalypty. Ókimet emeurin bildirmedi, al basybayly jalpy júrtqa bәribir eken. Tanghalarlyq eshtene de joq. Eger eng biyik minberden: "Búghan deyingi zamanda qazaq halqynyng atauly memleketi bolghan joq, ózindik shekarasy da bolmady!" - dep bir emes, eki emes, әldeneshe qayyra jar salynsa, búl óreskel qaghidany Ghylym akademiyasynyng Tarih instituty qostap otyrsa, onda Abylay deytin han da bolmaghan, endi sol joghymyz kenetten bar shyghyp, býkil respublika sheginde nasihattalyp jatuy... súmdyq emes pe - Ghasyr ghúlamasy Kýn kósemning jarqyn beynesine kólenke týsui mýmkin! Bas auyrtpas, býkpesiz anyghy - osy.

Soghan oray... emes, tótenshe bir túrghydan alghanda, sýiikti ýkimetimiz ben tuysqan partiyamyzdyng namysyna tiyer "300 jyldyq" atausyz ketkeni ýshin endi, ziyaly emes, ziyandy dep tanylghan qajetsiz qauym - myna bizding shamdanuymyz orynsyz. Óitkeni... bilgir tarihshylar әigilegen 1711 jyly Abylay hannyng elesi bú dýniyede joq. Eki jyldan song tughan. "298 jyldyq mereytoy" Boratstannyng ózinde sóleket kóriner edi. Abylay hannyng joqshylary ghana emes, ótkendegi Qazaq Ordasynyn, odan arghy Altyn Orda, Shynghys han imperiyasy, Týrik qaghanatynyng jaqtastary da maqúlday qoymas. Shyn mәnisindegi "300 jyldyq" - 2013 jylgha sәikesedi. Esebi, ótken jyl emes, keler jyl.

Búl arada bar kiltipan atalmaghan jәne atalmaugha tiyis mereytoyda ghana túrghan joq.

Kóp úzamay-aq alashqa syrt ainalghan bayansyz bostandyqqa әli eki jyl da tolmaghan, ýmit mol, senim zor 1993 jyly, "Qazaq tarihynyng әlippesi" atty enbegimizde nyqtap aitqan edik: "...Talassyz aqiqat - Abylay 1713 jyly tughan. Eki jyldyng ary-berisinde ne túr deuge bolmaydy. Óitkeni Abylay ómiri, onyng belgili bir kezenderi eleuli tarihy oqighalarmen tikeley baylanysty". Sondyqtan keler jyly da atausyz qaluy anyq mereytoy qaqymen emes, tarihy shyndyq ýshin, sol, ótkendegi jazbamyzdyng tiyesili tústaryn amalsyz qaytalap, taratyp aitu qajet dep bildik. Bәlkim, mәrtebeli Qúrdasymyz ekeuimiz qatarymyzben nysanaly 2030 jyldy shauyp ótip, toqsan alty jasqa jetetin 2036 jyly kәdege asyp qalar - "Abylay hannyng 333 jyldyq mereytoyy!" dep, japyrlap jatsaq nesi bar...

Sonymen, 1713. Bizding qazirgi, sovettik jýieni, sosialistik qúrylysty dәripteu arqyly ataq, dәrejege jetken bilimpaz tarihshylarymyz taghayyndap bergen 1711 - dolbarmen, oidan alyna salghan jansaq túspal. Búrynghy-songhy eshqanday eskilikti eskertkish, resmi, jazba qújatta Abylay 1711 jyly tughan, jetpis jasqa kelgen deytin naqty baylam, tipti, emeski maghlúmat joq. Kerisinshe, barlyq derek 1713 jylgha tireledi.

Atap aitsaq, Reseyding Sibir shebindegi әskerbasy, general-mayor N.Ogarevting Syrtqy ister kollegiyasyna 1781 jyly mamyrdyng sonynda jazghan qúpiya qatynasynda: "Osy jylghy may aiynyn 23-i kýni maghan habar jetti: Qyr­ghyz-qaysaq... Ordasynyng hany Abylay jasy alpys toghyzgha qaraghan shaghynda, joryq ýstinde auyryp, dýnie salypty", - dep jazady. Orysshasy: "...buduchy v pohode, ot prikluchivsheysya emu bolezni, umer na shestidesyat devyatom godu..." Naqpa-naq audarsaq, "alpys segizden asqan shaghynda" bolyp shyghady. Izinshe, Abylay hannyng múrager úly Uәly súltannyng Resey patshayymy Ekaterina Ekinshige joldanghan maghlúmdama-hatynda da osy derek qaytalanady. Sol qalpynda aitsaq, "alpys toghyz". Ejelgi qazaq rәsiminde ana qúrsaghyndaghy toghyz ay bir jasqa eseptelip, sanatqa qosylghan, yaghny kýntizbelik alpys segiz jas. Búl qújattar "Rossiyanyng syrtqy sayasatynyng arhiyvinde" saqtalghan, baspa betinde jariyalanghan, yaghni, jer astynda jatqan, qúpiya derek emes. Qazirgi egemen oqymystylarymyzgha ghana beymәlim jaghdayat.

Abylay han tarihtaghy qyzmetine oray qazaq halqynyng eskilikti, últtyq sanasynda aldynghy qatardaghy, eng ataqty, eng danqty túlghalardyng biri boldy. Asqaraly beynege qatysty tarihy eposta, anyz әngime, aqyndar men jyraulardyng ólen, tolghaularynda atap aitylady. Abylaydyng alghash ret danqqa shyghuy - jiyrma jasynda ("Jiyrma jasyng tolghanda, - Qalmaqpen soghys bolghanda, - Alghashqy baqty tapqanda,

- Sharyshtyng basyn qaqqanda..."); búdan son qyryq segiz jyl biylik qúrghan ("Súrasan, Abylaydy men aitayyn, - Han bolghan qyryq segiz jyl Kókshetauda..."). Taghy da alpys segiz jas dep qoyynyz.

Sonymen, qaytkende de búra tartar qisyn joq. Abylay-bahadúr han anyq alpys segiz jasynda dýniyeden ozghan. (Kezekti Tashkent joryghynan qaytqan sapar, Arys ózenining Syrgha qúyar atyrauyna taqau tús, el әngimesining aituynsha, Han-Qorghan degen jerde.) Aralyq qanshama shalghay bolghanymen, mәndi, aighaqty habar Orys shebine ýsh-tórt aptadan aspay jetuge tiyis. Esebi, kókekting sony dep naqty aitugha bolady. 1781 jyl. Ádepki arifmetikagha salsanyz, 1713 jyly tughan bolyp shyghady.

Tuasy esimi - Ábilmansúr. Shynghys han - Joshy han - Orys han - Áz-Jәnibek han әuleti. Bergi bir babasy - Esim han zamanynda Búqar handyghyna qarsy qyrghyn soghystarda ataqqa shyqqan Qanisher Abylay súltan. Ferghana әmiri, bizding jazylmaghan tarihtaghy aituly túlghalardyng biri. Ábilmansúr-Abylaydyng ózining tughan jeri de osy abat aimaq, Aqtaban-Shúbyryndy kezenine deyin Qazaq Ordasynyng ghúzyrynda bolghan Teristik-shyghys Ferghana, Ahsy óniri dep bilsek kerek (keyin, Qyrghyz joryghyndaghy jenisten song Abylay osy ónirde qalyp qoyghan biraz júrtty qazaq ishine qayyra kóshirgen).

Abylay-bahadúr hannyng әuelgi ómir ótkelderi tolyqtay maghlúm bolmaghanymen, kemel kezeninde tughan halqynyng erkindigi men ense-mereyi jolynda jasaghan ólsheusiz enbegi týgeldey maghlúm.

On eki, on ýsh jasynda Jonghar qarauynda qalghan qazaq jerining shegine ótedi jәne panasyz, jetim bala retinde kóp mehnat shekken.

Búdan son, shamasy bes-alty jyl múghdarynda, qolayly sәtimen, Arqadaghy Ábilmәmbet hannyng aldyna jetip, ata-tegin әigilep, qatargha qosylady jәne әsker isine birjola mashyghady dep bayyptar edik.

Jiyrma jasynda, yaghny 1733 jyly Ábilmәmbet hannyn jauynger jasaghy qúramynda, Alakól manyndaghy ýlken soghysqa qatynasady; úrys bastamyndaghy jekpe-jekte Qaldan-Serenning jaqyn bauyry, qalmaqtyng bas batyry Sharyshty óltirip, qazaq әskerining sәtti jenisine jol ashady. Nәtiyjesinde, ýlken abyroygha bólenip, tuasyly tegine oray súltan atanyp, jeke orda tigedi jәne kóp úzamay, aqyldy agha, mәrt, kenpeyil Ábilmәmbetpen birdey biylikke jetipti. Endi Orta jýzding býkil әsker isin óz qolyna alady. Kýn ozghan sayyn Abylaydyng ataq-danqy ozyp, bedel-biyligi artyp, ókimi kýsheye beredi.

1739 jylghy kýzde, soghan jalghas 1740 jyldyng qysy men kókteminde, Dýrbin-Oyrattyn, әrqaysysy otyz myndyq sherikten qúralghan, kezektes, ýsh dýrkin joryghynyng betin qaytaryp, Sary-Arqanyng ortalyq aimaghyna ótkizbeydi, osy sәtti úrystar nәtiyjesinde Qazaq Ordasyn birjola qúryp ketu qaupinen saqtap qalady.

1753-54 jyldar orayynda Dýrbin-Oyrattyng taq talas ishki soghystaryna belsene aralasyp, damylsyz shapqyn arqyly ejelgi dúshpandy әbden әlsiretedi.

1755-56 jyldarda tabandasqan maydandy Jonghar jerine kóshiredi, әldeneshe úrysta qontajy Dabashydan basym shyghyp, Eki jýz jyldyq Oirat-Qazaq soghysyn týbegeyli jenispen tәmamdaydy, endigi uaqytta qalmaq qateri birjola derlik joqqa sayady.

1756-57 jyldarda el shetine basyp kirgen Qytay әskerimen almaghayyp úrystar ótkeredi, qazaqty yghystyrsa da, qaruly kýshterin birjola qirata almaghan, týpki maqsaty oryndalmaghan Sini ókimeti Qazaq tәuelsizdigin tanyp ("Búl qazaqtar búryn óz aldyna el bolyp otyrghan eken, biz ony mo­yyndaugha tiyispiz", - dep jariyalaydy imperator Hun Ly óz jarlyghynda), kóp úzamay qajetti mәmlege keledi. Eki el arasynda elshilik almasqan, beybit qatynas ornaydy.

1765 jyly Qyrghyz úlysyna qarsy attanyp, Qazaq Ordasynyng bayyrghy qonysy - Ilening sol jaghalyghy men Shu boyyn qaytaryp alady, sóitip, almaghayyp zamanda etekke týsken aghayyndy Alataudan asyryp, qazaq pen qyrghyzdyng Narynqol, Kegennen Qordaygha deyin tartylghan, býginde ózgerissiz saqtalghan shekarasyn bekitedi.

1770 jyly, qayta kóterilgen Qyrghyz júrtyn birjola tynyshtandyru ýshin jana joryq ashyp, búrynghygha qosa, Shudyng basyna deyin tyqsyrady, búl taraptaghy aralyq shekara - Qyrghyz jotasy bolyp belgilenedi (Kenesarynyng qazasynan song qoldan ketken mәueli anghar).

1771 jyly Edilden aughan, býkil Qazaq dalasyn kóktey ótip kele jatqan torghauyt-qalmaqty Bal­qashtyng batys taraby, Moyynty boyynda qyrghyngha úshyratady, qalghan azghana júrtyn Qytay shekarasyna deyin qudalap, birjola tozdyryp jiberedi.

Qasym han túsynda qanatyn kenge jayghan, Tәuekel han, Esim han kezinde birjola qalyptanghan, Salqam Jәngir, Áz-Tәuke zamanynda da baytaq әri quatty bolghan Qazaq Ordasyn qalpyna keltirgen Abylay 1771 jyly kýzde, Alash astanasy Týrkistanda, músylman-týrik әuliyesi Qoja-Ahmet Yasauidyng kók kýmbezining sayasynda Úly jýz, Orta jýz ben Kishi jýzding bilikti handary men súltandary, biyleri men batyrlary jәne jalpy júrt tarabynan marapat, madaqqa jetip, "Ýsh alashtyng hany" dep jariyalanady.

1776 jyldan bastap Orta Aziya handyqtarymen jaulasyp, búlyn­ghyr zamanda qoldan shyqqan Shymkent, Sayram qalalaryn qaytaryp alady, búl kezde derbestenip ketken Tashkentti bodandyqqa týsiredi, býkil Ontýstik ónirdi dәrgeyine keltiredi; búl tarapta Abylay aiqyndaghan mejeden biz orys-sovet otarshyldyghy kezeninde ghana keri shegindik.

Abylay - óz ómirining aqyry, 1781 jyly jazghytúrym dýnie salghangha deyin Qazaq Ordasynyng úly hany retinde tanylyp, ókim qúrghan.

Mine, jalpygha belgili jaghdayattardy týiindep, qayyra tolghaghanda osylay. Qazaq tarihyndaghy eng úly túlghalardyng biri. Asqaraly Alyp. Býgingi, tarihtan tys, halyqqa jat egemen ókimetimizding ataghan, atamaghanynan eshtene de ózgermeydi. Mәngi-baqy óz túghyrynda túrmaq. Qanshama zaman ótti, dýnie neshe qúbyldy, el-júrtymyz qily kezenderdi basynan keshti, biraq Abylay han úmytylghan joq. Az-maz últtyq sanasy bar qazaq ataulynyng jýreginde túr. Qazaq tarihyna birjola bekitilgen. Búdan artyq ne kerek!

Múhtar Maghauiyn

Cheh respublikasy,

Karlovy-Vary.

«Jas Alash» gazeti