Juyrda, 15 mamyrda «Últ taghdyry» Pavlodar oblystyq pikirsayys kluby 1931-1933 jyldardaghy ashtyq nәubetining 80 jyldyghyna oray dóngelek ýstel úiymdastyrdy. S.Torayghyrov atyndaghy oblystyq kitaphananyng mәjilis zalynda «Asharshylyq zardaby» degen taqyrypta ótkizilgen búl sharagha qogham belsendileri, shygharmashyl ziyalylar, student jastar qatysty. Dóngelek ýstelge  oblys múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bólim bastyghy Bekmúhammed Islam, oblystyq memlekettik múraghattyng diyrektory Qanshayym Maqajanova, Ertis audandyq múraghattar bólimining bastyghy Janbyrbay Saghynaev arnayy shaqyryldy.

Klub jetekshisi Arman Qany  jer-jerde memlekettik mekemelermen qatar qoghamdyq úiymdar da asharshylyq qúrbandaryn eske alugha arnalghan is-sharalar  ótkizip jatqanyn,  oblysta aimaq basshysy Erlan Múhtarúly Arynnyng tapsyrmasymen asharshylyq qúrbandary eskertkishining jobasy boyynsha konkurs  jariyalanghanyn, qazir sonyn  qorytyndysy shygharylyp, tayau arada eskertkishti ornatu isi qolgha alynatyny jóninde  habarlama jasady.

Kitaphana qyzmetkeri Aygýl Orazalinova kitaphana qoryndaghy  asharshylyq zardabyn bayandaytyn kórkem  әdebiyetter men ghylmy enbekterge sholu jasap, osy taqyryptaghy kitaptardy jinalghandardyng nazaryna úsyndy.

Juyrda, 15 mamyrda «Últ taghdyry» Pavlodar oblystyq pikirsayys kluby 1931-1933 jyldardaghy ashtyq nәubetining 80 jyldyghyna oray dóngelek ýstel úiymdastyrdy. S.Torayghyrov atyndaghy oblystyq kitaphananyng mәjilis zalynda «Asharshylyq zardaby» degen taqyrypta ótkizilgen búl sharagha qogham belsendileri, shygharmashyl ziyalylar, student jastar qatysty. Dóngelek ýstelge  oblys múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bólim bastyghy Bekmúhammed Islam, oblystyq memlekettik múraghattyng diyrektory Qanshayym Maqajanova, Ertis audandyq múraghattar bólimining bastyghy Janbyrbay Saghynaev arnayy shaqyryldy.

Klub jetekshisi Arman Qany  jer-jerde memlekettik mekemelermen qatar qoghamdyq úiymdar da asharshylyq qúrbandaryn eske alugha arnalghan is-sharalar  ótkizip jatqanyn,  oblysta aimaq basshysy Erlan Múhtarúly Arynnyng tapsyrmasymen asharshylyq qúrbandary eskertkishining jobasy boyynsha konkurs  jariyalanghanyn, qazir sonyn  qorytyndysy shygharylyp, tayau arada eskertkishti ornatu isi qolgha alynatyny jóninde  habarlama jasady.

Kitaphana qyzmetkeri Aygýl Orazalinova kitaphana qoryndaghy  asharshylyq zardabyn bayandaytyn kórkem  әdebiyetter men ghylmy enbekterge sholu jasap, osy taqyryptaghy kitaptardy jinalghandardyng nazaryna úsyndy.

Memlekettik múraghat diyrektory Qanshayym Ghalymjanqyzy Maqajanova búrynnan qazirgi kezge deyin   qúpiyalanyp saqtalghan úly nәubetting alghysharttary, sipaty, saldary turaly  derekterdi ortagha saldy.

- 1929 jyly belgilengen astyq dayyndau mólsherin sharualardyng oryndau mýmkindigi joq ekeni mýlde eskerilmey, jospar  dengeyin odan sayyn ósiru ýderisi bastalghan. Ortalyqtan astyq  dayyndau kólemin jyl sayyn úlghaytyp otyrugha núsqau berilip túrghan. Mәselen, 1929-1930 jyldary okrug ýshin jospar 2 mln. 300 myng pút delinse, 1930-1931 jyldary búl mólsher  eki ese úlghaytylyp, 7 mln. 750 myng pútqa jetkizilgen. Oryndaluy mýmkin emes  múnday jospargha  baylanysty jergilikti biylikke  sharualardyng narazylyq bildirgeni, tipti  әleumettik qarsylyq kórsetkeni turaly BKP(b) Pavlodar audandyq komiytetine 1930 jyldyng 30 qantarynda bayanhattar týsken.  Sonday-aq et dayyndau josparynyng da kólemi  úlghaytylyp, onyng saldary auyl sharuashylyghyndaghy mal basynyng meylinshe azayyna әkep soqtyrghan.

Solay bola túra, sharualardy újymdastyru, otyryqshylyq túrmys saltyna kóshiru isteri kóbine qauyrt әri kýsh qoldanu arqyly zorlyqpen jýrgizilgen. Eger 1928 jyldyng 1 qazanynda okrugte 2583 sharuashylyq qamtylghan 177 újymshar bolsa, 1930 jyldyng 1 qantarynda búl san 339-gha jetken, olarda 15055 sharuashylyq qamtylghan, múnyng 6554-i qazaqtargha tiyeseli bolghan.

Kulaktardy tap retinde joiy jónindegi uәkiletti ýshtikting 1930 jylghy 19-20 aqpandaghy otyrysynda M.Gorikiy, Terenkól audandarynda jappay újymdastyru jәne kulaktardy okrugtan tysqary jaqqa jer audaru júmystaryn jýrgizuge qauly qabyldanghan.  Biraq is jýzinde kulaktarmen qatar orta dәulettilerding de dýniye-mýlikteri tәrkilengen. Tipti eng qarapayym túrmystyq zattar men may sekildi azyq-týlik týrleri de tartyp alynghan. Tәrkilengen dýniye-mýlikting bir bóligin belsendiler ózara bólisip, azyq-týlik qorlarynyng keybir týrlerin  tәrkileu barysynda jep qoyghan.

1930 jyldyng 16 nauryzynda BKP(b)  Pavlodar okrugtyk komiytetining jauapty hatshysy Jigarev «jappay újymdastyru audandary boyynsha jýz jetpis sharuashylyqtyng joyylghanyn»  BKP(b)  Qazaq ólkelik komiytetining hatshysy F.I. Goloshekinge telegraf arqyly habarlaghan.

1932 jyly Pavlodar audany újymsharlaryndaghy mal sharuashylyghy jaghdayyn zertteu qorytyndysy  jónindegi bayanhatta «zertteu kýni, yaghny 15 sәuirde «Peschannoe» újymsharynda kolhozshylardyng birde-birining jeke iyeliginde mýlde mal bolmaghany, audan boyynsha 1931 jyldyng 1 shildesinen 1932 jyldyng 1 aqpanyna deyin mal basy 40814-ten 24820-gha deyin kemigeni» bayandalghan.

Okrugta asharshylyqtyng bastalghany jónindegi alghashqy mәlimetter 1930 jylghy qújattarda tirkelgen. Eger 1931 jyldyng sonynda, 1932 jyldyng basynda adamdardyng ashtyq saldarynan óluining «birneshe jayty tirkelse, keyinnen ondaghan, odan song jýzdegen jayttar tirkelgen, búl qúbylys, negizinen, qazaq túrghyndary arasynda bayqalghan».

1932 jyldyng 31 qantarynda ótkizilgen BKP(b) Pavlodar audandyq komiytetining jabyq burosynda qazaq túrghyndarynyng arasyndaghy ashtan ólgenderding sany - 498 adam ekeni, kolhozshylar arasynda itting etin, tipti adamnyn  etin  jeu faktileri tirkelgeni, ashtyq saldarynan újymsharlardyng kýiregeni, maldy qyru oqighasy oryn alghany hatqa týsirilgen.

«Pavlodar audany  auyldary túrghyndarynyng ashtyqqa úshyrauy jónindegi faktiler aqparynda» 1932 jyly Saghynay jәne Kóshenshýrek rulary adamdarynan qúralghan  №1 auylda jerlenbegen 44 mәiit jatqany aitylady. Aqpargha qaraghanda, mәiitter kóbine tamdardyng ishine aparylghan,  keyin mal qoralargha tastalghan. №2 auylda itting etimen, ólekselermen qorektenu oqighasy bayqalghan. Qashyp ketken kulak B.S-nin  3 jasar qyzy men sheshesi malshylar fermasynda ashtan ólip, olardyng mýrdeleri aulada jatqan. Sonyng ýiinde túratyn IY.T-ning eki balasy týnde kishkentay qyzdyng etin pisirip jegen. Ekinshi kýni әielding bir ayaghyn shauyp alyp, qazangha salyp pisirgen. Komsomoldyng úya hatshysy men bir qoyshy sol oqigha ýstine týskenimen, baltamen, pyshaqpen qarulanghan kisi jegishter mýrdeni olargha bermegen. №6 auylda túrghyndar ólgen tuystarynyng denesin syrtqa shygharugha shamasy jetpendikten,  mәiitter 3-4 kýn boyy ýide jatqan. Aulagha tastalghan mýrdelerding keybirining betterin tyshqandar kemirip ketken.

№14 jәne 15 auyldarda óz ayaghymen jýretin adam qalmaghan,  kóp ýilerde túrghyndar tósekterinen túra almay qalghan. Ash-aryqtardyng bir bóligi mal terilerinde jabysyp qalghan kók etti qyryp jep, talghaju qylghan. 12 mәiit  qar basqan ýilerde jatqan.  Audanda barlyghy 4000 ash-aryq  anyqtalghan.

Okrugtegi auyl halqy, negizinen qazaqtar  ashtyqtan aman qaludyng amalymen Reseyding jaqyn aimaqtaryna, Pavlodar qalasyna bas saughalap shúbyryp bosqan.  Pavlodar audany boyynsha 1931 jyldyng 1 qyrkýieginde  11 000 shanyraq bolsa, 1932 jyldyng 1 sәuirinde 3000 shanyraq qana qalghan. 1932 jyldyng 26 qazanyna deyin oblys aumaghynan (ol kezde oblys aumaghynyng bir bóligi ShQO qúramynda bolghan) 35733 otbasyn qúraytyn 142932 adam kóship ketken. 1932 jylghy, 3 sәuirde BKP(b) Pavlodar  audandyq komiytetinin  BKP(b) Shyghys Qazaqstan obkomynan ash-aryqtardy ajaldan aman alyp qalu maqsatynda qarjy men azyq-týlik bólinuin súrap jóneltken jedelhatta Pavlodar qalasyndaghy asa kýrdeli jaghday bayandalghan. Bir jaghynan auyldardan kelgen, ekinshi jaghynan Sibir ólkesi aumaghynan eriksiz shygharylyp, keri qaytarylghan qazaqtar tughan jerine amalsyz oralyp, qalagha 1700 adam shoghyrlanghan. 700 balagha layyqtalyp úiymdastyrylghan  4 balalar ýii men  barlyq mektepter, klubtar ash-aryqtargha lyq tolghan, qala halqy  kóshelerde jatqan mәiitterdi jinap ýlgere almaghan.

1932 jyldyng nauryz aiynan bastap tek Novosibirskten Pavlodar stansiyasyna kýn sayyn 5 vagon adam kelip túrghan. Dýniye-mýliksiz, azyq-týliksiz, bir bóligi jartylay jalanash, jalanayaq myndaghan adam, onyng ishinde jýzdegen bala bir tilim nan izdep qala ishinde de, stansiya basynda da qayyr súrap qanghyryp jýrgen. 1932 jyldyng 1 shildesine deyin Pavlodar arqyly 21941 adam ótken, olardyng bir bóligi ashtan qyrylghan,  bir bóligi audandargha jiberilgen.

Oblys memlekettik múraghat diyrektory Qanshayym Ghalymjanqyzy Maqajanovanyng múraghat qújattarynan alghan osynday derekteri dóngelek ýstelge qatysushylardyng kónilin bosatyp, jýregin auyrtty.

Búdan song Ertis audandyq múraghattar bólimining bastyghy Janbyrbay Saghynaev audanda asharshylyq qúrbandary jerlengen oryndar jóninde sóz qozghady,  oblys múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bólim bastyghy Bekmúhammed Islam 1930 jyldardaghy ashtyqtyng belgisiz qyrlaryn ashu baghytynda basqarma tarapynan atqarylghan  júmystar men  sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni -  31 mamyr qarsanynda jýzege asyrylatyn is-sharalar jospary  turaly әngimeledi.

«Últ taghdyry» pikirsayys klubynyng  mýsheleri: Sosial Áytenov, Sәulet Aqpanova, Gýlnar Qayyrhanova, Qayrolla Kajenov, Qabdyrahmen Seyilghaziyn, t.b.  sóilep, Qazaqstangha Kenes ýkimeti ornaghan alghashqy jyldardaghy ruy bir, atalas qazaqtardyng ózderin tapqa jiktep bir-birine qarsy qong, 1920-1921 jyldardaghy ashtyq, 1928-1931 jyldardaghy sharualardy zorlyqpen újymdastyru men otyryqshy túrmys saltyna qauyrt kóshiru, baylarmen qatar orta dәuletti sharualardyng da mal-mýlkin tәrkileu men ózderin jer audaru, 1931-1933 jyldardaghy  qazaq halqynyng teng jarymynan astamyn qyrghyngha, bosqynshylyqqa úshyratqan  úly nәubet, 1937-1938 jyldardaghy jappay jazalau arqyly qazaq ziyalylary qúramyn týgelge juyq joyyp jiberu, 1939-1945 jyldardaghy ekinshi dýniyejýzilik soghysta qazaq jauyngerlerinen qúralghan әskery bólimderdi maydannyng eng qauipti aumaghyna ornalastyru, 1949-1991 jyldary ondaghan myng adamdardyng densaulyghyn qúrtqan, ómirin qighan  Semey poligonyndaghy jәne  ózge de poligondardaghy yadrolyq synaqtar, 1954 jyly bastalghan  Tyng ólkesin kóteru  kezeninde dalalyq alqaptardyng talghausyz, bey-bereket jyrtylyp, tozdyryluy, tyng iygerushiler qatarynda búrynghy qylmyskerlerdi de soltýstik ónirlerge әkelip, qonystandyru, qazaq mektepterining jappay jabylyp, qazaq tilin otbasylyq tilge ainaldyru tәrizdi kenestik kezendegi zúlmattardy eshkim eshqashan úmytugha tiyis emes degen pikirler aityldy.  Dóngelek ýsteldi klub jetekshisi Arman Qany qorytyndylap, bylaysha oy týiindedi:

- 1931-1933 jyldardaghy Qazaqstandaghy ashtyqty kenestik otarshyl  sayasatqa sәikes qazaq últyna qasaqana qarsy jasalghan genosid dep tanyluyna jәne «Qazaqstandaghy asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni» belgilenuine qol jetkizuimiz kerek. Sol kýni Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy, Qazaqstandaghy Orys Pravoslav Shirkeui men Riym-katolik shirkeui, sonday-aq  ózge de diny birlestikter  tarapynan meshitterde, soborlarda, shirkeulerde, ghibadathanalarda asharshylyq qúrbandary aruaghyn qúrmetteuge baghyshtalghan diny rәsimder  oryndalyp, memlekettik organdar men qoghamdyq úiymdar tarapynan qaraly miting úiymdastyryluy qajet, asharshylyq qúrbandary jappay jerlengen, kómilgen zirattar men qorymdardy anyqtau jәne sol oryndargha belgitastar, eskertkishter ornatu is-sharalary jyl boyy jýieli jýrgizilui kerek.

Klub mýsheleri osy aitylghan oilarmen tolyq kelisetinin mәlimdep,  múny búqaralyq aqparat qúraldary arqyly QR Parlamenti deputattarynyng nazaryna  úsynys retinde jetkizu kerek   degen úigharymgha keldi.

Dóngelek ýstelge oblys ishki sayasat basqarmasy men tilderdi damytu basqarmasynyng jәne qalalyq ishki sayasat bólimining jauapty qyzmetkerleri qatysty.

A. Baqtanúly

«Abay-aqparat»