Resey ózinde qazaqstandyq әskery mamandardy oqytqany ýshin Qazaqstannan eshqanday qarajat talap etpeytin bolady. Al Qazaqstan onyng esesine elimizdegi birqatar synaq poligondaryn, jauyngerlik alandaryn teriskeydegi kórshige tegin berip, olardan da paydalanghany ýshin esh aqy almaydy. Keshe Mәjilis eki el arasyndaghy osynday «esep aiyrysudyn» erekshe týrin qamtityn kelisimdi maqúldady.

Qazaqstan men Resey arasyndaghy әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyq boyynsha ózara qarjylyq min­dettemelerdi retteuge baghyttalghan kelisimge 2005 jylghy 25 qarashada qol qoyylghan eken. Sodan jeti jyl boyy jatyp qalghan kelisimdi ýptep, iske qosugha mәjilismender keshe ghana kiristi. Álbette, búl osy jeti jyl boyy kór­shiles jatqan eki memleket «әskery salada esh esep aiyryspay kelgen» degendi bildirmeydi. Kelisimge qol qoyylghan sәtke deyin-aq, dostyq niyeti búrynnan ja­rasqan memleketter parlamentting ratifikasiyasyna qaramastan, ózara esep aiyrysudy jýzege asyryp kelgen. Degenmen budjet kodeksining talabyn eskergen Qarjy ministrligi qazaq-orys arasyndaghy osynau kelisimge zandyq kýsh bermekke niyettenipti.

Resey ózinde qazaqstandyq әskery mamandardy oqytqany ýshin Qazaqstannan eshqanday qarajat talap etpeytin bolady. Al Qazaqstan onyng esesine elimizdegi birqatar synaq poligondaryn, jauyngerlik alandaryn teriskeydegi kórshige tegin berip, olardan da paydalanghany ýshin esh aqy almaydy. Keshe Mәjilis eki el arasyndaghy osynday «esep aiyrysudyn» erekshe týrin qamtityn kelisimdi maqúldady.

Qazaqstan men Resey arasyndaghy әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyq boyynsha ózara qarjylyq min­dettemelerdi retteuge baghyttalghan kelisimge 2005 jylghy 25 qarashada qol qoyylghan eken. Sodan jeti jyl boyy jatyp qalghan kelisimdi ýptep, iske qosugha mәjilismender keshe ghana kiristi. Álbette, búl osy jeti jyl boyy kór­shiles jatqan eki memleket «әskery salada esh esep aiyryspay kelgen» degendi bildirmeydi. Kelisimge qol qoyylghan sәtke deyin-aq, dostyq niyeti búrynnan ja­rasqan memleketter parlamentting ratifikasiyasyna qaramastan, ózara esep aiyrysudy jýzege asyryp kelgen. Degenmen budjet kodeksining talabyn eskergen Qarjy ministrligi qazaq-orys arasyndaghy osynau kelisimge zandyq kýsh bermekke niyettenipti.

Sóitip, Mәjilis maqúldaghan zang jobasyna kelsek, qújatqa sәikes, eki memleket 135,73 mln dollardy qú­raytyn ózara mindettemelerdi óteudi qúqyqtyq ret­teytin bolady. Búghan sәikes, Qazaqstan 1999 jyldan bastap 2004 jyldy qosa alghanda, bizding elimizding aumaghynda ornalasqan Saryshaghan, Embi synaq poliy­gondaryn, 929 memlekettik úshu-synaq ortalyghy men jauyngerlik alandaryn paydalanghany ýshin Resey tarapynan jaldau aqysyn talap etpeytin bolady. «Al óz kezeginde Resey Qazaqstannan 1996-2004 jyldary Reseyding Qorghanys ministrligining joghary oqu oryn­darynda әskery qyzmetshilerdi oqytqany ýshin aqy talap etpeytin bolady», - deydi Qarjy ministri Bolat Jәmi­shev.

Toqtala ketetin jayt, 1996-2004 jyldar aralyghynda Reseyde 1990 qazaqstandyq әskeriyler bilim alghan eken. Onyng ishinde ofiyser-tyndaushylar - 204, biliktiligin arttyru baghdarlamasy boyynsha bilim alghan ofiyserler sany - 323, sonday-aq 1418 kursant oqydy.

Ministrding sózine sensek, jogharydaghy kelisimge qol qoyylghannan keyin eki arada qosymsha taghy tórt kelisim jasalyp,  soghan oray, 2005 jyldan bastap elimizding res­pu­­blikalyq budjetine әskery po­liy­gon­dardy jal­gha beruden týsimder týsip keledi. «Osy kelisimderge sәikes, reseylikter eli­miz­degi әskery poligondardy jalgha alghany ýshin gektaryna 2 dollar 33 sent tólep ke­le­di. Sondyqtan da jyl sayyn eki tendey ba­ghyt boyynsha elimizding budjetine 24 mln 786 myng dollar kiris týsedi», - deydi qar­jy ministri.

Aytpaqshy, «auru qalsa da, әdet qal­may­dy». Búghan deyin dýrkin-dýrkin kóte­ri­lip kelgen halyqaralyq kelisimsharttar­da­ghy qazaq tilining jaghdayy myna qújatty da ai­nalyp óte almapty. 2005 jyly qol qo­yyl­ghan kelisimning qazaqsha mәtinine eki qa­te jiberip, ony týzetu ýshin orystargha nota ji­berippiz. Qazaqstannyng qazaq tiline qa­tys­ty búl olqylyghy bir ret emes, eki mәrte qay­talanypty. Sóitip, búl joly da orys­tar­dyng aldynda әbden úyatqa qalyppyz. Áyt­se de teriskeydegi kórshiler de qangha sinip, qalmay jabysqan osy әdetke kóndik­ken tәrizdi. Qatardaghy mәsele sekildi qa­ray­tyn bolypty.

Kólik ministri baqylau beketindegi jemqorlyqty joyyp, bәrin avtomattandyrugha uәde beredi

Búdan bólek, mәjilismender Keden oda­­ghy­nyng syrtqy shekarasynda kóliktik ba­­qy­laudy jýzege asyru turaly kelisimdi de ma­qúldady. Atalghan kelisim Keden odaghyna qaty­satyn kez kelgen memleketting au­ma­ghyna kiretin (shyghatyn, tranzitpen ótetin) kó­lik qúraldaryn baqylaudy jý­ze­ge asy­rudyng birynghay tәsilderin aiqyn­daytyn bo­lady. Búghan sәikes, syrt­qy she­ka­radan kiru nemese shyghu kezinde kóliktik baqylau bo­yynsha is-qimyldardyng naqty tiz­besi anyq­talady. Baqylau qújat­tary qú­zyrly organdarmen ózara tany­latyn bo­lady jә­ne olardyng ortaq ýlgisi beki­tiledi. «Kelisim qa­byldansa, Ke­den odaghy aumaghyndaghy av­tokólik qú­ral­darynyng jýrisi jenildeydi. Mә­selen, bir bekettegi tek­seru nәtiyjeleri aq­pa­rat­tyq jýie ar­qyly kólik bara jat­qan elding qú­zyrly or­gan­daryna jiberiledi. Zan­nama ta­laptaryn oryndamaghan ta­sy­mal­dau­shy­lar boyynsha tiyisti habarlama ja­salady», - deydi Kólik jәne kom­mu­niy­kasiya ministri Asqar Jú­ma­gha­liyev. Miy­nistr­ding aituynsha, әl­gin­dey aqparattyq al­masu syrtqy shekarada av­to­kólikterding túryp qalmauyna mým­kindik beretin kórinedi.

Talqylau barysynda deputat Rozaqúl Hal­múradov kólik beketterindegi «barmaq basty, kóz qysty» dertining qozyp otyr­gha­nyn, ony órshitpeu ýshin sharalar qajettigin eskert­ken bolatyn. «Qytaydan shyqqan kó­likting rúqsat qaghazynda jýk salmaghy 20 ton­na dep jazylady. Alayda búl odan da kóp boluy mýmkin. Endi sony ne isteu kerek? Artyq jýkke qosymsha salynatyn aqyny kim kóringen «qaltasyna» basa ma? Jasy­ratyny joq, bekette túrghandar qaltasyna tiyn týsse, artyq jýkke kóz júmyp, ótkizip jiberedi. Búl qalay bolady?», - deydi Rozaqúl Satybaldyúly.

- Mәseleniz ózekti, - degen ministr Asqar Júmaghaliyev beket basyna «adamdy aralastyrmaudyn» tyng tәsilderi enip jatqanynan habardar etti.

- Biraz beketke beynebaqylau or­na­tylghannan beri týsim arta bastady. Biraq kó­­liktik baqylau beketterining bәri emes, tek 12-si ghana beynebaqylauda túr. Endi bә­­rin avtomattandyramyz. 2014 jylgha de­yin 80 beket avtomattandyrylady». Miy­­nistrding aituynsha, búl shekaradan «ay­nalyp ótetin» jabayy joldardy ja­uyp, jemqorlyqqa iytermeleytin «adamy faktordy» tejeydi.  

Auyzsudy arygha ysyra beruge bolmaydy

«Memleketting baylyghy halyq bolsa, halyq baylyghy - densaulyq. Al densau­lyq kepili - sapaly auyzsu. Búl baghytta birqa­tar sharalar atqarylyp jatyr, «Aqbúlaq» baghdarlamasy da qabyldandy. Alayda shólirkegen halyq taza sudyng or­ny­na «dert tabar» su iship otyrghanda jay­ba­raqattyq tanytyp, bólingen qarjynyng or­nymen iygerilmeuine әldeqanday sebep-syl­tau izdeuge esh haqymyz joq», - deydi ja­qynda ghana júrtshylyqpen jýzdesip qayt­­qan deputat Orazkýl Asanghazy.  De­pu­tattyng aituynsha, auyzsu mәselesi - «bý­­gin bol­masa - erten, men bolmasam, bas­­qa ister» dep nemqúraydylyq tany­ta­tyn is emes. Onyng ýstine, ótken onjyldyq­tar­­da júrtshylyq asa zәru bolyp otyrghan «ta­za sugha» qyruar qarajat bólinip, onyng bir­­shamasy iyge­ril­mey qalghan. Endeshe sa­paly sudy ansap otyrghan myndaghan adam­dar­dyng densau­lyghy da, taghdyry da әli alandaushylyqty talap etedi. «Jýz syltau men myng sebepke maldanbay, jetpegenin jetkizetin, joqtan bar etetin, mekemeni dú­­rys tandap, sodan ýnemi talap etip, tagh­dyrly mәseleni әri jyldam, әri sapaly shesh­kenimiz abzal.

Qanat QAZY, Astana

«Alash ainasy» gazeti