ALASh ANIMATORLARYNYNG JANAYQAYY
Teledidardyng tәrbie qúraly ekeni sózsiz. Alayda ýiimizding tórinen oryn alghan «kók jәshik» býginde sol ýdeden shyghyp otyr ma? Otandyq telearnalar balalar ýshin qanday dýniyelerdi úsynuda? Onyng jas úrpaqqa berer tәrbiyesi qanday? Mine, osy saualdargha kelgende tilimiz kýrmelip qalatyny ras.
Biz «Soyzmulitfilimnin» mulitfilimderin kórip óstik. Tili oryssha demeseniz, kishkentay kórermenderding bәri qyzyghyp tamashalaytyn. Bertin kele sol ónimder qazaqshalandy da. Biraq onda qazaqy, últtyq bolmystyng iyisi de joq. Osy jaghyna kelgende әttegen-aygha taghy da salynamyz. Áriyne, songhy on jyl ishinde elimizding animasiya salasynda tam-túmdap dýniyeler jasaluda. San bar jerde ghana sapa bar. Ázirge otandyq mulitiplikatorlar men animatorlar jaryqqa shygharghan ónimder sausaqpen sanarlyq.
Teledidardyng tәrbie qúraly ekeni sózsiz. Alayda ýiimizding tórinen oryn alghan «kók jәshik» býginde sol ýdeden shyghyp otyr ma? Otandyq telearnalar balalar ýshin qanday dýniyelerdi úsynuda? Onyng jas úrpaqqa berer tәrbiyesi qanday? Mine, osy saualdargha kelgende tilimiz kýrmelip qalatyny ras.
Biz «Soyzmulitfilimnin» mulitfilimderin kórip óstik. Tili oryssha demeseniz, kishkentay kórermenderding bәri qyzyghyp tamashalaytyn. Bertin kele sol ónimder qazaqshalandy da. Biraq onda qazaqy, últtyq bolmystyng iyisi de joq. Osy jaghyna kelgende әttegen-aygha taghy da salynamyz. Áriyne, songhy on jyl ishinde elimizding animasiya salasynda tam-túmdap dýniyeler jasaluda. San bar jerde ghana sapa bar. Ázirge otandyq mulitiplikatorlar men animatorlar jaryqqa shygharghan ónimder sausaqpen sanarlyq.
Ángimemizding basyn Reseyden bastadyq qoy. Sol Resey býginde otandyq mulitfilimge airyqsha kónil bólude. Mәselen múndaghy animatorlar ortalyghyna ýkimetten jyl sayyn túraqty týrde 300 million dollar qarjy bólinedi eken. Múnymen qosa jaqynda el jastarynyng bolashaghyna alandaghan Reseyding Ishki ister ministri Rashid Núrghaliyev: «Kenestik mulitfilimderdi otandyq ekrangha keri qaytaru kerek. Óitkeni adamgershilik jәne patriottyq ruhta tәrbiyelenetin kenestik mulitfilimder býldirshinderdi dúrys baghytta tәrbiyeleydi» degen mәseleni kóterdi. Últtyq ónimdi qoldaugha kelgende ishken asyn jerge qoyatyn reseylikterding kýtkeni de osy bolatyn. Olar «Biz basqa elderding ónimderin qúrmetteymiz, biraq orys qoghamy ýshin bizding Ivan Sarevich asa qúndy» dep últtyq ónimdi nasihattaugha qúshtar. Al kórshi Qytayda 20 animasiyalyq ortalyq bar kórinedi. Býginde bizding ekrandy Qytaydyng ónimderi jaulap bara jatqany bayqalady. Tipti keybir mulitfilimderi qytay tilin ýiretudi maqsat etken. «Qazaqstan» telearnasynda qazaqsha dybystalyp, kórsetilip jýrgen «Ny Hao, Kay-Lan!» mulitserialy býldirshinderge әrbir zattyng qytay tilindegi balamasyn aityp otyrsa, «Dora men Boti» mulitfilimi aghylshyn tilin ýiretedi. Bala ne nәrseni de sinirip alugha beyim. Qazir kez kelgen baladan osy mulitfilimning keyipkeri turaly súrasanyz, taqylday jóneledi. Osydan keyin mulitfilim - iydeologiyanyng erekshe qúraly degenge kelispey kóriniz. Bir ókinishtisi, ózimizding tól tuyndylarymyzdy dәl osylay qashan dәripter ekenbiz?!
Al qazaq elining otandyq mulitfilimderdi ómirge әkeluine ne kedergi? Memleket tarapynan qarjylyq qoldau joq pa, әlde bizding shygharmashylyq úiymdar óskeleng balghyndarymyzdy birjola úmytty ma? Ekining biri. Álde, bizde mulitfilimge keyipker bolarlyq batyrlar jyry, anyz-әngimeler tapshy ma? Osy jerde basqa basqa, qazaq keninen kósilip, maqtanuyna bolatyn shyghar. Qúdaygha shýkir, qazaqta animasiya siyaqty airyqsha óner tuyndylaryna keyipker bola alatyn erjýrek Alpamys, Qobylandy, Er Targhyn, Qabanbay, Bógenbay syndy batyrlarymyz, Abylay han, Tәuke han siyaqty handarymyz, qiyn jerden jol tapqan oraq tildi sheshenderimiz men biylerimiz jeterlik. Ol ol ma, animasiyalyq ónimge naghyz keyipker bolarlyq Jelayaq, Tausoghar, Tolaghay syndy obrazdardy qayda qoyasyz? Odan qala berdi, epostyq jyrlargha arqau bolghan Qozy Kórpesh pen Bayan súlu, Qyz Jibek pen Tólegen, Bekejan men Qodarlar syndy obrazdar she? Eger osylardyng bәrinen serialdy mulitfilimder jasasaq, bizding qarakózder Shrek, Órmekshi adamdy emes qazaq batyrlarynyng atyn jatqa bilip óser edi!
Bir ókinishtisi, animasiyalyq filimder shygharatyn arnayy jeke mekeme joq. Qazaqstan animatorlary qauymdastyghynyng preziydenti Ghaly Myrzashev: «Animatorlar qauymdastyghyn qúrdym. Biraq әzirge Ýkimet tarapynan eshqanday qoldau joq. Áriyne, qarjy bólinbey jatyr dep aita almaymyn. Bar. Biraq mardymsyz. Túraqty týrde kómek bolghany jón. Sonda ghana jaqsy tuyndylar dýniyege keledi» dese, qazaq animasiyasynyng atasy Ámen Qaydar: «Qazaqfilim» jylyna bar-joghy jarty saghattyq mulitfilim shygharady. Búl óte az. Bizge kýnine tym bolmasa, on miynuttan ónim shygharuymyz kerek. Bizding qolymyzdan eshtene kelmeydi, óitkeni biz tek suretimizdi salamyz, al ony «tiriltetin» adamdar basqa. Eng aldymen, mulitfilim jasaytyn ýlken studiya kerek. Ol studiyagha jylyna eki-ýsh saghattyq mulitfilim shygharatynday qarajat bólinuin, maman dayarlau mәselesin Ýkimet sheshui tiyis», - deydi.
Demek, әli de bolsa memleket tarapynan qoldaudyng azdyghy aiqyn seziledi. Onsyz da qyl ýstinde túrghan otandyq mulitfilimge qazir kónil qoymasaq, erteng qolymyzdy sermep qalatynymyz aitpasa da týsinikti.
ALDAR KÓSE TURALY
MULTFILM KÓNILDEN
ShYQTY MA?
Aldar Kóse dese, aldymen Shәken Aymanov týsirgen «Aldar kóse» filimi kóz aldymyzgha keledi. Ondaghy Aldar somdaghan obraz da jýrekke jaqyn. Bay-manaptardy aldap soqsa da, jinaghan dýniyesin joq-jitikterge ýlestiretin Aldardyng aqkónildiligi, anghaldyghy, adamgershiligi ózine yntyqtyra týsetin.
«...Men Aldarmyn, Aldarmyn Saqalymdy taldarmyn. Saqal týgil múrt ta joq,
Shaytandy da aldadym», - dep keletin shumaqty jatqa bilmeytin bala joq. Biraq ta osynday tamasha keyipkerding mulitfilimge súranyp túrghanyn songhy jyldary ghana angharghanymyz ókinishti. IYә, Aldar Kósege arnap birshama animasiyalyq mulitfilimder jaryqqa shyqqany ras. Keybir mamandardyng pikirinshe, búlardyng obrazy Shәken Aymanovtyng Aldarynan mýldem alshaqtau.
Desek te, qazir otandyq mulitfilimderding tamyryna qan jýgirdi. Aldar Kósege arnap jekemenshik studiyalar da mulitfilimder shygharuda. Búl obrazdy búghan deyin «Jebe» studiyasy jasasa, keyinirek Almaty qalasy Tilderdi damytu, múraghat jәne qújattama basqarmasynyng tapsyrysymen jariyalanghan bayqaudy «Azia animation» birlestiginen «Kraus» degen jeke kәsipker jenip alyp, seriyaly 85 mulitfilimdi ómirge әkeldi. Aldargha arnalghan mulitfilimderding seriyalyq jaghynan kólemdisi de osy. Oghan bastapqy kezde 60 mln. tenge júmsalghan kórinedi. Áriyne, «Bitken iske synshy kóp» demekshi, búl ónimge de qarsy pikir aitqandar barshylyq. Mәselen «Jebe» studiyasynyng bastyghy Kerimbek Niyazbaev: «Búl ónimning tehnikalyq jaghynan sózim joq. 3D ýlgisinde animasiyany keremet ýilestirgen. Ásirese, tildi ýiretu әdistemesi retinde qoldanuy taptyrmas oi. Al iydeyalyq-kórkemdik jaghy kónil kónshitpeydi. Áttegen-ayy, búl jerde ssenariy jazghan adam qazaqtyng anyzyn qalay bolsa solay búrmalaghan. Qazaqta әiel adam erekshe qasterlenedi. Sonymen qatar onyng otbasyndaghy orny da eskerilip otyrady ghoy. Erli-zayyptylardyng shәlkem-shalys kelip qalghandaryn balagha kórsetip, biz ne útamyz, neden útylamyz?» degendi aitypty. Endigi bireuler «Múndaghy Aldar Kóseni taza qazaqtyng keyipkeri dep aitu qiyn. Aldar Kóse orystyng Buratinosyna, al baydyng kempiri Shrekting sheshesine úqsap ketken» depti. Al ónimge tikeley tapsyrys bergen Almaty qalasy Tilderdi damytu, múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bastyghy Mamay Ahetov: «Últtyq keyipkerlerimizdi animasiyalau ýshin tender jariyalaghanbyz. Birneshe animatordyng ishinen eng tómengi baghany úsynghan «Kraus» JK boldy. 10 minuttyq kólemdegi әr mulitfilimge 2 mln. tengeni qúraytyn memlekettik tapsyrysty jenip aldy. Kәsiby animatorlar, aghayyndy Kraustar iske kirisisimen-aq, «Qazaqfilimnin» mulitfilim salasynyng mamandary múndaghy personajdardy tolyqtay talqylady. Didar Amantay bastaghan kәsiby top atalghan animasiyanyng jaryqqa shyghuyn qoldady. 3D ýlgisindegi әrbir mulitfilimning sonynda balalardy oqytu baghdarlamasy bar. Shyn mәnisinde, otandyq animasiyamyz ýshin jaqsy jetistik dep esepteymin. Sapasy joghary bolghandyqtan, jan-jaqtan súranys kóbeydi. Á degennen «Miyr» telearnasy qyzyghushylyq tanytqan-tyn. Býginde TMD elderi ekranyna aghylshyn-orys tilderinde tәrjimalanghan núsqasy jol tartty. «Balapan» balalar arnasy, «Almaty» men «Qazaqstan» últtyq telearnasy da óz kezeginde búl mulitfilimder toptamasyn efirden berude. Memleketting qarjysyna týsirilgendikten, barlyq telearnagha tegin ýlestirudemiz», - deydi.
Býginde Almaty qalasynyng balabaqshalary «Aldar kóse turaly ertegilerdi» tegin tamashalauda. Quanyshtarynda shek joq. Tipti «Aldar Kósenin» 85 seriyasyn kórgen 10 jastaghy balam da: «Búghan deyin múnday mulitfilim nege týsirmegen? Maghan qatty únady. Jalghasyn tauyp әkep bershi...» degende, kóptegen balalardyng últtyq ónerge shóldep jýrgenine kózim jetken. Shyn mәninde, onyng jalghasyn tapqanyna quanamyz.
Áriyne, kem-ketiksiz dýnie bolmaydy. Búl bastama ghana. Aldaghy uaqytta ótkennen sabaq alatynymyz kóp. Ázirge qoldaghy bargha qanaghat etpeske amalymyz joq.
Dinara MYNJASARQYZY
«Týrkistan» gazeti