Tau balasy taugha qarap ósedi...

Shynnyng men únatamyn biyiktigin,
Shyrqay kep shynyrau kókten sýiipti Kýn.
Týndigin týrtip túrghan kók aspannyn,
Kәneki, Han Tәnirinen iyqty kim?!  

 Múqaghaly Maqataev

Arqaly aqynnyng osy ólenining songhy eki jolyn: «Tilshileri qazaqtyng talasqanda, Qaneki, Janbolattan iyqty kim?!» dep ózgerte salsa bizding keyipkerimizge jarasa ketkendey. Tek qana «tilshi» degen sóz Jәkeng siyaqty jýirikting taqiyasyna tarlyq etetindey. IYә, ol qazaq baspasózining qiyadan úshqan qyrany. Qazaq jurnalistikasynyng su tógilmes taypalghan jorghasy hәm qansha shapsa alqymy ispes has jýirigining naq ózi. Kókiregi biteu, kórgeni tayaz, kórbilte bireu bolmasa, mening búl oiyma qalam ústaghan qauym týgel qol qoyatynyna senimim nyq, sezimim kәmil.

Kóz janarymyz kókjiyekke baryp bir-aq tireletin men siyaqty Saryarqanyng azamatynyng tau turaly týsinigi shamaly bolatyny týsinikti ghoy. Erterekte kórshi Aqtoghay audanynan shyqqan aqyn dosymyz Dәuitәli Stambekov alghashqy shyqqan qalaqtay kitabyna: «Sәulebek bauyrym, Arqanyng momaqan ghana qonyr tóbelerining tóbesinde men de terbeldim,  sen de terbeldin» dep qoltanba jazyp bergeni bar edi. Ras, Balqantau, Ayghyrúshqan, Qonyrqúlja degen biyikterimiz barshylyq. Biraq solarymyzdyng ózi jinaqtala kele «Saryarqanyng úsaq shoqylary» degen jaghrafiyalyq ataugha ghana iye. Al Aupbaevtyng auylynyng taulary basyna múzdan dulygha kiyip, ýstine qardan shapan jamylyp, bauyrynan búlt órgizip, nayzaghay oinatyp túrghan bir keremet. Dәl bir óz órinen ótkenderding bәrin ot pen sugha qatar salyp, tabighy irikteuden ótkizip túrghanday. Oghan shydamaghandar jýnjip, jýdep shyghady, ne sharbolattay shyndalghan narkeskenning ózi bolmaq.

– Olar taudyng sóilegenin estiydi. Tau ózenderining kýmbir-kýmbir kýy tartqanyn tyndaydy. Tipti jansyz degen jartastarynyng ózining janghyryqqanyn sezedi. Sóitedi de qúday bergen sezimtaldyghyn jýrek týpkirine saqtap, ony úly besikte ýnsiz terbetkendey ayalaydy. Taulyqtardyng kesek turap, iri qimyldaytyny sondyqtan, – dep tolghanady Jәkenning qalamdas qúrdasy Batyq Mәjiytúly.

Qúdaydyng sybyry ma, әlde perishtening dýbiri me, әiteuir әkesi Álihan ýiin Narynqoldyng dәl tau jaghyna, asqary aigha shaghylysqan Múzart tauynyng irgesine qaray salypty. Al taugha qarap ósip kele jatqan qalqanqúlaq qara balanyng terezesinen qaraghandaghy kórinis tipti ghajap eken. Aspantaular arasynan shashyrap shyqqan kýnning alghashqy altyn kirpikteri aldymen Janbolattyng betin qytyqtap, kókiregine núr qúiyp oyatatyn kórinedi. Ol әli kýnge kýn shygha kóz ilmeydi. Onyng tәuligine tórt-aq saghat úiqyny qanaghat tútatynyn kópshilik bile de bermeydi. Ákesi de sonday qús úiqy. «Arghymaqtyng balasy az jusar da, kóp jortar» degen sóz osy әkeli-balaly ekeuine qarap aitylghan tәrizdi. Aqyry temir ústasynyng balasy sóz ústasy bolyp shyqty da.

«…Almaty – Narynqol avtomobili trassasyndaghy Tóte asuynan týsip qalghan men qamshylar jaqtaghy Taqiyatóbege kóterilip kele jatyp, balalyqtyng búla shaghyndaghy sol bir elesti eske aldym. Kóz aldyma osydan kóp jyl búrynghy kórinis: auyl shetindegi ýi, sol ýidegi qalqanqúlaq qara bala keldi. Áynektegi ayazdan bulanghan qyraudy qúitaqanday sausaghymen qyrnalaghan ol kógildir taulargha qúshtarlyqpen kóz tigude. Ne… neni kórip túr eken deseyshi. Alystaghy alyp shyngha auzyn asha anqayyp qarap qalghan onyng sәby jýzinde әiteuir adam aqyly jetpestey tandanys bar bolatyn.

...Ol qúshtarlyq, ol inkәrlik – Han Tәniri edi. Balang kónil tughan jerdegi, qasiyetti atamekendegi sol ghajap bitimdi biyik shynnyng qúpiyasyn bilsem, sonyng syryna qanyqsam dep armandap qiyaldaytyn».

Búl – Janbolattyng ózining oisha jasaghan balalyq shaqqa sayahaty. Taudyng ghajayyp tabighaty men sol ortadan ajyramaghan ata-ananyng talbesiginde terbelip ósken «tyryly aryq qara bala» keyinnen tuma talantqa ainaldy. Al daryny Alladan bolsa, qarymy eren enbekpen kelgeni anyq. Ol enbek Álihan sekildi әkenin, Núrsha siyaqty asyl ananyng ýkidey jelpindirip ósirgen ónegesimen kelgeni de ayan.

...«Qazaqstan kommuniysi» jurnalynda ol ekeumiz birge qyzmet istegen kezimizde redaksiyada eki korrektorymyz boldy. Ekeuining de aty Sholpan edi. Ol kezde bir әripten qate jiberuding ózi ýlken qater. Onday oqigha bolyp jatsa, aqyr sonynda tayaqtyng juan jaghy solargha baghyttalyp jatatyn. Sol Sholpandardyng ýlkeni kezinde әkesi Iliyas Jansýgirovpen birge sottalghan, ómirden qiyndyqty kóp kórgen, alayda soghan qaramastan aq peyili men adaldyghyn óz boyynda saqtap qalghan bir ayauly jan edi. Jetimdikten kóp japa shegip, әbden zәrazap bolyp qalghandyqtan ba, әlgindey shu shyqqan kezderde osy zәre-qúty qalmay shoshynyp, kózine tipti jas ýiirilip shygha kelushi edi. Ondayda olargha janúshyryp ara týsetin jauapty hatshy Janbolat bolatyn.

Áyel zaty qayda jýrse de ýy sharuasyn da úmytpaydy ghoy. Jәkeng búl rette de olargha kendik jasap, tipti keyde bastyq basymen olardy joqtatpay ol ekeuining júmystaryn ózi atqaryp, korrektor bolyp ta ketetin. Soghan oray әlgi eki apayymyzdyng da Jәkene degen rizashylyghy sheksiz bolatyn. Ásirese ýlken Sholpannyn: «Seni tәrbiyelegen әke-sheshene myng rahmet!» – dep alghys aityp otyrghanyn talay ret kórdim. Jәne kólgirsip kózinshe emes, syrtynan shyn peyilimen jaqsylyq tileytin.

IYә, Aupbaevtyng arqalaghany tek qana alghys. Ol bireuding jolyn kesipti, yaki, til tiygizipti degendi tipti estigen emespiz. Kimmen tildesseng de oghan degen kól-kósir kónilin, riyasyz rizalyghyn bildirip túrghany.

Biz biletin Janbolattyng túlghasy tútastay jaqsylyqtan qúiylghan. Ol ózining altyn úyasy «Leninshil jasta» istep jýrgen kezinde ózine basshylyq úsynghan ol kezdegi әr qazaqtyng armany dagharaday ýsh bólmeli ýidi balasy kóp basqagha qiyp, ózi ayaday eki bólmeli pәterinde kóp jyl túrghanyn ekining biri bile de bermes. Al «Egemende» jýrgende ózine atalghan marapatyn qalalyq әkimshilikke arnayy baryp, jasy ýlken egde jurnaliske auystyryp bergenin she!?

Kózkórgenderding aituy boyynsha, onyng әkesi ataq-danqqa qúmarlyghy joq osynday tәubeshil adam eken. Ómir boyy auylda ústa bolyp temirdi qamyrsha iyleytin ol kisi: «Bireuding qyzghanyshyn nemese qinalysyn tudyrady», – dep ondaydan qashqalaqtap jýretin kórinedi. «Men Qonaevtyng kolhozshysymyn, osy ataq maghan jetedi», – deydi eken ondayda.

Mening marqúm Jamal sheshemning «Omarhannyng qyzyl shapany» degen bir әngimesi bolushy edi. Soghystan keyingi joqshylyq kezi bolsa kerek. Auyldaghy Omarhan degen jigitke sheshesi әldeqaydan qolyna týsken ottay janghan qyzyl mauytydan shapan tigip beripti. Biraq balasy ony kiymey qoyghan ghoy. Aqyry býkil auyl bolyp jabylyp jýrip onyng iyghyna әreng ildirgen kórinedi. Algha ozyp aita bereyik, búl kýnde újym bolyp úigharyp, halyq bolyp jabylyp jýrip Jәkene bergen Jazushylar men Jurnalister odaghynyng syilyqtary, «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri», «Parasat» ordeni siyaqty biraz marapaty bar endi. Alayda onyng bәri maghan Janbolattyng ózine emes, úrpaghyna ghana qajet siyaqty kórinedi. «Men ýshin әr maqalanyng sonyna qoyylghan familiyamnan artyq ataq joq», – deydi ózi. Osy bir auyz sóz býgingi qazaq baspasózining birtuar bahadýrining býkil bolmysyn kórsetip túr!

Qarly tau arasynan shyqqan qarshaday qara bala birden qalam ústaghan qaharman bola qalghan joq ,әriyne. Ol da kól jaghalap, kóbelek qughan býldirshin bolghan. Al onyng balalyq shaghyn ol oqyghan mektepten erterekte dәris alghan Berdibek Soqpaqbaev syndy asyl aghamyzdan artyq sipattay almaspyz. Sol kórinis, sol tirlik. Alyp bara jatqan aiyrmashylyq ta joq. Bәlkim búl oqyghan tústyng aiy jaryqtau boluy...

– Men Janbolattan bir synyp tómen oqydym. Ol uaqytta oqushylargha boyyn kýtip, sәndikpen ainalysatyn saltanat degen joq qoy. Ayaqta kerzi etik, bútta qyrlanbaghan myj-myj shalbar, ýstide kýpәike, basta eki qúlaghy salpandaghan qara malaqay. Al moynymyzdan qyzyl galstuk týspeydi, – dep eske alady Qanat Tәkebaev degen Jәkenning mekteptesi. Bәrimizge tanys kórinis.

Orystyng «aura» degen sózi Sәbit Múqanovsha túspaldasaq «aruaq» degennen shyqqan siyaqty. Bizding keyipkerimiz bitirgen mektep te aruaq qonyp, qydyr daryghan әz úya. Kórnekti synshy, qogham qayratkeri S.Áshimbaevty, Memlekettik syilyqtyng laureaty, jazushy B.Múqaydy, sonau Amerika qúrlyghyndaghy ýndisterding bizben qandas ekenin anyzdardan arshyp, tapjyltpay dәleldep bergen ýlken ghalym Á.Ahmetovti, general E.Shoqaevty, kinorejisser B.Qalymbetovti elimizde kim bilmeydi!? Búlargha aqyn A.Ábdiqalov pen әnshi S.Núrmaghambetovany, mýsinshi Q.Egizbaev pen medisina ghylymdarynyng doktory Q.Omarovany qosynyz. Olardyng bәri Janbolat bitirgen mektepten әr kezde silkinip úshyp shyqqan týlekter. Birazymen qatar oqyghan, birge oinaghan.

Bireui Álihan әkemizding túlymdy qyzy Aqqaghaz, ekinshisi aidarly úly Janbolat ekeui oqu ozaty bolghan. Endi myna qyzyqty qaranyz, keyin baghyn ashyp, býkil ómir jolynyng baghdarshamy bolghan «Leninshil jas» gazeti sol kezde-aq Janbolattyng qolynan týspeydi eken. Abay aitqanday, bilmekke әrdayym qúmar bala gazetting «Kýmbez», «Mazdaq», «Aqqu» siyaqty aidarlarymen shyqqan tanymdyq mәni zor maqalalaryn papki-pәpki qylyp jinap jýretin bolghan. «Ol kompiuter degendi bilmeydi. Onyng oghan keregi de joq. Óitkeni onyng basynyng ózi kompiuter», – dep bertinde bir әriptesimizding jazghany bar. Ol – ras. Keyde ózim de kompiuterden taba almaghan, qapelimde auzyma týspegen nәrselerimdi dereu qonyrau shalyp Jәkennen súraytynym bar. Sart etkizedi ghoy sabazyn. «Bәige aty ózin ózi jaratady», – deushi edi. Áldebir qúdiretting kýshimen, belgisiz bolmystyng isimen «bolar bala» sol kezde-aq bardy boyyna jinay bastaghan siyaqty. Osy arada taghy da onyng mekteptesi Tәkebaevtyng qolymen bir shege qaghyp, oiymyzdy bir bekitip alayyqshy.

– Birde ýige Janbolat keldi, – deydi. – Ekeumiz biraz әngime qúrdyq. Oiyma qaydan sap ete qalghany, aqyn Kenesjan Shalqarovtyng tabighat jayly syr shertetin bir ólenin ózim shygharghan bolyp oqyp bergenim. Á degennen-aq kýlimdep otyrghan ol óleng bitkennen keyin: «Áy, mynauyng Kenesjan Shalqarovtyng óleni ghoy. Túnghyshtar seriyasymen shyqqan «Tanghy shyq» kitabynan oqyghanmyn. Búghan qalay dәting bardy. Ádeby tilmen aitqanda múny «plagiat» deydi. Qoy múny. Biraq sen qateligindi moyyndap otyrsyn. Úmytpayyq dedi. Bar әlem biletin bir danagói: «Jibergen qateligin moyyndaghan adam, úly adamnan kem emes», – degen eken. Búl maghan ómirlik sabaq boldy, – dep eske alady ol. Al sonda Janbolat auyzynan ana sýti keppegen derlik qarshaday bala.

Bolbyr adamnyng boldyrmay qalghan kýnin kórgen emespin. «Ústanyng ústa balasy» (S.Aqtaev aghamyzdyng sózi) jasynan tәni de, jany da shymyr bolyp óskenge úqsaydy. Berdibek aghamyzdyng «Balalyq shaqqa sayahat» degen kitabynda: «Tekes aryq emes pe, Bektas balyq emes pe», – deytini bar edi ghoy. Bizding Janbolat ta Jaghatal ózenin jaghalay jýzgende synyptastary Súltan, Jeten, Altay, Aqyljandardy talay artynda qaldyrghan.

Birde әlgi balalargha kórshileri Tólendi, Qyrghyzbek, Túrbek, Núrlandar qosylyp auyl manyndaghy Taqiyatóbege jarysa shyqqandary bar. Tau-tekedey orghyghan tau balalary emes pe, tastan tasqa sekirip, jarys bastaldy da ketti. Arqa eti arsha, borbay eti borsha bolyp tau basyna shyqqan balalar bәrinen búryn kelip, jymiyp túrghan qarshaday qara balany kórip jýnderi bir jyghylyp qalghan. Al Aupbaev bolsa sol biyiginen bir týsken emes.

Keyde adamnyng mandayy jarqyrap baghy janarda taghdyrdyng ózi qaqpaqyldap әkelip onyng tura jolyn tauyp beretini bar. Qazir oqytyla ma, joq pa, bizding kezimizde «ghylymdardyng ghylymy» filosofiya pәni jaqsy jýretin. Ol boyynsha ómirde kezdeysoqtyq degen bolmaydy eken. Bәri qajettilikten kelip tuatyn kórinedi.

Kursymyzda úzyntúra, búirabas Qoshqarbay Júmataev degen bir әpendileu bala oqydy. Ábishev degen qatyp qalghan oqytushymyzgha osy pәnnen synaq tapsyryp jatqanbyz. Bir kezde oqytushymyzdyng «Júmataev» degen dauysy oqys shyqty. Apalaqtap atyp túrghan Qoshqarbaydyng qoynynan filosofiyanyng dәu kók kitaby edenge sart etip týse qalghany.

– Áy, mynauyng ne?

– Aghay, qajettilikten tughan kezdeysoqtyq qoy, – degeni Júmataevtyng júlyp alghanday. Ábishevtyng ómiri jibimeytin jýzi bir sәt jylyp kurstasymyzdyng synaq kitapshasyna ýn-týnsiz qolyn qoyyp bergeni bar. Mine, filosofiyanyng «qajettilikten tughan kezdeysoqtyq» degen kategoriya úghymynyng jobasy – osy.

Aupbaevtyng da asqarlargha aparar aidau jolyn tauyp bergen osynday kezdeysoq oqigha edi. Áytpese onyng kónilining qaltarysynda ózi sýiip oqityn matematika men fizika baq talastyryp jatatyn. Ony búl joldy tandamaghany qúdaydyng qaqqany dep oilaymyn óz basym. Birge kele jatqanymyzgha jarty ghasyr boldy ghoy, kurstas dosymnyng taghdyrly búrylystarda eniretip esep shygharyp otyrghanyn bir kórgen emespin. Jany taza Janbolat ýshin búl degeniniz mýldem jat dýnie endi.

Sonymen tau balasyn keyin zau biyikke kótergen kezdeysoqtyqqa keleyik. Ol segizinshi synypta jýrgende auylgha «Qazaqfilimnyn» Súltan Qojyqov bastaghan bir top qyzmetkeri sau ete qalady. Olar alda týsiriluge tiyis «Qyz-Jibek» filimining qamymen jýr eken. Úsynyqty Súltekeng aldymen auyl balalaryn jinap alyp, kóne dýniyeler bar ýilerdi tabugha kómektesudi súraydy. Búl iske balalar baryn salyp kirisedi. Kóp kómekteri de tiyedi.

Súnghyla Súltekenning kózine tyndyrymdy «tyryly aryq qara bala» birden týsse kerek, keterinde ol Janbolatty shaqyryp alady da atalyq sózin aitady. «Aynalayyn, – dep bastaydy ol, – adam jas kezinde óz boyyndaghy qabiletin kóp bayqay bermeydi.Mening oiymsha sen bizding jolymyzdy quugha layyq bala ekensin. Ókinishtisi Almatyda kino mamandaryn dayarlaytyn oqu orny joq. Sen KazGU-dyng jurfagyna týs. Sonda kinossenaristerdi dayarlaytyn bólimshe ashylugha tiyis. Joldamandy ózim dayarlap berermin», – deydi.

– Sodan bastap men mýldem ózge, jana әlemge engendey kýy keshtim,- dep eske alady ózi, – Týrli qiyalgha berile bastadym. Sol kezdegi әreketimdi Berdibek aghamyzdyng «Mening atym Qoja» povesindegi bas keyipkerding qyzyq qylyqtaryna úqsatugha bolar edi. Onda qiyanqy minez Qoja jaqsy oqimyn, shygharmashylyqpen shúghyldanyp, eldi tanghaldyramyn dep onasha ýide óz-ózinen kýbirley sóilep, ainanyng aldyna baryp qolyn sermep, óleng oqyp, әjesining zәre-qútyn alady ghoy. Men de sonday boldym. Bas kótermey, ólen, әngime jazamyn...

Sóitip, 1969 jyldyng tamyljyghan tamyzynda qazaq baspasózining baghyna jaralghan nebary 17 jasar bota tirsek boz bala bozdatyp kelip jurfakqa týsip edi.

...1981 jyl. Qahary múrtyna tepken arystan keyip, ór keude Bauyrjan batyrdyng aldynda otyzgha tolar-tolmas jas jigit bulyghyp otyr. Batyr gýr etti.

– Qoyatyn súraghyndy qoya ber, bala.

– Ángimeni Úly Otan soghysynyng 115-shi kýninen bastasaq...

– E, ol kýni ne bolyp edi?

Onyng múrty tikireyip baryp basyldy. «Ashulanady-au» dep oilady tilshi ishimnen. Joq, olay emes eken. Álden uaqytta ol:

– Aytar sózindi qúityrqylandyrmay-aq aitsanshy, – dedi ókpeli ýnmen.

– Sol kýni, Bәuke, 316-shy atqyshtar diviziyasy Moskva týbinde alghash ret úrysqa kirdi emes pe?

Búl Aupbaevtyng ózi surettegen Bauyrjan Momyshúlymen jolyqqandaghy sәti. Jurnalist qoyghan әlgi janyna jaqyn búl súraqtan keyin batyr da jibip sala bermeushi me edi.

Biz de Janbolatqa: «Ángimeni 1967 jyldyng 27 tamyzynan bastasaq...» degimiz kelip otyr. Dәl osy kýni Narynqol audandyq «Sovettik shekara» gazetinde Janbolat Aupbaevtyng alghashqy tuyndysy jaryq kórgen edi. Tabighat turaly ólen! Arada jarty ghasyr ótse de ony ózi de, óner jolyn ólenmen bastaghan kurstasymyz Júrtbaev ta әli kýnge jatqa aitady. Áttegen-aygha toly bir ókinishpen, ólejip otyryp aitady:

Say-sala saghym basqan qyr-tóbeni,

Zanghardan dalagha kýn núr tógedi.

Qonyltaq qonyr jeli tabighattyn,

Qanghyp kep jusandargha sýikenedi.

Dosymyz osy bir óleng joldarymen bir núrly әlemning esigin erkin ashqanday edi. Biraq nege ekeni belgisiz, ústanyng balasy búl joldy odan  әri ústamady. Ózi armandap kelip jalynan ústaghan taza jurnalistikagha adaldyq tanytty. Onda da onyng ózine ghana tәn dara jolyn tapty. Ol ózining asqaq Alatauynyng bauyrynda erkin qalyqtap kósile jýzip jýretin aq búlttary siyaqty jurnalistika men әdebiyetting ortasyndaghy erekshe janr derekti proza edi.

Rymghaly Núrghaliyev aghamyz kezinde Túrsyngha: «Ólendi Hamit pen Qalijan da jazady. Sening neng bar», – dep tura jolgha salyp edi. Sol aitpaqshy, ólendi Jýrsin men Nesipbek te jazyp jatyr, Al Janbolattyng óz jolyn ainymay tapqany bәrimizge tәnirding bergen bir syiy boldy.

«Jaqsylar jaqsymyn dep aita almaydy, Jamandar jaqsymyn dep aiqaylaydy», – degen bir tamasha mәtel bar ghoy. Ózining jurnalistik ónegeli jolynda Jәkeng qansha adamdy jalghannyng jaryghyna shygharyp, kýnning sәulesin týsirip jarqyratyp kórsetti desenizshi. Onyng 1997 jyly bergen bir súhbatynda: «Dәl býginge deyin 300-den astam adammen jýzdesip, olardyng portretterin jasappyn», – degeni esimde. Sodan beri taghy jiyrma jyl ótipti. Jәkenning qalamgerlik qasqa jolynda kidirgen, kibirtiktegen, sharshap, shaldyqqan kezin kórgen emespiz. Bayaghy shabys – sol shabys. Ózining bir keyipkeri Ginness kitabyna tórt ret ilikken marafonshy Marat Jylanbaev inisine úqsap ómirding suynan da, nuynan da, kóli men shólinen de ótti. Jay sydyrtyp óte shyqqan joq, mórdey bop týsken izi jatyr jaqsy Jәkennin. Olarda qanshama adamnyng taghdyry, qanshama jerding kórki kórsetilip, tarihymyzdyng qanshama jyrtyghy jamalghan desenizshi.

Men Astanada Tәuelsizdik degen kóshede túramyn. Terezemning aldynda aumaghy at shaptyrym Qazaq Últtyq muzeyi túr. Sonda deymin-au, Aupbaevtyng keyipkerlerining barlyq portretterin suretshi polotnosyna kóshirip ilip shyqsa, onyn  eng ýlken degen zalyn auzy-múrnyn toltyryp-aq jiberer edi. Tútas bir galereya! Tútas bir tizilgen taghdyrlar. Toptasyp kelgende – tariyh. Tolayym bir dәuirding tól shejiresi. Sherter syry jeterlik – mol múraghat. Álgi ózi aitqan 97-jyldan beri qanshama uaqyt ótti. Endigi ol jasaghan portretter,әy , myng qaraly bop qaldy-au!

Osy tarih degennen shyghady. Kezinde ap-ayqyn bolyp tanylghan jәitter biraz uaqyt ótkennen keyin, әsirese ol oqighanyng basty túlghasy dýniyeden ótken song keybireulerding pendelik peyilimen daugha ainalyp jatady. Qazir tanymal bolghan bir aghamyzdyng manayynan shyqqan: «Búdan búryn múnday antropolog bolghan emes», – degen kýmәndi pikirdi kózim shalyp qalyp, dereu Aupbaevtyng «Antropolog» degen Noeli Shayahmetov turaly dýniyesin tauyp alyp paraqtamaymyn ba.

«Qadym ghasyrdaghy Ýisin jauyngeri... Dauylpaz aqyn Mahambet.., Dәulesker kýishi Qúrmanghazy.., Batyr bala Bolatbek... Búl Noeliding 1967-1978 jyldar aralyghyndaghy dýniyeleri», – dep Jәkeng 1980 jyly-aq taygha tanba basqanday qylyp jazyp qoyypty. Al Qobylandy turaly deregi tipti qyzyq. Kezinde Aqtóbe jerinen kiyimsiz, taza músylmansha jerlengen mәiit tabylghan. Jergilikti júrttyng joramalynsha sýiek Qobylandynyki. Alayda ony sarapshylar qanqany qazyp alyp teksere kelgende ol әiel adamdiki bolyp shyghady! Búl 1979 jylghy jaghday. Tәuelsizdikten keyin ghalymdar Qobylandyny Aqtóbening basqa jerinen taptyq dep belgi de ornatty ghoy...

Osynday qanqu sóz Esikten tabylghan «Altyn adam» tónireginde de kórinip qaldy. Arheologiyanyng tónireginde jýretin bir әpendileu aghamyz: «Ony tapqan men edim», – degendey әngime aityp qalghany bar. Al Jәkenning arheolog Kemel Aqyshev turaly jazghan «Terra incognito» degen dýniyesin oqysanyz múnda da naqty shyndyq búltartpasderekter arqyly dәleldenip túr.

– Ádette ýlken nәrsening bәri eshkim kýtpegen kezdeysoq nәrseden bastalatyny tarihta dәleldengen jәit, – dep bastapty әngimesin Kemel aghamyz, – Bәri de institutymyzgha bir orys jigitining ótinish aityp keluinen bastaldy.

Odan әri ghalymnyng aituynsha oqigha bylay órbigen. Álgi jigit Esik qalasynda avtobaza diyrektory eken. Kәsiporyndaryn keneytu ýshin berilgen jerlerinde memleket qorghauyna alynghan eki oba bar bolyp shyghady.

– Sony ashyp tekserip bersenizder. Qazuyna ózimiz tehnika bólip, kómektesemiz, –  deydi әlgi tileuindi bergir. Sonymen júmys bastalady. Alghashqy oba búryn tonalghan bos bolyp shyghady. Keybir qabirlerding әsheyin kóz aldau ýshin jasalatynynyn biletin tәjiriybeli arheolog Aqyshev aghamyz qazu júmystaryn әri qaray jýrgizdire beredi ghoy. Sodan alghashqysynynan sәl qiystau jerden bir keremet aghash qabir shygha keledi. «Tóbesin ashyp qaraghanymyzda ne kórdik deysiz ghoy, – depti Kemekeng odan әri, – Shegendelgen tabyt... Al ishinde...iyә, ishinde eti әldeqashan aghyp ketken aqsónke adam sýiegi, onyng úzyna boyyn ainala qorshap jarq-júrq etken jýz әlde myngha juyq altyn әshekeyler. Ghalamat, ghajap kórinis!».

Al búghan ne aitasyz. Nesipbek dosymyz jyrlaghanday: «Átten, aghalar-ay!» – deymiz de endi. Búl kýnde egemen elimizding simvolyna ainalghan sol «Altyn adamdy» jer qoynynan arshyp alghan Aqyshev bolsa, qanqu sózden tazartqan Aupbaev.

Jәkenning taqyryp tabuy, keyipker tandauy ghajap endi. Qatar jýrip biz kórmegendi kórip qoyady. Biologtardyng aituynsha sonau zau biyikte jýrgen qyran qústyng osynday qasiyeti bolady eken. Ol úshyp jýrgen biyiginen jerdegi әldebir qarayghangha qadala qaraghanda ony ap-anyq qylyp jiberetin kózining fokus nýktesi bolatyn kórinedi. Jәkende de sonday qasiyet bar. Tek kózben emes, kónilimen kóredi. Ishki intuisiya!..

...Kenes ketip, nayqalyp naryq kelgen sonau bir 90-shy jyldardyng alasapyran zamanynda men tuyp ósken Shet audanynda Jezqazghannan kelgen bir polkovnik payda boldy. Aty-jóni – Tileuqabyl Esenbekov. Ne istarin bilmey osharylghan el oshaq-ormanyn tastap qalagha jónkilip jatqanda, onyng auylgha kóship kelgeni tipti qyzyq endi. Jay kelmepti. Jana ýrdisting aldy bolyp sharua qojalyghyn qúrmaqshy eken. Bankten alghan krediyti de bar kórinedi. Týri-týsi Sәkenge de keletin sol aghamyz kóp úzamay-aq sharuasyn dóngeletip, býkil elge ýlgi boldy. Antarylghan júrtqa jana zamannyng adaspas jolyn kórsetti. Ol ol ma, tipti sayatkerlikpen shúghyldanyp, qolyna qyran qondyrdy. Ony qyzyqtaghan sheteldik qonaqtar da kórine bastady. Audan ortalyghynda «Býrkitshi» dep atalatyn kafesi de bar. Ishi tolghan ang -qústyng túlyptary. Ótken-ketkende soghan soghyp, ishken-jegenime mәz bolyp men jýrmin. «Sizdi jazu kerek eken», – dep yrghalyp qoyamyn. Sóitip jýrgende bir kýni Janbolattyng «Saryarqanyng Seton-Tompsony» degen ocherki jarq ete qalsyn. Bizding elde jýrgen neghylghan Seton dep selt etip qarasam, onysy ózimning Tileuqabyl agham. «Jýirikpen jarysqan kýning qúrysyn», – dedim de qoydym. Al jazghanyn jasymnan jattap ósken Shet audanynyng shejireshisi Kemel Jýnisovti «Dissiydent» dep at qoyyp, aidar taghyp alghash aitqan da osy Aupbaev. IYeginning astyndaghyny qaghyp týsetin qolmergenning ózi ghoy ol.

Osy jaqynda ghana bir habarlasyp: «Ne istep jatyrsyn?» – degen súraghyma: «Áskerge «shaqyrylghan» týieler» atty maqala jazyp jatyrmyn» degeni. Tipti adamnyng oiyna kelmeytin taqyryp qoy. Sóitse janadan ashylghan orystyng «Pobeda» degen telearnasynan Berlindegi qiraghan Reyhstag jaynan joryq kuhnyasyn sýirep bara jatqan bir týieni kórip qalghan ghoy. Úzamay ol dýniyesi de shyqty. Indete izdenip jýrip әlgi týiening «Kuznechiyk» degen atyna deyin tauyp alypty. Astrahanida maydanger týielerge arnalghan eskertkish te bar eken. Sebebi, olar Basqúnshaqtaghy qazaq auyldarynan jinalyp alynyp, zenbirek, joryq kuhnyasyn, jýk tartugha jegilgen ghoy.

80-jyldary Joghary partiya mektebinde múnayly ólkening azamaty Shyrdabaev degen jigitpen birge oqydyq. Atyn úmyttym. Sol eline baryp kelgende jalyny aspangha shapshyp órtenip jatqan bir skvajinany aityp jaghasyn ústaytyn. Jer astynan shyghyp jatqan әlgi tajaldy býkil odaq bolyp jabylyp auyzdyqtay almay jatqan kórinedi. Jan-jaghyn jaypap jatqan ony atom bombasyn tastap baryp túnshyqtyrmasa bolmaydy eken degendi estigen elde ýrey kóp, deydi ol. Ol kezde KSRO degen alyp memleketimiz ómirde bolyp túratyn múnday jaghymsyz jayttardy aitpaytyn da aitqyzbaytyn.

Jyljyp jyldar ótti. Kenes ókimeti qúlady. Jariyalylyq ta keldi jarqyrap. Biraq әlgi oqigha eshqaysymyzdyng esimizde qalmapty. Alayda ony Janbolatymyz úmytpaghan eken. Álgi menimen oqyghan jigitting aghasy ma, әlde inisi, әiteuir sol kezde әlgi skvajinanyng basy-qasynda bolghan Maghauiya Shyrdabaev degen azamatty tauyp alyp, «№37-shi skvajina» dep taqyryp qoyyp, ol alapat oqighany býge-shigesine deyin tәptishtep túryp jazdy. Bәri de bas injener Cherkasovtyng 4467 metrge terendep ketken búrghyny әldebir sebeppen keri qaytaru kerek degen búiryghynan bastalghan kórinedi. Smena bastyghy Asqar Hatelov degen azamat búlay isteu óte qauipti ekenin aityp shyr-pyr bolady. Ana bastyq aitqanynan qaytpaydy. Sodan ne boldy deysizder ghoy. «Qúral keri suyrylghanda búrghymen búghyp túrghan jer astyndaghy gaz gu etip joghary kóteriledi de ýikelisten ysyp ketken qúbyr demimen lezde jan shoshyrlyq jalyngha ainalady» Aspangha shapshyghan әlgi ajdahany býkil odaq bolyp jabylyp, 207 kýnnen keyin әreng auyzdyqtaydy ghoy.

Osy jaqynda ghana Gollivudtyng múhit ortasyndaghy «Jeniyfer» degen múnay alanynan shyqqan osynday alapat órt tónireginde týsirgen bir filimin kórdim. Erlik te, ezdik te bar, dostyq ta, qastyq ta bar, túnyp túrghan bir shiryqqan drama. Ony kirpik qaqpay jútynyp otyryp kóresin. Shirkin, dep oiladym men, rejisseri kelisse bizding Janbolattyng «37-shi skvajinasy» dayyn túrghan ssenariy ghoy.

«Ózine sen ózindi alyp shyghar, Enbeging men aqylyng eki jaqtap». Aqylman Abaydyng osy sózi Aupbaevtyng ómirlik formulasy dese de bolghanday. Enbek jóninde maqal-mәtel kóp qoy. Sonyng bar belgisin Jәkenning boyynan tabasyz desem artyq emes. Enbekqorlyq ol әuletting atadan – әkege , әkeden – balagha auytqymay, aunamay daryp kele jatqan asyl qasiyeti. Reti kelip túrghanda atay keteyik, atasy Abiyr Dәrkenbaev osy enbek pen aqyldyng arqasynda el ishinde abyroyy asqan kisi bolghan eken. Onyng esimi arghysy Áuezovtin, bergisi Júrtbaevtyng Qarqaradaghy 1916 jylghy Alban kóterilisine qatysty enbekterinde atalatyny da tegin emes. Álgi «Atamannyng aqyry» degen filimde tapsyrmany oryndap, elge bet alghan Qasymhan Shadiyarov shekara irgesindegi bir kýmbezge kelip panalaytyny bar emes pe. Mine, sol Abiyr atamyzdyng babalary Qayran men Beken biyding beyiti kórinedi. Mynany da aita ketelik, Aupbay onyng naghashy atasy. Kenes ókimetining qudalauymen osylay bolghan. Birdi aityp, birine ketti demenizder, qúrmetti oqyrman. Aytpaghym, búl әuletke baq tek qana enbekpen qonghanyn aitu.

Eren enbek pen tauday talap Janbolattyng talant túlparynyng eki ýzengisi, al maqsat jolyndaghy qaytpas qaysarlyghy – qúiysqany. Sondyqtan da onyng eri eshqashan at moynyna ketip kórgen emes. Onyng әr shygharmasy nelikten әrqashan shyp-shymyr bolyp shyghady? Óitkeni olardyng bәri avtorynyng terimen suarylghan. Jәkeng otbasymen «Leninshil jastan» pәter alghansha, az uaqyt bizding ýide túrghany bar. Sonda әr maqalasyn jazarda qanday azapqa týsetinin anyq kórgenmin. Álgi Pushkin aitatyn aqyry úshpaqqa shygharatyn «shygharmashylyq azaby». Búl rette ony bal arasyna ghana teneuge bolar.

«Marshal mingen aqboz attyn» qalay jazylghanyn alayyqshy. Lugovoydan at shaptyrym jerdegi jylqy zavodyna kóktemgi miy shyqqan jolmenen tanmen jaghalasyp bir jayau keledi. IYә, dúrys, jol ýstinde Janbolat. Kókjiyekti kómkerip túrghan Alataudyng silemine kóz tigip qarap qoyady. Búl ónirde odan basqa tipti kóztanysy da joq. Ózi bauyrynda ósken asqaq tauyn es tútqany ghoy. Múndayda auyldyng adamynan búryn әupildep iyti búryn shyghatyny әdeti. Qorqasoqtap auylgha da kirdi-au, әiteuir. Auyl adamdary asyqpaydy. Kensege balpang basyp bastyqtary da jetti-au aqyry. Búl bar biletin deregine sýiendi.

– Absentting әkesi Arabty bilesizder me?

Ásheyinde ózining jeti atasyna deyin sausaqtaryn sanamalap otyryp aityp beretin sabazdardyng bireui mәu deseyshi.

– Qaraghym, mynalardan tappasang endi...

Sharuashylyqtyng kadr bólimining mengerushisi, osy mekemening eng bayyrghy qyzmetker Álibek Bayaliyev aqsaqaldyng bar әli kelgeni osy boldy. Konezavodtyng qyryq jylghy kiris-shyghysy tirkelgen bәlenbey papkanyng shanyn búrq etkizip, múnyng aldyna atyp úrdy. «Kiris-shyghys qaghazdaryn aqtarmalap, juan ortasyna kelgenimizde jýikemiz solq ete qalghanday әserde qaldyq. Ol «Arab» degen sózding janarymyzgha jasyn otynday jarq etip iligui edi» dep eske alady oqu bitirgenine tórt-bes jyl ghana bolghan sol kezdegi jas jurnalist. Al onyng ornyna biz bolsaq... «Absentinning әkesinin...» dep qoldy bir-aq siltep tayyp túruymyz bek mýmkin edi. Al Janbolat óitpegen. Sol jerde otyryp onyng Baqqara degen biyeden tughanyna deyin tauyp alghan ghoy. Tipti sol zavodtyng tumasy Master degen Absentting taghy bir tuysqanyn Ábithan Orazaliyev degen lugovoylyqtyng 1964 jyly Kenes ýkimetining atynan Egiypet preziydeti Gamali Abdeli Naserge aparyp tapsyrghan izin de tauyp qaytqan eken sol joly. Bir qyzyghy ol materialdy әbden pisirip, týgin qaldyrmay týgendep, 15 jyldan song baryp jaryqqa shyghardy.

Qolymyzgha qalam ústaghan jarty ghasyrlyq jolymyzda «anau ministrding ózining sheshimin búzghan», «mynau ýkimetting ózine qauly qabyldattyrghan» degen siyaqty jurnalisterding talay jampozyn kórdik. Tanghaldyq, tamsandyq. Al endi men el Preziydentining ózine Jarlyq shyghartqan jalghyz jurnalisti bilemin. Ol – bizding kurstasymyz, dosymyz Janbolat Aupbaev!

Astananyng kóshi-qonynyng shany basylmay buyrqanyp jatqan kezi. Men isteytin QazTAG-tyng korpunkty «Egemennin» ghimaratynda. Aylyq alu qiyn bolyp ketken bir shaq. Qaryz almaqshy bolyp 1999 jylghy Jenis kýnining qarsanynda Janbolattyng kabiynetine keldim. «Preziydent Reziydensiyasynan bir paket kelip, sony qarap otyr», – dep hatshy qyz ynghay tanytpady. Rasynda da, besin kezinde gazetting ertengi nomerining songhy dayyndyghy bastalady. Búl kezde Aupbaevtyng jaraqty jaugha kirgen Rayymbek atasynday qaharlanyp, bar kýsh-quatynyng samaurynday saqyldap qaynap túratyn kezi. Joqshylyq shirkin qoya ma, qorghanshaqtap baryp esigin ashtym.

Ol aldyndaghy bir qaghazgha ony jep qoyarday ýnilip otyr eken. Bir kezde betine lyp etip qan ýiirilip ornynan atyp túrsyn. «Aldy! Aldy!». Bas redaktordyng orynbasary kóz aldymda bala bolyp sekirip jýr. Birese eki bilegin bilep kókke kóteredi, birese jýgirip kelip stolyn baraban qylyp qoyghyshtaydy.

– Au, kim ne aldy, aitsanshy?

– Raqymjan aghamyz, Qoshqarbaev she?! «Halyq qaharmany» ataghyn aldy! Mine Nazarbaev qol qoyghan Jarlyq!!!

Búl ispen Jәkenning myqtap ainalysyp jýrgeninen habardar edik. Ángimeni әriden bastasaq, bizding bala kezimizde 1958 jyldyng 21 fevralinde «Leninshil jas» gazetine batyr Baukenning aituymen jәne arnayy tapsyrmasymen sol kezdegi jas jurnalist Kәkimjan Qazybaevtyng «Reyhstagqa tu tikken qazaq» degen derekti ocherki shyghady. Ol býkil respublika júrtshylyghyn dýr silkindiredi. Sonyng dýmpuimen keyinirek aqyn Múzafar Álimbaevtyng «Tu tikken» degen poemasy da halyqqa jetedi.

Sodan Baukenning ózi bastaghan el ziyalylarynyng jau úyasyna alghash tu tikken qazaq batyrynyng erligining layyqty baghasyn alu jolyndaghy joryghy bastalady. Búl – 1960-1980 jyldar aralyghy. Biraq kezinde Toqtamys babamyz oiran salghan Mәskeu «mәu» dep til qatpay, bedireygen qalpy qalady.

Kәkimjan aghamyz da aruaq qonghan adamnyng biri edi ghoy. Demi tausylaryn sezdi me eken, 1989 jyly búl isti shәkirti Aupbaevqa amanattap ýlgeripti. Búlay aityp otyrghanym jaryqtyqtyng minezi qanday jayly bolsa, ólimi de sonday bolyp, úiqyda jatqan kýii ayaq astynan jýrip ketip edi.

«Amanatqa qiyanat jýrmeydi». Ásirese Jәkeng ýshin. «Egemenge» kele salysymen 1999 jylghy qantar aiynyng birinshi nomerine «Halyq ala almaghan qamal» degen qaharly taqyryppen Rahang turaly alghashqy maqalasyn jarq etkizdi. Mergenning oghy nysanagha dóp tiydi. Óitkeni dәl sol jyly Qoshqarbaevtyng 75 jyldyq merey jasy edi.

«Halyqtyng aitqany aidalada qala ma?», «Otarshyldardyng ordasyniki týsinikti, óz tizginimiz ózimizge tiygende bizding biylikting múnysy qalay?», «Halyq qalasa soyatyn han týiesi qayda?». Jampoz jurnalisting әlgi maqalasynan keyin osy rәuishtegi hattar qaptady da ketti. Úqyptylyghymen de aty shyqqan ústanyng úsynyqty balasy emes pe, olardy Jәkeng shyp-shyrghasyn shygharmay Preziydent Ákimshiligine jiberedi de otyrady. Sәtin salghanda sol tústa Memlekettik hatshy Ábish Kekilbaev aghamyz edi. Baryn sala kiristi jaryqtyq. Nәtiyjesi jogharydaghyday.

Sózding qysqasy, qiyndyghyn  ol, qyzyghyn men kórip, Aupbaevtyng aqshasyn ayamay shashyp, dәl bir sol tudy ózim tikkendey bolyp, sol joly Jenis merekesin meldektete toylaghanym bar. Aytpaqshy, Jarlyq jariyalanghannan keyin ile-shala «arghymaq erding balasy» Aupbaev «Halyq alghan qamal» dep taghy bir maqala jazyp, búl isting yqylasqa toly ystyq nýktesin qoyghan edi. Sodan keyin Jәkendi qamal alghan qaharman, bekinis búzghan bahadýr dep qalay aitpaysyz.

Búl әfsanamdy Janbolattyng Aupbaevtyng óz sózimen ayaqtaghandy jón kórip otyrmyn, aghayyn.

– Men uniyversiytetti bitirer-bitirmesten respublikalyq «Leninshil jas» gazetine ornalasyp, onda 14 jyl, «Qazaqstan kommuniysi» jurnalynda 5 jyl, parlamenttik «Halyq kenesi» gazetinde 5 jyl, «Astana aqshamy» gazetinde 1 jylgha juyq júmys istep, «Egemen Qazaqstan» gazetining tabaldyryghyn bas redaktordyng orynbasary bolyp attaghannan 5 jyldan keyin 2003 jyldyng 23 qyrkýieginde agha basylymnyng bas redaktory lauazymyna taghayyndaldym, – depti ol baspasózimizding Bauyrjanyna (Omarovty aitamyn) bergen súhbatynda, – Qazaq baspasózining mandayyna basqan ózindik tarihy, bet-beynesi bar tórt basylymynda abyroymen júmys istep kelip, besinshi – agha basylymgha at basyn tiregende enbegim janghan men baqytty adammyn. IYә, naghyz baqytty adammyn!

«Pende baqtyng qonghanyn bilmeydi, úshqanyn biledi» degen sóz bar. Búl jerde de Aupbaevtyn  pendeshilikten aulaq, óz mamandyghyna, tandaghan ómirlik jolyna degen adaldyghynyng lebi anqyp túr. Baryn baghalap, basyna qonghan sol baqtyng narqyn emes, parqyn aityp otyrghanyna kýmәn joq.

Jaqynda bir habarlasqanymda ol: «Alda, qúday búiyrtsa, jelkenin kerip jetpisimiz kele jatyr. Ne bitirdik, ne tyndyrdyq eken dep býkil jazghandarymdy jinaqtadym. Segiz tom boldy!» – dep marqayyp túrdy marqasqam. Jasa, qazaq baspasózining qamal búzghan qaharmany!

Jalghasy bar...

Sәulebek Jәmkenúly,

Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz