Asharshylyq-80

Satiriyk-qalamger Tabyl Qúliyas   ótken ghasyrdyng 20-30-jyldaryndaghy qazaq dalasyndaghy ashtyqqa baylanysty Reseyding iri qalalary múraghattarynan derek jinap jýr. Astanadan Orynbor men Astrahanigha bara jatqanynda jol boyy Aqtóbege ayaldamay ótpeydi. Tabyl aghamyzdyng kezekti saparynda onyng qolyna týsken tyng derekterdi súraghanbyz.

- Tabyl agha, 2012 jyly   qazaq tragediyasynyn auyry - 1932-ning ashtyghyna 80 jyl. Kýni býginge deyin ashtyq genosiydi tәuelsiz Qazaqstan tarihynda obektivti baghasyn almaghany bәrimizge bel­gili. Songhy 20 jyldyng ishinde kóp uaqytty tekke ótkizip jatqandaymyz. El ishindegi qasiretti uaqyttyng kuәgerleri ómirden ótip te ketti. Suyrtpaqtap syr súray almadyq ta. Olar kóp nәrseni ózde­rimen birge әketti. Degenmen, ash­tyq kartinasy sayasi-ekonomikalyq túrghydan emes, adamiy-psihologiyalyq, taldau-saraptamalyq, әleumettanushylyq túrghydan da qarastyrylghany jón. Qay túr­ghy­dan jýielengen dúrys? Mәselen, әr guberniyadan, әr auyldan qansha adam óldi, júrt­tyng malyn tartyp alugha kimder qatysty degen sú­raqtar barynsha ashylugha tiyis. Ashtyq kartinasy osylaysha әr auyl, әr guberniyanyng jaghda­yynan týzilui kerek. Sol kezding sa­rang sta­tistikasy, plenumdar ma­te­rialdary, adamdardyng este­lik­teri, jazushylardyng jazbalarynan da jalpy jaghday kórinis berer.

Asharshylyq-80

Satiriyk-qalamger Tabyl Qúliyas   ótken ghasyrdyng 20-30-jyldaryndaghy qazaq dalasyndaghy ashtyqqa baylanysty Reseyding iri qalalary múraghattarynan derek jinap jýr. Astanadan Orynbor men Astrahanigha bara jatqanynda jol boyy Aqtóbege ayaldamay ótpeydi. Tabyl aghamyzdyng kezekti saparynda onyng qolyna týsken tyng derekterdi súraghanbyz.

- Tabyl agha, 2012 jyly   qazaq tragediyasynyn auyry - 1932-ning ashtyghyna 80 jyl. Kýni býginge deyin ashtyq genosiydi tәuelsiz Qazaqstan tarihynda obektivti baghasyn almaghany bәrimizge bel­gili. Songhy 20 jyldyng ishinde kóp uaqytty tekke ótkizip jatqandaymyz. El ishindegi qasiretti uaqyttyng kuәgerleri ómirden ótip te ketti. Suyrtpaqtap syr súray almadyq ta. Olar kóp nәrseni ózde­rimen birge әketti. Degenmen, ash­tyq kartinasy sayasi-ekonomikalyq túrghydan emes, adamiy-psihologiyalyq, taldau-saraptamalyq, әleumettanushylyq túrghydan da qarastyrylghany jón. Qay túr­ghy­dan jýielengen dúrys? Mәselen, әr guberniyadan, әr auyldan qansha adam óldi, júrt­tyng malyn tartyp alugha kimder qatysty degen sú­raqtar barynsha ashylugha tiyis. Ashtyq kartinasy osylaysha әr auyl, әr guberniyanyng jaghda­yynan týzilui kerek. Sol kezding sa­rang sta­tistikasy, plenumdar ma­te­rialdary, adamdardyng este­lik­teri, jazushylardyng jazbalarynan da jalpy jaghday kórinis berer.

- Sózimdi ýndi halqynyng kósemi Nerudyn: "Memleketting әrbir tiyny últqa qyzmet etkende ghana memleket múratyna jetedi", - degen sózinen bas­tamaqpyn. Múnyn týpki mәni - ekonomikalyq sayasat sauatty da adal jýr­gizilui tiyis. Ekonomikagha kózsiz jaghympazdyq, sayasy nauqanshyldyq aralasqanda, elge jút bop tiymek. Basy ashyq mәsele, 30-jyldardyng ashtyghy - qoldan jasalghan genosiyd!

Qazirgi kezde 1932-ning ashtyghy jóninde ghana aitylady. Al qazaq dalasynda ashtyq birneshe ret qaytalandy: 1918, 1922 jyldary da. Ásirese, 1918 jyly Týrkistan ónirinde ashtyq bastalyp, sol jyldary Orynbor men Or qalasynyng óndiris oryndaryna shúbyrghan halyq jolda qyrylyp ólgen.

- Bәlkim, Týrkistan avtonomiyasyn qúrugha niyettengen Mústafa Shoqaydyn jolyn kesu ýshin er tý­rikting besigi - Týrkistan aymaghynda ashtyq qoldan úiymdastyrylyp, eldi qyspaqqa alu sayasaty astyrtyn jýrgizilgen bolar?

- Men qolymdaghy múraghat derek­terimen sóileyin. Reseyding Barnauyl qalasynyng múraghatynan 1947 jyly jýrgizilgen býkilodaqtyq statistikalyq derekte ukraindardyng 11 payyzy, qazaqtardyng 50 payyzy ashtan óldi dep anyq jazylghan. 1922 jyly Odaqtyng biraz jerinde, sonyng ishinde Qa­zaqstanda   ashtyqtyng birden kýsheyip ketu sebebi mynada. Sol jyly Re­seyding ishki jaghyndaghy ashtyqqa úrynghan audandar túrghyndaryn qazaq jerine qonystandyru turaly sheshim shyqty. Ári búl sayasat óte dóreki týrde iske asyryldy. Dýniye-mýlkin tartyp alyp, qarudyng kýshimen jer audarylghandardyng qolyna tek  500 rubli ústatqan. Múnday qarjymen bir otbasy alysqa úzap bara ala ma? Reseyden kýshtep kóshirilgenderdi azyq-týlikpen, jatyn oryndarmen qamtamasyz etu, t.b. múqtajdyqtary Qazaqstan esebinen jýrgizildi. Búghan qarjy qay kózden shyqty? Áriyne, jergilikti halyqtyng qaltasynan. Sondyqtan elge salynatyn    salyq kýsheydi. 1922 jyly Qazaqstanda 417 million pút astyqpen qosa 277 million som aqshalay salyq jergilikti halyqtyng moynyna ilindi.   Búl jaghday eldi qyrudyng amaly ekenin aytyp Seyitqaly Mendeshev Stalinge hat jazdy. Hatynda Oral guberniyasynyng 4 uezinde 350 adamdy әldiler soyyp jegenin, 300 qabirdi ashyp, ólgenderdi jegen oqighalardy derek retinde tirkeydi. Dәiekteme­lerin algha tarta otyryp, Qazaqstangha jer audarudy toqtatyp, esesine ashyqqan júrtqa kómek kerek dep jaz­ghany tarihta qaldy. Mendeshev 4 uezdegi jaghdaydy ghana jazdy. Elimiz­ding barlyq ónirlerin órttey jalmaghan 18-20-jyldar apatyna qosymsha derek: osy jyldary 1 milliongha juyq ba­­la ata-anasyz túldyr jetim qalsa, 2 million balanyn sheshesi ashtan ólgen.

1917 jyly Orynborda ótken qazaq-qyrghyz sezinde, odan 1918 jyly kýn­batys Alashordanyn Oraldaghy se­zin­de eldi ashtyqtan saqtau mәselesi kóterildi. Osy jaghdaylar 1918-ding ash­tyghynyn da elge apat әkelgenin kór­­setedi. Múnyng bәri hronologiyalyq jýie­likpen qazirgi jaghdayda týzilui kerek.

Shvedting tanymal sayasatkeri Per Alimarak "Ashylghan jaraqattar" kitabynda 1917-1987 jyldar aralyghynda Kenester imperiyasy aimaghynda 62 million adam qoldan jasalghan apattan ajal qúshqanyn keltiredi.

1920-jyldary qazaq jerine 3,5 million adam jer audaryldy. 139,6 myng polyak, 23,6 myng evrey, 85,7 myn latysh, litvan, eston jәne basqa da últtar. Kýshtep kóshirilgen osy 3,5 miyl­lion adamnyn 27 payyzy qazaq je­rinde ashtan ólgen. Osy kezende qazaq dalasynda ashtyq órti qyzyp jatqanda, Mendeshev hatynda aitylghanday, adamdy adam soyyp jemey qaytedi?

- Sol kezding sayasatpen beti býr­­kelgen statistikasy da әrtýr­li.

- Kenes ókimetinde obektivti statistika jýrgizildi dep kim aitty? Kenesting statistikasy qyzyl sayasat­qa ghana qyzmet etti. 1947 jylghy statistikadaghy ashtyqta jergilikti túr­ghyndardyn 50 payyzy, ne 53 payyzy óldi dep naqty anyqtalmauynyng sebe­bi - sol uaqytta jergilikti qazaqtar men kýshtep kóshirilgen adamdardyn sany naqtylanbady. 1920-jyldary eli­mizge 3,5 million basqa últ qonystansa, onyng 27 payyzy ashtan qyryl­ghan deydi. Tiri qalghandarynyn 73 pa­yyzdyq kórsetkishi de naqty emes. 73 payyz ba, әlde odan az ba?

Tónkeris aldynda qazaqtyng 200-ge juyq ruy tirkelse, solardan adam sanynyng qanshasy jazylghanyn qaraghan jón. Qazaqtar patsha ýkimetinin   sanaqshylaryna aghynan jarylyp anau-my­nau­dy aqtara bermegen. Ásirese, ba­la-shaghasy men mal sany esebinde. 1911 jyly qazaqtardyn bayúly ruy 1 million 39 myn, arghyndar 890 myng dep tirkelgen. Álginde aityp ketkendey, qazaq mal-janynyng esebin tizbeydi. Búl - ata-babadan qalyptasqan ýrdis. Ári patshanynyng statisterine   jal­ghan aqpar beretini, adam-mal sanyn azaytyp kórsetetini anyq. Qazaqtyng 200-ge tarta ruy bar desek, tónkeris aldynda Ahmet Baytúrsynov aytqanday: 7 million qazaqpyz, ghasyr sonynda 30 milliongha jetemiz deuining shyndyqqa say keletini anyq angharylady.

Búl arada basy ashyq mәsele - qyzyldar biylikke kelgen jyldary qazaq dalasynda 4 ret ashtyq tragediyasy ornady: 1918, 1922, 1928, 1932 jyldar. 1917 jyldan bastalghan, 1922 jyly ýdey týsken, sodan tynys aldyrmay 1932 jylgha jalghasyp, shyrqau shegine jetti.

- Ashtyq sanaghy degende әigili "Beseuding haty" ghana eske týsedi. Múraghat derekterinde sanaqty kimder jýrgizdi, qalay jýrgizdi degenge qanday tyng derek bar?

- Kenes ókimetinde statistika qoldan jasaldy. Sanaqshylar - sayasy biylikting adamdary. Statistika adamdargha emes, sayasatqa ghana qyzmet etti dep jogharyda aittyq qoy. Bolishe­vikterding sanaghyna sene beruge bolmaydy. Úrda-jyq sauatsyzdardy itshe ýrgizgen qyzyl biylik óz artyn ózi asha ma? Ghasyr basyndaghy auyldy kóz aldynyzgha elestetiniz. Ana qyrda 5-6 ýi, myna qyrda 20-30 auyl. Qazaq bir jerde shoghyrlanyp otyrghan emes. Kóliksiz, qarusyz, partiyanyn anduyndaghy sanaqshylar (óz ómirleri de qyldyng ýstine ilinip túrdy) auyl-auyldy, ýi-ýidi týgel aralap shyqty deuge negiz joq. Jiyrma-otyz ýili auyl adamdarynyng týgel qyrylghanyn esepke kirgizbey ketetini de anyq.

Ashyqqan adam ne istemeydi? Myna súmdyqty aitpaugha da bolmas. Múraghattan OGPU-din esebin qaraghanymda, osy Aqtóbe oblysynyn qazirgi Algha audanynda ýlken joldyng boyynda qos tigip, eki jas әiel otyrghan. Jolda ilinip-salynyp bosyp kele jatqan adamdardy aldap-sulap, tamaghyna soyyp jep otyrghany jazylghan. Milisiya qos adamjegishti әzer degende qylmys ýstinde ústap, atyp tastaydy. Jol boyyndaghy eki súlu әieldi adam­jegish dep kim oilaydy? Búlardan úrpaq qaldy ma? Sanaqshylar osynday súmdyq bolyp jatqan ónirlerge jalghyz-jarym barmasy anyq.

Sanaqshylar mәlimetterinen tý­zilgen resmy statistika: 1922 jylghy "Stepnaya pravda" gazetinde 1921 jyldyn jeltoqsanynda ashyqqan adam sany 1 million 213 myng 26, al 1922 jyldyng sәuirinde 2 million 305 myng 591-gha jetti dep jazylghan. Oral guberniyasynda 1917 jyly adam sany 482 myn bolsa, 1922 jylghy ashtyqtan 247 myng 454 adam ghana tiri qalghan. Sonda 1920-32 jyldary   qazaqtyn 60 payyzy ashtan óldi dep aitugha negiz bar.

Ashtyq qazaqtyng qarasha ýiindegi baryn tartyp aldy, balanyng auzyndaghy songhy nanyn júlyp aldy, ókil­der tipti qútyrynyp ketti, birinen-biri asyp týsuge tyrysty. Sýiek salyghy, jýn-teri salyghy degendi oilap tapty. Meni tandandyrghan nәrse: qyzyldar biylikke kelgen 5-6 jyldyng ishinde múnday onbaghandar qaydan shyqty? Múnyng týpnegizi - kókirek kózi ke­rendikte, sauatsyzdyq pen nadandyqta. "Qúldy qoysang erkine, kýnde tyshar bórkine" degen sóz eriksiz eske týsedi. Bir sózben aitqanda, tek­sizdikte. Biy­lik qúldyq sanany qúraytyn: jaghympazdyq, satqyndyq, ekijýz­dilik, ayarlyq, baqayesepshilik, paraqorlyq, ynsapsyzdyq, toghysharlyqty órshitti. Kesip tastauy qiyngha ainalyp bara jatqan sol jaman minez qazaq arasynda ashtyq jyldary tamyryn terendetip jiberdi. Mening týigenim - ashtyq tútas últtyng tabighy bolmysyn az uaqyttyng ishinde ózgertip jiberedi eken. Qúddy bir virus siyaqty. Últty úsaqtatady. Kesek minezdi joyady. Adamdy qu qúlqynnyng qúlyna ainaldyrady. Súmdyghy sol - osynday "qa­siyetterin" bolmasa, kókenning tabanyn jalamasan, astyna kópshik qoymasan, para bermesen, seni adam qata­ry­na qospaytyny qazir de qalyptasqan daghdygha ainaldy. Teksizdik taghy da kýsheydi. Ýreylenetinim osy.

1920-30-jyldary eldi bir jaghynan salyq ezgisi es jighyzbasa, ekinshi jaghynan astyq, mal eti qoymalarda   irip-shiridi. Mәselen, qarudyng kýshimen   tartyp alynghan elding adal malynyng eti Jezqazghan dalasynda tau bolyp ýiilip jatty. Uaqytynda poyyzben jónelte almaghan. IYistenip búzyla bastaghasyn dalagha ýiilgen sol et jyl boyyna   órtenip jatqanyn kórgen kuәlar bar. Sonda da belsendiler adamdy janyna juytpaghan. Qarauyl qoyghan. HH gha­syrdan beri qazaqtyng óz baylyghy ózine búiyryp kele jatqan joq.

- Ashtyq jyldaryndaghy eldin halin derekti oqighalarmen qaghaz betinde qaldyrghan qalamgerler kóp emes. Ár ónirdegi ashyq әrtýr­li boldy. Aqtóbe ónirindegi ashtyq kartinasyn Jiyenghaly Tilepber­gen­úlynan artyq batyl jazghan eshkim joq. Jýregi qan jylap otyryp jazghan onyng shygharmalarynda masqara súmdyq jaylar aitylady. Mәselen, osy Aqtóbe oblysy Qandyaghash stansasynda qazaqtyng jigitteri qyz satqan. Ólim aldynda túrghan otbasylardyng 14-15-tegi qyzdaryn bir tabaq bidaygha aiyrbastap, beybaqtardy baylargha kýndikke qay­ta satqan. Jiyenghaliyding ashtan ólui­ne de osy jaghdaylar sebep bol­ghanday. Jurnalisti oqshaulap tastaghan, dәri-dәrmeksiz, as-susyz qaldyrghan. Qysqasy, Aq­tóbe oblysy Temir audany partiya qyzmet­kerlerining baqylauynda, qa­mau­da ólgen. Siz Jiyenghaliyding Orynbor múraghatynda jinalmaghan shygharmalaryn taba aldynyz ba?

- Basy ashyq jaghday: Jiyenghaly Tilepbergenúlyn ashtyq ajalynan búryn әketti. Jiyenghaly sózderin sarghayghan "Sadaqtan" jinastyryp qayta tiriltken, ýndemey jýrip ýlken is tyndyratyn - professor Túrsynbek Kәkishev. Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe uniyversiytetinin oqytushysy Ghaysha Múhambetqyzy Niyazova ghylymy túrghydan jýielep, jinastyrdy. Eki tomdyq kitap etip bastyrdy.

Jiyenghaly tónkeriske deyin de, odan keyin de ónimdi jazghan. Jinalmaghany әli kóp. Orynbordyng "Ghaliya" medresesi týrki talanttaryn tәrbiyelegen qarashanyraq qoy. Maghjan, Beyimbet, Iliyas oqyghan "Ghaliyada". Beyimbetten son "Sadaq" jurnalyn tónkeris jyldarynda osy oqu ornynyng týlegi Jiyenghaly ýzdiksiz shygharyp túrdy.

Jiyenghaliyding jazba kýndeliginde: "Ufadan qaytyp kele jatqanda 11 nau­ryzda Orynborgha týskem. Onda Á.Jan­geldinning búiryghymen sezd bo­lyp jatyr eken. Onday sezdi sez­ding aruaghy atsyn!" - dep týiindeydi "Sadaq" betinde. "Jaqyn arada Orynbordy bolishevikter kelip alyp, ózine qaratty. Búl qadirli jana jolda bizding qazaqtan da joq emes. Ghaliybek (Álibi) Jangeldin degen kisi boli­shevikterdi ertip kelip "Qazaq" bas­qarmasyn japtyrdy. Ol uaqytta ondaghy myrzalar el ishine qashyp ketken edi. Ghaliybek "Qazaq" basqarmasyn tintip, esh nәrse taba almay, jana shyqqan "Qazaqtyn" bir nomer gazetin "Bayaghydan beri sen bizding ayaghymyzgha qanday túsaular salmadyn?" dep, qos qoldap túryp aiyryp-ayyryp tastapty". Derek pe? Derek! Artyq-auyz sóz joq, bolghan oqigha. Áliby Jangeldinnin shyn bet-beynesin ashyp, maqtamen bauyzdap túr Jiyenghaliy.

Ári qaray Jiyenghaliy bylay týiin­deydi: "Men osynday tartysqa qatysqym kelmedi. Qalamgerlik antymday, kórgenimdi qaz qalpynda, qazaqtyng aishyqty sózimen jazudy arman ettim. Kemshiligimiz kenirdekten keledi, astarly әzil, týireme sóz, satiralyq tilme oi, oqigha qazaqta jeterlik. Keyip­kerindi izde, taqyrybyndy taba bil, oqushynnyng meyiri qanady, izdep jýrip oqityn bolady".

Múnda jazushynyn ómir sýru ústanymy jatyr. Abaydyng joly, Ahannyng joly, solardyng tәrbiyesi. Sol ústanymynan óle-ólgenshe bas tartpady. "Ólsem - jayyma óleyin" dep jazghanynda ashy astar bar. Basqagha kesirim tiymesin, ajalym auru ne ashtyqtan, tiri qalsam bәribir qyzyldar kózimdi qúrtady degen oy jatyr. Osylaysha   Aqtóbe ónirindegi elding halin shynayy surettegen Jiyenghaliydi qoldan óltir­di.

Jaghympaz, biylikke bas úrghan qo­ghamda shyn talantqa, aqiqatqa oryn joq. Qazaqty qúrtqan - sholaq bel­sen­dilik. Sholaq belsendilikting týbi taghy da nadandyqta. Aqiqatty aitar azamatyndy qúrtsan, ziyalyndy ta­ban­gha salyp taptasan, ghalymyndy qan­ghytsan, qysqasy, túlghalaryndy ten­tiretsen, tórge jaghympaz ben jebir shyghady, aqyry el qúridy. Teksiz elge ainalasyn. HHI ghasyrda da ensendi kótere almay jatqanyng - sol teksiz­ding kóptiginen. Ayarlyqpen aman qalghan teksiz HHI ghasyrda da teksiz úrpaghyn kóbeytip jiberdi.

HVIII ghasyrda Resey imperiyasyn basqarghan Ekaterina 2-shi Orynbor general-gubernatoryna joldaghan núsqauynda: "qyrghyz-qaysaqty bir-birimen qas etip, birining etin biri jeuge sebep bolynyz" degen qúpiya búi­ryghy ghasyrlardan asqan  sayasatqa almasty.

Jiyenghaly sol kóp teksizdi satira synyna týiredi. Jiyenghaliyding keyipkeri - adresti keyipkerler. Sholaq bel­sendi jazushy qalamynan óz beynesin kóredi, óshtesedi, ishtey kektesedi. Jalpy, teksiz kekshil keledi! Mәselen, 1931 jyly "Ádepti sózder" satiralyq surettemesinde sózin bastamas búryn tisin shúqyp otyrghan bir belsendi (etke toyghan boluy kerek) jinalysqa kelgen әielderdi qúttyqtap:

- Joldastar, kelinder, qyzdar, jengeyler, Aqmolanyng gubispolkomynyng atynan men sizderdi o, ә, әlgi znachit neteyin dep keldim! - dep qoyyp qalghanda әielder betin shymshyp: - Bizdi jinap alyp netkeni nesi? - dep qasha jónelipti. El ash-jalanash. Ýiinde tatyp alar bir qasyq kójesi joq. Oghan qoymay júrtty jinalys dep quyp tyghady. Elge kelgen esi dúrys uәkilge múnday jaghdayda as bata ma? Joq. Oghan bәribir, etke toyyp aldy. Endi ash-jalanash júrtqa aqyl ýiretpek. Múnday әkimqaralar, deputattar qazir de kezdesedi. Jaman әdet jalghasyp jatyr. Deputatyng shyrt týkirip, auyl әkimining ýiinen etke toyyp, Astanasyna qaytady. Kóp ayaldamaydy. Býgingining deputaty da, bay-shekpen­disi de auyldaghy ashyq әngimeden qashady.

Jan týrshigerlik oqighanyng taghy biri Jiyenghaly Tilepbergenovting "Abay" jurnalynda jariyalanghan "Qayran elim-ay" kórkem әngimesinde surettelgen.

Tónkeris kezinde auylda múghalim bolghan Jiyenghaly el arasynyng jaghda­yyn óte jaqsy biletin. Jas jigit jaghdaydy óz kózimen kórdi. 1918 jyly Týrkistan ónirining qazaqtary ashtyqqa úshyrady. Tamaq izdegen júrttyn kóbi jayaulap Aqtóbe, Orynborgha qaray bosty. Sebebi, myna Orynbor, Or jaqta kәsiporyndar ashylyp jatqan, júmys tabylady degen senimmen jol­gha shyqqan boluy kerek. Ókinishke qaray, jete almaghan júrt temirjol boyynda isip-keuip, qyrylyp jatty. Komsomoldar Orda barar jol boyynda isip-keuip ólgenderdi jinaghan. Osy kezderi júrt qyzdaryn bir tilim nangha da satty. Ýiinde alty jany bar otaghasy Andaghúl ashtyq azabynan qútyla almay, túnghyshy Bәtimany azyghy mol adamgha satpaqshy bolady. Sonda Bә­tima: "Joldaryna qúrbandyqpyn, men ne bolsam da sender tiri bolyndar. Qayran óz ýiim, qayran óz elim, әjekem, bauyrlarym, qosh, qosh!" - dep әkesine erip óz basyn qúrbandyqqa shalyp, kete barady. Qandasy ashtan qyrylyp jatqanda adam satyp deldal súmdar jýr arada. Saudagerding saqaly kýiip jatqanda, deldalshy oghan qolymdy jylytyp alayyn dep jalaqtaghan kóriniste qalyng elding qayghysy jatyr. Jazushy meshin, tauyq jyldaryndaghy jútta "ashtan óluge ainalghan ýilerding jasóspirim qyzdaryn bir tabaq etke satyp alyp" baylargha toqal esebinde qymbatqa satudy kәsip etken jeksúryndardy syngha alady.

Tirini shulatyp, qarghystan basqa estimegen jauyzdar qazir joq. Biraq olardan qanypezer úrpaq qaldy.

1922 jyly Mәskeu Jerorta tenizi arqyly AQSh-tan 12 myng traktordy qanshama qarjygha RSFSR men Ukrainagha aldyrtady. Búl kezde qazaq jerinde ashtyq alapaty. Kóp nәrse әli qúpiya. Resey múraghaty da solay. Súraghanyndy qolyna ústata salmaydy. Aytylmaytyn, jariyalanugha tiyis emes júmbaq әli kóp.

Qay zamanda bolmasyn ekonomikalyq sayasat jeke adamnyng mýddesi túrghysynan, jeke adamnyng qajeti men qalauyna layyqtalyp týziledi. Bir adamnyn ómir sýru qajettiliginen, odan bir otbasynyn qajettiliginen, odan auyl, audan, oblys qajetinen. Bir sózben aitqanda, sauatty josparlau. Statistika sol ýshin qajet. Jalpy, el-júrtynyn ertenin oylaytyn memlekette ekonomikalyq sayasat sauatty ekonomisting qyraghy kózimen jasalynghan statistika, saraptama-taldau, al­dyn ala boljaudan qúralady. Janany osyghan qarap qabyldaydy. Bir memleketting әr óniri әrtýrli. Ekonomikalyq sayasat sol әrtýrlilikti she­berlikpen úshtastyrghan ekonomister josparynan, izdenisten, janalyqty engizumen baylanysty. Múnyng bәri jýieli, josparly, ótkenmen bayla­nys­ta iske asyryluy tiyis. Jobalau-josparlau, sauatty týrde esepteu. Ótkendi joqqa shygharu, dәstýrli sharuashylyqty tәrk etu, sol qoghamnyng ómir saltyna kelmeytin jayttardy adamdarmen eseptespey qabyldau birjaqtylyqqa әkeledi. Adamdary qoghamnan ógeylenedi, biylik oqshaulanady, múnyn bәri jaqsylyqqa әkep soqtyrmasy anyq.

Qysqasy, qarjylyq, sharuashylyq sayasat, statistika, taldau-saraptamalyq qyzmet tәuelsiz, sayasattan tәuelsiz jýrgiziluge tiyis. Al biyleushi­nin qas pen qabaghyna qúrylghan sayasy jýiege layyqtalyp qyzmet etkende, ekonomikalyq sayasat jýrisinen janylady. Statistikasy da jalghan. Tý­binde adamdardy, qoghamdy qúrtady. Taghy da qaytalap aitsaq: qay kezende ómir sýrsek te, múnyng týpnegizinde sauatsyzdyq pen nadandyq jatyr. Ashtyq sayasatynan osynday sabaq aluy­myz kerek. Bilimdi, kókirek kózi ashyq, ne nәrseni de ashyq aitatyn adam­dary kóp elde múnday qyrghyn bol­maydy. Mening týsingenim, 1920-30-jyldary biz әbden әlsiregen últ ekenimizdi kórsetip aldyq. Jýie kinәli bolsyn delik, nege sol jýienin әp-sәtte mazaghyna ainaldyq? Kóne týrki zamanynan bizdi saqtap kele jatqan últtyq qorghauysh immuniytetimiz qayda qaldy? Ashtyq sabaghy   bizding qazirgi shiykizat satushy últ keypinen arylyp, bilimdi, kýshti, kókirek kózi ashyq últqa ainaluymyz kerektigine ýndeydi.

- Qysqasy, úrpaghyndy teksiz ete kórme deysiz ghoy. Ángimenizge raqmet!

Ángimelesken -

Bayan SÁRSEMBINA,

Aqtóbe.

«Jas Alash» gazeti