Elimizding soltýstigindegi qaqpa - Qyzyljar (Petropavl) qalasyna barudyng sәti týsken edi. Júrt auzynda jýrgen Qazaqstannyng soltýstigindegi bes qalanyng biri de, biregeyi. Búl qalanyng Qazaqstandyki ekendigine Soljenisyn, Dugiyn, Gorbachev jәne Jirinovskiyler kýmәn keltirip, jii mәlimdeme jasady. Alayda, búl mәlimdemelerge qúlaq asylmady. Tarihy әdildik ornap, Qazaqstannyng soltýstik qaqpasy aiqyndaldy. Shekaralarymyz nyghaytyldy. Áytse de, Petropavl atauyn Qyzyljarmen almastyru jayly әngime kóterilgende, oghan qarsy bolushylardyng deni onyng sebebin múndaghy orys últy ókilderining jappay kóship ketetindigimen týsindirgen edi.

Elimizding soltýstigindegi qaqpa - Qyzyljar (Petropavl) qalasyna barudyng sәti týsken edi. Júrt auzynda jýrgen Qazaqstannyng soltýstigindegi bes qalanyng biri de, biregeyi. Búl qalanyng Qazaqstandyki ekendigine Soljenisyn, Dugiyn, Gorbachev jәne Jirinovskiyler kýmәn keltirip, jii mәlimdeme jasady. Alayda, búl mәlimdemelerge qúlaq asylmady. Tarihy әdildik ornap, Qazaqstannyng soltýstik qaqpasy aiqyndaldy. Shekaralarymyz nyghaytyldy. Áytse de, Petropavl atauyn Qyzyljarmen almastyru jayly әngime kóterilgende, oghan qarsy bolushylardyng deni onyng sebebin múndaghy orys últy ókilderining jappay kóship ketetindigimen týsindirgen edi.

Petropavlgha úshaq ta siyrek qatynaydy, Almaty men Astanadan aptasyna eki-ýsh ret «Skat» әuekompaniyasynyng 50 kisilik «Bombardier-200» әue kemesi qatynaydy eken. «Eyr Astana» búl ónirge úshaq úshyrmaydy. Biraq soghan qaramastan, Petropavl әuejayy halyqaralyq degen ataugha iye. Óitkeni Qazaqstannyng qiyrynda jatqan shaghyn qala Reseyge tiyip túr. Kezinde qazaqtyng tarihy mekeni bolghan Omby Qyzyljardan 250 shaqyrym qashyqtyqta ghana. Úshaqtan týsisimen kózinizge «Petropavldyqtar - Elbasynyng tiregi, petropavlovsy - opora glavy gosudarstva» degen qazaq-orys tilderindegi ýndeu kózge ottay basylady. Shaghyn ghana әuejaydyng ghimaraty da qarapayym. Qabyldau mýmkindigi de shekteuli ekendigi bayqalady. Áuejaydan qonaq ýige deyin taksy bizdi myng tengege jet­kizip tastady. Kýn jelemik, daladaghy aua temperaturasy 12 gradusty kórsetip túr. Qyzyljardaghy alghashqy kýnimizde bayqaghanymyz - qalanyng tazalyghy, ekinshisi Almatydaghyday qol kóterip kez kelgen mashinany toqtatyp, qalaghan baghytyna jol tartugha mýmkindik joq. Taksiyler tek arnayy shaqyrtumen keledi, әri arzan. Qyzmet kórsetu ornynda negizinen orystar basym eken. Qazaqtardyng ózi qazaqsha til shyghara qoymaydy, biren-saran bolmasa. Keybiri «Sizder soltýstikting qazaqtary orys bop ketti» dep oilamanyzdar, múnda da namysyn ot qaryghan azamattar jeterlik», - dep aqtalady.

TAKSY JÝRGIZUShIMEN ÁNGIME

Qyzyljarda «Abylayhannyng aq ýii» dep ýkilengen, qazaq tarihynda manyzy erekshe Abylayhannyng reziydensiyasy bar eken. Reziydensiyagha bas súghyp, Abylayhannyng qazaq tarihyndaghy alar orny, ol qoldanghan zattar, Anyraqay shayqasy, múrajaydaghy eksponattar jayynda biluding mýmkindigi tudy. Eki qabattan túratyn múrajay ýiining birinshi qabaty muzey әkimshiligine, ekinshi qabaty múrajay eksponatyna arnalghan. Áueli Ekaterina II patshayym búl jerge Abylayhangha arnap eki qabatty ýy saldyrghan eken. Keyin patshalyq Resey Abylayhannyng tozyghy jetken ordasyn lazaretke ainaldyrghan. Biraq soghan qaramastan jergilikti halyq búl mekendi «Abylayhannyng aq ýii» atap ketken. 2007 jyly qarausyz qalghan lazaret rekonstruksiya­dan ótkizilip, Abylayhangha arnalghan múrajay retinde qayta jasaqtalghan. Muzey ýiining aldynda Abylayhannyng eskertkishi menmúndalaydy. Tórt bólimnen túratyn múrajaydaghy eksponattar da bay tarihtan ózgeshe syr shertedi eken. Alayda Anyraqay shayqasynda manyzdy ról atqaryp, býkil qazaqtyng qolbasy bolghan Ábilqayyr han men XIX ghasyrdyng birinshi jartysynda on jyl boyy qarnymyzdy ashtyrdy.
«Abylayhannyng aq ýiinen» shyq­qannan keyin arnayy shaqy­ryl­ghan taksiyge otyrdym. Taksisting mashinasyndaghy Resey Federasiyasynyng tuy kózime týsti. Otyrar otyrmastan odan mashinasynda nege Reseyding tuy jýrgenin, nege Qazaqstan azamaty retinde maqtanyshpen Qazaqstan tuyn alyp jýruge bolmaytynyn súradym. Ol ózime birden dýrse qoya berip, «Siz nasissiz be?» degen saual qoydy. Men «nasist» emes ekenimdi, alayda Qazaqstan azamaty retinde elding memlekettik rәmizderine qúrmet bildiru qajettigin aityp edim, ol búl jayynda ary qaray sóz qozghamauymdy ótinip, bir-birimizding kónil kýiimizdi búzbay-aq qoyayyq dedi. Men onyng kónilimdi Resey tuyn asqaq kóterip jýrgeni arqyly-aq búzghandyghyn aittym. Sonynda ol búl tudy bireulerding syigha úsynghanyn, sol sebepti de mashinasyna ilip qoyghandyghyn aitty. «Al nege onyng qasynda Qazaqtyng tuy joq?» degen saualymyzgha ony eshkim syilamaghandyghyn aityp aqtaldy. «Men qazaqsha jaqsy bilem» degen edi taksist, biraq mejeli jerge jetkenshe bir auyz qazaqsha til qatpady. Týsip bara jatyp, «qazaqsha sóilemediniz ghoy» dep edim, «siz qajetsinbediniz ghoy» dedi.
Osy әngimeni janymdaghy әrip­tes­terime aitqanymda olardyng da birneshe taksiyden sonday kórinisting kuәsi bolghandyghyn estidim. Osy sәtte bizding jii aitatyn otarsyzdandyru sayasaty Baltyq jaghalauy elderindegidey tәuelsizdik alghan sәtten jýrgizilgende, býgingidey shabadanyn jinap, ketuge dayyn túratyn, sóite túra Qazaqstandaghy júmaq ómirdi tastaghysy kelmeytin, alayda Qazaqstannyng tәuelsizdigin moyyndaghysy kelmeytin azamattar legi qalyptaspas edi-au degen oy qylang berdi.

VOKZAL NEGE
RESEYDING QOLYNDA?

«Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey Petropavldy júrtshylyqtyng Reseyding bir bólshegi retinde sezinetinin onyng temir jol vokzalyna barghanda kórdik. 20 jyldan beri elimizding soltýstigindegi osy bir strategiyalyq obiekt Reseyding menshiginde eken. Biz úiymdastyrghan seminar-treningke qatysugha kelgen astanalyq әriptesimiz poyyzdan qalyp qoya jazdaghanyn aitady. Óitkeni onyng biyletinde Mәskeu uaqyty kórsetilgen. Jiyrma jyl boyyna Astana uaqytymen sapar shegip ýirengen oghan búl týrpidey tiyipti. Búl bizdi Qyzyljar vokzalyna barugha mәjbýrledi. Áuejaydan góri vokzal ghimaraty kórikti eken. Anadaydan men múndalap túr. Vokzaldaghy saghattardyng barlyghy Mәskeu uaqytyn kórsetedi. Aqparattar eki tilde jazylghan. Árbir kestening astyna «baghyttar Mәskeu uaqytymen» dep jazylghan. Qyzyljardan Kókshetaugha sapar shekpek bop biylet alyp túrghan Áygerim bizge óz múnyn shaqty. Onyng aituynsha ol Petropavlgha birinshi kelip túr. Biylet alugha kelgende kassirlerding barlyghynyng orys bolghandyghy sebepti olargha barar baghytyn da, alar biyletin de dúrys týsindire almay túrghanyn aitady. Shynynda da vokzalda biylet satyp otyrghan kassirlerding arasynan tek orys últynyng ókilderin ghana kezdestirdik. Biz poyyzdar nege Mәskeu uaqytymen jariyalanatynyn bilmek bolyp, kassirlerding birine saual qoyghan edik. Ol bәlkim Petropavl vokzaly Reseydiki dep aitpaq bolyp shatasty ma, «zemlya Rossiyskaya» dep qoyyp qalghany, biz qayyra súrap edik, súraghymyzgha jauap beruden bas tartty.
Biz vokzal tarihyn bilmek niyetpen vokzal kezekshisining kómekshisine bas súqtyq, ol ózderinde eshqanday mәlimetting joqtyghyn, erteng tehnologqa jolyghuymyzdy súrady. Tehnolog Ontýstik Oral temir jol basqarmasyna baruymyzgha kenes berdi. Futboldyng dobynday anda múnda tebilip jýrip, әiteuir basqarma bastyghynyng birinshi orynbasaryna jolyqtyq. Petropavl vokzalynyng resmy atauy - «Resey temir joldary» AAQ Ontýstik-Oral temir joly «Joldyng Petropavl bólimshesi» DP. Jol bólimshesi bastyghynyng I orynbasary Sergey Gluhovskiy bizge vokzal turaly aqparat beruden qashqan joq.
- Bizding vokzalda býginde 6 myngha juyq adam júmys isteydi. Újymymyz internasionaldy, әr últtyng ókilderi bar. Bizding mekemening jartysy Resey territoriyasynda, jartysy Qazaqstan territoriyasynda ornalasqan. Zandy týrde biz Ontýstik Oral temir jolyna qaraymyz. Qazir «Resey temir joly» AAQ-ynyng qúramyna kiru jóninde kelissózder jýrgizip jatyrmyz. Temirjoldyng 77 shaqyrymy Resey territoriyasynda, 190-dayy Qazaqstanda. Qazaqstanda jeti stansiya, Resey aumaghynda 4 ctansiya bar. Petropavl vokzalyna 16 jolau­shylar, 80 jýk poyyzynyng parki, 150-160 tranzit jýk poyyzdary qaraydy. Búl Transsibir magistralinde ornalasqan. Búl ýkimetaralyq kelisim negizinde jýzege asqan. Siz biletin shygharsyz, biz bir memleketpiz, әriyne bir memleket deuge kelmeytin shyghar, birtútas Kedendik odaq qúrdyq, birtútas Ekonomikalyq odaq qúrugha bet búrdyq. Preziydentterimizding búl sayasatyn biz qoldaymyz. Bizding mekememizding qyzmetkerlerining 99 payyzy Qazaqstan azamattary, 1 payyzy Resey azamattary. Olar múnda yqtiyarhatpen túrady, júmys isteuge liysenziyalary bar. Aylyq jalaqy tengemen tólenedi. Ortasha jalaqy - 130 myng tenge. Bizding Resey temir joly әleumettik baghyttaghy mekeme. Sol sebepti de býkil әleumettik jenildikter saqtalghan.
- Kezinde vokzaldy Qazaqstan temir jolyna beru jóninde әngimeler bolghan deydi.
- Vokzaldyng zandyq iyesi jóninde әngimeni týsindire ketkim keledi. Búl eki elding ýkimetaralyq kelisimi negizinde jýzege asyp otyr. Múndaghy mýlik pen vokzaldyng ózi Qazaqstannyng menshiginde bolyp keldi. Yaghny territoriya, lokomotiyv, vagondar, jol, vokzalgha tiyesili dýniyening bәri Qazaqstandyki edi. Ýkimetaralyq kelisimde dýniye-mýlikti almasyp paydalanu jaghy aitylghan. Qazaqstan aumaghynda 4 uchastok әkimshilik túrghydan Reseymen baylanysty boldy. Shekara syzylghanda ol tep-tegis bolmaydy ghoy. Al temirjol qúrylysyn salghanda, ol tura joldy tandaydy. Reseyde de sonday tórt uchastok bar. Eger janylmasam, búl 435 shaqyrymgha sozylady. Sol sekildi Qazaqstan temir joly Resey aumaghyna ótip ketedi. Sol sebepti eki el preziydentterining jәne ýkimet basshylarynyng ózara kelisimi boyynsha mýlikti almasyp paydalanu turaly kelisimge qol qoyyldy. Búghan jerding qatysy joq. Jer tek jalgha beriledi. Biyl dýnie - mýlikting bәrin Resey temir jolyna ótkizu jóninde júmys jasalyp jatyr. Biylghy jyldyng sonyna qaray búl prosedura ayaqtalmaq. 2012 jyldyng 1 shildesinen Petropavl vokzaly «Resey temir joly» AAQ-nyng filialy retinde qayta jasaqtalady. Óitkeni búryn biz RF jol qatynastary ministrligine qarap keldik. Qazir onday ministrlik joq. Al 6 jyl boyyna Petropavl vokzaly «Resey temir joly» AAQ qúramyna ene almay keldi. Onyng sebebi - ózine tiyesili dýniye-mýlki bolmady. Óitkeni biz Qazaqstannyng zandy túlghasy bolyp keldik. Qazaqstan temir jolyna baghynbasaq ta, dýniye-mýlkimiz Qazaqstandyki bolghandyqtan, olarmen de júmys isteuge tura keldi.
- Jalpy, Qazaqstan ishindegi poyyzdar da Mәskeu uaqytymen jýredi eken. Al vokzalda tek qana Mәskeu uaqyty kórsetilip túr. Onymen qatar Qazaqstan uaqytyn kórsetip qoygha nege bolmaydy? Onyng sebebin týsindirip bere alasyz ba?
- Eki elaralyq kelisim boyynsha, biz tek Mәskeu uaqytyna baghynamyz. Biz tranzittik vokzal bolghandyqtan, soghan beyimdelemiz. Bizding ýkimet osy vokzal arqyly tranzittik poyyzdardyng kóptep jýrgenin qalaydy. Tek byltyrghy esep boyynsha bizding Petropavl jol bólimshesi budjetke 4 milliard 600 million tenge kóleminde salyq audardy. Bizding vokzal arqyly Ortalyq Aziyadan enbek migranttary kóptep qatynaydy. Biz olardy jol ortasynda Qazaqstan uaqytymen shatastyrudyng qajeti qansha dep oilaymyz. Óitkeni olar ýnemi Mәskeu uaqytyna baghynady.
- Kesheden beri vokzal territoriyasyn tónirektep jýrmin. Ondaghy kýzetshiden bastap, sizge deyingi aralyqta birde-bir qazaq últynyng ókilin kóre almadym. Jalpy, qyzmet kórsetu oryndarynda qyzmetkerlerge eki tildi bilu mindettelmeushi me edi?
- Biz júmysqa qabyldau kezinde eshqanday últyna, tiline jәne dinine nazar audarmaymyz. Bizding mekeme - internasionaldy. Bizde otyzdan artyq últtyng ókilderi qyzmet etedi. Soltýstik ónir bolghannan keyin búnda orystildilerding sany basym ekenin aitqan jón. Bizde nemister kóp. Degenmen bizde memlekettik tildi ýirenuge degen talpynys basym. Arnayy baghdarlamamyz bar, mening ózim qazaq tilin ýiretu kursynan ótkenmin. Sertifikatym bar. Al mening bala-shagham 4 tilde sóileydi. Sonyng biri - qazaq tili.
- Is-qaghazdary qay tilde jýrgiziledi?
- Kompaniya Reseydiki bolghannan keyin, is-qaghazdary orys tilinde jýrgiziledi. Biraq bizding audarmashylarymyz bar. Qazaqstan ishindegi qújattardy eki tilde jiberemiz. Men osy jerde tudym, osy jerde bilim aldym, óstim. Búl mekendi jaqsy kórem, qimaymyn. Men ózim әskerden keyin Reseyde bir-eki jyl qyzmet etkenim bar. Songhy jyldary Reseyden búdan da joghary lauazymdy qyzmetke shaqyrtular aldym. Alayda bas tarttym.
- Keshiriniz, endigi saual jeke ózinizge qatysty. Byltyr Petropavldy Qyzyljargha auystyru jayynda mәsele kóterilgeni belgili. Sizding kózqarasynyz qalay?
- Eng birinshi kezekte tariyhqa kóz jýgirteyik. Múnda Abylayhannyng reziydensiyasy bolghanyn da bilem. Degenmen Petropavl degenimiz - Petr men Pavelding qamaly ghoy. Meninshe, ony Qyzyljar atauymen auystyrudyng qanday qajettiligi bar. Birinshiden, oghan qanshama qarjy ketedi, shyghyn shyghady, ekinshiden bizde últaralyq kelisim óte joghary dengeyde. Múnday atmosferany búzu kimge tiyimdi. Mýmkin kelesi úrpaq ony ózgertetin de shyghar. Biraq әzir erte.
Erbaqyt Amantay «Alash ainasy» gazetining Qyzyljardaghy menshikti tilshisi. Jәne osy mәseleni kótergen alghashqy jurnalisterding biri. Alayda, jazghanyna eshkimning nazar audarmaghanyn, reaksiya tanytpaghanyn aitady ol:
- Vokzalgha barghan sayyn biyletti úsynyp jatyp, kassir qyzdar Mәskeu uaqytymen degendi eskertip jatady. Sebebin súrasaq, «vokzal Reseyding menshiginde» degen jauap alamyz. Sol sebepti de osy taqyrypta maqala jazudy maqsat ettim. Ári búghan yqpal etken taghy bir mәsele, osy Petropavl vokzalynda júmys isteytin bir jigit últy qazaq bolghandyqtan júmystan shygharghaly jatyr dep shaghym aitty. Sonymen qosa, Petropavl vokzalynda qos azamattyqqa qatysty kóptegen oqighalar tirkeldi. Kóptegen azamattardyng Qazaqstannyng da, Reseyding de azamaty bolyp jýrgeni anyqtaldy. Solardyng basym kópshiligi osy temir jol qyzmetkerleri bolyp shyqty. Qos azamattyqqa Qazaqstan da, Resey de jol bermeytinin bilesiz. Biraq soghan qaramastan kóptegen qyzmetkerler eki elding de jәrdemaqysyn, zeynetaqysyn alyp kelgen. Onyng ýstine, Petropavl vokzaly poyyzdyng kelip-ketuin tek qana orys tilinde jariyalaydy. Qazaqshasyn anda-sanda aitady, alayda óte sauatsyz jariyalanady. Kassagha baryp biylet alayyn deseniz qazaqsha eshkim jauap bermeydi. Osynyng bәrin zerttep, oblystyq jol departamentine bas súqqanymda olar eki elaralyq kelisim osylay degendi aitty. Biraq osy mәseleni respublikalyq dengeyde kótergenimmen oghan mәn bergen, nazar audarghan eshkim bolmady. Sodan beri de 3 jyl ótip ketti. Qazir búghan da etimiz ýirenip ketti.
- Jalpy, Qyzyljar Kenestik kezendegiden esh auytqymaghan siyaqty. Byltyr Petropavl atauyn Qyzyljargha auystyramyz degende óre týregele qarsy túrushylar basym bolyp edi. Qazir búl mәsele qanday da bir dengeyde kóterile me?
- Byltyrghy tәjiriybe kórsetip bergendey, әueli halyqty búghan dayyndau qajet ekendigi bayqaldy. Sodan beri Qyzyljar atauyn iyelengen obiektiler kóbeydi. Petropavl qalasynyng ózindegi «Kojzavod» atty shaghyn audan «Qyzyljar» atauyna auystyryldy. «Esil-Bogatyri» degen futbol kluby «Qyzyljar» atauymen atala bastady. «Qyzyljar» atty qonaqýiimiz bar, «Petropavl su» atty kommunaldyq mekemeni de «Qyzyljar» dep atau qolgha alynghan edi. Áli nәtiyjesi bolmay jatyr. «Qyzyljar núry» atty qalalyq gazetimiz shygha bastady jәne «Qyzyljar» media holdingi jasaqtaldy. «Sәlem, Qyzyljar» atty tanghy televiziyalyq baghdarlamamyz bar. Sóitip, әiteuir halyqtyng sanasyna qalanyng aty Qyzyljar ekenin týsindiru maqsatynda osynday sharalar jýrgizilip jatyr.

Taqyrypqa oray:
Parlament Mәjilisining 2008-2011 jyldaghy shaqyrylymynyng deputaty bolghan, qogham qayratkeri Jarasbay Sýleymenov búl jóninde 2008 jyly deputattyq saual joldaghan. Onyng mәtini bylay:

«Soltýstik Qazaqstan oblysynda aty da, zaty da darday Ontýstik Oral temirjolynyng Petropavl bólimshesi degen úiym bar. Ózi Reseyge qaraydy, ortalyghy Chelyabide. Chelyabi qayda, Petropavl qayda? Tanyrqaytyn týgi joq, eski odaqtyng shanyraghy shayqalyp, jetpis jylda jighan-tergeni bóliske týsken kezde «sýiegi bizdiki, eti sizdiki» dep bere salsaq kerek.
Jaqsy, halyqaralyq praktikada eki jaqty memleketaralyq qatynastarmen retteletin múnday jaghdaylar kezdesetin de shyghar, solay-aq bolsyn delik. Biraq... osy biraqtyng syrtynda kóp mәsele túr. Birinshiden, atalmysh temirjol bólimshesi tәuelsiz Qazaqstan memleketining aumaghynda ornalasqannan keyin osy elding zandaryn belden basugha bolmaytynyn týsinip, óz qyzmetinde jergilikti túrghyndardyn, yaghny qazaqstandyqtardyng mýddelerin eskerip otyrulary kerek qoy. Is jýzinde olay bolyp otyrghan joq.
Olardyng bәrin tizbektemey-aq, múnda biyletterding qay baghytqa bolsyn, Resey tarifteri boyynsha satylatynyn aitsaq ta jetkilikti. Mysaly, Astanadan Petropavlgha deyin biyletti bir baghagha alsanyz, qaytarda odan edәuir kóp tóleysiz. Ne ýshin ekeni belgisiz. Resey poezy bolsa bir sәri ghoy, kәdimgi Almatydan Petropavlgha qatynaytyn «Jetisu» poezynyng baghasy da osylay ayaq astynan qymbattap shygha keledi. Osynday jaghdaygha tap bolghandar tanyrqaydy da qoyady. Al qaltasy júqalar bolsa, poezgha Petropavldan 40-50 shaqyrym jerdegi Qazaq temirjolyna qaraytyn Smirnovo poselkesine kelip otyrugha mәjbýr bolyp jýr.
Kezinde Petropavlda osy bólimshening óz auruhanasy, mektebi, balalar baqshasy basqa da әleumettik nysandary bolatyn. Olardy ústap túrudy shyghynsyndy ma eken, bәrinen qútyldy. Temirjolshylardyng sany azayghan joq. Olardyng basy auyryp, baltyry syzdaghandary qala auruhanalaryna barady, sol siyaqty balalary jergilikti mektepterde oqidy, jergilikti balabaqshalarda tәrbiyelenedi. Demek, býgin bar salmaq qala budjetine týsip otyr. Soghan oray bólimshe týsken paydasynan bólisip jatsa bir sәri-ghoy. Esek dәme bolmay-aq qoyayyq, bir tiyn tatyrmaydy. Ol ol ma, salyghyn dúrys tólep otyrghanyna da mening kýmәnim bar. Óitkeni óz basym tekserushiler kele qalghannyng ózinde «ýy ishinen ýy tigip otyrghandardyn» barlyq qújattardy olardyng aldyna jayyp sala qoyatynyna senbeymin.
Osy úiymgha qatysty taghy bir soraqylyq - múnda Qazaqstan azamaty bola túra Resey azamattyghyn alghandardyng sany jyldan jylgha kóbeye týsude. Múny qalay týsinuge, qalay baghalaugha bolady? Bizding Ata Zanymyzda «Respublika azamatynyng basqa memleketting azamattyghynda boluy tanylmaydy» dep anyq jazylghan. Ony elemeuge, oryndamaugha kimning haqysy bar?! Qaltalaryna qos-qostan tólqújat salyp alyp, tayrandap jýrgenderdi kim tәrtipke shaqyrady?»
Jarasbay Sýleymenov búl deputattyq saualyna Qazaqstan Ýkimeti tarapynan arnayy jauap alghanyn aitady. Olardyng da bergen jauaby bireu - eki elaralyq kelisim shart solay. Bizding biluimizshe, ózge memleketting menshigine de, jeke menshikke de ótpeytin strategiyalyq tórt obiekt bar. Nemese solay bolugha tiyis. Olar: әue joldary, temir joldary, baylanys jәne energiya. Alla betin aulaq qylsyn, óitkeni ekinshi bir memleketke shabuyl jasaghanda, jau eng birinshi osy tórt obiektini basyp aludy kózdeydi eken. Petropavldaghy demalys sayabaghynda Lenin men Gorikiyge ornatylghan alyp eskertkish bar eken. Onyng qasynda Tәuelsizdik alleyasyndaghy Maghjan Júmabaevqa ornatylghan eskertkish balanyng oiynshyghy sekildi kórindi.

Esengýl KÁPQYZY,
«Týrkistannyn» arnauly tilshisi
Almaty - Petropavl - Almaty

«Týrkistan» gazeti